Vaidlustus

Advokaadibüroo NOVE OÜ Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee

Andrus Kattel Arsi Pavelts, PhD Kristjan Tamm Veikko Puolakainen Mari Past Indrek Niklus Sten Tikerpe Mart Parind

Marika Mugur Heili Püümann Veiko Vaske Maret Kruus Laura Raadik Kristiina Koll Madis Abel Andra Olm

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 Tallinn

Tallinn 8.01.2024

ESITATUD E-KIRJA TEEL [email protected]

Riigihange: „Rail Baltica ja Eleringi Kiisa, Saku ja Tootsi gaasitorustike

ümberehitustööd“ Viitenumber 262453 Vaidlustaja: UAB MT Group Registrikood 302203568 Kareiviu 6, LT-09117 Vilnius, Leedu Esindaja: vandeadvokaat Veiko Vaske

Advokaadibüroo NOVE Estonia pst 9, 10143 Tallinn Tel: 610 8010 E-post: [email protected]

Hankija: osaühing Rail Baltic Estonia

Registrikood 12734109 Veskiposti 2/1, 10138 Tallinn E-post: [email protected]

Kontakt eRHR-s: Kaire Kullik Tel: 5815 0701

VAIDLUSTUS EDUKA PAKKUJA KÕRVALDAMISE OTSUSELE

1 TAOTLUS

UAB MT Group palub Riigihangete vaidlustuskomisjonil tunnistada kehtetuks

osaühingu Rail Baltic Estonia hankekomisjoni 28.12.2023 otsus riigihankes „Rail Baltica

ja Eleringi Kiisa, Saku ja Tootsi gaasitorustike ümberehitustööd“ (registri viitenumber

262453), millega kõrvaldati edukaks tunnistatud pakkuja UAB MT Group riigihankest, ja

jätta menetluskulud hankija kanda.

2 FAKTILISED ASJAOLUD JA MENETLUSLIKUD AVALDUSED

1. Osaühing Rail Baltic Estonia (edaspidi Hankija) korraldab avatud hankemenetlusena

riigihanget „Rail Baltica ja Eleringi Kiisa, Saku ja Tootsi gaasitorustike ümberehitustööd“

(registri viitenumber 262453), mille esemeks on Rail Baltica põhitrassiga ristuvate Rail Baltica

NOVE - 2/8 -

ja Eleringi Kiisa, Saku ja Tootsi gaasitorustike ümberehitustööde teostamine. Hankija

korraldab Riigihanget RHS § 52 lg 3 mõttes nn pöördmenetlusena.

2. Riigihankes esitasid pakkumused viis pakkujat, millest madalaima maksumusega SIA

Euro Energijas Serviss pakkumuse lükkas Hankija 20.11.2023 otsusega tagasi. Ülejäänud

pakkumustest oli madalaima maksumusega ehk hankelepingu sõlmimise kriteeriumi kohaselt

majanduslikult soodsaim UAB MT Group (edaspidi Vaidlustaja) pakkumus maksumusega

1 848 484 eurot. 18.12.2023 otsusega tunnistas Hankija Vaidlustaja pakkumuse edukaks.

3. Käesoleva vaidlustuse seisukohast on oluline, et Riigihankes kehtestas Hankija

kvalifitseerimise tingimuse nr 4 pakkujate tehnilise ja kutsealase pädevuse hindamiseks, mille

kohaselt nõuti pakkujatelt RHS § 101 lg 1 p 9 alusel, et pakkujal peab olema või ta peab omama

kasutusõigust tehnika kasutamiseks eritööde teostamiseks. Tingimusele vastavuse

tõendamiseks nõudis Hankija esmalt hankepassis vastavasisulise kinnituse esitamist. Teiseks

kehtestas Hankija tõendinõude, mis on sõnastatud järgmiselt: „Pakkuja esitab Hankija

nõudmisel: a) tehnika nimekirja koos tootjate, mudelite ja tehniliste andmetega; b) kui Pakkuja

kavatseb vajamineva tehnika rentida, siis esitab Pakkuja vastava poolte poolt allkirjastatud

eelkokkuleppe nõutavat tehnikat omava ettevõtjaga. Hankija soovitab hankemenetluse kiirema

läbiviimise huvides esitada nimetatud dokumendid koos pakkumuse ja hankepassiga.“ [kõik

vormistuslikud rõhutused allakirjutanu poolt – V.V.]

