Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Peep Siitam

Energiasalv Pakri OÜ

Teie 12.09.2024 nr ES07072023-43

Meie 07.11.2024 nr 14-6/24/4348-2

Energiasalv Pakri OÜ ettepanekust seoses gneisskivi

killustikuga

Austatud Peep Siitam

Pöördusite Kliimaministeeriumi poole 12.09.2024 kirjaga nr ES07072023-43, milles tutvustate

võimalust saavutada olulisi parendusi ja kokkuhoidu Eesti teede võrgu ehitamisel ja hooldamisel ning

keskkonnasõbralikumat lahendust teedeehituses, kasutades selleks Paldiski vesisalvesti

gneisskillustikust ehitatud teede aluseid. Kirjaga saatsite Tallinna Tehnikaülikooli poolt koostatud

vahearuande „Pakri poolsaarele rajatava vesisalvest alumiste reservuaaride ehitamise käigus välja

kaevandatavate gneisside teedeehituses kasutamise tehnilise teostatavuse ning majandusliku ja

sotsiaalmajandusliku mõju hindamine“. Pöördumises teete ka neli ettepanekut konkreetsete meetmete

rakendamiseks. Olles tutvunud ettepanekute ning vahearuandega, vastame nendele alljärgnevalt:

1. Ettepanek: Lisada Kliimakindla majanduse seaduse eelnõusse ja seletuskirja ringmajanduse

põhimõtete järgimine teede projekteerimis- ja ehitushangetes ning teedeehituse normides, seades

eesmärgiks teekonstruktsioonide eluea pikendamise ja eluea kulude vähendamise.

Vastus: Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu kohaselt rakendatakse ringmajanduse põhimõtet

läbivalt kõikides valdkondades, seda põhimõtet toetavad näiteks eelnõu1 § 20 ja § 40. Eelnõu § 20

sätestab üldise ringmajanduse põhimõtte ning § 40 avaliku sektori tugimeetmed majanduse

kliimakindluse suurendamiseks. Samuti näeb eelnõu § 34 (5) avaliku sektori eesmärgina ette

tulevikukohustuse hinnata uute suuremate taristuobjektide süsinikujalajälge.

Konkreetsed valdkondlikud meetmed (sh teede projekteerimisel ja ehitamisel) ringmajanduse

suurendamiseks sätestatakse vajadusel Riigihangete seaduses ja vastava valdkonna eriõiguses.

2. Ettepanek: Uuendada teede projekteerimise norme, mis nõuaks projekteerijalt mõjuanalüüsi

50 aasta eluea kulude ja materjalivajaduse kohta.

Vastus: Kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ §-s 6 on sätestatud

erinevate tee osade ja rajatiste vähimad kasutusead (st ajavahemik, mille jooksul on ehitist või

selle osa võimalik eesmärgipäraselt ja ohutult kasutada), millega projekteerimisel tuleb arvestada.

Kehtestatud normi kohaselt peab projektlahendus olema tehnilis-majanduslikult otstarbekas ning

arvestama kõikide kuludega kogu kasutusea jooksul. Normi eesmärk on vältida

ebaproportsionaalselt kulukaid lahendusi ning tagada teetaristu loomisel maksimaalne

kulutõhusus. Sättes on rõhutatud, et projektlahenduse koostamisel tuleb arvesse võtta kogu

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main#zKI9ATyu

kasutusea (elutsükli) kulud, s.t ei tohi piirduda ainult projekteeritud taristu väljaehitamise

kuludega. Määruses esitatud kasutusead põhinevad pikaajalisel kogemusel ning tagavad

optimaalsed elutsükli kulud.

Meile teadaolevalt pole hetkel olemas usaldusväärset, rahvusvaheliselt üldtunnusustatud pikka

perioodi hõlmavat võrdlevat mõjuanalüüsi metoodikat. Samuti on küsitav, kuivõrd täpsed ja tuleviku

arengutega vastavuses oleksid tänased hinnangud nii pika elueaga perioodile.

Meie hinnangul ei ole otstarbekas seada õigusaktides kohustuseks analüüsi teostamist, mille tulemused

võivad olla otsustajatele eksitavalt suure veamääraga. Igale projektile kõnealuse mõjuanalüüsi

tegemise nõue suurendaks meie hinnangul ebamõistlikult ka administratiivset koormust ja avalike

vahendite kasutamise vajadust.

Seetõttu kasutatakse laialdaselt hindamispõhimõtet, mille kohaselt projekti alternatiive võrreldakse

tulu - kulu suhte alusel, üldjuhul valides kõrgema tulu - kulu suhtega lahenduse.

Täna väljatöötamisel oleva kliimakindla majanduse seaduse eelnõuga kavandatavatele meetmetele

kaasneb kindlasti ka vajadus vastavate hindamismetoodikate koostamiseks või ajakohastamiseks.

Võimaliku rakendusliku lahendusena ei ole välistatud ehitus- ja rekonstrueerimisprojektides

tasuvusarvutuse nõude lisamine vastavalt ka Transpordiameti projekteerimisjuhenditesse.

3. Ettepanek: Viia ringmajanduse põhimõtted teede projekteerimis- ja ehitushangetesse,

eelistades: a) pikaealisust ning madalamaid eluea kulusid ja väiksemat materjalivajadust; b)

materjalide taaskasutatavust, mis piiraks jäätmeteket.

Vastus: Tulenevalt teehoiu CO2 heitkoguste vähendamise 2030 tegevuskavast (kliimaministri

18.07.2024 käskkiri nr 1-2/24/303) läheb Transpordiamet järk-järgult üle keskkonnahoidlikele

hangetele, mille raames arvestatakse ka ehitusmaterjalide keskkonnahoidlikkust ning taaskasutatavust.

Keskkonnahoidlikke hangete kriteeriumides arvestatakse ka ringmajanduse põhimõtetega. Vt ka p. 1

vastust.

Muuhulgas on Kliimaministeeriumil kavas keskkonnaministri 29. juuni 2021 määruse nr 35

„Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta

riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ muutmine arvestades sh keskkonnahoidlike

kriteeriumitega teede ehituses. Keskkonnahoidlike kriteeriumite väljatöötamine antud määruse

kontekstis koostöös sidusrühmadega on kavandatud 2025. aastaks.

4. Ettepanek: Uuendada Transpordiameti projekteerimisjuhendeid: a) uuendada

katendiarvutusmetoodikat, kasutades TalTechi katsete tulemusi täitematerjalide omaduste

kohta; b) uuendada täitematerjalide minimaalseid nõudeid, lähtudes materjalide omadustest,

mitte nende päritolust.

Vastus: Transpordiamet on uuendamas katendiarvutusmetoodikat. Esmased sellekohased analüüsid

on teostamisel koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga.

Täitematerjalidele on juba praegu Transpordiameti juhenditega määratud minimaalsed nõudeid

materjali omadustele, mitte päritolule. Kusjuures töövõtjad kasutavad sageli ka minimaalsetest

nõuetest oluliselt paremate omadustega täitematerjale. See võib olla tingitud näiteks täitematerjalide

turuhindadest, kättesaadavusest vms.

Juhime tähelepanu ka sellele, et kaevandatavat maavara saab turustada ja kasutada avalikult

kasutatavate teede ehituses juhul, kui kaevandatava materjali omadused on selgelt määratletud

nõuetekohases toote toimivusdeklaratsioonis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sander Salmu

liikuvuse asekantsler

Teadmiseks: Transpordiamet

Eduard Kärstna, 639 7643

[email protected]