Lõuna-Eesti kontaktvõrkude rajamise KMH eelhinnang ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha saamiseks

Lõuna-Eesti kontaktvõrgu menetlusosalised.docx

Menetlusosaliste nimekiri:
1. Kaitseministeerium
2. Kambja Vallavalitsus
3. Kastre Vallavalitsus
4. Kliimaministeerium
5. Maa-amet
6. Muinsuskaitseamet
7. Põlva Vallavalitsus
8. Põllumajandus- ja Toiduamet
9. Riigimetsa Majandamise Keskus
10. Räpina Vallavalitsus
11. Setomaa Vallavalitsus
12. Tartu Linnavalitsus
13. Transpordiamet
14. Võru Vallavalitsus

Lõuna-Eesti kontaktvõrkude KMH eelhinnang.pdf

Lõuna-Eestis kontaktvõrkude rajamise keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

Sisukord

1. Üldine teave ....................................................................................................................... 4

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ....................................................................... 5

2.1. Tegevuse iseloom ja maht ............................................................................................... 5

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega .................................................................................. 5

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine ..................................... 6

2.4. Tegevuse energiakasutus ................................................................................................. 6

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine .......................... 6

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus ...................................................................................................................................... 6

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

................................................................................................................................................ 7

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ................................................... 8

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused8

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ......................................... 9

3.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura

2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest .............................................................. 12

3.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ...................................................................... 18

4. Natura eelhindamine .......................................................................................................... 19

4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ning Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus . 19

4.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine ................................................................. 19

4.2.1 Mõju Piusa-Võmmorski loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja liikidele

.............................................................................................................................................. 19

4.2.2 Mõju Ahja loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja liikidele ................... 21

4.2.3 Mõju Rebasmäe loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja liikidele ........... 21

4.3. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ................................................................... 22

5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ................................................................................ 23

5.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus) ........................................................................................... 23

5.2 Mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus 23

5.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega .................................................................................... 23

5.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused ......................................................................... 23

6. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise

või algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega ........................................... 26

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal ..................................................................... 27

1. Üldine teave Ayesa Ingeneria y Arquitectura S.A. (registrikood A41015322) esitas 27.09.2024 Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn

10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu järgmised ehitusloa taotlused:

1. Menetlus nr 452889 (Tartu-Reola), rajatis kontaktvõrk (Tartu-Reola) (EHR kood

221467254), EL taotlus nr 2411271/10463;

2. Menetlus nr 452887 (Reola-Põlva), rajatis kontaktvõrk (Reola-Põlva) (EHR kood

221467286), EL taotlus nr 2411271/10490;

3. Menetlus nr 452885 (Põlva), rajatis kontaktvõrk (Põlva) (EHR kood 221467291), EL

taotlus nr 2411271/10496;

4. Menetlus nr 452884 (Põlva-Koidula), rajatis kontaktvõrk (Põlva-Koidula) (EHR kood

221467294), EL taotlus nr 2411271/10497;

5. Menetlus nr 452882 (Koidula), rajatis kontaktvõrk (Koidula) (EHR kood 221467313), EL

taotlus nr 2411271/10508;

6. Menetlus nr 452881 (Koidula-Piusa), rajatis kontaktvõrk (Koidula-Piusa) (EHR kood

221467317), EL taotlus nr 2411271/10512.

Kontaktvõrgu rajamine Tartust Piusani ja Koidulani jääb mitmete kaitsealuste objektide ning

kaitsealuste liikide leiukohtadele ning nende lähedale, sh Natura 2000 alade, mistõttu liigitub

antud tegevus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6

lg 2 p 22 kohase tegevuse alla ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 alla. KeHJS § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata

keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

Käesoleva eelhinnangu koostamise aluseks võeti eelhinnangu sisule esitatavad nõuded, mis on

toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt

kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustab keskkonnamõju hindamise

algatamise vajalikkuse üle.

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega

kaasnevaid tegureid. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega

kaasnevaid mõjusid.

2.1. Tegevuse iseloom ja maht Kavandatava tegevuse eesmärk on rajada kontaktvõrk olemasolevale raudteele lõigul Tartust

Piusani ja Koidulani. Selle käigus paigaldatakse uus 2x25 kV – 50 Hz kontaktõhuliini süsteem

ning kontaktõhuliini süsteemi elemendid (vundamendid, mastid, juhtmed, maandus jne). Tartu

– Koidula - Piusa raudteelõik ei ole hetkel elektrifitseeritud. Sellel raudteelõigul asub 12

raudteejaama.

Kontaktvõrgusüsteemi projekteerimisel on arvestatud tulevase kolmefaasiliste 10kV õhuliini

paigaldamisega kontaktvõrgu mastidele. 10kV liine toidetakse Eesti Raudteele kuuluvatest

10kV trafoalajaamadest ning need ühendatakse alajaamaga kaabli abil. Standardsed elektrilised

vahekaugused peavad olema tagatud kontaktvõrgusüsteemi fiidrite ja 10 kV liinide vahel ning

10 kV liinide ja muude tehnovõrkude vahel. 10 kV õhuliini kõrgus maapinnast on kooskõlas

Eesti standarditega.

Uue kontaktvõrgu rajamiseks on vaja paigaldada järgmised põhielemendid: vundamendid,

mastid ja põiktalad, konsoolid, kontaktvõrk ja kontaktvõrgu juhtmed, pingutusseadmed,

keskandurdus, negatiivne fiider, maandusjuhe, liigpingepiirikud, maandus, lülitussõlmed, jne.

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega.

Tartu linna üldplaneeringus on välja toodud, et vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele

elektrifitseerida raudteeliiklus ning AS Eesti Raudtee on alustanud kontaktvõrgu

projekteerimise ettevalmistustöödega ning ehitus on kavandatud aastateks 2021-2028.

Ehitatakse välja kontaktvõrk koos mastidega ja nende teenindamiseks vajalikud alajaamad,

alajaamade ja kontaktvõrgu vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid jms rajatised raudtee

elektrifitseerimise otstarbeks.

Ülenurme, Haaslava, Kambja ja Orava valla kehtivates üldplaneeringutes pole kontaktvõrgu

rajamist mainitud, samuti pole seal mainitud midagi, mis läheks kavandatava tegevusega

vastuollu.

Koostatavas Kastre valla ning kehtivates Põlva ja Räpina valdade üldplaneeringutes on välja

toodud, et Vabariigi Valitsus on teinud otsuse elektrifitseerida raudtee taristu ning Tartu-

Koidula liinil ehitatakse välja kontaktvõrk ja nende teenindamiseks vajalikud autotrafopunktid,

autotrafopunktide ja kontaktvõrgu vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid jms rajatised

raudtee elektrifitseerimise otstarbeks. Raudtee taristu elektrifitseerimisega lisandub

raudteemaale kitsendusi põhjustavaid tehnovõrke ja rajatisi ning kontaktvõrgu seadmete ja uute

elektriliinide rajamisel võib tekkida vajadus väljapool raudteemaad asuvate kinnisasjade

koormamiseks. Võimalik koormamise vajadus selgub projekteerimise käigus.

Setomaa valla üldplaneeringus on mainitud, et raudtee infrastruktuur on piirkonnas välja

kujunenud, täiendavaid muudatusi üldplaneeringu tasandil kavas ei ole; samas ka, et raudtee

elektrifitseerimisega seoses võib raudteemaale lisanduda kitsendusi põhjustavaid tehnovõrke ja

rajatisi ning täiendavalt võib selguda väljapoole raudteemaad asuvate kinnistute koormamise

vajadus kontaktvõrgu seadmete ja uute elektriliinide rajamiseks. Võimalik kinnistute

koormamise vajadus nende rajatiste teenindamiseks selgub projekteerimise käigus. Seega võib

järeldada, et Setomaa valla üldplaneeringus on ikkagi raudtee elektrifitseerimisega arvestatud.