4. Seega oli pakkujatel kohustus esitada hankepassis kinnitus eritöödeks vajaliku tehnika

olemasolu või kasutusvõimaluse kohta ja hankija nõudmisel pakkujale kuuluva tehnika nimekiri

ning kui pakkuja kavatses tehnika rentida, siis kirjalik eelkokkulepe tehnikat omava ettevõtjaga.

Hankija soovitas, kuid ei kohustanud esitama nimekirja ja eelkokkulepet koos pakkumuse ja

hankepassiga. Vaidlustaja esitas viidatud kvalifitseerimise tingimusele vastavuse

tõendamiseks hankepassis kinnituse vahendite olemasolu kohta ja viitas ettevõtjale, kellelt ta

kavatseb kõnealused eritööde seadmed rentida kui vastavale tehnilisele üksusele (mis on

hankepassi standardvormil ainus asjakohane lahter), kuid ei esitanud kirjalikku eelkokkulepet,

kavatsedes esitada selle Hankija nõudmisel kvalifikatsiooni kontrollimise etapis. Ühtlasi esitas

Vaidlustaja hankepassis kinnituse, et ta ei tugine kvalifikatsiooni tõendamisel teiste isikute

vahenditele.

5. 28.12.2023 teavitas Hankija Vaidlustajat, et Hankija hankekorra p 25 b alusel

07.03.2023 moodustatud komisjon on hankekorra p 30-s antud volituste alusel teinud

28.12.2023 Riigihankes otsuse Vaidlustaja riigihankest kõrvaldada. Otsuse õigusliku alusena

nimetas Hankija RHS § 104 lõikeid 4 ja 8.

6. Otsuse faktilise alusena tõi Hankija välja rea asjaolusid, millest õiguslikult relevantsed

on kokkuvõtvalt järgmised:

6.1. Vaidlustaja on nii pakkumusega koos kui pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta

esitatud küsimustele vastates esitanud allhankijana osalemise nõusoleku

deklaratsiooni teise ettevõtja kohta. Hankija järeldas sellest, et Vaidlustaja tugineb

kvalifikatsiooni tõendamisel alltöövõtjale.

6.2. Vaidlustaja ei ole esitanud nimetatud teise ettevõtja kohta hankepassi, mis teise isiku

näitajatele tuginemise korral on RHS § 104 lg 4 kohaselt nõutav ning peab lg 41

kohaselt sisaldama kinnitust kõrvaldamise aluste puudumise kohta.

6.3. Kui hankepass puudub, ei oma hankija kaalutlusõigust ettevõtja kõrvaldamise kohta

ning ettevõtja tuleb kõrvaldada, kuna kõrvaldamise aluste puudumist tuleb suures

osas kontrollida ettevõtja enda kinnituste põhjal.

6.4. Hankepassi esitamata jätmise korral ei saa hankija kohtupraktika kohaselt nõuda

hankepassi täiendamist ega teostada kvalifikatsiooni sisulist kontrolli, kõrvaldada

NOVE - 3/8 -

sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete

esitamata jätmises.

6.5. Sisulise kontrolli läbiviimisel ei pea hankija tal mingi teabe olemasolul eeldama selle

teabe kasutada soovimist pakkuja poolt, kuna ta ei saa pakkuja eest kujundada

pakkumuse sisu ega valida kvalifitseerimistingimuste täitmiseks vajalikke ressursse.

7. Vaidlustaja ei nõustu Hankija otsusega enda kõrvaldamise kohta, kuna puudub alus

tema kõrvaldamiseks ja Hankija on ühtlasi teinud ennatliku ja ebaõige oletuse Vaidlustaja

kvalifitseerumise osas ja esitab seetõttu käesoleva vaidlustuse.

8. Kuivõrd 10. päev alates vaidlustatud otsusest teatamisest RHS § 189 lg 1 mõttes

langes puhkepäevale, on esimesel sellele järgneval tööpäeval, 8.01.2024 laekunud vaidlustus

esitatud tähtaegselt.

9. Vaidlustusele ei ole lisatud riigihanke alusdokumente, pakkumust ega Vaidlustaja ja

Hankija teabevahetust riigihangete registri vahendusel, kuna eeldatavalt on VAKO-l sellele

juurdepääs registri kaudu.

