Pöördumine

Lp riigihangete vaidlustuskomisjon

E-post: [email protected]

Riigihanke viitenumber: 273311

07.11.2024

Vaidlustaja: Datafruit OÜ

Registrikood 12769616

Lõõtsa 1a, 11415 Tallinn

Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Merit Lind

Advokaadibüroo WALLESS

Liivalaia 45, 10145 Tallinn

Tel 611 0915

Mobiil 5559 9784

E-post [email protected]

Hankija:

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

Registrikood 70009770

Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn

E-post [email protected]

VAIDLUSTUS

Vaidlustaja taotlused: Rahuldada Datafruit OÜ vaidlustus ning: 1. tunnistada kehtetuks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse 17.10.2024 otsus osas,

milles Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus lükkas tagasi Datafruit OÜ pakkumuse; 2. mõista Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuselt vaidlustaja Datafruit OÜ kasuks välja

Datafruit OÜ menetluskulud vastavalt eraldi esitatavale taotlusele; 3. jätta Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse menetluskulud tema enda kanda.

ASJAOLUD

03.06.2024 avaldas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi hankija) hanketeate avatud hankemenetlusega riigihanke „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala andmeladude ja analüütika arendus ja hooldus“ (viitenumber 273311) (edaspidi hange ja riigihange) läbiviimise kohta (mitme partneriga raamlepingu sõlmimiseks) ning tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD). Datafruit OÜ (edaspidi pakkuja ja vaidlustaja) esitas hankele tähtaegselt oma pakkumuse.

2 / 6

28.10.2024 edastas hankija vaidlustajale otsuse (edaspidi otsus), millega lükkas vaidlustaja pakkumuse tagasi, sest hankija hinnangul ei vastanud vaidlustaja pakkumus RHAD-is esitatud tingimustele (riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 114 lg 2 esimene alternatiiv). Puudusena, mis hankija hinnangul oli nii sisuline ja tõsine, et see tingis vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise, tõi hankija otsuses välja selle, et vaidlustaja esitas oma pakkumuses 9-liikmelise meeskonna, samas kui hankedokumendi „Nõuded pakkuja meeskonnale“ p 1.1.2 kohaselt võis meeskonnas kokku olla kuni 8 meeskonnaliiget.

Vaidlustaja on seisukohal, et hankija otsus lükata vaidlustaja pakkumus mittevastavuse tõttu tagasi on oluliste kaalutlusvigadega ja seetõttu õigusvastane ning tuleb tunnistada kehtetuks. Vaidlustaja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

PÕHJENDUSED

Vaidlustaja pakkumuses esines formaalne (mittesisuline) puudus, kuid vaidlustaja kõrvaldas selle puuduse oma selgitustega ning pärast selgitamist vastas pakkumus RHAD-is kehtestatud nõuetele, mistõttu hankija oleks pidanud pakkumuse RHS § 114 lg 1 alusel vastavaks tunnistama.

Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) praktika1 kohaselt on hankijal pakkumuses puuduse avastamisel 3 võimalust:

1) kui puudused selgitustega kõrvaldatakse, tunnistatakse pakkumus vastavaks RHS § 114 lg 1 alusel (pärast puuduste kõrvaldamist vastab pakkumus kõigile riigihanke alusdokumentide tingimustele);

2) kui puudustega seotud asjaolusid üksnes selgitatakse, kuid ei kõrvaldata, tunnistatakse pakkumus vastavaks RHS § 114 lg 2 teise lause alusel sellisena nagu see on – koos (mittesisulise) puudusega;

3) kui puudused ei ole selgitatavad ega kõrvaldatavad, lükkab hankija pakkumuse RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel tagasi.

RHAD-i osaks oleva dokumendi „Nõuded pakkuja meeskonnale“ p 1.1 kohaselt pidi pakkuja esitama leping sõlmimiseks vähemalt 4 meeskonnaliiget ning sama dokumendi p 1.1.2 kohaselt võis esitatud meeskonnas olla kokku maksimaalselt 8 meeskonnaliiget (vt pakkumuse esitamise ajal kehtinud hankedokumendi versioon). Dokument „Nõuded pakkuja meeskonnale“ sisaldas ka hankija poolt meeskonna liikmetele individuaalselt ja meeskonnale tervikuna kehtestatud sisulisi hariduse, kogemuse ja oskuste nõudeid (nõuete punktid 2 ja 3) ning erinevaid lisandväärtusi, mille pakkumist hankija pakkujatelt soovis (nõuete punkt 4).

