Teie 12.03.2024
Meie 21.03.2024

Lp Merilin Laager,

Teie päringust järeldan, et AS SmartCap-i jaoks on õigusteenuste tarbimine regulaarne tegevus ning sellisel juhul tuleb lähtuda riigihangete seaduse (RHS) § 24 lõikest 2.

Sätte kohaselt arvutatakse hankelepingu eeldatav maksumus kas minevikku või tulevikku vaatava meetodi alusel. Kui tegemist ei ole järjekorras esimese teenuste hankelepingu sõlmimisega, nagu AS SmartCap juhtumi puhul, lähtutakse § 24 lõike 2 punktist 1 ning uue hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel võetakse arvesse hankija eelnenud 12 kuu või eelmise majandus- või eelarveaasta vältel sõlmitud järjestikuste samalaadsete hankelepingute kogumaksumus. 

Kui raamlepingud sõlmitakse nii, et need ei jää sama majandus-või eelarveaasta või 12 kuu sisse, ei pea hankija lepingute maksumusi summeerima. Kuna Teie näites jääb sõlmitud raamlepingute ning kavandatava raamlepingu sõlmimise vahele üle aasta, tuleb uue raamlepingu eeldatav maksumus arvutada RHS § 23 lg 4 alusel ning varasemaid lepinguid ei pea arvestama.

Küsimuses 2 olete teinud õiged järeldused. Lisaks täpsustan, et esimese hankelepingu puhul tuleb lepingu eeldatav maksumus arvutada RHS § 24 lõike 2 punkti 2 alusel ehk arvesse tuleb võtta järgmise 12 kuu või majandus- või eelarveaasta jooksul sõlmitavate järjestikuste samalaadsete hankelepingute eeldatav kogumaksumus. RHS kommenteeritud väljaande kohaselt (§ 24 komm 15, Martin-Johannes Raude) pole välistatud RHS § 24 lg 2 p 2 järgi eeldatava maksumuse määramine ka olukorras, kus samalaadseid hankelepinguid on ka varasemalt sõlmitud. RHS § 24 lg-s 2 sätestatud eeldatava maksumuse määramise meetodid pole teineteist välistavad. Isegi kui hankija on eelnenud 12 kuu või eelmise majandus- või eelarveaasta jooksul samalaadseid hankelepinguid sõlminud, võib olla põhjendatud määrata hankelepingu eeldatav maksumus RHS § 24 lg 2 p 2 järgi, kui järgneva perioodi hankemahud on suuremad (vt ka RHS § 23 lg 8).

Olete õigesti aru saanud, et seejuures ei pea arvestama lepingute alusel tehtud väljamakseid, vaid üksnes sõlmitud hankelepingute maksumust.

Jah, teise näite puhul on omakorda lubatud RHS § 28 lg 3 väikeste osade erandi rakendamine kuni 20% ulatuses  § 28 lg 3 kohaselt.

Lõpetuseks juhin tähelepanu, et teatud õigusteenuseid käsitatakse erandina, millele RHS ei kohaldu. Need on RHS § 11 lõike 1 punkti 11 järgi õigusteenused, mis on seotud kliendi potentsiaalse esindamisega Eesti või teise riigi või rahvusvahelises kohtus, vahekohtus või ametiasutuses advokaadi poolt, ja sellega seotud õigusnõustamist või notariaalse dokumendi tõestamistoiminguga seotud teenust või hooldaja või eestkostja osutatavat õigusteenust või muud õigusteenust, mida osutab kohtu määratud isik, või õigusteenust, mis on seotud avaliku võimu teostamisega.

Vastus on antud Teie päringus märgitust lähtudes.

Lugupidamisega

Madina Talu
Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond
Rahandusministeerium
tel 5885 1418
[email protected]
https://www.fin.ee | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee

Tere

AS SmartCap kui hankija on sõlminud õigusteenuste lepinguid mahuga 550 000 EUR (ilma km), millest 440 000 EUR ulatuses on sõlmitud raamlepingud mitme pakkujaga ning 110 000 EUR (ehk 20% ulatuses) on tellitud õigusteenuseid nö väikese mahu erandi alusel (RHS § 28 lg 3) erinevatelt pakkujatelt. Raamlepingud mahus 440 000 EUR sõlmiti märtsis 2023, kõikide raamlepingute sõlmimisest on möödunud üle ühe aasta. Hankelepinguid/ tellimusi on raamlepingute alusel tehtud kogu eelmise aastase perioodi jooksul.

Käesolevaks ajaks on ilmnenud vajadus tellida täiendavaid õigusteenuseid, mis ennekõike on seotud vajadusega korraldada õigusteenuste tellimine kiirelt ja paindlikult (nt teatud juhtudel ei ole otstarbekas korraldada minikonkurssi raamlepingu alusel, vaid teenuse väikese mahu ja ajakriitilisuse tõttu leida teenuseosutaja kiirelt väljaspool raamlepingut).

Palume selgitust, millistest eeldatava maksumuse / summeerimise reeglitest peab hankija käesoleval juhul lähtuma, kui soovib täiendavalt tellida õigusteenuseid (eriteenused CPV määruse tähenduses), mille eeldatav maksumus kogu kalendriaasta jooksul on kuni 20 000 EUR, ja mis eeldatavalt jaguneb väiksemate tellimuste vahel (tellimuse rahaline maht ühekorraga 3 000 kuni 6 000 EUR).

Küsimused:

1. 1. Kas hankija saab antud juhul sõlmida raamlepingu ühe partneriga õigusteenuste tellimiseks (nt mahus 20 000 EUR), lähtudes RHS § 23 lg 4, mille kohaselt on raamlepingu eeldatava maksumus aluseks üksnes selle raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute eeldatav maksimaalne kogu­maksumus (ehk 20 000 EUR) ning lähtuvalt RHS § 23 lg 4 sõnastusest, selle väikesemahulise raamlepingu eeldatava maksumuse hulka ei summeerita:

1. a. 2023.a. (rohkem kui aasta tagasi) sõlmitud raamlepingu(te) kogumaksumust (440 000 EUR),
2. b. 2023.a. raamlepingute alusel sõlmitud hankelepingute kogumaksumust (viimasel aastasel perioodil ca 60 000+ EUR),
3. c. ega viimasel majandusaastal/ aastasel perioodil tellitud muude õigusteenuste (ca 110 000 EUR) maksumust?

1. 2. Alternatiivina eelmises punktis sätestatule, kui hankija otsustab väikesemahulist raamlepingut mitte sõlmida, kuid soovib õigusteenuse tellimist väikesemahuliste hankelepingutena (nt ühekordselt ca 5 000 EUR, kalendriaastas kokku ca 20 000 EUR), kas on õiged järeldused, et:

1. a. lähtudes RHS § 24 lg 2 p 1 tuleb sel juhul eeldatava maksumuse arvutamisel arvesse võtta eelnenud 12 kuu või eelnenud majandusaastal sõlmitud hankelepingute maksumus, ning:

• * ei pea arvestama nimetatud perioodil sõlmitud raamlepingute kogumaksumust, vaid justnimelt sõlmitud hankelepingute maksumust ning
• * ei pea arvestama lepingute alusel tehtud väljamakseid, vaid üksnes sõlmitud hankelepingute maksumust (nagu tuleneb RHS § 24 lg 2 p 1 sõnastusest), ning

1. b. sellisel juhul on omakorda lubatud RHS § 28 lg 3 väikeste osade erandi rakendamine kuni 20% ulatuses.