10. Kolmandate isikute kaasamise korral vaidlustusmenetlusse palub Vaidlustaja käsitada

oma ärisaladuse ulatust kooskõlas pakkumuses määratletuga ning mitte esitada kolmandale

isikule ärisaladust sisaldavaid materjale ega käesolevale vaidlustusele lisatud Vaidlustaja ja

teise ettevõtja vahelist lepingut (Lisa 1), mis sisaldab samuti infot Vaidlustaja ärisaladuse kohta

(konkreetselt: koostööpartnerite ja nendega sõlmitud lepingute tingimuste kohta), mille

sattumine konkurentide kätte kahjustaks Vaidlustaja ärihuve.

11. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuselt kooskõlas riigilõivuseaduse § 258 lg 1 punktiga 1

riigihanke rahvusvahelist piirmäära mitteületavat eeldatavat maksumust arvestades riigilõivu

summas 640 eurot, mida tõendab vaidlustusele lisatud maksekorralduse koopia (Lisa 2).

12. Vaidlustaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

13. Allakirjutanu kinnitab, et on Vaidlustaja lepinguline esindaja vaidlustusmenetluses.

3 ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

14. Vaidlustus põhineb sellel, et vaidlustatud otsus on õigusvastane, kuna puuduvad mis

tahes õiguslikud alused Vaidlustaja riigihankest kõrvaldamiseks. Isegi kui Hankija oleks

saanud teise isiku hankepassi puudumise tõttu kaaluda Vaidlustaja suhtes negatiivse otsuse

tegemist, oleks tal saanud tekkida õiguslik alus selle kaalumiseks alles Vaidlustaja

kvalifikatsiooni kontrollimise faasis, milleni aga Hankija ei jõudnudki. Hankija on eiranud

Vaidlustaja poolt hankepassis esitatud kinnitust, et Vaidlustaja ei tugine oma kvalifikatsiooni

tõendamisel teistele ettevõtjatele, tehes ilma asjaolusid täpsustamata ennatliku ja

põhimõtteliselt ebaõige järelduse Vaidlustaja poolt teise isiku näitajatele tuginemise kavatsuse

kohta. Vaidlustaja ei ole soovinud tugineda oma kvalifikatsiooni tõendamisel teistele isikutele,

ei olnud seetõttu kohustatud esitama ühegi teise isiku kohta hankepassi ja selle esitamata

jätmine ei saa tuua kaasa ka mis tahes negatiivse otsuse tegemist Vaidlustaja suhtes.

15. Riigihankest kõrvaldamise otsus rikub Vaidlustaja subjektiivseid õigusi, kuna

Vaidlustaja edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujana jäi seetõttu ilma

õiguspärasest võimalusest sõlmida pakkumuse alusel hankeleping ja teenida selle täitmisest

tulu.

3.1. Teise ettevõtja hankepassi puudumisest ei saa ühelgi tingimusel tuleneda

pakkuja kõrvaldamise alust

16. Vaidlustatud otsus on õigusvastane ainuüksi põhjusel, et teise ettevõtja hankepassi

esitamata jätmine ei saaks isegi teoreetiliselt tuua kaasa pakkuja hankemenetlusest

kõrvaldamist. Jättes kõrvale asjaolu, et Vaidlustajal puudus käesoleval juhul kohustus esitada

NOVE - 4/8 -

teise isiku hankepassi (sellest täpsemalt vaidlustuse järgnevates osades), ei saaks Hankijal

tekkida teise isiku hankepassi puudumisest õiguslikku alust Vaidlustaja kõrvaldamiseks.

17. Riigihankest kõrvaldamise alused on ammendavalt sätestatud RHS § 95 lõigetes 1 ja

4 ning nende seas ei ole sätestatud alust, mis oleks mingil viisil seotud kvalifikatsiooni

tõendamiseks tuginetud teise ettevõtjaga seotud asjaoludega. Sealhulgas ei ole pakkuja

kõrvaldamise aluseks ei formaalne puudus teise ettevõtja hankepassi puudumise näol ega

sisuline puudus teisel ettevõtjal kõrvaldamise aluse sisulise esinemise näol.