Vaidlustaja esitas pakkumuse koosseisus andmed oma meeskonna kohta vormil „Nõuded pakkuja meeskonnale“. Vormi punktis 2 „Individuaalsed nõuded kogu pakkuja meeskonnale“ loetles vaidlustaja 9 spetsialisti nimed ja andmed, sh 2 süsteemiarhitekti – Tanel Ehrenpreis (süsteemiarhitekt A) ja Remo Suurkivi (süsteemiarhitekt B).

Hankija esitas 24.09.2024 vaidlustajale meeskonnaliikmete arvu kohta küsimuse, paludes vaidlustajal selgitada, kuidas vastab esitatud meeskond hanke alusdokumendi „Nõuded pakkuja meeskonnale“ punktile 1.1.2 (sõnumivahetuse ID: 887287). Vaidlustaja vastas hankija küsimusele 27.09.2024 ning selgitas:

1) vaidlustaja pakkumuses esitatud dokumendi „Nõuded pakkuja meeskonnale“ punkti 2 „Individuaalsed nõuded kogu pakkuja meeskonnale“ jäid R. Suurkivi (süsteemiarhitekt B) andmed (ja sellega koos 9 meeskonnaliiget) inimliku eksituse tõttu;

2) vaidlustaja pakutud meeskonnas on tegelikult 8 liiget;

1 VAKO 29.06.2023 otsus nr 81-23-261717, p 10.2.

3 / 6

3) süsteemiarhitekt B (R. Suurkivi) on teistest pakkumuse materjalidest eemaldatud ja tema kogemusele ei ole pakkumuses tuginetud;

4) eksimuse põhjuseks oli see, et algses hankija poolt avaldatud hankedokumendis „Nõuded pakkuja meeskonnale“ (punktis 1.1.2) oli maksimaalseks meeskonnaliikmete arvuks märgitud 9 meeskonnaliiget (vt nimetatud hankedokumendi esimene versioon, mis lisati RHR-i 15.05.2024), mida hankija sama dokumendi hilisema versiooniga ühe võrra vähendas.

Eeltoodud selgitustest nähtub, et vaidlustaja alustas pakkumuse tegemiseks vajaliku meeskonna kokkupanekut sel ajal, kui hankija nõutud maksimaalne meeskonnaliikmete arv oli 9, korrigeeris oma pakkumust hiljem ning eemaldas R. Suurkivi andmed teistest selle hankedokumendi punktidest (punktid 3 ja 4), samas kui punktist 2 jäid tema andmed kogemata eemaldatama.

Samuti ei ole R. Suurkivi mujal pakkumuses mainitud ning tema kogemusele ei ole vaidlustaja tuginenud ei sama hankedokumendi punktis 3, kus pakkujad pidid välja tooma, kellega pakkuja meeskonnaliikmetest on täidetud nõuded, mis pidid olema täidetud hankija meeskonna peale kokku (st ükskõik millise meeskonnaliikme poolt), ega punktis 4, kus hankija soovis teada, milliseid lisaväärtusi konkreetne meeskond talle pakub. See on erinev võrreldes süsteemiarhitektiga A (Tanel Ehrenpreis), kelle kogemusele on vaidlustaja tuginenud vormi punktis 3. On ilmne, et pakkumust tehes pidas vaidlustaja meeskonna liikme ja süsteemiarhitektina silmas just T. Ehrenpreisi, mitte R. Suurkivi.

Lisaks märgib vaidlustaja veel, et R. Suurkivi käsitlev rida on vormi punktis 2 esitatud tabelis eelviimasena ja mitmel leheküljel, mitte esimese ega viimasena, mistõttu on igati eluliselt usutav, et tema nimi ja sellega koos ka meeskonnaliikmete koguarv võisid ekslikult jääda kahe silma vahele. Hankija poolt kehtestatud vormil „Nõuded pakkuja meeskonnale“ ei olnud punktis 2 meeskonna liikmed ka nummerdatud, mis oleks hõlbustanud meeskonnaliikmete arvu paremat jälgimist.