Tartu linnas kattub raudteega kehtiv Aardla tn 27 ja lähiala detailplaneering, kehtestatud 2000.

aastal, mille kohta infot pole. Põlva linnas kattub raudteetrassiga kehtiv Põlva linna ja lähialade

kergliikluse teemaplaneering ning kehtiv detailplaneering nimega Himmaste ja Peri külade

teede teemaplaneering Himmaste, mis on kehtestatud 2015. aastal, kuid dokumendid selle kohta

puuduvad. Põlva linna ja lähialade kergliikluse teemaplaneeringus pole toodud infot, mis

eelhinnanguga kavandatavat tegevust kuidagi mõjutaks või takistaks. Kavandatav tegevus ei

lähe vastuollu erinevate raudteetrassi läheduses paiknevate detailplaneeringutega. Teisi

teadaolevaid asjakohaseid lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid tegevusi antud asukohas

pole.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara,

vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Kontaktvõrgu mastide vundamentide paigaldamiseks on vajalik teostada kaevetöid, mille

käigus eemaldatakse pinnast. Vundamendid on valmistatud betoonist. Teiste kontaktvõrkude

elementide jaoks on kasutatud teisi metalle ja muid materjale, mis ümbritsevat keskkonda ning

loodusressursse ei vaja ega mõjuta.

2.4. Tegevuse energiakasutus Kontaktvõrgu rajamisel leiab energiakasutus aset ehitusmasinate kütuse tarbimisel (bensiin,

diisel) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi. Kasutusperioodil leiab energiakasutus aset

rongide energiatarbimise näol.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning

müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning

nende käitlemine Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: ehitusmasinate heitgaasid õhku

suurendavad õhusaastet; võimalikud õli/kütuselekked pinnasesse; kõrgendatud mürafoon ning

vibratsioon põhjustatuna ehitusmasinatest; sügis- ja kevadtalvisel ajal võimalik valgusreostus

ehitustehnika poolt (tööala valgustamine). Ehitusmasinate ja veokitega veekogus sõitmine ei

ole lubatud, vältida tuleb kallaste kahjustamist. Mõju keskkonnale piirdub eeldatavasti raudtee

kaitsevööndiga. Kasutusaegselt väheneb rongidest tulenev müra ja vibratsioon seoses

diiselrongide asendumisega elektrirongidega. Soojuse, kiirguse ja lõhna teket ei ole ette näha.

Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi, tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed tuleb

taaskasutada või anda üle käitlemiseks vastavat keskkonnaluba või kompleksluba omavale

jäätmekäitlusettevõttele. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad tuleb

kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus,

sealhulgas heite suurus Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega

ja töökorras masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui kasutusperioodil erinevate

vedelike või kütuste leket maapinnale ja seeläbi lähedal olevatesse veekogudesse. Minimeerida

tuleb tulekahju oht, et vältida mürgiste põlemisjääkide eritumist õhku. Tuleohu võib põhjustada

vandalism, tööohutuse nõuete rikkumine või mittekorras seadmed. Avarii esinemisel tuleb

viivitamatult teavitada Päästeametit ja Keskkonnaametit.

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht,

sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide

oht teaduslike andmete alusel Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud

suurõnnetuste või katastroofide oht teadaolevalt puudub.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda nii

hetkeseisuga (tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse lõppedes.

Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid.

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või

planeeritavad tegevused Ehitustöödega hõlmatav ala asub Tartu ja Põlva linna, Kambja, Põlva, Räpina, Võru ja Setomaa

vallas Tartu, Põlva ning Võru maakondades transpordimaal, kus asub juba raudtee.

Raudteetrass piirneb suures osas maatulundusmaadega, vähesemal määral ka elamumaa ja

tootmismaaga, seda eelkõige Tartu ja Põlva linnas ning Veriora ja Ülenurme alevikus.

Raudteetrassi äärde jäävad Põlva linnas Tere AS-i külmhoone ohuala, mis on C-kategooria

ohtlik käitis ja mille peamiseks riskiks on mürgistus. Vastse-Kuustes jäävad raudteetrassile

Alexela AS Farmbalt vedelgaasipaigaldis ja Reola vedelgaasiterminal. Alexela AS Farmbalt

vedelgaasipaigaldis on C-kategooria käitis, kus käsitletakse LPG gaasi, ning ohud hõlmavad

soojuskiirgust ja ülerõhku. Reola vedelgaasiterminal on A-kategooria käitis, kus samuti

käsitletakse LPG gaasi, ning peamised riskid on soojuskiirgus ja ülerõhk. Ülenurmes asub

raudteetrassi ääres Terminal AS-i Tõrvandi tankla ohuala, mis on C-kategooria käitis ning kus

hoitakse bensiini, LPG-d ja diislikütust ning mille ohudeks on soojuskiirgus ja ülerõhk.

Põlva maakonnas, Räpina vallas, Ruusa külas kattub raudteetrassiga Riha turbamaadla 5. plokk,

mis on passiivne reservvaru. Kontaktvõrgu püstitamine ei mõjuta maardlaid või maardla

ressursside kättesaadavust negatiivselt, kuna toimub juba kasutuses olevas raudteemaa piirides.

Kavandatava tegevusega hõlmatud raudteetrassi äärde jäävad KAHKVA-MÄNNI METS,

Ilumetsa Oru (TTP-354), Kikka, Kullamäe II, Veriora, Kullamäe I, Hundilaane II, Ruusa (TTP-

262), Holvandi talu, Holvandi, Kivijärve, Tammsaare, RAUDTEE METS, Seko, Raudteeäärne,

Leevi, Jänesesoo, Keskuse I, Kiidjärve mk, metsakuivendus (TP-727), Vastse-Kuuste (TTP-

408), Mõrasoo, Laane (TTP-408), Villemi V, Rebase, Aardla polder, Reola, Reola (TTP-377)

ja Nõlva maaparandusalad.

Raudteega ristuvad Pahtpää jõgi, mis on avatud eesvool valgalaga üle 25 km2, Kullamäe I, mis

on avatud eesvool valgalaga kuni 10 km2, Kiidjärve mk, metsakuivendus (TP-727) (Vastse-

Kuuste oja), mis on avatud eesvool valgalaga kuni 10 km2, Porijõgi/Reola jõgi, mis on avatud

eesvool valgalaga üle 25 km2, Nõlva, mis on avatud eesvool valgalaga kuni 10 km2, Kuldi I,

mis on avatud eesvool valgalaga kuni 10 km2 ja Lammassoo, mis on avatud eesvool valgalaga

kuni 10 km2. Tööde teostamisel ning ehitustööde järgselt tuleb tagada maaparandussüsteemide

ja nende eesvoolude toimimine.

Raudteetrassi ääres asub Ülenurme alevikus karuputke koloonia JT116, mis on märgitud

hääbuvaks kolooniaks. Karuputke puhul tuleb arvestada, et vältida tuleb karuputke kasvukohas

leiduva pinnase laiali- ning edasikandmist. Masinad ning tööriistad tuleb puhastada pärast

karuputke kasvukohas töötamist mullast ja muust pinnasest. Soovitatav oleks teha karuputke

kasvukohas töid külmunud pinnasega, eelistatult lumekattega ajal.

Joonis 1. Karuputke koloonia Ülenurme alevikus.

Raudteemaale ulatub puurkaevu nr 6857695 veehaarde sanitaarkaitseala ja Veriora alevikus

puurkaevu nr 6802491 veehaarde sanitaarkaitseala. Veehaarde sanitaarkaitsealal on

majandustegevus keelatud, välja arvatud Veeseaduse (VeeS) § 151 lg 2 loetletud tegevuste

puhul. Majandustegevuse alla kuulub ka tegevus, millega ei saada tulu, aga mis on ehitusloa/-

teatise kohustusega tegevus. Põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui

võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla 10 m3 ööpäevas või

tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse 10 m hooldusala (VeeS § 154 lg 3 ja

§ 154 lg 1 p 3). Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud VeeS § 154 lg-s 5

nimetatud tegevused. Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala asjakohases registris muutmiseks

hooldusalaks tuleb esitada taotlus Keskkonnaagentuurile, kes teeb sanitaarkaitseala

hooldusalaks muutmise kande (VeeS § 277 lg 2).