18. Kui isikul, kelle näitajatele tuginetakse, esineb RHS § 95 lg-s 1 või lg-s 4 sätestatud

kõrvaldamise alus, ei ole selle õiguslikuks tagajärjeks mitte sellele isikule tuginenud pakkuja

riigihankest kõrvaldamine, vaid RHS § 103 lg 6 kohaselt nõuab hankija (resp. võib nõuda lg 4

aluse puhul) pakkujalt selle ettevõtja asendamist, andes selleks viie tööpäeva pikkuse tähtaja.

Kui pakkuja ettevõtjat tähtaegselt ei asenda, jätab hankija pakkuja kvalifitseerimata, kuid seda

üksnes juhul, kui pakkuja ei täida esitatud kvalifitseerimise tingimusi iseseisvalt.

19. Teise ettevõtja, kellele pakkuja tugineb, hankepassi esitamata jätmise tagajärjeks ei

saa samuti olla pakkuja enda riigihankest kõrvaldamine. Teise ettevõtja vahenditele on

pakkujal võimalik RHS § 103 alusel tugineda üksnes teatud liiki kvalifitseerimise tingimustele

vastavuse tõendamiseks, st tõendamaks enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile

või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele kehtestatud nõuetele. Seadus ei sätesta isegi

teoreetiliselt võimalust, et pakkuja tugineks teise isiku näitajatele enda riigihankest

kõrvaldamise aluste puudumise tõendamiseks. Järelikult ei saa pakkujal kõrvaldamise aluste

esinemine sõltuda teisest ettevõtjast ega teise ettevõtja hankepassi puudumine ja sellest

tulenevalt tema kõrvaldamise aluste puudumise kohta teabe puudumine anda alust pakkuja

riigihankest kõrvaldamiseks. Seda kinnitab ka aktuaalne kohtupraktika.

20. Tartu Ringkonnakohus on 18.05.2023 otsuses haldusasjas nr 3-23-295 põhjalikult

selgitanud kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni kontrollimise otsuste erinevust ja ajalist

järgnevust. Ringkonnakohus selgitas (otsuse p 8): „[---] RHS-i ülesehitusest tulenevalt

kontrollib hankija kõigepealt, kas ei esine pakkuja kõrvaldamise aluseid, ning kui neid esineb,

siis kõrvaldab pakkuja menetlusest (RHS § 95-96). Selline pakkuja enam riigihankemenetluses

kvalifitseerimise etappi ei jõua. Oluline on aga märkida, et kõrvaldamise aluseid kontrollitakse

selles etapis konkreetselt pakkuja suhtes, mitte teise isiku suhtes, kelle oskustööjõudu soovib

pakkuja kasutada. Pärast kõrvaldamise etappi järgneb RHS-i ülesehituses nähtuvalt

riigihankemenetluses kvalifitseerimise etapp (RHS-i 2. peatüki 3. jao 2. jaotis, §-d 98-106).

Eelnevalt tsiteeritud normid [RHS §-d 103-104 – V.V.], kus reguleeritakse pakkuja poolt teise

isiku oskustööjõu kasutamise tingimusi ja selle kontrollimist, paiknevad just neis

paragrahvides.“

21. Seejärel rõhutas ringkonnakohus, et teise ettevõtja kõrvaldamise aluste kontrollimine

hankepassi alusel ei saa ühelgi juhul puutuda asjasse pakkuja enda riigihankest kõrvaldamise

aluste kontrollimisel, vaid üksnes järgnevas, kvalifikatsiooni kontrollimise etapis: „[---]

halduskohus eksis, kui leidis, et vaidlusaluseid küsimusi tuli lahendada pakkuja kõrvaldamise

etapis. Eelnevalt tsiteeritud ja refereeritud normidest tuleneb, et kui pakkuja soovib kasutada

teise isiku oskustööjõudu, siis peab ta hankijale tõendama, et teisel isikul on vastava

kvalifikatsiooniga oskustööjõud olemas ja nad on nõus nende kasutamisega pakkuja heaks

(RHS § 103 lg 1). Seejärel kontrollib hankija, kas oskustööjõuga ettevõtja suhtes ei esine RHS

§ 95 lg-s 1 või 4 sätestatud kõrvaldamise aluseid (RHS § 103 lg 5). Ehkki jällegi kontrollitakse

kõrvaldamise aluste olemasolu, ei toimu see kontroll RHS § 103 lg 5 asukohast nähtuvalt (see

paikneb kvalifitseerimist reguleerivas jaotises) mitte kõrvaldamise etapis, vaid kvalifitseerimise

etapis. Kui kõrvaldamise alus esineb, annab hankija pakkujale võimaluse selle ettevõtja