Vaidlustaja on seisukohal, et inimliku eksituse tõttu ühe liigse, kuid RHAD-i nõuetele vastava meeskonnaliikme nimetamine pakkumuses on ilmne viga ja mittesisuline puudus ning selle kõrvaldamine selgitustega oli nii võimalik kui lubatav. Mittesisulise puuduse kõrvaldamise lubatavust on kinnitanud ka Riigikohus, kes viitega nii enda varasematele lahenditele kui tuginedes ka Euroopa Kohtu lahenditele leidis, et pakkujal on võimalik korrigeerida pakkumusega seotud andmeid, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead, nii et selle muudatusega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist2. VAKO on Riigikohtu otsusele tuginedes omakorda leidnud, et puuduse kõrvaldatavuse üle otsustamisel on muu hulgas oluline, kas puuduse kõrvaldamise käigus esitatavate andmete näol on tegemist selliste andmetega, mis saaksid pärineda ajast pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva3. Käesolevas hankes ei pidanud vaidlustaja puuduse kõrvaldamiseks mitte mingisuguseid andmeid juurde esitama – kõik vaidlustaja meeskonda kuuluvad spetsialistid olid pakkumuses tähtaegselt esitatud ning neist ühe eemaldamine, kes eksikombel oli jäänud pakkumusse ühte kohta alles, ei anna vaidlustajale teiste pakkujate ees mingisugust eelist. Puuduse mittesisulisust põhjendab vaidlustaja käesolevas vaidlustuses veel ka alates punktist 15.

Vaidlustaja kõrvaldaski mittesisulise puuduse oma selgitustega. Kuna hankija ei ole pakkumuse tagasilükkamisel tuginenud ühelegi muule asjaolule peale selle, et pakkumuses on nimetatud üks üleliigne meeskonnaliige, vastab vaidlustaja pakkumus pärast selgitamist ja puuduse kõrvaldamist4 RHAD-i kõikidele nõuetele, sh nõudele, et pakutud meeskonnas on maksimaalselt kuni 8 liiget. Tulenevalt VAKO vaidlustuspraktikast oleks hankija pidanud vaidlustaja pakkumuse RHS § 114 lg 1 alusel vastavaks tunnistama.5

Isegi kui asuda seisukohale, et vaidlustaja ei kõrvaldanud oma selgitustega pakkumuses esinevat puudust (millega vaidlustaja ei nõustu), ei ole ikkagi tegemist sellise puudusega, mis tooks vältimatult kaasa kohustuse lükata pakkumus tagasi. Tegemist on igal juhul mittesisulise puudusega, mille esinemisel oleks hankija pidanud pakkumuse RHS § 114 lg 2 teise

2 RKHKo asjas nr 3-3-1-44-13, p 21.4. 3 VAKO 29.06.2023 otsus nr 81-23-261717, p 10.6. 4 Vaidlustaja selgitas oma 27.09.2024 vastuses, et R. Suurkivi ei kuulu tegelikult vaidlustaja meeskonda ning vaidlustaja eemaldas ta sealt pärast hankija poolt meeskonnaliikmete ülempiiri langetamist üheksalt kaheksale. 5 VAKO 29.06.2023 otsus nr 81-23-261717, p 10.2.

4 / 6

lause alusel vastavaks tunnistama. Hankija on oma otsuses andnud puudusele meelevaldselt vale hinnangu, asudes seisukohale, et kuna tegemist on eksimusega numbrilise näitaja vastu, on puudus igal juhul automaatselt sisuline selle suurusest olenemata ning hankijal on kohustus pakkumus mittevastavuse tõttu tagasi lükata ning hankijal puudub igasugune võimalus kaaluda sellise puudusega pakkumuse vastavaks tunnistamist. Hankija on seega redutseerinud oma RHS § 114 lg 2 teisest lausest tuleneva kaalutlusõiguse nullini ning on johtuvalt jätnud kaalutlusõiguse teostamata. Kui seadusega on hankijale antud kaalutlusõigus, siis ei tähenda see seda, et hankija võiks ilma kaalutlemata öelda, et pakkumus tuleb tagasi lükata – hankija peab talle antud kaalutlusõigus ka reaalselt ja sisuliselt kasutama ja seda tuleb teha kooskõlas kaalutlusreeglitega, sh järgides proportsionaalsuse põhimõtet. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine on seega käsitletav kaalutlusveana, mis tingib hankija otsuse kehtetuks tunnistamise.