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Raudteetrass ristub:

• Lammassoo maaparandussüsteemi eesvooluga (kuni 10 km²), ning selle kalda piirangu-

ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga;

• Kuldi I ning selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga;

• Nõlva ning selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga;

• Porijõe/Reola jõega, mis üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogu ning selle

kalda piiranguvööndiga, veekaitsevööndiga ning ehituskeeluvööndiga;

• Sipe oja, mis on ka maaparandussüsteemi eesvool (kuni 10 km2) nimedega Sipe ja Uus-

Elu, nende eesvoolude kaitsevöönditega ning kalda piiranguvööndiga,

veekaitsevööndiga ning ehituskeeluvööndiga;

• Mõra jõega, mis on üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogu ning selle

eesvoolude kaitsevöönditega ning kalda piiranguvööndiga, veekaitsevööndiga ning

ehituskeeluvööndiga;

• Vastse-Kuuste oja, mis on kuni 10 ha pindalaga, kuni 25 km2 valgalaga veekogu, ning

selle eesvoolude kaitsevöönditega ning kalda piiranguvööndiga, veekaitsevööndiga

ning ehituskeeluvööndiga;

• Keskuse I maaparandussüsteemi eesvool kuni 10 km² ning selle kalda veekaitsevöönd;

• Ahja jõgi, mis on üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogu ning kalda

piiranguvööndiga, veekaitsevööndiga ning ehituskeeluvööndiga;

• Hatiku oja, mis on üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogu ning kalda

piiranguvööndiga, veekaitsevööndiga ning ehituskeeluvööndiga;

• Orajõgi, mis on üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogu ning kalda

piiranguvööndiga, veekaitsevööndiga ning ehituskeeluvööndiga;

• Plaki oja ja selle veekaitsevööndiga;

• Kooskora oja, mis on üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogu ning kalda

piiranguvööndiga, veekaitsevööndiga ning ehituskeeluvööndiga;

• Lutsu jõe, mis on üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogu ning kalda

piiranguvööndiga, veekaitsevööndiga ning ehituskeeluvööndiga;

• Visseoja, mis on kuni 10 ha pindalaga, kuni 25 km2 valgalaga veekogu ning kalda

piiranguvööndiga, veekaitsevööndiga ning ehituskeeluvööndiga;

• Kivijärve maaparandussüsteemi eesvool 10-25 km2 valgalaga ning selle eesvoolu

kaitsevööndiga, veekatisevööndi ning piiranguvööndiga;

• Virosi oja, mis on üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogu ning kalda

piiranguvööndiga, veekaitsevööndiga ning ehituskeeluvööndiga;

• Võhandu jõgi, mis on üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogu ning kalda

piiranguvööndiga, veekaitsevööndiga ning ehituskeeluvööndiga;

• Kullamäe I maaparandussüsteemi eesvool (kuni 10 km²) ning eesvoolu kaitsevöönd ja

kalda veekaitsevöönd;

• Pahtpää jõgi, mis on üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogu ja selle kalda

piiranguvööndiga, veekaitsevööndiga ning ehituskeeluvööndiga;

• Veerksu oja, mis on üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogu ja selle kalda

piiranguvööndiga, veekaitsevööndiga ning ehituskeeluvööndiga;

• Rebasmäe oja, mis on üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogu ja selle kalda

piiranguvööndiga, veekaitsevööndiga ning ehituskeeluvööndiga;

• Mädajõgi, mis on üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogu ja selle kalda

piiranguvööndiga, veekaitsevööndiga ning ehituskeeluvööndiga;

• Piiroja, mis on kuni 10 ha pind, kuni 25 km2 valgalaga veekogu ning selle kalda

piiranguvööndiga, veekaitsevööndiga ning ehituskeeluvööndiga.

Raudteetrassiga paralleelselt kulgeb Reola maaaparandussüsteemi eesvool (kuni 10 km2).

Suur osa kavandatud kontaktvõrgu püstitamise alast asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal,

samuti ka keskmiselt kaitstud ning väikesed osad kaitstud ning nõrgalt kaitstud aladel.

Kavandatav tegevus toimub mitmesuguse pinnakattega maastikel, jääjärveliste setete (klibu,

liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi) pinnakattel, moreeni (liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk)

pinnakattel, glatsiofluviaalsete (liustikujõelised) setete: veeristik, kruus, liiv, soosetete tüübi

(turvas) pinnakattel, ning jõesetete (veeristik, kruus, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, muda)

pinnakattel.

Aluspõhjakivimid kavandatava kontaktvõrgu alal on kolme sorti, liivakivid veeandvusega

0,5..2,0 l/s*m, liivakivid veeandvusega >2,0 l/s*m ning liivakivid veeandvusega 0,1..0,5 l/s*m.

Tulenevalt aluspõhjakivimite veeandvusest, põhjavee kaitstusastmest, on oht põhja- ja

pinnaveele suhteliselt väike. Samas ristub raudteetrass, kuhu kontaktvõrku paigaldatakse, väga

mitmete veekogudega, seega peab olema veendunud, et veekogudesse ei satuks lisaks

keemilisele reostusele ja jäätmetele ka muid setteid, pinnast või nende kallastel ei tekiks

erosiooniohtu. Kontaktvõrgu mastid tuleb paigaldada rööbastee veekogu kallastest võimalikult

kaugele.

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud

saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Kuna ehitustegevus

ulatub ka eelmainitud veekogude veekaitsevöönditesse, tuleb tähele panna, et veekaitsevööndis

on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda

erosiooni või hajuheidet (VeeS § 119 p 6). Põhi- või tööprojektiga tuleb ette näha meetmed

kalda erosiooni või hajuheite vältimiseks. Lisaks on, vastavalt VeeS § 119 p 2, veekaitsevööndis

keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta. Kui ehitustööde käigus on

vajalik raiete tegemine veekaitsevööndis, tuleb seal puude ja võsa raiumiseks esitada

Keskkonnaametile vastav taotlus koos joonise või kaardiga, millel kajastub planeeritava raie

asukoht. Soovituslik taotluse vorm on leitav Keskkonnaameti kodulehel.

Raudteemaa kinnistutega piirnevad vääriselupaigad VEP nr.204708, VEP nr.211245, VEP

nr.209980, VEP nr.139032, VEP nr.205421, VEP nr.212300, VEP nr.206749, VEP nr.119030

ja VEP nr.208583. Ehitustööde käigus tuleb jälgida, et ehitamise käigus ei kahjustataks

teadmatusest vääriselupaikasid puid raiudes, pinnast kahjustades või surnud ning lamapuitu

eemaldades. Vääriselupaikade piirid tuleb kanda ehitusprojektile, et vältida vääriselupaikade

alal eelmainitud tegevusi ning ehitustegevust vääriselupaikade alal.

3.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna,

pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate

loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud

või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise

väärtusega alade vastupanuvõimest Raudteetrassi äärde jäävad ka ristipuud ning raudteetrassiga kattuvad ristipuude puhvertsoonid

- Kiidjärve külas, Kiidjärve Laari ristipuud ning Kolodavitsa külas, kus Saare ristipuu

puhvertsoon jääb raudtee alale. Puusse ristimärgi lõikamine kuulub veel tänapäevalgi Lõuna-

Eesti matusekombestikku ning ristimärkidega puud meie looduses on unikaalsed piirkondliku

surmakultuuri tunnusmärgid. Ristipuude puhvertsoonis tuleb järgida, et töödega jäädaks

raudteemaa piiridesse ning teadmatusest ei kahjustataks ristipuude võrasid või juuri, mis võivad

kaugemale, isegi kuni raudteemaale ulatuda.

Joonised 2-3. Ristipuude asukohad.