NOVE - 5/8 -

asendamiseks, kelle puhul esineb kõrvaldamise alus (RHS § 103 lg 6) või esineva maksuvõla

tasumiseks (RHS § 103 lg 61).“

22. Seega kinnitab ka kohtupraktika üheselt, et teise ettevõtja, kellele pakkuja oma

kvalifikatsiooni tõendamisel tugineb, kõrvaldamise aluste olemasolu, puudumine või selle

kohta teabe ebapiisavus ei saa mis tahes viisil mõjutada pakkuja enda kõrvaldamise aluste

esinemist, olla asjakohane pakkuja kõrvaldamise aluste kontrollimise etapis ega järelikult tuua

kaasa pakkuja riigihankest kõrvaldamist. Hankija on teinud põhimõtteliselt vale otsuse, milleks

puudus sõltumata faktilistest asjaoludest (Vaidlustaja rõhutab, et tal puudus ka kohustus teise

isiku hankepassi esitamiseks) igasugune õiguslik alus, kuna Hankija oleks enda poolt otsuses

nimetatud asjaolusid saanud kaaluma hakata alles järgmises hankemenetluse faasis,

Vaidlustaja kvalifikatsiooni kontrollimisel, kuhu aga Hankija hankemenetlusega ei jõudnudki.

Kuna kõrvaldamise otsuse tegemiseks õiguslik alus puudus ja tegemist ei ole pelgalt

kaalutlusveaga, st otsus on sõltumata Hankija kaalutlustest igal juhul õigusvastane, ei saaks

sellist otsust jätta kehtima ka menetlusökonoomiast tulenevalt. Vaidlustus tuleb seega igal

juhul rahuldada ja Hankija otsus kehtetuks tunnistada.

3.2. Hankijal ei oleks teoreetilist alust jätta Vaidlustajat ka kvalifitseerimata ilma

veendumata, et Vaidlustaja tegelikult kvalifitseerimistingimustele ei vasta

23. Järgnevalt selgitab Vaidlustaja, et isegi kui Hankija oleks teinud tema suhtes samadel

kaalutluste kvalifitseerimata jätmise otsuse, oleks ka see õigusvastane järgmistel põhjustel.

24. Esiteks, kui eeldada, et Vaidlustajal oleks olnud kohustus teise ettevõtja hankepass

esitada (millega Vaidlustaja ei nõustu) ja võtta aluseks Hankija väide, et tal puudus hankepassi

puudumise tõttu võimalus teise ettevõtja kõrvaldamise aluste puudumist kontrollida, ei oleks

see saanud tuua automaatselt kaasa Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmist, vaid Hankija oleks

pidanud kontrollima ja veenduma, et Vaidlustaja ei täida kvalifitseerimise tingimusi iseseisvalt.

Sellist kontrolli Hankija ei teostanud ega saanuks seega ka kvalifikatsiooni puudumises

veenduda.

25. RHS ei reguleeri otseselt õiguslikku tagajärge olukorras, kus teise ettevõtja hankepassi

ei ole esitatud. Nagu tuleneb Tartu Ringkonnakohtu eelviidatud otsusest, ei saa selle

õiguslikuks tagajärjeks olla pakkuja enda riigihankest kõrvaldamine, kuna teise ettevõtjaga

seotud asjaolusid kõrvaldamise aluste kontrolli käigus veel ei käsitletagi. Puudub aga mõistlik

alus eeldada, et kõrvaldamise aluste kohta teabe puudumise õiguslik tagajärg peaks olema

erinev või ammugi rangem kõrvaldamise aluse faktilise tuvastamise õiguslikust tagajärjest. Nii

on pakkuja enda kõrvaldamise aluste kohta teabe puudumise õiguslikuks tagajärjeks samuti

tema riigihankest kõrvaldamine kas RHS § 95 lg 4 p 9 või § 104 lg 9 alusel, nagu ka

kõrvaldamise aluse faktilise esinemise korral.

26. Teisel isikul, kellele pakkuja tugineb, kõrvaldamise aluse esinemise õiguslikuks

tagajärjeks on aga RHS § 103 lg 6 kohaselt ettevõtja asendamise kohustus hankija nõudmisel.