RHAD-i nõue, et pakutud meeskonnas võib kokku olla maksimaalselt kuni 8 meeskonnaliiget, ei ole käesolevas hankes kuidagi keskse (sisulise) tähtsusega6. Ka hankija ei ole oma otsuses selgitanud, milles selle nõude sisuline tähtsus seisneb. Hankedokumendi „Nõuded pakkuja meeskonnale“ punktis 3.1 on hankija sätestanud, et meeskond tunnistatakse vastavaks, kui kõik CV vormil esitatud nõuded, kompetentsid, platvormid ja töövahendid on meeskonnaliikmete poolt kaetud. Järelikult kehtestas hankija meeskonna vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise otsustamiseks reegli, et määravaks on just sisulised asjaolud – meeskonna kompetentsid jne. Vaidlustaja pakutud meeskonna puhul olid kõik sisulised nõuded täidetud – kõik CV vormil esitatud nõuded, kompetentsid, platvormid ja töövahendid olid meeskonnaliikmete poolt kaetud (sh vastas meeskond hankija kehtestatud sisulistele nõuetele nii koos R. Suurkiviga kui ilma temata). Hankija ei ole osundanud mitte ühelegi nõudele, kompetentsile ega töövahendile, mis vaidlustaja esitatud meeskonna puhul katmata on. Nagu hankija oma otsuse põhjendustes rõhutas, on hankija kehtestatud RHAD siduv ka hankijale endale, ning kuna meeskonnale esitatud sisulised nõuded olid vaidlustaja meeskonna puhul täidetud ja vastavad andmed pakkumuses olemas, oleks hankija pidanud vaidlustaja pakkumuse hankedokumendi „Nõuded pakkuja meeskonnale“ p-st 3.1 lähtuvalt vastavaks tunnistama.

Otsusest nähtub, et hankija on võrdsustanud liigse (kuid nõuetele vastava) meeskonnaliikme pakkumusest selgitusega eemaldamise RHAD-is nõutud dokumendi esitamata jätmisega. Vaidlustaja on seisukohal, et meeskonnaliikmete arvu vähendamine ei ole samaväärne olukorraga, kus pakkuja on jätnud pakkumuses andmeid esitamata ja soovib neid pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva juurde esitada. Puuduse kõrvaldamiseks ei pidanud vaidlustaja hankijale mitte midagi juurde esitama, vaid piisas ühe dubleerivat rolli täitva täiendava meeskonnaliikme eemaldamisest, mida vaidlustaja selgituse kaudu ka tegi.

Kuna dokumentide juurde esitamises ei ole käesoleval juhul küsimust, ei ole asjakohased ka hankija otsuses olevad viited sellekohasele kohtupraktikale (TlnRngKo 3-18-657, p 14; RKHKm 12.12.2011, 3-3-1-52-11, p 21; 08.10.2012, 3-3-1-30-12, p 12; RKHKo 3-3-1-99-09, p 16), sest need käsitlevad kas dokumentide või teabe juurde esitamise juhtumeid (kohtuasi nr 3-18-657) või selliseid juhtumeid, mis ei ole üldse seotud pakkumuse vastavuse kontrollimisega (vaidlus hanke alusdokumentide üle kohtuasjades nr 3-3-1-52-11 ja nr 3-3-1-30-12 ning vaidlus selle üle, kuidas tõlgendada pakkuja kvalifitseerimisel mõistet „klient“ kohtuasjas nr 3-3-1-99-09). Hankija on oma otsuse põhjendamisel tuginenud asjassepuutumatutele lahenditele ja nendest tulenevatele seisukohtadele, mis ei saa kuidagi olla antud juhtumil käsitletavad kohaste hankija otsuse põhjendustena ning nendele viitamine ilmestab vaid seda, et hankija ei ole sisulist asjaoludest lähtuvat kaalumist antud otsuse tegemisel teostanud.

