Muudatusettepanekud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) 334 SE juurde.

1

Muudatusettepanekud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise

seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) 334SE juurde

Riigikogu menetluses on tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus

(kollektiivse esindushagi menetluse loomine) 334SE, millega võetakse Eesti õigusesse üle

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete

huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ1.

Teen ettepaneku muuta eelnõu 334SE järgmiselt:

I

Eelnõu § 1 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) muutmine

1) Paragrahvi 4972 lõike 1 sõnastust muudetakse ning asendatakse lauseosa „eelkõige juhul, kui

vastasel juhul tuleks samasuguseid või sarnaseid õigusküsimusi käsitleda mitmes eri

kohtumenetluses“ lauseosaga „ning avaldusega liitub vähemalt 50 tarbijat“;

Selgitus

Muudatus puudutab sätet, millega reguleeritakse sellise kollektiivse esindushagi lubatavust,

millega taotletakse tarbijatele individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramist.

Parlamendi menetluses oleva eelnõu kohaselt võib kohus individuaalsete õiguskaitsevahendite

kindlaksmääramise avaldust menetleda kollektiivse esindushagina, kui avalduse eset ja

tõendeid arvestades on asja menetlemine kollektiivse esindushagina otstarbekas, eelkõige juhul,

kui vastasel juhul tuleks samasuguseid või sarnaseid õigusküsimusi käsitleda mitmes eri

kohtumenetluses. Kohus võib kollektiivse esindushagina menetleda tarbijate või

andmesubjektide piisavalt sarnaseid nõudeid, mis on seotud sarnaste fakti- või

õigusküsimustega ja mille menetlemine ühe kollektiivse esindushagina võimaldab need

kiiremalt või lihtsamalt lahendada.

Direktiivi põhjenduspunkti 12 kohaselt jätab direktiiv, kooskõlas menetlusautonoomia

põhimõttega, õiguskaitsemeetme saamiseks esitatud kollektiivse esindushagi lubatavuse

normid liikmesriigi enda otsustada, sh esindushagiga liitunud tarbijate minimaalse määra.

Sellised liikmesriigi õigusnormid ei tohiks sama põhjenduspunkti kohaselt takistada

direktiiviga nõutava esindushagimenetluse tõhusat toimimist.

Olen seisukohal, et parlamendi menetluses olevas eelnõus pakutud lahendus ei ole Eesti olusid

ja õigustraditsiooni arvestades sobiv ja teen ettepaneku kollektiivse esindushagi lubatavuse

regulatsiooni muutmiseks selliselt, et Eesti kohus võib õiguskaitsemeetme taotlemiseks esitatud

kollektiivset esindushagi menetleda juhul, kui avaldusega liitub vähemalt 50 tarbijat.

Muudatuse rakendamine tähendab riigisisese esindushagi puhul, et esmalt esitab TKS §-s 602

sätestatud pädeva üksuse nõuetele ning TKS §-s 603 sätestatud esindushagi rahastamise

nõuetele vastav, sh TsMS § 4974 lg 2 alusel kohtu poolt menetlusse lubatud pädev üksus

avalduse kohtule. Kohus annab pärast avalduse menetlusse võtmist pädevale üksusele tähtaja

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise

esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ, Euroopa Liidu Teataja L 409,

04.12.2020, lk. 1–27, kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020L1828&from=EN.

2

rikkumisest puudutatud tarbijate menetlusega ühinemiseks. Kui avaldusega ühineb 49 tarbijat,

puudub võimalus kollektiivse esindushagi menetluse liiki kasutada ning kohus jätab avalduse

läbi vaatamata. Esindushagiga ühinenud tarbijad, kelle õigusi on rikutud, peavad esitama enda

nõude kohtusse eraldiseisva hagina, et oma õigusi maksma panna. Juhul, kui esindushagiga on

ühinenud 50 tarbijat, kuid nt üks tarbija menetluse kestel sureb, kuid tegemist ei ole nõudega,

mis võimaldab õigusjärglust või õigusjärglane ei soovi esindushagi menetluses osaleda või

õigusjärglane ei ole tarbija, jätab kohus esindushagi läbi vaatamata ning esindushagiga