Pakkuja kvalifitseerimata jätmise saab teise ettevõtja kõrvaldamise aluse esinemine kaasa

tuua ainult kahe kumulatiivse tingimuse esinemisel: pakkuja jätab ettevõtja tähtaegselt

asendamata ja ei vasta iseseisvalt kvalifitseerimise tingimustele. Kooskõlas seaduse mõttega

oleks eesmärgipärane kohaldada sama õiguslikku tagajärge analoogia korras ka juhul, kui

teise ettevõtja kõrvaldamise aluste puudumist ei ole hankijal võimalik hanketeate alusel

kontrollida.

27. Kohtupraktika kinnitab, et pakkuja kvalifikatsiooni kontrolli eesmärk on tuvastada

kvalifikatsiooni puudutavad asjaolud sisuliselt. Selle põhimõttega oleks vastuolus lahendus,

mis vabastaks hankija kohustusest tuvastada, et pakkuja iseseisvalt

kvalifitseerimistingimustele ei vasta ja viiks pakkuja kvalifitseerimata jätmiseni üldse ilma

NOVE - 6/8 -

sisulise kontrollita. Igal juhul oleks ebaproportsionaalselt range tagajärg jätta pakkuja teise

ettevõtja hankepassi esitamata jätmise tõttu automaatselt kvalifitseerimata sõltumata sellest,

kas ta tegelikult kvalifitseerimise tingimustele iseseisvalt vastab või mitte. Vaidlustaja vastab

kvalifitseerimise tingimustele käesoleva riigihanke tingimuste kontekstis iseseisvalt, mida

selgitame alljärgnevalt.

3.3. Vaidlustaja ei ole soovinud teise ettevõtja vahenditele tugineda

28. Lisaks sellele, et Hankija tegi Vaidlustaja suhtes negatiivse otsuse ilma veendumata,

kas Vaidlustaja iseseisvalt kvalifitseerimise tingimustele vastab, tegi Hankija teiseks

fundamentaalse vea eeldades, et Vaidlustaja üldse soovis oma kvalifikatsiooni tõendamisel

teise ettevõtja vahenditele tugineda. Kuigi Hankija rõhutas oma otsuse põhjenduste viimases

lõigus, et ta ei saa eeldada teabe kasutada soovimist pakkuja poolt, kujundada pakkuja eest

pakkumuse sisu ega valida pakkuja eest kvalifitseerimistingimuste täitmiseks vajalikke

ressursse ja näitajaid, on Hankija ometi käitunud täpselt vastupidiselt, tehes Vaidlustaja

esitatud dokumentidest ennatlikke järeldusi ja muutes Vaidlustaja pakkumuse sisu oletuste

põhjal.

29. Tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud kvalifitseerimise tingimus, mida

tsiteerisime asjaolude kirjelduse all ja mille osas Hankija oletas Vaidlustaja tuginemist teise

ettevõtja vahenditele, näeb RHS § 101 lg 1 p 9 alusel ette nõude eritöödeks vajalike vahendite

(seadmete) või nende kasutusõiguse olemasoluks. Siinkohal on oluline märkida, et nimetatud

kvalifitseerimistingimusest ei saa mõistlikult aru saada teisiti, kui et nii seadmete olemasolu

pakkujal endal kui nende kasutusõiguse olemasolu rendilepingu alusel loeb Hankija

kvalifikatsiooni tõendamiseks pakkuja enda vahenditega ning seadmete kasutamine

rendilepingu alusel ei tähenda pakkuja tuginemist renditeenuse pakkuja kui teise ettevõtja

vahenditele RHS § 103 mõttes.

30. See tuleneb selgelt riigihanke alusdokumentide süstemaatilisest tõlgendusest.

Dokumendis „Juhised pakkujale“ on p-s 6.2 piiratud tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuete

osas teise ettevõtja vahenditele tuginemise võimalust üksnes juhtudeks, kui hankelepingu või

selle osa täitmiseks on vajalik sellise hariduse, kutsekvalifikatsiooni või kogemuse olemasolu

ning ettevõtjad, kelle vahenditele tuginetakse, täidavad vastavat hankelepingut või selle osa

isiklikult. Rendilepingule viitamise võimalus, mille kvalifitseerimistingimus sõnaselgelt ette

näeb, ei eelda olemuslikult rendileandjal mingi hariduse, kutsekvalifikatsiooni ega kogemuse

olemasolu ega ka hankelepingu osalist täitmist rendileandja poolt. Järelikult ei ole Hankija

pidanud rendilepingule viitamist tuginemiseks teise isiku vahenditele.