Hankija on otsuses jõudnud ekslikule järeldusele, justkui on pakkumuses esineva puuduse kõrvaldamise võimaldamine alati pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine. Samas nähtub isegi hankija enda viidatud Euroopa Kohtu lahendist (C-131/16) Euroopa Kohtu vastupidine seisukoht (vt C-131/16, p 29), kus kohus möönab, et teatud olukorras on siiski võimalik pakkumuses puudusi kõrvaldada7. Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus (nt

6 RHAD-i tingimuse tähtsusele tugines ringkonnakohus nt kohtuasjas nr 3-16-1219 (p 16) ja leidis, et ka näiteks hangitavate busside uste arv ei ole hanke keskne tingimus ning selle eesmärki silmas pidades tuleb eelkõige tagada bussireisijate sujuv bussi sisenemine ja väljumine, et ühistransport toimiks kiiresti. Selle tulemusena ei pidanud ringkonnakohus ka hankija nõutust erineva uste arvuga bussi pakkumist sisuliseks puuduseks. 7 Euroopa Kohus selgitas C-131/16 punktis 29 (viidates ka varasematele kohtulahenditele), et võrdse kohtlemise põhimõttega ei ole vastuolus, kui pakkumust korrigeeritakse või täiendatakse juhul, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead.

5 / 6

otsus 3-3-1-24-13, p 20 ja seal viidatud Euroopa Kohtu praktika) ja teised kohtud (vt nt TlnRngKo 3-16-1219, p 18-19). Hankija poolt võrdse kohtlemise põhimõttega seoses viidatud teised kohtulahendid (C-87/94, p 54; C-470/99, p 93; C-538/13, p 33) ei ole vaidlustaja hinnangul asjakohased, sest need ei väljenda Euroopa Kohtu kaasaegsemat kohtupraktikat (vt kohtuasjad C-87/94 ja C-470/99, mis on tehtud nt enne otsust C-131/16) või on neis käsitletud hoopis teistsugust vaidlusküsimust (kohtuasi C-538/13, milles ei käsitletud pakkumuses esitatud puuduste kõrvaldamist üldse).

Puudus tuleb lugeda mittesisuliseks (formaalseks) ka seetõttu, et vaidlusalune hange korraldati just raamlepingu sõlmimiseks ning hankija nõutud meeskonna näitamine pakkumuses oli vajalik üksnes raamlepingu partnerite väljavalimiseks, mitte mõne konkreetse arendusprojekti elluviimiseks. R. Suurkivi ekslik nimetamine pakkumuse koossisus ei tekita olukorda, kus hankija oleks kohustatud tellima 9 meeskonnaliikme teenuseid – tegemist on mitme täitjaga raamlepingu sõlmimiseks korraldatud riigihankega, kusjuures konkreetsete tööde teostamiseks korraldatakse minikonkursse, mille tingimused määrab igakordselt hankija (vt RHAD-i hulka kuuluva raamlepingu projekti p-d 6.2 -6.4). Juhul, kui hankija sõlmib raamlepingu ühe partneriga, esitab hankija küll tellimusi, mitte ei korralda minikonkursse, kuid ka sellisel juhul määrab tellimuse sisu hankija (vt RHAD-i hulka kuuluva raamlepingu punktid 6.3 – 6.5).

Vastavalt hankedokumendi „Nõuded pakkuja meeskonnale“ punktile 1.5 ja 1.6 määrab hankija alles minikonkursil, milliseid rolle ja mitut spetsialisti nendes rollides ta konkreetses arendusprojektis nõuab, seejuures on hankijal võimalik nõuda mitut isikut samasse rolli.8 Seega võib hankija konkreetsel minikonkursil nõuda tegelikult ka hankes kehtestatud 8-st meeskonnaliikmest suuremat meeskonda – näiteks, kui hankija nõuab minikonkursil kõiki dokumendi „Nõuded pakkuja meeskonnale“ punktis 1.2 loetletud rolle (8 tk), kuid soovib seejuures mitut arendajat, kujuneb minikonkursi raames meeskonna liikmete arv suuremaks kui raamlepingu hankes kehtestatud maksimaalne 8 (näiteks küsides kõiki rolle ja seejuures kokku 3 arendajat, kujuneb meeskonna suuruseks 10 inimest). Eeltoodust nähtub, et pakkumuses ekslikult ühe täiendava meeskonnaliikme nimetamine ei mõjuta kuidagi raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute tegelikku täitmist. Seega ei saa olla tegemist sisulise puudusega.