ühinenud tarbijatel tuleb leida muu viis oma õiguste maksmapanemiseks. See võib puudutada

näiteks olukordi, kus sideteenuse pakkuja on küsinud tarbijategrupilt teenuse tarbimise eest

ebaõiget tasu või autotootja on esitanud heitgaasi koguste kohta ebaõigeid andmeid, mis on

mõjutanud hulga tarbijate poolt soetatud mootorsõidukite hinda või apteegiketi klientide

ostuandmed on lekkinud ning inimeste andmed ravimite soetamise kohta on jõudnud valedesse

kätesse või ravimitootja partii vea tõttu on inimestele tekkinud tervisekahjustusi või veebipood

on jätnud tarbijatele kauba tarnimata või tarninud ebakvaliteetset kaupa vms. Olenemata

eelnõus ja direktiivis sisalduvatest menetluslikest tagatistest olen seisukohal, et juhul, kui

eelnõuga ei seata tarbijate piirmäära, võib tekkida hübriidrünnaku oht ja leian, et sellisel juhul

direktiivi ja eelnõuga loodavatest tagatistest ei piisa. Olles kaalunud erinevaid väärtuseid, olen

seisukohal, et Eesti suurusele, oludele ja õigustraditsioonile vastab kõige paremini lahendus,

millega piiratakse parlamendi menetluses oleva eelnõuga võrreldes tarbijate kollektiivsete

huvide kaitseks direktiiviga loodud menetluse kasutamise võimalust selliselt, et juhul, kui

rikkumisest mõjutatud tarbijaid on vähem kui 50, ei ole võimalik kollektiivsete esindushagide

menetlust kasutada.2 Olen seisukohal, et sellise piirarvu kehtestamine ei tooks kaasa tarbijate

suure hulga hagide eraldi menetlemise näol potentsiaalset koormust kohtutele.

2) paragrahvi 4974 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seadustiku §-s 4971 sätestatud riigisisese kollektiivse esindushagi võib esitada

tarbijakaitseseaduse § 19 lõikes 3 nimetatud tarbijaühendus, mis on kantud tarbijakaitseseaduse

§ 602 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirja.“;

Selgitus

Paragrahv 4974 reguleerib kollektiivsete esindushagide esitamiseks pädevaid üksuseid.

Muudatusega jäetakse parlamendi menetluses oleva eelnõu § 4971 lõike 1 sõnastusest välja

punktid 2–4, mille kohaselt on pädevus esitada riigisiseseid kollektiivseid esindushagisid ka

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil (edaspidi TTJA) Eesti Vabariigi nimel,

Finantsinspektsioonil (edaspidi FI) Eesti Vabariigi nimel ning Andmekaitse Inspektsioonil

(edaspidi AKI) Eesti Vabariigi nimel. Lõikele 1 antakse uus sõnastus, mille kohaselt ei ole

viidatud avaliku võimu asutustel pädevust riigisisese kollektiivse esindushagi esitamiseks.

Samuti võetakse muudatusega teistelt avaliku võimu asutustelt võimalus taotleda enda

kandmist pädeva üksusena oma vastutusala piires Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi peetavasse riigisiseste pädevate üksuste nimekirja.

2 Parlamendi menetluses oleva eelnõu aluseks olevas akadeemilises analüüsis asuti seisukohale, et sellise piirangu

seadmine eelnõuga loodavatel tingimustel Eesti õigusesse kujundatava kollektiivse esindushagi menetluse puhul

ei ole põhjendatud. Muuhulgas selgitatakse analüüsis, et Saksa õiguses on sätestatud tarbijate miinimumarvuna

50, kuid õiguskirjanduses peetakse seda liialt piiravaks isegi sealse elanike arvu puhul (Karin Sein, Urmas Volens.

Euroopa Liidu esindushagide direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmise analüüs, lk 7). Võrdluseks märgin, et Eestiga

suuruselt pigem võrreldavas Lätis saab pädev üksus õiguskaitsemeetmete rakendamiseks kohtusse pöörduda, kui esindushagis osaleb vähemalt viis tarbijat.

3

Direktiivi art 4 lg 7 kohaselt võivad liikmesriigid määrata avaliku sektori asutused pädevate

üksustena esindushagisid esitama. Sättes märgitakse, et liikmesriigid võivad sätestada, et

avaliku sektori asutused, mis on juba määratud pädeva üksusena direktiivi 2009/22/EÜ artikli

3 tähenduses, jäävad käesoleva direktiivi kohaldamisel endiselt pädevaks üksuseks. Direktiivi

1828/2020 põhjenduspunkti 24 kolmanda lause kohaselt võivad, olenevalt liikmesriigi

õigustraditsioonidest, ka avaliku sektori asutused tegeleda direktiivis sätestatud esindushagide

esitamise kaudu aktiivselt liidu õiguse asjakohaste sätete järgimise tagamisega.

Olen seisukohal, et kuigi parlamendi menetluses oleva eelnõu TsMS § 4974 lõike 1 p-des 2–4

nimetatud asutused tegutsevad Eesti Vabariigis mh tarbijakaitselistel eesmärkidel, sh on TTJA-

l pädevus nõuda tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks Eesti Vabariigi nimel tarbija õigusi

rikkuva tegevuse lõpetamist, ei peaks Eesti Vabariigi avaliku sektori asutustel, sh TTJA-l olema

pädevust esitada tarbijate kaitseks kollektiivseid esindushagisid eelnõuga loodava

kollektiivsete esindushagide menetluse regulatsiooni alusel.3

Kolmekümne kolme aasta jooksul alates Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest ei ole Eestis

tekkinud toimivate tarbijaorganisatsioonide süsteemi. Leian, et see, kui avaliku võimu

asutustele ei anta eelnõuga pädevust esitada kollektiivseid esindushagisid, võimaldab

kodanikuühiskonnal areneda ja loob eelduse vajadusel selliste organisatsioonide tekkeks. Riigil

ei peaks tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks kollektiivsete esindushagide esitamisel rolli

olema.

