Inspektor- kontaktisikute nõukogu ülesanded ja töökord muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI Justiitsministri 23.aprilli 2019. a käskkirja nr 38 "Inspektor-kontaktisikute Nõukogu moodustamine, ülesannete ja töökorra kinnitamine" muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõike 6 ning Vabariigi Valitsuse 23.12.1996 määrusega nr 319

„Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiitsministeeriumi põhimäärus“ punkti

18 alapunkti 22 alusel:

1. Muudan justiitsministri 23. aprilli 2019. a käskkirja nr 38 „Inspektor-kontaktisikute Nõukogu

moodustamine, ülesannete ja töökorra kinnitamine“ lisa ning asendan selle käesoleva käskkirja

lisaga (lisatud).

2. Käskkiri jõustub käskkirja allkirjastamise päeval.

(allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister Lisa

11.11.2024 nr 69

Inspektor-kontaktisikute Nõukogu moodustamise kord, ülesanded ja töökord

Nõukogu ülesanne

1.1. Inspektor-kontaktisikute Nõukogu (edaspidi nõukogu) on vanglateenistuse juurde

moodustatud nõuandev kogu.

1.2. Nõukogu ülesandeks on kaasata inspektor-kontaktisikuid (edaspidi kontaktisikuid) ja

Sisekaitseakadeemia Vanglateenistuse kolledži üliõpilasi vanglateenistuse juhtimisse ning

nõustada vanglateenistuse juhtkonda ja vanglate juhtkonda kontaktisikute tööd

puudutavates küsimustes.

Nõukogu liikmete valimine

2.1. Nõukogu valitakse kolmeks aastaks.

2.2. Nõukogu liikmete korralised valimised toimuvad üks kord kolme aasta järel aprillikuus. Valitud

nõukogu volitused algavad 1. maist.

2.3. Nõukogu liikmete valimisel on igal vangla inspektor-kontaktisikul ja igal Sisekaitseakadeemia

Vanglateenistuse kolledži korrektsiooni eriala üliõpilasel üks hääl.

2.4. Igal vanglal on nõukogus kaks nõukogu liikme kohta ja vanglat esindavad kaks selle vangla

erinevates üksustes töötavat inspektor-kontaktisikut. Sisekaitseakadeemia Vanglateenistuse

kolledžil on nõukogus üks nõukogu liikme koht ja Sisekaitseakadeemiat esindab üks

Vanglateenistuse kolledži korrektsiooni eriala üliõpilane.

2.5. Nõukogu liikmeks võib kandideerida iga inspektor-kontaktisik ja Sisekaitseakadeemia

Vanglateenistuse kolledži korrektsiooni eriala üliõpilane, kes ei ole kriminaalmenetluses

kahtlustatav või süüdistatav.

2.6. Nõukogu liikme kandidatuuri võib üles seada iga kontaktisik ja iga Sisekaitseakadeemia

Vanglateenistuse kolledži korrektsiooni eriala üliõpilane. Kandidatuur seatakse üles

kandidaadi eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusoleku alusel.

2.7. Nõukogu valitakse kirjalikul hääletusel.

2.8. Vangla ja Vanglateenistuse kolledž määravad hääletuse korraldamise eest vastutava

ametniku/üliõpilase, kes ei ole ise valitav ega valija, ning korraldab hääletusprotseduuri nii,

et oleks tagatud hääletuse salajasus.

2.9. Valituks osutuvad kõige enam hääli saanud erinevates üksustes töötavad kandidaadid või

korrektsiooni erialal haridust omandav üliõpilane. Võrdse häältearvu korral loetakse valituks

kandidaat, kes on töötanud kauem vanglateenistuses.

2.10. Nõukogu liikme volitused lõpevad, kui:

2.10.1. nõukogu liige esitab vastavasisulise avalduse;

2.10.2. lõpeb tema teenistus selles vanglas, mille esindaja ta on;

2.10.3. nõukogu liige vahetab vanglas ametikohta nii, et mõlemad seda vanglat esindavad

nõukogu liikmed oleksid samast üksusest;

2.10.4. nõukogu liige vabastatakse inspektor-kontaktisiku ametikohalt;

2.10.5. nõukogu liige eksmatrikuleeritakse Sisekaitseakadeemiast.

2.11. Kui vanglat või Sisekaitseakadeemiat esindava liikme volitused lõpevad, siis vabanevale

kohale saab volitused järgmine selles vanglas valimistel enam hääli saanud kandidaat, kes

ei tööta samas üksuses vangla teise esindajaga või Sisekaitseakadeemias valimistel enam

hääli saanud kandidaat. Vabanenud kohale asunud liikme ametiaeg kestab kuni järgmiste

korraliste valimisteni.

2.12. Kui vanglas või Sisekaitseakadeemias ei leidu ühtegi hääli saanud kandidaati, kes võiks

vabanevale kohale asuda, siis korraldatakse selles vanglas või Sisekaitseakadeemias ühe

kuu jooksul uue nõukogu liikme valimine, kelle ametiaeg kestab kuni järgmiste korraliste

valimisteni.