Hankija on otsuses ka ekslikult leidnud, et rohkemate meeskonnaliikmete nimetamine pakkumuses on käsitletav eksimisena koguste, mõõtude ja muude numbriliste näitajate vastu ning seega samaväärne näiteks valet värvi kappide (TrtHKo 3-15-1140) või vales mõõdus kääride pakkumisega (VAKOo 85-22/248784). Olukorras, kus vaidlustus- ja kohtupraktikas on mittesisuliseks ja seega kõrvaldatavaks puuduseks peetud näiteks tõendite esitamata jätmist busside ümberehitamise kohta tulevikus (vt TrtRngKo 3-22-2270, p 38) või pakkumuses märgitud valet bussi uste arvu (TlnRngKo 3-16-1219, p 14 ja 19), ei saa vaidlustaja hinnangul pidada sisuliseks eksimuseks ka rohkemate meeskonnaliikmete nimetamist raamlepingu sõlmimiseks korraldatud hankes, kui tegelik tööd teostav meeskonna koosseis ja meeskonnaliikmete arv selguvad alles konkreetsetel minikonkurssidel või hankija tellimuste põhjal ning pakkuja on hankijale selgitanud, et üks meeskonnaliige tegelikult meeskonda ei kuulu.

Hankija seisukoht, et RHS-i alusel ei ole lubatud eksimuse suurusest olenemata tunnistada vastavaks pakkumust, mis ei vasta hanke alusdokumendile, on otseses vastuolus RHS § 114 lg 2 teise lausega, mis vastupidiselt hankija seisukohale eristabki suuri eksimusi (sisuline kõrvalekalle) ja väikseid eksimusi (mittesisuline kõrvalekalle) ning kohustab hankijat mittesisuliste kõrvalekallete korral sisuliselt kaaluma pakkumuse vastavaks tunnistamist, arvestades sh proportsionaalsuse põhimõtet.

Nagu öeldud, RHS § 114 lg 2 nõuab hankijalt kaalutlusõiguse teostamist. Kohtupraktikas9 ja õiguskirjanduses10 on asutud seisukohale, et hankija peab kasutama talle antud kaalutlusõigust kooskõlas kaalutlusreeglitega (kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega), järgides mh proportsionaalsuse põhimõtet. Hankija on antud juhtumil otsuses teinud olulise kaalutlusvea, leides, et rohkemate meeskonnaliikmete nimetamine pakkumuses on selline puudus, mille suhtes tal puudus kaalutlusõigus, ja jättes kaalutlusõiguse sisuliselt

8 „1.5. Kõik rollid ei pea olema igas arendusprojektis nõutud ja hankija sätestab nõutud rollid antud tabeli põhjal igal minikonkursil eraldi. 1.6. Hankija võib minikonkursil nõuda ka mitut isikut sama rolli täitma (tähistatud sellisel juhul "Roll A", "Roll B", ... ).“ 9 TlnRngKo 3-21-722, p 13 ja p 7. 10 „Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne“, Juura 2019, lk 733.

6 / 6

teostamata11. Seda enam, et vaidlustaja on oma vastuses hankija küsimusele selgesõnaliselt selgitanud, et üleliigse meeskonnaliikme nimetamine on olnud ekslik ja tegelikkuses on see isik meeskonnast eemaldatud.