Kontaktvõrgu rajamisel jäävale raudteelõigule asub hulgaliselt pärandkultuuriobjekte, nende

hulgas Piusa raudteetöölise maja, Piusa raudteejaama alajaam, pööranguvahi putka,

raudteetruup, Ilumetsa raudteejaam, Veriora raudteejaam, Ruusa raudteesild, Ruusa

raudteejaama hooned, kuldse liiprinaela paigalduskoht Holvandi külas, Holvandi raudteejaam,

Ahja raudteesild, Taevaskoja jaamahoone, raudtee kaubaladu Vastse- Kuustes, Vastse-Kuuste

raudteejaam, Persema tee, mis ristub raudteega Voorekülas, ja Reola raudteejaam.

Pärandkultuuri all mõistetakse antud andmebaasi tähenduses eelmiste põlvkondade poolt

pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja

kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku

kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes. Hoolimata sellest, et mitmed

eelnimetatud objektid on hävinud, tasub olemasolevaid võimalusel säilitada ning vältida nende

alale kontaktvõrgu mastide paigaldamist või pinnasereljeefi ümberkujundamist.

Kultuurimälestistest asuvad raudteelõigul, kuhu kontaktvõrku kavandatakse, Piusa külas

kaitsealuste kääbaste (nr-d 11244, 11245, 11246) kaitsevööndid, Pindi külas kaitsealuse kääpa

(nr 11544) kaitsevöönd, Padari külas kaitsealuste kääbaste (nr-d 11632, 11633, 11634)

kaitsevööndid ning kivikalme nr 11630 ja selle kaitsevöönd ja Tartu linnas Tartu Pauluse

kalmistu kaitsevöönd. Kultuurimälestiste, kus raudteemaale jäävad ainult nende kaitsevööndid,

tuleb jälgida, et tööde käigus ei liigutaks raudteemaast välja. Kivikalme nr 11630, mis asub

osaliselt raudteemaal, on märgitud kultuurimälestiste registris hävinuks. Sellegipoolest tuleks

võimalusel vältida kivikalme alal kontaktvõrkude mastide paigaldamist või pinnasereljeefi

muutmist. Selleks tuleb kivikalme piirid kanda ehitusprojektile.

Joonis 4. Raudteemaale jääva kivikalme asukoht.

Reola-Ülenurme püsiksannika püsielupaik (KLO3002327), mille territooriumil asuvad

raudteemaa ääres I kaitsekategooria (edaspidi kat) püsiksannika (Swertia perennis)

(KLO9321903 ja KLO9321905, KLO9321906, KLO9322865), suure käopõllu (Listera ovata)

(KLO9331078 ja KLO9348489, III kat), soo-neiuvaiba (Epipactis palustris) (KLO9348488,

KLO9323136, III kat), hariliku muguljuure (Herminium monorchis) (KLO9322925, II kat),

kahkjaspunane sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata) (KLO9323034, III kat) ja hariliku

käoraamatu (Gymnadenia conopsea) (KLO9323206, III kat) kasvukohad.

Lisaks asuvad Ülenurme alevikus kaitsealuste liikide soo-neiuvaip (Epipactis palustris)

(KLO9323137 ja KLO9323138) ja emaputk (Angelica palustris) (KLO9322949, II kat)

kasvukohad.

Uhti külas piirneb raudteemaaga Jahiseltsi pehme koeratubaka püsielupaik (KLO3002673) ning

selle sihtkaitsevöönd ning suure käopõllu (Listera ovata) kasvukoht.

Tõõraste külas asub raudteemaa ääres rukkiräägu (Crex crex) (KLO9133438, III kat) elupaik.

Sirvaku külas piirneb raudteemaaga händkaku (Strix uralensis) (KLO9133807, III kat) elupaik.

Valgemetsa külas kattub raudteega Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala (KLO1000452) ning

Ahja loodusala (RAH0000610). Raudteega ristuvas Ahja jões on registreeritud paksukojaline

jõekarp (Unio crassus) (KLO9200064, II kat), euroopa harjus (Thymallus thymallus)

(KLO9102041, III kat), võldas (Cottus gobio) (KLO9102558, III kat) ja hink (Cobitis taenia)

(KLO9102610, III kat).

Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada Ahja jõe

keskjooksu ürgorgu, selle lisaorge, oruveerudel esinevaid liivakivipaljandeid, allikaid, koopaid,

ürgorgu ümbritsevaid kultuur- ja loodusmaastikke ning kaitsta ohustatud, haruldasi ja

kaitsealuseid liike ja nende elupaiku.

Kaitstavad linnuliigid: jäälind (Alcedo atthis), vesipapp (Cinclus cinclus), hall-kärbsenäpp

(Muscicapa striiata), öösorr (Caprimulgus europaeus), musträhn (Dryocopus martius),

metsvint (Fringilla coelebs) ja tutt-tihane (Parus cristatus).

Kaitstavad taimeliigid: austria roidputk (Pleurospermum austriacum), alssosi (Equisetum

scripoides), mets-vareskold (Diphasium complanatum), karukold (Lycopodium clavatum),

harilik näsiniin (Daphne mezereum), harilik ungrukold (Huperzia selago), roomav öövilge

(Goodyera repens) ja kahelehine käokeel (Platanthera bifolia).

Ahja loodusala (RAH0000610) I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad

(3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450), allikad ja allikasood

(7160), liivakivipaljandid (8220) ja vanad loodusmetsad (*9010); II lisas nimetatud liigid, mille

isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik hink (Cobitis taenia), harilik

võldas (Cottus gobio) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).

Kiidjärve külas ulatub otsapidi raudteemaale limatünniku (Sarcosoma globosum)

(KLO9600811, I kat) elupaik ning raudteemaaga piirneb laanekuklase (Formica aquilonia)

(KLO9201057, III kat) elupaik.

Orajõgi, mis ristub raudteega Mammaste külas, on elupaigaks euroopa harjusele (Thymallus

thymallus) (KLO9124550).

Himmaste külas asub raudteetrassil aas-karukella (Pulsatilla pratensis) (KLO9337439, III kat)

kasvukoht.

Võhandu jõgi, mis ristub raudteega Pindi külas, on elupaigaks hingile (Cobitis taenia)

(KLO9120974) ja võldasele (Cottus gobio) (KLO9102548).

Kikka külas asub raudteemaa piiril roomava öövilke (Goodyera repens) (KLO9316251, III kat)

kasvukoht.

Rebasmäe hoiuala (KLO2000127) kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas

nimetatud elupaigatüübi - soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning II lisas nimetatud liikide -

läikiva kurdsirbiku (Hamatocaulis vernicosus) ja kollase kiviriku (Saxifraga hirculus)

elupaikade kaitse.

Rebasmäe loodusala (RAH0000216) I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on soostuvad ja

soo-lehtmetsad (*9080); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on läikiv

kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus) ja kollane kivirik (Saxifraga hirculus).

Rebasmäe külas asub raudteemaa piiril laanerähni (Picoides tridactylus) (KLO9114279)

elupaik, raudteemaale ulatub Rebasmäe hoiuala (KLO2000127), Rebasmäe loodusala

(RAH0000216), soo-neiuvaiba (Epipactis palustris) (KLO9302048) ja läikiva kurdsirbiku

(Hamatocaulis vernicosus) (KLO9400030, III kat) elupaigad.

Joonis 5. Rebasmäe loodus- ja hoiuala ning kaitsealuste taimede paiknemine raudteemaa suhtes

Kõvera külas asub raudteemaal metsise (Tetrao urogallus) (KLO9133983, II kat) elupaik.

Kolodavitsa külas asuvad raudteetrassil teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia)

(KLO9200145, III kat), vareskaera-aasasilmiku (Coenonympha hero) (KLO9201654, III kat),

suur-kuldtiiva (Lycaena dispar) (KLO9200146, III kat), nõmme-tähniksinitiiva (Phengaris

arion) (KLO9200821, III kat) hariliku käokulla (Helichrysum arenarium) (KLO9339912,

KLO9339896, KLO9346439, II kat), palu-põisrohu (Silene chlorantha) (KLO9339903,

KLO9339897, KLO9346438, II kat) ja võsu-liivsibula (Jovibarba sobolifera) (KLO9346440,

II kat) elupaigad ja kasvukohad. Lisaks asub seal Kolodavitsa võsu-liivsibula püsielupaik

(KLO3002656), mille alal asuvad harilik käokulla (Helichrysum arenarium) (KLO9339942),

palu-põisrohu (Silene chlorantha) (KLO9339945), võsu-liivsibula (Jovibarba sobolifera)

(KLO9335934) ja nõmm-mailase (Veronica dillenii) (KLO9338249, II kat) kasvukohad.