2.13. Nõukogu liiget, kelle avaliku võimu teostamise õigus on peatunud ja kes ei osale sel ajal

nõukogu töös, asendab tema äraolekul asendusliige. Asendusliikmeks on nõukogu liikmete

korralisel valimisel samast vanglast või Sisekaitseakadeemiast järgmine enim hääli saanud,

kuid nõukogusse mittepääsenud kandidaat.

Nõukogu istungid

3.1. Nõukogu töötab istungite vormis.

3.2. Istungitel osalevad nõukogu liikmed. Vanglate asekantsler, vangla direktor ja

Sisekaitseakadeemia Vanglateenistuse kolledži direktor või nende volitatud esindajad võivad

istungist osa võtta hääleõiguseta.

3.3. Nõukogu istungit juhatab eesistuja, kelle nõukogu valib nõukogu liikmete seast üheks aastaks

hääletamise teel. Nõukogu valib nõukogu volituste kehtivuse ajal uue eesistuja, kui senise

eesistuja volitused nõukogu liikmena lõpevad, kui eesistuja astub tagasi eesistuja kohalt või

kui nõukogu otsustab eesistuja vabastada.

3.4. Eesistuja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid.

3.5. Nõukogu istungid toimuvad eesistuja määratud kohas.

3.6. Nõukogu istungi kutsub kokku nõukogu eesistuja oma algatusel või vähemalt nelja nõukogu

liikme või vanglate asekantsleri kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud

ettepaneku alusel.

3.7. Nõukogu liikmetele, Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale ja vanglatele, kus nõukogu

liikmed töötavad, tuleb istungite ajast teatada vähemalt kuu aega ette.

3.8. Kõik nõukogu liikmed, vanglate asekantsler või tema volitatud esindaja, vangla direktor või

tema volitatud esindaja ja Sisekaitseakadeemia Vanglateenistuse kolledži direktor või tema

volitatud esindaja võivad teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks istungi päevakorda. Istungi

päevakorra projekt saadetakse nõukogu liikmetele ja Justiitsministeeriumi vanglate

osakonnale vähemalt 15 päeva varem.

3.9. Päevakorra kinnitavad nõukogu liikmed istungi alguses. Päevakorras võib teha muudatusi

võrreldes varem saadetud projektiga, kui seda toetab nõukogu koosseisu kuuluvate liikmete

enamus.

3.10. Istungi protokolli märgitakse:

3.10.1. istungi aeg ja koht;

3.10.2. istungist osa võtnud isikud;

3.10.3. päevakord;

3.10.4. vastuvõetud otsused;

3.10.5. tagasilükatud ettepanekute kohta mittearvestamise põhjendus.

3.11. Istungi protokollile kirjutavad alla eesistuja ja protokollija.

3.12. Istungite protokollid allkirjastatakse Deltas ning seejärel laetakse üles Ühistöökeskkonda.

Nõukogu otsused

4.1. Nõukogu võib arutusel olevates küsimustes vastu võtta otsuseid, mis sisaldavad ettepanekuid

vanglateenistusele või vanglale inspektor-kontaktisikute tööd puudutavates küsimustes.

4.2. Muuhulgas võib nõukogu teha ettepanekuid järgmistes valdkondades:

4.2.1. kontaktisikute töö korraldus;

4.2.2. õigusaktide täiendamine;

4.2.3. personali- ja palgapoliitika;

4.2.4. ametnike väljaõpe;

4.2.5. muudes kontaktisikute tööd puudutavates küsimustes.

4.3. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.

4.4. Hääletamine on avalik või salajane. Hääletamine on salajane, kui seda nõuab eelnevalt

vähemalt üks nõukogu liige. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Otsused võetakse vastu

lihthääletusena.

4.5. Otsused edastab nõukogu taasesitataval kujul Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale viie

tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist.

Nõukogu töö tagamine

5.1. Nõukogu tehnilise teenindamise tagab vangla, kus nõukogu istung toimub ja muudel juhtudel

vangla, kus töötab nõukogu eesistuja. Selle vangla eelarves nähakse ette nõukogu tööks ja

nõukogu eesistuja lisatasustamiseks vajalik raha.

5.2. Nõukogu liikmetele tagatakse nõukogu ettepanekul nõukogu töös osalemiseks vajalik

täiendkoolitus.

5.3. Nõukogu liikmel võimaldatakse tegelda nelja tunni ulatuses nädalas nõukogu istungite

ettevalmistamisega ja töötada vähendatud töökoormusega liikmeks oleku ajal koos palga

säilitamisega.

5.4. Nõukogu liikmed vabastatakse oma tööülesannetest nõukogu istungite ja nõukogu tööks

vajaliku täiendkoolituse ajaks koos palga säilitamisega.