Muudatus seondub TKS 602 lõike 5 välja jätmisega. Samadel kaalutlustel teen ettepaneku ka

TKS § 662 lõike 7 välja jätmiseks.

3) paragrahvi 4974 lõikes 2 asendatakse lauseosa „punktis 1“ lauseosaga „lõikes 1“;

Selgitus

Muudatus on tingitud sama paragrahvi lõike 1 muutmisest, mille kohaselt teen ettepaneku mitte

anda haldusorganitele riigisiseste kollektiivsete esindushagide esitamise pädevust. Sellise

muudatuse tulemusena on lõikes 1 kustutatud punktid 2–4 ning § 4974 lõikele 1 antud uus

sõnastus ja lõikes 2 sisalduv viide kohaldub sama paragrahvi lõikele 1.

4) paragrahvi 4974 lõikes 2 asendatakse lauseosa „juriidilisel isikul“ sõnaga „tarbijaühendusel“;

Selgitus

Direktiivi artikli 4 lõikes 3 on kehtestatud piiriüleste kollektiivsete esindushagide esitamiseks

pädevatele üksustele Euroopa Liidu üleselt ühtsed reeglid. See puudutab neid pädevaid

üksuseid, kellele saab liikmesriik anda pädevuse esitada tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks

teatud valdkonnas kollektiivseid esindushagisid teise liikmesriigi kohtule kui see liikmesriik,

kus pädev üksus määrati. Muuhulgas on piiriüleste kollektiivhagide esitamiseks pädeva üksuse

üheks tingimuseks direktiivi art 4 lg 3 p c kohaselt pädeva üksuse mittetulunduslik laad.

Riigisiseste kollektiivsete esindushagide esitamiseks pädevate üksuste kriteeriumid kehtestab

liikmesriik – direktiivi artikli 4 lõike 4 kohaselt tuleb liikmesriikidel tagada, et kriteeriumid,

mida nad kasutavad üksuse määramiseks pädevaks üksuseks riigisiseste esindushagide

esitamiseks, on kooskõlas direktiivi eesmärkidega tagada selliste esindushagide tulemuslikkus

ja tõhusus. Seega on liikmesriigil pädevus määrata, millistele nõuetele peavad vastama pädevad

3 Parlamendi menetluses oleva eelnõu rakendamiseks ei ole TTJA-le täiendavaid rahalisi vahendeid ette nähtud,

mistõttu reaalset rahaliselt mõõdetavat kokkuhoidu või kärbet antud muudatus ei too.

4

üksused, kes saavad esitada tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks kollektiivseid

esindushagisid selle liikmesriigi kohtule, kus pädev üksus määratakse. Siiski on ühtsed

kriteeriumid sätestatud riigisiseste pädevate üksuste rahastamisele ja rahastamise kontrollile.

Parlamendi menetluses olevas eelnõus ei ole riigisisese kollektiivse esindushagi esitamiseks

pädeva üksuse kriteeriumina sätestatud mittetulundusliku iseloomu nõuet. Mittetulundusliku

iseloomu kriteeriumi ei peetud vajalikuks mh seetõttu, et pädeva üksuse rahastamise ja

rahastamise kontrolli tingimused on nii piiriüleste kui ka riigisiseste pädevate üksuste puhul

Euroopa Liidu üleselt ühtselt reguleeritud ning need tingimused kohalduksid ka sellistele

pädevatele üksusete, mis ei ole mittetulundusliku iseloomuga. Eelnõu kohaselt peab ka

riigisisene pädev üksus olema mh sõltumatu ja teda ei mõjuta isikud, kes ei ole tarbijad, ja

eelkõige ei mõjuta teda ettevõtjad, kes on majanduslikult huvitatud esindushagi esitamisest,

sealhulgas juhul, kui tegemist on kolmandate isikute rahastatud esindushagiga; ta peab olema

loonud kirjeldatud mõju ennetamise korra ning iseenda, oma rahastajate ja tarbijate huvide

konflikti ennetamise korra; ta peab olema avalikustanud lihtsas ja arusaadavas keeles

asjakohasel viisil, eelkõige oma veebilehel, teabe, mis tõendab tema vastavust pädevale

üksusele kehtestatud nõuetele, samuti teabe oma rahastamisallikate kohta, ning oma

organisatsioonilise, juhtimis- ja liikmeskonna struktuuri, põhikirjajärgsete eesmärkide ja

tegevuse kohta. Pädevate üksuste rahastamise reeglite kohaselt peab rahastamine olema mh

erapooletu ja läbipaistev ning nt kostja konkurendi poolne rahastamine ei ole lubatud, rahastaja

ei või suunata esindushagi kõrvale tarbijate kollektiivsete huvide kaitselt; ebaselge

rahastamisega esindushagi ei saa esindushagina menetleda, kohus kontrollib pädeva üksuse

vastavaust rahastamise nõuetele jne. Lisaks kannab menetluslikud, sh rahalised riskid

menetlusosalisena pädev üksus ja menetluskulude kandmist ei ole võimalik tarbijatele suunata.