Piusa külas asub raudteemaal Piusa-Võmmorski loodusala (RAH0000200) ning selle

territooriumil palu-põisrohu (Silene chlorantha) (KLO9318008), hariliku käokulla

(Helichrysum arenarium) (KLO9300148, KLO9339917), nõmm-mailase (Veronica dillenii)

(KLO9340575), võsu-liivsibula (Jovibarba sobolifera) (KLO9335935, KLO9317856,

KLO9337986), nõmmnelgi (Dianthus arenarius) (KLO9311114, KLO9318000, KLO9317999,

KLO9318001, II kat), palu-karukella (Pulsatilla patens) (KLO9318005, KLO9342171,

KLO9318004, II kat); nõmme-tähniksinitiiva (Phengaris arion) (KLO9200822); palu-

liivkannu (Arenaria procera) (KLO9310638, II kat); aas-karukella (Pulsatilla pratensis)

(KLO9339908); metskevadiku (Draba nemorosa) (KLO9340533, III kat) ja palu-põisrohu

(Silene chlorantha) (KLO9309894) kasvukohad. Piusa külas asuvad raudteemaa vahetus

läheduses ka põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) (KLO9115605, II kat) ja pargi-nahkhiire

(Pipistrellus nathusii) (KLO9115837, II kat) elupaigad.

Tuleb arvestada, et kontaktvõrgu püstitamisel rajatakse uus kontaktliin, mille puhul on

võimalik, et linnud ning nahkhiired põrkavad sellega kokku. Selle vältimiseks tuleks elupaikade

lähedusse rajatav liin tähistada.

Olemasoleva raudteetrassi ääres asuvad rukkiräägu, händkaku, laanerähni ja metsise elupaigad,

seega võib oletada, et raudtee olemasoluga ja rongide läbisõiduga on linnud mingil määral

harjunud ning rongide mööda sõitmine on samuti lühiajaline häiring, kuid ehitusega kaasnev

kauem ja valjem ehitusmüra on see, millega linnud harjunud pole. Seega tuleks vältida

ehitustegevust häirimise suhtes kõige tundlikumal ajal (pesitsemise ja poegade kasvatamise

periood), mis jääb vahemikku 21.02-31.07.

Mitmed kaitsealused taimed ulatuvad otseselt raudtee alale või kohe rööbastee servani. Seega

on äärmiselt tõenäoline, et antud kasvukohtades võivad taimede isendid ehitustööde käigus

hävida. Selle vältimiseks on vajalik taimed enne ehitustööde algust märgistada ning kohtades,

kus ehitustöid või masinatega liikumist vältida ei anna, ümberistutada. Ümberistutamine tuleb

teostada koostöös Keskkonnaametiga. Võimalusel tuleb vältida kontaktvõrgu mastide

paigaldamist just kaitsealuste liikide kasvukohtadele. Tööde käigus tuleb veenduda, et

kogemata ei juhtutaks raudteemaapiiridest välja ning ei kahjustataks püsielupaikade ja

kaitsealuste liikide kasvukohtasid.

Piusa-Võmmorski loodusala (RAH0000200) I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on

jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080);

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme),

harilik võldas (Cottus gobio), harivesilik (Triturus cristatus), teelehe-mosaiikliblikas

(Euphydryas aurinia), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja

palu-karukell (Pulsatilla patens).

Raudteetrass ristub mitmete veekogudega, kus on registreeritud erinevate kaitsealuste

kalaliikide ning paksukojalise jõekarbi esinemine. Ahja jõgi, Porijõgi/Reola jõgi (Sipe oja

suudmest Tartu–Põlva raudteeni), Võhandu jõgi (Kurvitsa–Hutita tee sillast Võru–Kuigatsi–

Tõrva maantee sillani Sõmerpalus ja Paidra paisust Ruusa raudteesillani) kuuluvad

looduskaitseseaduse § 51 lg 2 alusel kehtestatud koelmualade nimistusse (keskkonnaministri

15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistu“). Arvesse võttes asjaolu, et jõgede ületamiseks on rajatud sillad ning raudteerajatised

paiknevad sillal ning ka püstitatava kontaktvõrgu mastid ja muud rajatised paigaldatakse

olemasoleva rööbastee juurde, raudteesildadele, ei avaldu mõju vees elavatele loomaliikidele.

Raudteetrassi ääres asuvad ka mitmed Natura elupaigad: 6430 (niiskuslembesed kõrgrohustud)

Uhti külas, 91D0* (siirdesoo- ja rabametsad) Padari külas, 7110* (rabad) Soesaare külas, 6450

(lamminiidud) Vanakülas, Kiisa ja Koidula külas, 9010 (vanad loodusmetsad) Kikka,

Rebasmäe ja Koidula külas 9010 raudteemaa ääres. Antud elupaikadele pole ebasoodsat mõju

ette näha, kuna kavandatud töödega jäädakse raudteemaale ning ellu ei viida tegevusi, mis

avaldaksid ka kuivendavat mõju, mis võiks eemal asuvad elupaiku mõjutada.

Ainsana asub osaliselt raudteemaal ka Pindi külas lamminiitude (6450) elupaik. Vastavalt

Loodusveebi infole paiknevad lamminiidud ehk luhad eranditult jõgede aeg-ajalt

üleujutatavatel lammidel. Oma lopsakuse võlgnevad nad väga viljakale mullale, mida

rikastavad tulvaveest kantud toitainerikkad setted. Sõltuvalt maapinna kõrgusest (asendist

lammil), samuti jõe voolukiirusest, võivad üleujutuse kestus ning tulvaveega toodud setete hulk

üsnagi erineda. Ka niiskustingimused lammi eri osades vahelduvad ajuti kuivadest kuni

pidevalt märgadeni. Taimestikus valitsevad sageli kõrgekasvulised kõrrelised ja tarnad. Kaitset

väärivad vaid need luhad, mis ei ole oluliselt mõjustatud kuivenduskraavidest ega tugevasti

võsastunud või metsastunud. Lamminiidud on olulised ka paljude loomaliikide pesitsus- ja

elupaigana.

Joonis 6. Lamminiitude elupaik Pindi külas raudteemaal.

Kuna lamminiidu elupaik on märgitud ka raudteemaale, võib oletada, et teatavad

ehitustegevused ning kontaktvõrkude mastide püstitamine ulatub ka antud elupaiga peale.

Samas on vähetõenäoline, et rööbastee ääres oleks esinduslik lamminiidu elupaik, kuna

raudteetamm on tõstetud märjast maapinnast kõrgemale ning sinna äärde on rajatud kraavid.

Kontaktvõrgu mastide püstitamine võib lokaalselt teataval määral elupaiga ala vähendada, kuid

tegu pole olulise mõjuga.

3.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Raudteetrassi lähedusse jäävad mõned tihedama asustusega alad nagu Tartu linn, Soinaste küla,

Ülenurme alevik, Vastse-Kuuste alevik, Veriora alevik ja Põlva linn. Valdav osa trassist kulgeb

metsade ja põllumaade vahel. Elanikkonnale võib negatiivne mõju avalduda ehitusaegse müra

ja vibratsiooni esinemise näol. Kasutusaegne müra ja vibratsioon on senisest pigem väiksem,

kuna suur osa diiselrongidest asendub elektrirongidega.

4. Natura eelhindamine

4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ning Natura 2000 võrgustiku alade

iseloomustus Kavandatava tegevuse eesmärk on olemasolevale raudteele kontaktvõrgu püstitamine Tartust

Koidulani ja Piusani. Kavandatav tegevus asub Piusa-Võmmorski loodusalal (RAH0000200),

Ahja loodusalal (RAH0000610) ning Rebasmäe loodusala (RAH0000216) vahetus läheduses.