31. Vaidlustaja kavatseski tugineda kvalifikatsiooni tõendamisel enda vahenditele eritööde

teostamiseks, mida ta kasutab rendilepingu alusel ja oli sõlminud teise ettevõtjaga kirjaliku

eellepingu vastavate vahendite rendilevõtmiseks koos konsultatsiooniteenusega (Lisa 1), et

esitada see vastavalt kvalifitseerimistingimuse sõnastusele Hankijale Hankija nõudmisel

kvalifikatsiooni kontrollimise etapis. Seda võimalust Vaidlustajal aga Hankija ennatliku otsuse

tõttu ei tekkinudki.

32. Tõele vastab küll Hankija otsuse põhjendustes esitatud väide, et koos pakkumusega

esitas Vaidlustaja ka rendileandja kinnituskirja, mis oli pealkirjastatud kui Declaration of

Consent to Participate as Sub-Supplier ehk nõusolek osaleda allpakkujana, mis sisaldas mh

ettevõtja nõusolekut, et Vaidlustaja tohib tugineda tema vahenditele oma kvalifikatsiooni

tõendamisel ja valmisolekut osaleda hankelepingu täitmisel, kuid seda dokumenti tuleb mõista

Vaidlustaja poolt hankepassis esitatud kinnituse valguses, et ta ei soovi kvalifikatsiooni

tõendamisel teise ettevõtja vahenditele tugineda. Ettevõtja kui Vaidlustaja pikaaegne

koostööpartner andis Vaidlustajale nõusoleku võimalikult laias sõnastuses, et vaidlustaja

saaks vastavalt oma äranägemisele riigihankes osaleda (arvestades mh keelebarjääri, mis

NOVE - 7/8 -

loob Vaidlustajale täiendavaid riske Eesti riigihankes osalemisel), kuid see ei tähenda, et teise

ettevõtja kinnitust saaks mõista vastuolus Vaidlustaja kui pakkuja enda tahteavaldustega.

33. Esiteks ei tähenda asjaolu, et teine ettevõtja on andnud Vaidlustajale nõusoleku oma

vahenditele tugineda, et see muudaks Vaidlustaja hankepassis antud kinnitust ja Vaidlustaja

oleks kohustatud teise isiku vahenditele tuginema, kui ta seda ei vaja. Nagu selgitasime,

kvalifitseerimise tingimus nägi ette võimaluse tõendada eritöödeks vajalike vahendite

olemasolu renditud seadmetele kui enda, mitte teise ettevõtja vahenditele tuginedes, ja

Vaidlustaja kinnitas hankepassis sõnaselgelt, et ta ei tugine teise ettevõtja vahenditele. Kui

Hankija nägi vastuolu Vaidlustaja enda kinnituse vahel hankepassis ja teise isiku kinnituse

vahel, oleks ta pidanud minimaalselt küsima Vaidlustajalt selle kohta selgitusi ning ei saanud

teha vastuolus Vaidlustaja enda kinnitusega kohest järeldust, et Vaidlustaja kasutab võimalust

teise isiku vahenditele tugineda. Kohtupraktika toetab seisukohta, et hankija kohustus on

kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni sisuliselt ja selleks on hankijal pädevus täpsustada

pakkumuses esitatut. Nagu Riigikohus selgitas otsuses nr 3-3-1-24-13, erinevalt pakkumuse

tehnilistest üksikasjadest ning pakkumuses ära toodud hinnast ja muudest lepingutingimustest

ei ole täiendavad andmed või selgitused pakkuja kvalifikatsiooni kohta andmeteks, mis saaksid

esitatud pakkumust sisuliselt muuta. Ka Hankija on otsuses ise rõhutanud, et kehtiv õigus ei

võimalda hankepassis esitamata andmete küsimist ega esitamist, kuid võimaldab hankepassis

esitatu täpsustamist ja selgitamist. Näilist vastuolu hankepassis esitatu ja lisadokumendina

esitatud kinnituskirja vahel Hankija aga selgitama ei vaevunud.