Kuigi hankija ei ole pakkumuse tagasilükkamisel tuginenud muule kui liigse meeskonnaliikme nimetamisele, peab vaidlustaja lisaks eelnevale vajalikuks käsitleda ka hankija poolt otsuse põhjendustes tehtud märkust CV vormi muutmise kohta. Nimelt märkis hankija otsuses, et vaidlustaja on kustutanud mõned read meeskonna CV vormist12, kuid ei ole selgitanud, miks on CV vormi muudetud. Hankija palus 20.09.2024 vaidustajal selgitada dokumendi „Nõuded pakkuja meeskonnale“ punktist 3 ridade kustutamist ning tõendada vaidlustaja meeskonna vastavust kustutatud ridadel esitatud nõuetele (sõnumivahetuse ID: 886191). Hankija selgitas ühtlasi, et tal ei ole võimalik võtta arvesse uut informatsiooni, ning palus vaidlustajal viidata kas dokumendis või pakkumuses olemasolevale informatsioonile. Vaidlustaja vastas hankijale 26.09.2024 ning viitas, milline vaidlustaja pakkumuses esitatud dokumendis „Nõuded pakkuja meeskonnale“ esitatud teave tõendab vaidlustaja meeskonna vastavust kustutatud ridadel esitatud nõuetele. Vaidlustaja rõhutab, et tema meeskond vastab kõikidele esitatud tingimustele ning selle tuvastamiseks vajalik kogu teave on pakkumuses esitatud. Seda kinnitab ka asjaolu, et pärast vaidlustaja sellekohase selgituse saamist ei ole hankija vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse tegemisel ka väitnud, nagu ei vastaks vaidlustaja meeskond kustutatud ridadel kehtestatud tingimustele. Samuti ei ole hankija vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsuses tuginenud CV vormi muutmisele vaidlustaja poolt, kuid isegi juhul, kui hankija sellele oleks tuginenud (millega vaidlustaja ei nõustu), on selgelt tegemist formaalse kõrvalekaldega.

Kokkuvõtlikult leiab vaidlustaja, et hankija otsus vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta on õigusvastane ja tuleb kehtetuks tunnistada.

MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED

Vaidlustuse tähtaegsus. Hankija edastas otsuse vaidlustajale 28.10.2024 ning vaidlustus on esitatud tähtaegselt 10 päeva jooksul arvates hankija otsusest teadasaamisest (RHS § 189 lg 1).

Asja läbivaatamise viis. Vaidlustaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuselt riigilõivu 1280 eurot ning maksekorraldus on lisatud vaidlustusele.

Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et on vaidlustaja lepinguline esindaja.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Lind

Vandeadvokaat

Lisad: 1. Riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse koopia; 2. Volikiri.

11 Olukorras, kus hankija üldse selgitusi ei küsinud, võttis ringkonnakohus kaalutlusõiguse õigusvastase teostamise kohta seisukoha nt haldusasjas nr 3-21-722 (p 13-14). Vaidlustaja hinnangul on kaalutlusveaga tegemist ka olukorras, kus hankija küll küsib selgitust, kuid eksib kõrvalekalde määratlemisel sisuliseks või mittesisuliseks või kui hankija jätab mittesisulise kõrvalekalde korral sisuliselt kaalumata võimaluse tunnistada pakkumus koos mittesisulise puudusega vastavaks. 12 Kustutatud olid read nr 2, 4, 9 ja 10.

Maksekorraldus NR 602

Maksja

NIMI Datafruit OÜ ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD 12769616

KONTONUMBER EE417700771003800468

MAKSJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS

AS LHV PANK, LHVBEE22XXX, TARTU MNT 2, 10145 TALLINN, Estonia

Saaja

NIMI Rahandusministeerium ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD

KONTONUMBER EE777700771003813400

SAAJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS

AS LHV PANK, LHVBEE22XXX, TARTU MNT 2, 10145 TALLINN, Estonia

Makse

KUUPÄEV 05.11.2024 SUMMA 1 280.00 EUR

SUMMA SÕNADEGA üks tuhat kakssada kaheksakümmend EUR

SELGITUS JA VIITENUMBER Vaidlustus riigihankes nr 273311 / 2900082126

PANGA KINNITUS

2024110504886960 TEENUSTASU

Vastavalt hinnakirjale

AS LHV PANK TARTU MNT 2, 10145 TALLINN 6800400 [email protected] LHV.EE

VOLIKIRI ÕIGUSTEENUSE OSUTAMISEKS

Kuupäev digiallkirjas

Datafruit (registrikood 12769616) (klient) annab käesolevaga Advokaadibüroo WALLESS OÜ

vandeadvokaadile Merit Lind, edasivolitamise õigusega teistele sama büroo advokaatidele

(esindajad), volituse esindada klienti riigihankega „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala

andmeladude ja analüütika arendus ja hooldus“ (viitenumber 273311) seotud vaidlustes.

Esindajatel on õigus kasutada kõiki õiguslikke meetmeid, mida nad peavad vajalikuks volikirjas

nimetatud menetluses kliendi huvide kaitseks.

Käesolev volikiri kehtib tähtajatult.

_______________________

Kristian Allikmaa

Juhatuse liige