Olenemata parlamendi menetluses olevas eelnõus sisalduvatest reeglitest olen seisukohal, et

Eesti riigisiseseid kollektiivseid esindushagisid peaks saama esitada üksnes selline pädev üksus,

mis on loodud mittetulundusühinguna. Seetõttu teen ettepaneku jätta § 4974 lõike 2

sissejuhatavast osast välja lauseosa „juriidilisel isikul“ ja asendada see sõnaga

„tarbijaühendusel“. Tarbijaühendus on reguleeritud TKS-i §-s 19, mille lõike 1 kohaselt on

tarbijaühendus isikute vabatahtlik ühendus, mis on asutatud ja registreeritud vastavalt

mittetulundusühingute seadusele ning mille tegevuse eesmärk on kaitsta ning edendada

tarbijate õigusi ja huve. Seega on tegemist mittetulundusühinguga.

5) paragrahvi 4978 lõikest 1 jäetakse välja lauseosa „juriidilisest isikust“;

Selgitus

Paragrahv 4978 reguleerib õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivse esindushagi

rahastamise kontrollimist. Muudatus on seotud § 4974 lõikes 2 lauseosa „juriidilisel isikul“

asendamisega sõnaga „tarbijaühendusel“ (vt p 4 selgitusi). Kuivõrd teen ettepaneku, mille

kohaselt saab juriidilisest isikust pädev üksus olla üksnes tarbijaühendus TKS § 19 lg 1

tähenduses, tuleb muuta vastavalt parlamendi menetluses olevas eelnõus ka muid sätteid, mis

käsitlevad juriidilisest isikust pädevaid üksuseid laiemas tähenduses ning mille sõnastuse

eesmärk oli seni eristada juriidilisest isikust pädevaid üksuseid ja avaliku võimu asutusi

pädevate üksustena, ning normide sõnastused ühtlustada.

6) paragrahvi 49717 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivse esindushagiga on ühinenud

vähem kui 50 tarbijat, jätab kohus avalduse läbi vaatamata.“;

5

Selgitus

Muudatus on seotud § 4972 lõike 1 muudatusega, millega teen ettepaneku kehtestada

õiguskaitsemeetme saamisele suunatud kollektiivse esindushagi menetluse kasutamiseks

tarbijate miinimummäära. Seega juhul, kui õiguskaitsemeetme saamiseks esitatud

esindushagiga ühineb vähem kui 50 tarbijat või kui menetluse jooksul tekib olukord, kus

menetlusega ühinenud tarbijate hulk jääb väiksemaks kui 50 – näiteks menetluse vältel surnud

tarbija õigusjärglane ei ole menetluses osalemisest huvitatud – jätab kohus

õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivse esindushagi avalduse läbi vaatamata.

II

Eelnõu paragrahvide 2 (finantsinspektsiooni seaduse muutmine) ja 3 (isikuandmete kaitse

seaduse muutmine) välja jätmine

7) 334SE-st jäetakse välja paragrahvid 2 (finantsinspektsiooni seaduse muutmine) ja 3

(isikuandmete kaitse seaduse muutmine);

Selgitus

Muudatus on seotud § 4974, TKS § 602 ja TKS § 662 muutmisega, mille kohaselt teen

ettepaneku mitte anda avaliku võimu asutustele pädevust riigisiseste ja piiriüleste kollektiivsete

esindushagide esitamiseks.

Sellest tulenevalt teen ettepaneku jätta eelnõust välja ka finantsinspektsiooni seaduse muutmine

(eelnõu § 2), millega anti Finantsinspektsioonile pädevus esitada tarbijate ja jaeinvestorite

kollektiivsete huvide kaitseks maakohtule kollektiivseid esindushagisid enda vastutusala piires,

ning isikuandmete kaitse seaduse muutmine (eelnõu § 3), millega anti Andmekaitse

Inspektsioonile pädevus esitada andmesubjektide kollektiivsete huvide kaitseks maakohtule

kollektiivseid esindushagisid enda vastutusala piires.

