Kliimaministri määrus „Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 13. juuli 2017. a määruse nr 38 „Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

21.03.2024 nr 1-4/24/1538

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 13. juuli

2017. a määruse nr 38 „Kohaliku omavalitsuse

üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise

investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord“

muutmine

Esitame kooskõlastamiseks ministri määruse eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad

eelnõude infosüsteemis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Seletuskiri

Marit Rüüsak, 625 6374

[email protected]

1

22.02.2024

Kliimaministri määruse „Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 13. juuli 2017. a määruse

nr 38 „Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise

investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 50 lõike 3 alusel.

Määrus on koostatud kliimaministri määrusena, kuna peaministri 19.04.2023. a korralduse nr

25 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 4

kohaselt kuulub elamumajandus kliimaministri vastutusvaldkonda.

Eelnõu lähtub määruse rakendamise käigus tekkinud vajadusest määrust täpsustada.

Kehtestatakse sõnaselgelt viivise arvestamise lõppemise kord ning tagasimaksmisele kuuluva

toetuse ajatamise kord.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostas ja keeletoimetuse tegi Kliimaministeeriumi ehituse ja

elukeskkonna osakonna nõunik Marit Rüüsak ([email protected]).

Ettepanekutega panustasid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigusosakonna juht Sven

Pääsukene ja peajurist Ingrid Ajangu. Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis

Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk ([email protected])

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse muutmise eelnõu koosneb 3 punktist.

Punktiga 1 täiendatakse § 19 lõiget 5 nii, et täpsustatakse viivise arvestamise lõppemist, kui

viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse. Muudatus

sätestab eraõiguse kohtupraktikas juurdunud põhimõtte, mille kohaselt selliseid

kõrvalkohustust nagu viivis ei nõuta enamas suuruses kui on põhivõlg. Ülemäärase viivise

kohaldamise keelu sissetoomine määrusesse on vajalik eeskätt seetõttu, et viivise maksmine

toetusraha tagasinõudmisel toimub avalikus-õiguslikus suhtes ning avalik-õigusliku rahalise

kohustuse puhul on viivisenõude vähendamiseks vaja määruslikku alust.

Punktiga 2 täiendatakse § 19 viie uue lõikega, milles sätestatakse tagasimaksmisele kuuluva

toetuse ajatamise kord. Esiteks sätestatakse § 19 lõikes 6 üldpõhimõte, et tagasimaksmisele

kuuluva toetuse võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS) ajatada vaid toetuse

saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine põhjustaks toetuse saajale olulisel

määral makseraskuseid. Samuti sätestatakse ajatamisel rakendatava intressi arvestamise

põhimõtted. Teiseks sätestatakse § 19 lõikes 7 täpsemalt toetuse tagasimaksmise ajatamise

taotluse esitamise tähtaja, vormi- ning sisunõuded. Kolmandaks sätestatakse § 19 lõikes 8

kohustus lisada ajatamise taotlusele finantsseisu kajastavad dokumendid. EISile jäetakse õigus

nõuda toetuse saajalt lisadokumente ning tagatist.

2

Neljandaks sätestatakse § 19 lõikes 9 toetuse tagasimaksmise ajatamise maksimaalne tähtaeg,

milleks on kuni 12 kuud. EISile jäetakse õigus määrata pikem tagasimaksmise aeg kui see on

kooskõlastatud Kliimaministeeriumiga. Viiendaks sätestatakse § 19 lõikes 10 tegevusraamistik

juhuks, kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi. Sellisel juhul võib EIS

ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja

maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ning maksma intressi § 19 lõikes 6 sätestatud

korra alusel.

Üürielamute toetus on riigieelarveline meede ja käesoleval hetkel ei näe määruse § 19 ette

ajatamise võimalust. Ajatamise võimaluse sissetoomine määrusesse on vajalik eeskätt seetõttu,

et antud meetmes on toetuse summad väga suured ning kui esineb vajadus toetust osaliselt või

täielikult tagasi küsida, on hetkel kehtiv määrus ebamõistlik. Regulatsioon on mõeldud kehtima

kõigile toetuse saajatele, kes määruse alusel rakendatud toetusvoorudes on toetust saanud.

Punktiga 3 parandatakse kehtivas määruses olevat ilmselget viga.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei puuduta Euroopa Liidu õigust.

4. Määruse mõjud

Määruse muudatusega täpsustatakse määruse regulatsiooni suurendamaks õigusselgust.

Eksisteerib positiivne mõju, sest muudatusega täpsustatakse viivise arvestamise korda ning

tagasimaksmisele kuuluva toetuse ajatamise korda. Määruse muudatustel ei ole sotsiaalset,

sealhulgas demograafilist mõju. Muudatustel ei ole mõju regionaalarengule ja

elukeskkonnale. Muudatuste rakendamisega ei kaasne olulist otsest või kaudset mõju

looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse

korraldusele vms.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid, kulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku

omavalitsuse üksustele ega riigile.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi vahendusel Rahandusministeeriumile

kooskõlastamiseks.

EELNÕU

22.02.2024

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 13. juuli 2017. a määruse nr 38 „Kohaliku

omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse

andmise tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 50 lõike 3 alusel.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 13. juuli 2017. a määruses nr 38 „Kohaliku omavalitsuse

üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja

kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 19 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva

tagasinõutava toetuse suuruse.“;

2) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 6–10 järgmises sõnastuses:

„(6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse, välja arvatud ebaseadusliku riigiabi tagasinõude, võib

EIS toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel ajatada, kui korraga maksmine põhjustaks toetuse

saajale olulisel määral makseraskuseid. Ajatamisel rakendatakse intressi arvates käesoleva

paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtpäevale järgnevast päevast. Intressi määr tagastatava toetuse

summa jäägilt on kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse

ajatamise otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-

päevane periood. Negatiivse Euribori korral ei kohaldata summeeritud protsendimäärasid alla

ühe.

(7) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja EISile kümne tööpäeva jooksul

toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates kirjaliku taotluse, milles on toodud

ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava (edaspidi ajatamise

taotlus).

(8) Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid. EIS

võib vajadusel nõuda lisadokumentide esitamist. EIS võib nõuda toetuse saajalt tagatist.

(9) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada kuni 12 kalendrikuuni ajatamise taotluse rahuldamise

otsuse päevast alates. Kooskõlastatult Kliimaministeeriumiga võib EIS määrata pikema

tagasimaksmise aja.

(10) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib EIS ajatamise otsuse

kehtetuks tunnistada. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja

maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse

kehtima hakkamisest arvates. Toetuse saaja peab maksma käesoleva paragrahvi lõikes 6

nimetatud intressi arvates toetuse ajatamise otsuse jõustumisest kuni toetuse tagasimaksmiseni,

kuid mitte kauem kui käesolevas lõikes nimetatud tagasimaksmise tähtpäevani.“;

3) paragrahvi 22 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Punkt 5“ tekstiosaga „Paragrahvi 5 lõike 2

punkt 41“;

Kristen Michal

kliimaminister Keit Kasemets

kantsler