Eelmainitud loodusalade kaitse-eesmärgid on välja toodud peatükis 3.3. Projektiga kavandatav

tegevus ei ole Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.

4.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Kavandatava tegevuse mõju prognoosimisel Natura 2000 võrgustiku aladele lähtutakse

tegevuse iseloomust ning projektialale jäävate Natura-alade kaitse-eesmärkidest.

Kuna kõigi kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade osas on mõju hindamise jaoks

asjakohased andmed olemas, siis liikide-elupaikade inventuuri tegemiseks vajadus puudub.

Mõju hindamise tulemused on esitatud järgnevates alapeatükkides.

4.2.1 Mõju Piusa-Võmmorski loodusala kaitse-eesmärgiks seatud

elupaikadele ja liikidele

Kaitse-eesmärgid Analüüs

kuivad nõmmed (4030) Raudteetrassil, kuhu kontaktvõrku püstitatakse, asub mitu kuivade

nõmmede elupaika. Arvesse võttes, et Natura elupaik ning sellele

omased tunnused on määratud juba olemasolevale raudteega

hõlmatud maa-alale, võib järeldada, et maastik, kuhu kuulub

raudtee infrastruktuur, on sobilik ala kuivade nõmmede

elupaigatüübi jaoks. Kuivad nõmmed katavad lainjaid või enam-

vähem tasase pinnamoega liiva-alasid sisemaal, kust

nõmmemetsad (vahel ka palumetsad) on maha raiutud või

metsapõlengus hävinud. Õhukese või keskmise tüsedusega

liivmulla ülemised kihid kuivavad sademevaestel aegadel läbi, nii

et nõmmedel saavad kasvada vaid kuiva taluvad taimeliigid.

Taimkate on tavaliselt hõre, madal ja liigivaene, valitsevad

liivalembesed taimed (psammofüüdid). Vastavalt projektis toodule

teostatakse ehitustöid talvel, kui pinnas on külmunud ning

välditakse taimestiku ning pinnase kahjustamist väljaspool otsest

ehitusala. Vähesel määral hävineb mastide alla jääv osa elupaigast,

kuid see ei avalda mõju kuivade nõmmede elupaigatüübi

püsimajäämisele ning sidususele teiste elupaikadega.

jõed ja ojad (3260) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

lamminiidud (6450) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

vanad loodusmetsad

(*9010)

Raudtee kõrval on mitmeid 9010 elupaiku. Arvesse võttes, et

ehitustööd toimuvad ainult raudteemaa piirides, ei ole vanadele

loodusmetsadele mõju ette näha.

soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

harilik võldas (Cottus

gobio)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses liiki ei leidu. Mõju

puudub.

paksukojaline jõekarp

(Unio crassus)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses liiki ei leidu. Mõju

puudub.

harivesilik (Triturus

cristatus)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses liiki ei leidu. Mõju

puudub.

suur-kuldtiib (Lycaena

dispar)

Suur-kuldtiib on suhteliselt väike päevaliblikas, kelle tiibade

siruulatus küünib kuni 27 millimeetrini. Liik elab luhtadel ja

jõelammidel, soistel niitudel, veekogude kallastel. Eestis oma

levilat jõudsalt laiendav liik. Ohutegurid on soode kuivendamine.

Otsesed vahetult liigi seisundit Eestis ohustavad tegurid puuduvad.

Arvesse võttes, et antud ala on märgitud ühtlasi ka kuivad nõmmed

elupaigatüübiks ning tegu on raudteemaaga, kuhu on rajatud

raudteetammi jaoks kraavid, et hoida raudteetammi kuivana, ei ole

tegu suur-kuldtiiva jaoks sobiliku elupaigaga. Seetõttu pole ette

näha, et suur-kuldtiib seal alal rohkem kui ülelennul viibiks.

Vähesel määral elupaigale rajatiste ehitamine vähendab

looduslikku pinnast, kuid suure-kuldtiiva elupaika see ei ohusta.

teelehe-mosaiikliblikas

(Euphydryas aurinia)

Liik on Eestis liiga laialt levinud, et kogu Eesti asurkonda saaks

üksikud tegurid negatiivselt mõjutada. Lokaalselt mõjutavad

teelehe-mosaiikliblikat ebasobivalt ajastatud majandamisvõtted

(niitmine, karjatamine), aga ka põllumajanduse intensiivistumine

ning poollooduslike koosluste hävimine. Teelehe-mosaiikliblika

elupaigad on niisked lillerohked märjad või soostunud niidud ja

võrdlemisi kuivad alvarid. Teelehe-mosaiikliblikad võivad elada ka

raiesmikel, mille pindala ületab hektari. Teelehe-mosaiikliblikas

vajaks karjatatavaid looduslikke niiskemaid niite ja teeservi.

Halvasti on mõjunud ka maaparandusega rajatud põllulaamad,

muutused niitmis- ja karjatamistavades, elupaikade killustatus ja

eraldatus. Arvesse võttes, et antud ala on märgitud ühtlasi ka kuivad

nõmmed elupaigatüübiks ning tegu on raudteemaaga, kuhu on

rajatud raudteetammi jaoks kraavid, et hoida raudteetammi

kuivana, ei ole tegu teelehe-mosaiikliblika jaoks sobiva elupaigaga.

Samas loob teatud taristu ning ehitiste ehitamine poollooduslikke

alasid, mis teelehe-mosaiikliblikale sobivad. Teisest küljest vähesel

määral elupaigale rajatiste ehitamine vähendab looduslikku

pinnast, kuid teelehe-mosaiikliblika elupaika see ei ohusta.

tiigilendlane (Myotis

dasycneme)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses liiki ei leidu. Mõju

puudub.

palu-karukell

(Pulsatilla patens)

Mõned palu-kurekella kasvukohad jäävad vahetult raudtee äärde.

Kontaktvõrgu püstitamine täpselt palu-karukella kasvukohale

hävitaks selle, kuid kui mastid paigaldatakse kasvukohast välja, ei

ole mõju palu-karukellale ette näha. Projektis on märgitud

asendiplaanile palu-karukella kasvukohad ning on välditud mastide

paigutamine palu-karukella kasvukohtadele.

4.2.2 Mõju Ahja loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja liikidele

Kaitse-eesmärgid Analüüs

jõed ja ojad (3260) Ristub raudteetrassiga Valgemetsa külas Ahja jões. Arvesse võttes

asjaolu, et jõgede ületamiseks on rajatud sillad ning raudteerajatised

paiknevad sillal ning ka püstitatava kontaktvõrgu mastid ja muud

rajatised paigaldatakse olemasoleva rööbastee juurde,

raudteesildadele, ei avaldu mõju vees paiknevale elupaigale.

liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal

(*6270)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

lamminiidud

(6450)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

allikad ja allikasood

(7160)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

liivakivipaljandid

(8220)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

vanad

loodusmetsad

(*9010)

Paiknevad raudteemaa ääres. Arvesse võttes, et ehitustööd toimuvad

ainult raudteemaa piirides, ei ole vanadele loodusmetsadele mõju ette

näha.

saarmas (Lutra

lutra)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses liiki ei leidu. Mõju puudub.

harilik hink

(Cobitis taenia)

Arvesse võttes asjaolu, et jõgede ületamiseks on rajatud sillad ning

raudteerajatised paiknevad sillal ning ka püstitatava kontaktvõrgu

mastid ja muud rajatised paigaldatakse olemasoleva rööbastee juurde,

raudteesildadele, ei avaldu mõju vees elavatele loomaliikidele.

harilik võldas

(Cottus gobio)

Arvesse võttes asjaolu, et jõgede ületamiseks on rajatud sillad ning

raudteerajatised paiknevad sillal ning ka püstitatava kontaktvõrgu

mastid ja muud rajatised paigaldatakse olemasoleva rööbastee juurde,

raudteesildadele, ei avaldu mõju vees elavatele loomaliikidele.

paksukojaline

jõekarp (Unio

crassus)

Arvesse võttes asjaolu, et jõgede ületamiseks on rajatud sillad ning

raudteerajatised paiknevad sillal ning ka püstitatava kontaktvõrgu

mastid ja muud rajatised paigaldatakse olemasoleva rööbastee juurde,

raudteesildadele, ei avaldu mõju vees elavatele loomaliikidele.