III

Eelnõu paragrahvi 4 (tarbijakaitseseaduse muutmine) muutmine (pärast paragrahvide

numeratsiooni korrigeerimist § 2 muutmine)

8) paragrahvi 602 lõikest 1 jäetakse välja lauseosa „või muudest juriidilistest isikutest“;

Selgitus

Eelnõu TKS §-s 602 reguleeritakse riigisiseste pädevate üksuste kriteeriumid. Muudatus on

seotud § 4974 lõikes 2 lauseosa „juriidilisel isikul“ asendamisega sõnaga „tarbijaühendusel“ (vt

p 4 selgitusi), kus teen ettepaneku, et pädev üksus saab olla üksnes tarbijaorganisatsioon, mille

ühingu vorm on mittetulunduslikku laadi. Sellest tulenevalt tuleb vastavalt muuta ka

parlamendi menetluses oleva eelnõu muid sätteid, mis käsitlevad juriidilisest isikust pädevaid

üksuseid laiema tähendusega, ning normide sõnastused ühtlustada.

9) paragrahvi 602 lõikest 2 jäetakse välja lauseosa „või muu juriidiline isik“;

Selgitus

Eelnõu TKS §-s 602 reguleeritakse riigisiseste pädevate üksuste kriteeriumid. Muudatus on

seotud § 4974 lõikes 2 lauseosa „juriidilisel isikul“ asendamisega sõnaga „tarbijaühendusel“ (vt

p 4 selgitusi), kus teen ettepaneku, et pädev üksus saab olla üksnes mittetulundusliku

6

iseloomuga tarbijaühendus. Sellest tulenevalt tuleb vastavalt muuta ka parlamendi menetluses

oleva eelnõu muid sätteid, mis käsitlevad juriidilisest isikust pädevaid üksuseid laiema

tähendusega, ning normide sõnastused ühtlustada.

10) paragrahvi 602 lõiget 4 muudetakse ja lauseosa „10–12“ asendatakse lauseosaga „8–10“;

Selgitus

Paragrahvi 602 lõike 4 lauseosa muudatus on seotud § 662 muutmisega, kust jäetakse välja

lõiked 7 ja 8, mille tulemusena muutub § 662 lõigete numeratsioon, millele viidatakse § 602

lõikes 4.

11) paragrahvist 602 jäetakse välja lõige 5 ning paragrahvi järgmiste lõigete numeratsiooni

muudetakse;

Selgitus

Muudatus on seotud TsMS § 4974 lg 1 muutmisega, kus teen ettepaneku mitte anda TTJA-le,

FI-le, AKI-le ja muudele avaliku võimu asutustele pädevust mh riigisiseste kollektiivsete

esindushagide esitamiseks. Kuivõrd § 602 lg 5 reguleerib avaliku võimu asutuste määramist

riigisisese pädeva üksusena ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt

peetavasse nimekirja kandmist, tuleb § 602 lõige 5 eelnõu tekstist kustutada.

Kuivõrd §-s 602 on rohkem lõikeid, tuleb lõike 5 välja jätmisest tulenevalt järgmiste lõigete

numeratsiooni muuta.

12) paragrahvi 602 lõikes 7 (pärast numeratsiooni korrigeerimist lõikes 6) asendatakse lauseosa

„juriidilisel isikul“ sõnaga „tarbijaühendusel“;

Selgitus

Muudatus on seotud TsMS § 4974 lg muudatusega, kus teen ettepaneku mitte anda riigisiseste

kollektiivsete esindushagide esitamise pädevust muudele juriidilistele isikutele kui

tarbijaühendustele TKS § 19 lg 1 tähenduses. Sellest tulenevalt tuleb vastavalt muuta § 602

lõiget 7 ja asendada lauseosa „juriidilisel isikul“ sõnaga „tarbijaühendusel“, et normide

sõnastused ühtlustada.

13) paragrahvi 602 lõikes 10 (pärast numeratsiooni korrigeerimist lõikes 9) asendatakse number

„8“ numbriga „7“;

Selgitus

Muudatus on tingitud § 602 lõike 5 välja jätmisest. Sellest tulenevalt muudetakse paragrahvi

602 lõigete numeratsioon ning parlamendi menetluses oleva eelnõu versiooni lõikes 10 (pärast

numeratsiooni korrigeerimist lõikes 9) sisalduv viide tuleb vastavalt muuta.

14) paragrahvi 604 lõikes 1 asendatakse lauseosa „§ 602 lõigetes 1 ja 5 ning § 662 lõigetes 1 ja

7“ lauseosaga „§ 602 lõikes 1 ja § 662 lõikes 1“;

Selgitus

paragrahv 604 reguleerib pädeva üksuse teavitamiskohustust. Muudatus on tingitud paragrahvi

602 lõike 5 ning § 662 lõike 7 eelnõust välja jätmisest, kuivõrd teen ettepaneku, mille kohaselt

ei anta, erinevalt parlamendi menetluses olevas eelnõus ette nähtust, avaliku võimu asutustele

pädevust esitada kollektiivseid esindushagisid.