34. Teiseks ei tähenda ka ettevõtja kinnitus või valmisolek alltöövõttu teostada ja

hankelepingu täitmises osaleda, et pakkuja peaks seda võimalust tingimata pakkumuse

esitamisel kasutama. Vaidlustaja kinnitas hankepassis, et ta ei kavatse alltöövõtjaid kasutada.

Analoogselt eeltooduga, kui Hankija nägi vastuolu Vaidlustaja enda kinnituse ja teise isiku

kinnituse vahel, oleks ta saanud küsida Vaidlustajalt selle kohta selgitust ega saanud ilma

pikemata lugeda teise isiku nõusolekut alltöövõtjana osaleda Vaidlustaja tahteavalduseks.

35. Kolmandaks ei ole alltöövõtu kasutamine kuidagi vahetult seotud teise isiku

vahenditele tuginemisega ja alltöövõttu tohib riigihanke alusdokumentide kohaselt kasutada

ka pakkuja, kes teise isiku vahenditele ei tuginenud ja pakkumuses alltöövõtu kasutamist ei

kinnitanud. Hankija ei ole alltöövõtjate kasutamist hankelepingu täitmisel piiranud ja selles

osas võib pakkuja kujundada hankelepingu täitmise meetodit nii enne hankelepingu täitmist

kui selle ajal. Nimelt, alusdokumendi „Juhised pakkujale“ p 9.2 kohaselt peab edukas pakkuja

esitama Hankijale hankelepingu täitmisel osalevate alltöövõtjate nimed hankelepingu täitmise

alustamise ajaks, olemata seotud pakkumuses nimetatuga. Alusdokumendi „Hankelepingu

projekt“ punkt 5.3 sätestab samuti, et hankelepingu täitmise alustamise kuupäevaks peab

pakkuja esitama Hankijale selleks ajaks teadaolevate alltöövõtjate andmed ning näeb ette

korra, kuidas tuleb teavitada täiendavate alltöövõtjate lisandumisest. Pakkumuse esitamise

hetkel Vaidlustaja alltöövõttu kasutada ei plaaninud, kuid ei välista alltöövõtjate kaasamist, sh

seadmete rendileandja kui oma pikaajalise koostööpartneri kaasamist alltöövõtjana vastavalt

vajadusele. Teise ettevõtja vahenditele tuginemisega RHS § 103 mõttes sellel aga õiguslik

seos puudub.

36. Seega on Hankija teinud järelduse Vaidlustaja tuginemise kohta teise isiku vahenditele

oma kvalifikatsiooni tõendamiseks ennatlikult, vastuolus Vaidlustaja hankepassis esitatud

avaldustega ja seega heitnud Vaidlustajale alusetult ette teise isiku hankepassi

esitamatajätmist. Hankija oleks pidanud kontrollima Vaidlustaja vastavust kvalifitseerimise

tingimustele pärast tema kõrvaldamise aluste puudumise tuvastamist ja soovi korral nõudma

Vaidlustajalt kooskõlas kvalifitseerimise tingimusega eritöödeks kasutatavate seadmete

loetelu ja kirjaliku eelkokkuleppe esitamist. Nagu tõendasime lisatud dokumendiga (Lisa 1), oli

Vaidlustaja enne pakkumuse esitamist vastava eelkokkuleppe seadmete rendileandjaga

NOVE - 8/8 -

sõlminud ja oli valmis tõendama oma kvalifikatsiooni enda vahenditele tuginedes, nagu oli

kinnitatud ka hankepassis.

37. Seega on Hankija, eirates Vaidlustaja enda poolt hankepassis esitatud avaldusi, teinud

pakkumuses sisalduva näilise, kuid lihtsasti ületatava vastuolu lahendamiseks meelevaldse

õigusliku järelduse ja Vaidlustaja kõrvaldamise aluste kontrollimisel teinud otsuse ebaõigel

faktilisel alusel, mis sealjuures ei saakski täita ühegi riigihankest kõrvaldamise aluse

koosseisu. Seetõttu on Hankija jätnud õigusvastaselt Vaidlustaja kvalifikatsiooni sisuliselt

kontrollimata. Hankija otsus Vaidlustaja kõrvaldamise kohta on õigusvastane ja tuleb kehtetuks

tunnistada.

Lisad: 1. Vaidlustaja kirjalik eelkokkulepe eritööde seadmete rentimiseks [sisaldab

ärisaladust];

2. Riigilõivu maksekorraldus.

Lugupidamisega Veiko Vaske Vandeadvokaat