4.2.3 Mõju Rebasmäe loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja

liikidele

Kaitse-eesmärgid Analüüs

soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

läikiv kurdsirbik

(Hamatocaulis

vernicosus)

Läikiva kuldsirbiku kasvukoht ulatub raudteemaale, kuid jääb

rööbasteest üle 10 m kaugusele. Arvestades, et kontaktvõrgu mastid

paigaldatakse rööbasteest üldiselt 3,3m, teatud juhtudel 6,6m

kaugusele, ei ole ohtu, et läikiva kuldsirbiku kasvukoht hävineks. Kui

tema elupaigale ei ehitata ning antud tegevus ei ole ka kuivendava

mõjuga, siis pole antud tegevus iseloomuga, mis läikivale

kuldsibrikule mõju avaldaks.

kollane kivirik

(Saxifraga hirculus)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses liiki ei leidu. Mõju

puudub.

4.3. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Kavandatava tegevuse eesmärk on olemasolevale raudteele kontaktvõrgu püstitamine Tartust

Koidulani ja Piusani. Kavandatav tegevus asub Piusa-Võmmorski loodusalal (RAH0000200),

Ahja loodusalal (RAH0000610) ning Rebasmäe loodusala (RAH0000216) vahetus läheduses.

Ehitustööd jäävad Natura aladele ning nende vahetusse lähedusse. Vastavalt projektis toodule

teostatakse ehitustöid talvel, kui pinnas on külmunud ning välditakse taimestiku ning pinnase

kahjustamist väljaspool otsest ehitusala. Vähesel määral hävineb mastide alla jääv osa

elupaigast, kuid see ei avalda mõju kuivade nõmmede elupaigatüübi püsimajäämisele ning

sidususele teiste elupaikadega. Mõned palu-kurekella kasvukohad jäävad vahetult raudtee

äärde. Kontaktvõrgu püstitamine täpselt palu-karukella kasvukohale hävitaks selle, kuid kui

mastid paigaldatakse kasvukohast välja, ei ole mõju palu-karukellale ette näha. Projektis on

märgitud asendiplaanile palu-karukella kasvukohad ning on välditud mastide paigutamine palu-

karukella kasvukohtadele. Kavandatav tegevus ei oma kaitse-eesmärkide mõju, seega pole ette

näha nende seisundi halvenemist. Seega puudub mõju ka Natura 2000 Rebasmäe, Ahja ja Piusa-

Võmmorski loodusaladele.

5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang,

kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS-e § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne

oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on

keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust.

5.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja

tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus) Ehitustegevuse mõjuala piirneb raudteemaaga, vähesel määral võib ehitamise perioodil müra ja

vibratsioon levida ka naaberkinnistutele, mis võib ajutiselt häirida raudteeäärsetel kinnistutel

elavaid inimesi ning kaitsealuseid liike. Juhul kui jälgitakse leevendavaid keskkonnameetmeid,

pole keskkonnamõju oluline.

5.2 Mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja

pöörduvus Ehitusaegne mõju on ajutine ning mõõdukalt negatiivne: ehitustöödega kaasneb müra ja

vibratsioon. Teatav mõõdukas mürahäiring ning vibratsioon jätkub ka kasutusajal, kuid

võrreldes praeguse olukorraga müra pigem väheneb, kuna diiselrongide asemel saavad sõitma

hakata elektrirongid.

5.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste

toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Mõju piiriülesus puudub. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega ei ole ette näha.

5.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja

leevendamise üldised (sh seadusandlusest tulenevad) võimalused 1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra

tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne

helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A)

(KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses

asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib

teha tööpäevadel kella 07.00- 19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed

peavad vastama majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded 28

välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme

vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl

8-17 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ §-is 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut

naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate

tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine

pehmel pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal

kui 10 meetrit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh

pesemist) või tankimist. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja

tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate

kasutamine töös, millel on silmaga nähtav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus

reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb

operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest

esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning

vältida nende ülemäärast valgustamist. Valgustid tuleb suunata vaid valgustamist vajavale

objektile ja vältida tuleb valguse hajumist.

7. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma

leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis

olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib

taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb

esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel

võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest. Kultuurimälestise puhul, mis jääb

raudteemaale, tuleb võimalusel vältida kontaktvõrgu mastide paigaldamist samale alale ning

kanda see projektile. Kultuurimälestiste, kus raudteemaale jäävad ainult nende kaitsevööndid,

tuleb jälgida, et tööde käigus ei liigutaks raudteemaast välja. Kivikalme nr 11630, mis asub

osaliselt raudteemaal, on märgitud kultuurimälestiste registris hävinuks. Sellegipoolest tuleks

võimalusel vältida kivikalme alal kontaktvõrkude mastide paigaldamist või pinnasereljeefi

muutmist. Selleks tuleb kivikalme piirid kanda ehitusprojektile.

8. Ehitustööde käigus tuleb jälgida, et ehitamise käigus ei kahjustataks teadmatusest

vääriselupaikasid puid raiudes, pinnast kahjustades või surnud ning lamapuitu eemaldades.

Vääriselupaikade piirid tuleb kanda ehitusprojektile, et vältida vääriselupaikade alal

eelmainitud tegevusi ning ehitustegevust vääriselupaikade alal

9. Veekaitsevööndis on keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta

vastavalt VeeS §-le 119 punktile 2. Tööde teostamisel ning ehitustööde järgselt tuleb tagada

maaparandussüsteemide ja nende eesvoolude toimimine. Kontaktvõrgu mastid tuleb paigaldada

rööbastee veekogu kallastest võimalikult kaugele, et vältida kaldajoone muutumist või

erosiooni teket.

10. Karuputke puhul tuleb arvestada, et vältida tuleb karuputke kasvukohas leiduva pinnase

laiali- ning edasikandmist. Masinad ning tööriistad tuleb puhastada pärast karuputke

kasvukohas töötamist mullast ja muust pinnasest. Soovitatav oleks teha karuputke kasvukohas

töid külmunud pinnasega, eelistatult lumekattega ajal.

11. Lindude ning nahkhiirte kontaktvõrgu liinidega kokkupõrke vältimiseks tuleb

püsielupaigaga paralleelselt rajatav liin tähistada. Tuleks vältida ehitustegevust lindude

häirimise suhtes kõige tundlikumal ajal (pesitsemise ja poegade kasvatamise periood), mis jääb

vahemikku 21.02-31.07. Kaitsealuste taimede kasvukohtade hävimise vältimiseks on vajalik

taimed enne ehitustööde algust märgistada ning kohtades, kus ehitustöid või masinatega

liikumist vältida ei anna, ümberistutada. Ümberistutamine tuleb teostada koostöös

Keskkonnaametiga. Võimalusel tuleb vältida kontaktvõrgu mastide paigaldamist just

kaitsealuste liikide kasvukohtadele. Tööde käigus tuleb veenduda, et kogemata ei juhtutaks

raudteemaapiiridest välja ning ei kahjustataks püsielupaikade ja kaitsealuste liikide

kasvukohtasid.

6. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse keskkonnamõju

hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta koos

põhjenduse kokkuvõttega Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju

välisõhu kvaliteedile, maavaradele, pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele

loodusobjektidele, mis pole Natura 2000 aladel ega kultuuripärandile kui rakendada

leevendusmeetmeid, mis on toodud peatükis 5.4. Kontaktvõrgu püstitamine Tartust Koidula ja

Piusani ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Natura 2000 võrgustiku aladele pole mõju

avaldumist ette näha, kuna kavandatakse tegevust, mille korral ei avaldu mõju Rebasmäe, Ahja

ning Piusa-Võmmorski loodusaladele ning nende kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ning

elupaikadele. Vastavalt projektis toodule teostatakse ehitustöid talvel, kui pinnas on külmunud

ning välditakse taimestiku ning pinnase kahjustamist väljaspool otsest ehitusala. Vähesel

määral hävineb mastide alla jääv osa elupaigast, kuid see ei avalda mõju kuivade nõmmede

elupaigatüübi püsimajäämisele ning sidususele teiste elupaikadega. Mõned palu-kurekella

kasvukohad jäävad vahetult raudtee äärde. Kontaktvõrgu püstitamine täpselt palu-karukella

kasvukohale hävitaks selle, kuid kui mastid paigaldatakse kasvukohast välja, ei ole mõju palu-

karukellale ette näha. Projektis on märgitud asendiplaanile palu-karukella kasvukohad ning on

välditud mastide paigutamine palu-karukella kasvukohtadele. Täiendavalt keskkonnaalaste

uuringute läbiviimine pole vajalik.