7

15) paragrahvis 605 jäetakse välja lauseosa „juriidilisest isikust“;

Selgitus

Paragrahvis 605 reguleeritakse pädeva üksuse õigust küsida individuaalsete

õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise esindushagiga ühinevalt tarbijalt esindushagiga

ühinemise tasu, mille suurus ei takista tarbija õiguste tõhusat teostamist. Muudatus on seotud

TKS § 602 ja TsMS § 4974 muudatustega, mille kohaselt teen ettepaneku, mille kohaselt võib

pädev üksus olla üksnes tarbijaühendus. Sellest tulenevalt tuleb sätete sõnastused ühtlustada;

muudetud tekstis ei ole põhjust eristada juriidilisest isikust pädevat üksust.

16) paragrahvi 64 lõige 11 jäetakse välja;

Selgitus

Paragrahv 64 reguleerib TTJA pädevust tarbijate kollektiivseid huve kahjustava tegevuse

lõpetamisel.4 Parlamendi menetluses oleva eelnõuga täiendati § 64 lõikega 11, mille kohaselt

sätestati TTJA pädevus esitada riigisiseseid ja piiriüleseid kollektiivseid esindushagisid

rikkumise tuvastamiseks, lõpetamiseks ja edasise rikkumise keelamiseks ning individuaalsete

õiguskaitsemeetmete kindlaksmääramiseks. Kuna teen ettepaneku eelnõu muuta selliselt, et

avaliku võimu asutustele ei anta kollektiivsete esindushagide esitamise pädevust, tuleb

parlamendi menetluses olevast eelnõust TKS § 64 täiendamine lõikega 11 välja jätta (vt ka

TKS § 662 ja TsMS § 4974 muutmise selgitusi).

17) paragrahvi 65 täiendamine lõikega 11 jäetakse välja;

Selgitus

Paragrahv 65 reguleerib võlaõigusseaduse sätetega vastuolus oleva tarbijate kollektiivseid huve

kahjustava tegevuse lõpetamist. Parlamendi menetluses oleva eelnõuga täiendati paragrahvi

lõikega 11, millega nähti ette lõikes 1 toodud alustel ka kollektiivsete esindushagide esitamise

pädevus TTJA-le. Kuivõrd teen ettepaneku mitte anda avaliku võimu asutustele kollektiivsete

esindushagide esitamise pädevust, tuleb § 65 täiendamine lõikega 1 eelnõust välja jätta.

18) paragrahvi 65 lõike 3 muutmine jäetakse välja;

Selgitus

Parlamendi menetluses oleva eelnõuga muudeti § 65 lõiget 3, milles reguleeritakse Eesti

Vabariigi nimel tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks maakohtule hagi esitamist, selliselt, et

anti TTJA-le samadel alustel ka kollektiivsete esindushagide esitamise pädevus. Kuivõrd teen

ettepaneku mitte anda avaliku võimu asutustele kollektiivsete esindushagide esitamise

pädevust, tuleb § 65 lõike 3 muutmine eelnõust välja jätta.

19) paragrahvi 661 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide loetelu on kehtestatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete

4 Selle sätte kohaselt võib TTJA mh pöörduda Eesti Vabariigi nimel tarbijate kollektiivseid huve kahjustava

tegevuse lõpetamiseks ja sellisest tegevusest hoidumiseks hagiga maakohtusse. Samas paragrahvis on defineeritud

ka tarbijate kollektiivseid huve kahjustav tegevus, mis on esindushagide direktiivi ning parlamendi menetluses

oleva eelnõu kohaselt kollektiivsete esindushagide esitamise eelduseks.

8

huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ lisas

1.“;

Selgitus

Tegemist on tehnilise muudatusega, millega täpsustatakse piiriüleste kollektiivsete

esindushagide kohaldamisalale viitamise regulatsiooni.

Parlamendi menetluses oleva eelnõuga nähakse ette, et kuivõrd direktiiv lisas kehtestatud

piiriüleste kollektiivete esindushagide kohaldamisala tuleb riigisiseselt üle võtta, kehtestatakse

see valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul teeb Justiitsministeerium ettepaneku muuta

parlamendi menetluses oleva eelnõu § 661 lõike 3 sõnastust selliselt, et direktiivi lisale

viidatakse otse seaduse sõnastuses.

Muudatuse tegemine on vajalik seetõttu, et direktiivi kohaldamisala on dünaamiline. See

tähendab, et juhul, kui Euroopa Liidus kehtestatakse õigusakt, mille puhul lepitakse mh kokku,

et selle rikkumisest tulenevaid vaidlusi peab saama lahendada kollektiivse esindushagina,

lisatakse see õigusakt kollektiivsete esindushagide direktiivi kohaldamisalasse. See omakorda

tähendab, et juhul, kui direktiivi kohaldamisala muudetakse, muutub ka piiriüleste

kollektiivsete esindushagide kohaldamisala ning see peab olema liikmesriigis kohaldatav.

Direktiivi vastuvõtmise ajal sisaldus nimetatud lisas 66 Euroopa Liidu õigusakti. Praeguseks

ajaks sisaldub lisas juba 68 Euroopa Liidu õigusakti.5 Selleks, et ei tekiks lünka ja olukorda,

kus direktiivi lisasse jooksvalt lisatud õigusaktide osas puuduks formaalselt riigisisene õiguslik

alus piiriülese kollektiivse õiguskaitse saamiseks direktiivi alusel, st Eestis määratud piiriülesel

pädeval üksusel puuduks sel ajahetkel efektiivne ja tõhus võimalus vastava õigusakti

rikkumisest tulenevalt piiriülese kollektiivse esindushagi esitamiseks teise liikmesriigi kohtule,

tehakse § 661 lõikesse 3 muudatus, millega viidatakse otse direktiivi lisale ning selline risk

maandatakse.

20) paragrahvi 662 lõike 2 sissejuhatav osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Piiriüleseks pädevaks üksuseks määramist võib taotleda tarbijaühendus, sealhulgas

tarbijaühendus, mis esindab enam kui ühe Euroopa Liidu liikmesriigi tarbijaid, kes vastab

kõigile järgmistele tingimustele:“;

Selgitus

Paragrahvis 662 reguleeritakse piiriülese pädeva üksuse tingimusi, mis on Euroopa Liidu üleselt

ühtlustatud, ja piiriüleste pädevate üksuste määramist. Paragrahvi 662 lõike 2 sissejuhatavas

osas tehakse keeleline muudatus, mille eesmärgiks on ühtlustada eelnõu mõisteaparaati. Mõiste

„tarbijaorganisatsioon“ asemel kasutatakse mõistet „tarbijaühendus“.

21) paragrahvi 662 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „nimetatud“ lauseosaga „direktiivi

lisas 1 loetletud“;

Selgitus

Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on seotud § 661 lõike 3 muudatusega (vt § 661 lg 3

muudatuse selgitusi). Muudatusega lisatakse sätte teksti viide direktiivi lisale 1, mis sisaldab

5 Vt direktiivi 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega

tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ ja selle lisade konsolideeritud versiooni: https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02020L1828-20240718

9

dünaamilist loetelu Euroopa Liidu õigusaktidest, mis moodustab piiriüleste kollektiivsete

esindushagide kohaldamisala.

22) paragrahvi 662 lõige 7 jäetakse välja;

Selgitus

Paragrahvis 662 reguleeritakse piiriülese pädeva üksuse kriteeriumid, mis on Euroopa Liidu

üleselt ühtlustatud, ja piiriüleste pädevate üksuste määramine.6 Parlamendi menetluses oleva

eelnõu § 662 lõikes 7 sätestatakse, et piiriülesed pädevad üksused on ka TTJA horisontaalse

pädevusega, AKI ja FI nende vastutusala valdkonnas ning taotluse alusel muu valitsusasutus

tema vastutusala valdkonnas.

Kuivõrd teen ettepaneku mitte anda eelnõuga Eesti valitsusasutustele pädevust esitada

kollektiivseid esindushagisid, tuleb lõige 7 kustutada (vt selgitusi TsMS § 4974 lõike 1

muutmise juures). Olen parlamendi menetluses oleva 334SE-ga Riigikogu liikme seadusjärgse

tööna, järgides demokraatia põhimõtteid, tegelenud alates 14.11.2023, kui mind määrati

Riigikogu juhtivkomisjoni esindajaks. Toetasin koalitsiooni esindajana Vabariigi Valitsuse

poolt heakskiidetud ja parlamendile menetlemiseks esitatud eelnõu, millele ei esitatud

parlamendi menetluses peale Justiitsministeeriumi esitatud tehniliste täpsustuste muid

muudatusettepanekuid, ajakohast ja tõhusat menetlemist. Seega tunnen põhjalikult

esindushagide direktiivi ja selle ülevõtmiseks koostatud eelnõu. Mõistan, et juhul, kui

haldusasutustele, eelkõige TTJA-le, ei anta pädevust piiriüleste kollektiivsete esindushagide

esitamiseks, ei ole Eestis hetkel direktiivi lisa 1 alusel kindlaksmääratud kohaldamisala ulatuses

juriidilisi isikuid, kes saaksid taotleda enda määramist piiriüleseks pädevaks üksuseks.

23) paragrahvi 662 lõige 8 jäetakse välja;

Selgitus

Parlamendi menetluses oleva eelnõu § 662 lõikes 8 sätestatakse, et valitsusasutuse taotlusele ei

kohaldata piiriülese pädeva üksuse kriteeriume ning piiriülese pädeva üksuse staatuse

taotlemise menetlust. Kuivõrd teen ettepaneku mitte anda avaliku võimu asutustele pädevust

esitada kollektiivseid esindushagisid, puuduks lõikel 8 sisu ning see tuleb eelnõust välja jätta.