Tähele tuleb panna, et kuna raudteemaale ulatub puurkaevu nr 6857695 veehaarde

sanitaarkaitseala ja Veriora alevikus puurkaevu nr 6802491 veehaarde sanitaarkaitseala tuleb

kaaluda sanitaarkaitseala muutmist puurkaevu hooldusalaks või veenduda, et puurkaevude

sanitaarkaitsealadel ei viida läbi peatükis 3.1 viidatud tegevusi.

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

• Veeseadus

• Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

• Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

• Keskkonnaportaal

• Loodusveeb

• Maa-ameti kaardirakendus gis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

• Tartu linna üldplaneering 2040+. Tartu Linnavalitsus ruumiloome osakond. 2021

• Ülenurme valla üldplaneering. Ülenurme vallavalitsus, AS K&H. 2009

• Haaslava valla üldplaneering. Haaslava vallavalitsus, AS K&H, 2007.

• Kambja valla üldplaneering, Kambja vallavalitsus, AS K&H, 2007.

• Põlva valla üldplaneering. Põlva vallavalitsus. 2024.

• Räpina valla üldplaneering. Hendrikson&Ko. 2023.

• Orava valla üldplaneering, Orava vallavalitsus, 2011.

• Setomaa valla üldplaneering. Skepast&Puhkim OÜ. 2022

• Põlva linna ja lähialade kergliikluse teemaplaneering. Põlva, 2005.

• Tartu-Ropka Kontaktvõrgu projekteerimine. Lõik 5: Tartu – Koidula – Piusa. Tööd nr

5006, 5005, 5004, 5003, 5002, 5001. Eelprojekt. Ayesa Ingeneria y Arquitectura S.A.

• Kastre valla üldplaneering. Kastre vallavalitsus, Kobras OÜ. 2024

Lõuna-Eesti kontaktvõrkude KMH otsuse EN.pdf

OTSUSE EELNÕU

Lõuna-Eesti kontaktvõrkude ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine

Taotleja Ayesa Ingeneria y Arquitectura S.A. (registrikood A41015322) esitas 27.09.2024

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna

linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu järgmised ehitusloa taotlused

Lõuna-Eesti raudteelõikudel kontaktvõrgu rajamiseks:

1. Menetlus nr 452889 (Tartu-Reola), rajatis kontaktvõrk (Tartu-Reola) (EHR kood

221467254), EL taotlus nr 2411271/10463;

2. Menetlus nr 452887 (Reola-Põlva), rajatis kontaktvõrk (Reola-Põlva) (EHR kood

221467286), EL taotlus nr 2411271/10490;

3. Menetlus nr 452885 (Põlva), rajatis kontaktvõrk (Põlva) (EHR kood 221467291), EL

taotlus nr 2411271/10496;

4. Menetlus nr 452884 (Põlva-Koidula), rajatis kontaktvõrk (Põlva-Koidula) (EHR kood

221467294), EL taotlus nr 2411271/10497;

5. Menetlus nr 452882 (Koidula), rajatis kontaktvõrk (Koidula) (EHR kood 221467313), EL

taotlus nr 2411271/10508;

6. Menetlus nr 452881 (Koidula-Piusa), rajatis kontaktvõrk (Koidula-Piusa) (EHR kood

221467317), EL taotlus nr 2411271/10512.

Kavandatava tegevuse eesmärk on rajada kontaktvõrk olemasolevale raudteele lõigul Tartust

Piusani ja Koidulani. Selle käigus paigaldatakse uus 2x25 kV – 50 Hz kontaktõhuliini süsteem

ning kontaktõhuliini süsteemi elemendid (vundamendid, mastid, juhtmed, maandus jne). Tartu

– Koidula - Piusa raudteelõik ei ole hetkel elektrifitseeritud. Sellel raudteelõigul asub 12

raudteejaama. Uue kontaktvõrgu rajamiseks on vaja paigaldada järgmised põhielemendid:

vundamendid, mastid ja põiktalad, konsoolid, kontaktvõrk ja kontaktvõrgu juhtmed,

pingutusseadmed, keskandurdus, negatiivne fiider, maandusjuhe, liigpingepiirikud, maandus,

lülitussõlmed jne.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti

1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning

tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju. Kontaktvõrgu rajamine Tartust Piusani ja Koidulani jääb mitmete

kaitsealuste objektide ning kaitsealuste liikide leiukohtadele ning nende lähedale, sh Natura

2000 alade, mistõttu liigitub antud tegevus KeHJS § 6 lõike 2 punkti 22 kohase tegevuse alla

ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8 alla.

Määruse nr 224 § 15 punkti 8 kohaselt tuleb sellisel tegevusel, mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu

tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktis 22

nimetatud juhul kaaluda ja anda eelhinnang selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline

keskkonnamõju. Eelhinnang koostati keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ alusel. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa

andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 89 annab ehitusloa TTJA, seega on TTJA otsustajaks

KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2

nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt

asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise

või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Keskkonna eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas, kuid

keskkonnameetmeid kasutusele võttes talutav ja keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele, pinnasele, põhja-

ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele, mis pole Natura 2000 aladel ega

kultuuripärandile kui rakendada leevendusmeetmeid, mis on toodud eelhinnangu peatükis 5.4.

Kontaktvõrgu püstitamine Tartust Koidula ja Piusani ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega

vara. Natura 2000 võrgustiku aladele pole mõju avaldumist ette näha, kuna kavandatakse

tegevust, mille korral ei avaldu mõju Rebasmäe, Ahja ning Piusa-Võmmorski loodusaladele

ning nende kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ning elupaikadele. Vastavalt projektis toodule

teostatakse ehitustöid talvel, kui pinnas on külmunud ning välditakse taimestiku ning pinnase

kahjustamist väljaspool otsest ehitusala. Vähesel määral hävineb mastide alla jääv osa

elupaigast, kuid see ei avalda mõju kuivade nõmmede elupaigatüübi püsimajäämisele ning

sidususele teiste elupaikadega. Mõned palu-kurekella kasvukohad jäävad vahetult raudtee

äärde. Kontaktvõrgu püstitamine täpselt palu-karukella kasvukohale hävitaks selle, kuid kui

mastid paigaldatakse kasvukohast välja, ei ole mõju palu-karukellale ette näha. Projektis on

märgitud asendiplaanile palu-karukella kasvukohad ning on välditud mastide paigutamine palu-

karukella kasvukohtadele. Täiendavalt keskkonnaalaste uuringute läbiviimine pole vajalik.

Tähele tuleb panna, et kuna raudteemaale ulatub puurkaevu nr 6857695 veehaarde

sanitaarkaitseala ja Veriora alevikus puurkaevu nr 6802491 veehaarde sanitaarkaitseala tuleb

kaaluda sanitaarkaitseala muutmist puurkaevu hooldusalaks või veenduda, et puurkaevude

sanitaarkaitsealadel ei viida läbi eelhinnangu peatükis 3.1 kirjeldatud tegevusi.

Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh

seadusandlusest tulenevad) võimalused eelhinnangu kohaselt on järgmised:

1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise

ja hindamise meetodid” lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse

müra tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne

helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75

dB(A) (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00-07.00

läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine,

rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 07.00- 19.00. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitustöödel

välitingimustes kasutatavad seadmed peavad vastama majandus- ja taristuministri

08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded 28 välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle

tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“ nõuetele.