24) paragrahvi 662 lõikes 12 asendatakse number „11“ numbriga „9“;

Selgitus

Muudatus on tingitud § 662 lõigete 7 ja 8 eelnõust välja jätmisest, millest tulenevalt tuleb

parandada viide lõikes 12 (pärast numeratsiooni korrigeerimist lõikes 10).

25) paragrahvi 662 lõikes 13 asendatakse number „12“ numbriga „10“;

Selgitus

Muudatus on tingitud § 662 lõigete 7 ja 8 eelnõust välja jätmisest, millest tulenevalt tuleb

parandada viide lõikes 13 (pärast numeratsiooni korrigeerimist lõikes 11).

26) paragrahvi 662 lõikes 15 asendatakse lauseosa „11 ja 12“ lauseosaga „9 ja 10“;

6 Muuhulgas on üheks piiriüleseks pädevaks üksuseks (mis ei ole haldusasutus) määramise tingimuseks, et ta on

määrava liikmesriigi õiguse kohaselt nõuetekohaselt asutatud juriidiline isik, kes suudab tõendada, et enne

määramistaotluse esitamist on ta juba 12 kuud reaalselt avalikult tegutsenud tarbijate huvide kaitsmisel (direktiivi

art 4 lg 3 a)).

10

Selgitus

Muudatus on tingitud § 662 lõigete 7 ja 8 eelnõust välja jätmisest, millest tulenevalt tuleb

parandada viited lõikes 15 (pärast numeratsiooni korrigeerimist lõikes 13).

27) paragrahvi 662 lõigete 9–15 numeratsiooni muudetakse selliselt, et lõige 9 loetakse lõikeks

7, lõige 10 loetakse lõikeks 8, lõige 11 loetakse lõikeks 9, lõige 12 loetakse lõikeks 10, lõige

13 loetakse lõikeks 11, lõige 14 loetakse lõikeks 12 ja lõige 15 loetakse lõikeks 13;

Selgitus

Kuivõrd § 662 lõiked 7 ja 8 jäetakse eelnõust välja, tuleb muuta vastavalt lõigete 9–15

numeratsiooni.

IV

334SE paragrahvide numeratsiooni muutmine (tarbijakaitseseaduse muutmine,

riigilõivuseaduse muutmine, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse

seadustiku rakendamise seaduse muutmine, tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmine)

28) 334SE paragrahv 4 (tarbijakaitseseaduse muutmine) loetakse paragrahviks 2, paragrahv 5

(riigilõivuseaduse muutmine) loetakse paragrahviks 3, paragrahv 6 (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine) loetakse paragrahviks

4 ja paragrahv 7 (tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmine) loetakse paragrahviks 5.

Selgitus

Teen ettepaneku jätta välja 334SE §-d 2 (finantsinspektsiooni seaduse muutmine) ja 3

(andmekaitse seaduse muutmine). Sellest tulenevalt tuleb eelnõu paragrahvide 4–7

numeratsiooni muuta.

Kokkuvõte

Lisaks käesolevas dokumendis sisalduvatele muudatustele palun viia eelnõusse sisse

29.12.2023. a Justiitsministeeriumi poolt esitatud muudatusettepanekud, mida tutvustati

õiguskomisjonile 13.02 2024. a istungil.

Tegemist on ajakriitilise eelnõuga, kuivõrd direktiivi ülevõtmise tähtaeg on möödunud,

Euroopa Komisjon on alustanud rikkumismenetlust ning rikkumismenetlus on põhjendatud

arvamuse faasis, millest järgmine samm on Eesti Vabariigi vastu kohtusse pöördumine; trahvi

määramise tingimused on täidetud. Seetõttu palun eelnõu menetleda kiireloomulisena.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Riigikogu õiguskomisjon Muudatusettepanekud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) 334 SE juurde.

Esitan Riigikogu õiguskomisjonile ettepanekud 334SE (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste

seaduste muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) muutmiseks. Lisaks edastatavatele ettepanekutele palun viia eelnõusse sisse 29.12.2023. a Justiitsministeeriumi poolt esitatud muudatusettepanekud, mida tutvustati õiguskomisjonile 13.02 2024. a istungil. Tegemist on ajakriitilise eelnõuga, kuivõrd direktiivi ülevõtmise tähtaeg on möödunud, Euroopa Komisjon on alustanud rikkumismenetlust ning rikkumismenetlus on põhjendatud arvamuse faasis, millest järgmine samm on Eesti Vabariigi vastu kohtusse pöördumine; trahvi määramise tingimused on täidetud. Seetõttu palun eelnõu menetleda kiireloomulisena. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister

Meie 08.11.2024 nr 8-4/7955-1