Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2025. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu esitamine

VV istungile esitavate dokumentide andmed

Soovitav istungi või nõupidamise kuupäev: esimene võimalik

Eelmenetletud Riigikantseleis: Jah, eelnõu saadeti eelmenetlusse. Kontakt: Epp Hannus.

Eelnõu nimetus: Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände

piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2025. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu

Koostaja(te) andmed (nimi, ametinimetus, tel):

- Siseministeeriumi nõunik Eva Lillemäe ([email protected])

- Politsei- ja Piirivalveameti arendusosakonna analüütik Mari Neljas

([email protected]).

Sisukokkuvõte:

Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla

arvatavate välismaalaste 2025. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu on välja

töötatud välismaalaste seaduse (VMS) § 114 lõike 1 alusel, mille kohaselt kehtestab

Vabariigi Valitsus aastase sisserände piirarvu. Siseministeerium teeb ettepaneku

kehtestada 2025. aasta sisserände piirarvuks 1298.

Sisserände piirarvu kehtestamise eesmärk on reguleerida Eestisse sisserändavate ja siia

elama jäävate välismaalaste arvu. Nagu aastatel 2015–2023, kehtestatakse sisserände

piirarv ka 2025. aastaks maksimummääras ehk 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.

VMS-i järgi kuuluvad sisserände piirarvu arvestusse tähtajalised elamisload, mis antakse

töötamiseks, ettevõtluseks, kaaluka riikliku huvi või välislepingu alusel. Isikud, keda ei

arvestada piirarvu alla, on toodud VMS §-s 115.

Otsuse eelnõu (istungil langetatava otsuse sõnastus eelnõuna):

Anda Vabariigi Valitsuse korraldus vastavalt siseministri esitatud eelnõule.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Tallinn, Toompea 2024 nr

Välismaalaste seaduse alusel sisserände

piirarvu alla arvatavate välismaalaste

2025. aasta sisserände piirarvu kehtestamine

Välismaalaste seaduse § 114 lõike 1 alusel:

1. Kehtestada 2025. aasta sisserände piirarvuks 1298.

2. Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal.

Kristen Michal

peaminister

Taimar Peterkop

riigisekretär

EELNÕU KAVAND

SISEMINISTER

MÄÄRUS

2025. aasta sisserände piirarvu jagunemine

elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi

Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 114 lõike 2 alusel.

§ 1. 2025. aastal jaguneb sisserände piirarv tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja andmise

aluse järgi järgmiselt:

1) töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses –

15;

2) erialaseks tegevuseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana spordialaliidu

kutsel – 34;

3) töötamiseks Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanikuna – 35;

4) töötamiseks veonduse ja laonduse valdkonnas – 150;

5) välislepingu alusel – 5.

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

1

Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla

arvatavate välismaalaste 2025. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu seletuskiri

I. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate

välismaalaste 2025. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on töötatud

välja välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 114 lõike 1 alusel, mille kohaselt kehtestab

Vabariigi Valitsus aastase sisserände piirarvu.

Siseministeerium teeb ettepaneku kehtestada 2025. aasta sisserände piirarvuks 1298.

Sisserände piirarvu kehtestamise eesmärk on reguleerida Eestisse sisserändavate ja siia elama

jäävate välismaalaste arvu. Sisserände piirarv ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest

elanikkonnast. Tähtajaliste elamislubade taotluste arv on langenud 2015. aasta tasemele. Kuna

2015. aastal oli sisserändajate suurim lubatud osakaal Eesti alalisest elanikkonnast 0,1 protsenti,

siis on põhjendatud kehtestada 2025. aasta sisserände piirarv lubatud maksimummääras.

VMS-i järgi on piirarv tähtajaliste elamislubade kohta, mis antakse töötamiseks, ettevõtluseks,

kaaluka riikliku huvi alusel või välislepingu alusel.

Piirarvu ei kohaldata:

1) Euroopa Liidu (edaspidi EL) kodanikele,

2) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikele ja

3) Šveitsi Konföderatsiooni kodanikele,

sest nende Eestisse saabumist, Eestis viibimist ja töötamist ning Eestist lahkumist on reguleeritud

Euroopa Liidu kodaniku seaduses.

Samuti ei kohaldata piirarvu, kui tähtajaline elamisluba antakse:

1) abikaasa või lähedase sugulase juurde kolimiseks;

2) Eestis õppimiseks või teadustöö tegemiseks;

3) Ameerika Ühendriikide kodanikele;

4) Jaapani kodanikele;

5) Ühendkuningriigi kodanikele;

6) rahvusvahelise kaitse saajatele.

Piirarvu alla ei arvestata ka välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba:

1) püsivalt Eestisse elama asumiseks;

2) töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal;

3) töötamiseks iduettevõttes;

4) töötamiseks õppejõuna;

5) töötamiseks tippspetsialistina, st välismaalased, kellele tööandja maksab töötasu, mis on

vähemalt võrdne Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega;

6) ettevõtluseks suurinvestorina või seoses iduettevõtlusega;

7) lühiajaliseks töötamiseks;

8) töötamiseks kasvuettevõttes.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

2

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Eva Lillemäe

([email protected]) ning Politsei- ja Piirivalveameti arendusosakonna analüütik

Mari Neljas ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

Siseministeeriumi õigusnõunik Doris Järv ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud EL õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Siseministeerium soovib töötada välja ka siseministri määruse „2025. aasta sisserände piirarvu

jagunemine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi“ eelnõu (edaspidi

siseministri määruse eelnõu). Siseministri määruse eelnõu on kavas kehtestada VMS-i § 114

lõike 2 alusel, mille kohaselt võib siseminister sisserände piirarvu raames määrusega kehtestada

piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti ajalise

jaotuse aasta piires. Selle eelnõuga on kavandatud kehtestada 2025. aasta sisserände piirarvu

jaotus tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, et tagada

sisserände piirarvu jagunemine viisil, mis ühtiks Eesti riigi ja ühiskonna vajadustega.

II. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on kehtestada 2025. aasta sisserände piirarv.

III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest teises sätestatakse määruse jõustumine.

Eelnõu §-ga 1 teeb Siseministeerium ettepaneku kehtestada 2025. aasta sisserände piirarvuks

1298 isikut, mis on 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.

 Piirarv ja selle arvutamine

Aastane piirarv on VMS-i § 113 lõike 2 järgi Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis

ei tohi ületada aastas 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. VMS-i §-s 5 on sätestatud, et alaline

elanik on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku

elamisluba või alaline elamisõigus.

Eesti alaline elanikkond arvutatakse, liites kokku:

1) nende Eesti kodanike arvu, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris või on

registreerimata, st nad elavad Eestis või välismaal, ning

2) Eestis pikaajalise elaniku elamisloaga elavate välismaalaste ja

3) alalise elamisõigusega EL-i kodanike ja nende perekonnaliikmete arvu.

Kokku on see 2024. aasta 1. septembri seisuga 1 298 064 inimest.

Seega, lähtudes Eesti elanike arvust, on 2025. aasta sisserände piirarv 1298 isikut. See on

0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast seisuga 01.09.2024 (tabel 1).

3

Tabel 1. Eesti alaline elanikkond seisuga 01.09.2024 (allikas: rahvastikuregister ning Politsei- ja

Piirivalveamet)

Nende Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris või

registreerimata 1 144 8491

Välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba 141 767

Alalise elamisõigusega EL-i kodanikud ja nende perekonnaliikmed 11 447

KOKKU 1 298 064

Eesti alaliste elanike hulk on võrdluses 2023. aastaga kahanenud. 2023. aasta alalise elanikkonna

hulk oli 1 302 718 ja 2024. aasta sisserände piirarvuks 1303. Võrdluses 2024. aasta alalise

elanikkonna hulgaga, mis on 01.09.2024 seisuga 1 298 064 ja seega 2025. aasta sisserände

piirarvuks 1298, on alalise elanikkonna arvu kahanemine leidnud aset 4654 isiku osas

järgmiselt:

- Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis või kelle elukoht on

registreerimata (2023. aastal 1 146 944, 2024. aastal 1 144 849) – kahanemine 2095

isiku võrra;

- välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba (2023. aastal 144 912,

2024. aastal 141 767) – kahanemine 3145 isiku võrra;

- alalist elamisõigust omavad EL-i kodanikud ja nende perekonnaliikmed (2023. aastal

10 862, 2024. aastal 11 447) – kasv 585 isiku võrra.

Tabel 2. Sisserände piirarv 2015–2024 ja tähtajalise elamisloa saajate hulk (allikas: Politsei- ja

Piirivalveamet, seisuga 01.09.2024)

Aasta

sisserändajate

suurim

lubatud

osakaal Eesti

alalisest

elanikkonnast

(%)

tähtajaline elamisluba

suurim

võimalik

hulk

välja

antud kasutamata

2015

0,1

1322 1252 70

2016 1317 1317 0

2017 1317 1317 0

2018 1315 1315 0

2019 1315 1315 0

2020 1314 1282 32

2021 1315 1286 29

2022 1311 1283 28

2023 1307 1248 59

2024 1303 1011 292

Nagu aastatel 2015–2024, kehtestatakse sisserände piirarv ka 2025. aastaks maksimummääras

ehk 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Piirarv täitus aastatel 2016–2019 täiel määral,

seejuures aasta-aastalt üha kiiremini: 2016. aastal detsembris, 2017. aastal juulis, 2018. aastal

1 1 129 419 Eesti kodanikku, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris, ja 15 430 Eesti kodanikku, kelle

elukoht on registreerimata.

4

juunis ja 2019. aastal märtsis. Kuigi aastatel 2020–2022 jäi osa tähtajalisi elamislube andmata,

anti vabalt jaotamiseks mõeldud elamisload juba aasta esimestel päevadel. Sama kehtib ka 2023.

aasta kohta. 2024. aastal ei ole piirarv täitnud ning 01.09 seisuga oli vabalt jaotatavast osast

kasutamata 154.

Tabel 3. Piirarv ning antud ja andmata tähtajalised elamisload aastatel 2021–2024 (allikas:

Politsei- ja Piirivalveamet)

Taotlemise

põhjus Jaotus Välja antud Kasutamata

2021 2022 2023 2024 2021 2022 2023 2024 2021 20222 2023 2024

(1.09)

töötamiseks

loomingulise

töötajana

25 23 19 15 1 4 3 6 24 - 13 9

erialaseks

tegevuseks

sportlase,

treeneri,

spordikohtuniku

või

sporditöötajana

24 26 30 34 24 10 23 14 0 - 4 20

välislepingu

alusel 5 5 5 5 0 3 2 2 5 - 1 3

töötamiseks

töötleva

tööstuse

valdkonnas

0 300 600 0 0 300 600 0 0 - 0 0

töötamiseks

ehituse

valdkonnas

0 200 200 0 0 200 200 0 0 - 0 0

töötamiseks

veonduse ja

laonduse

valdkonnas

0 100 100 200 0 100 100 126 0 - 0 74

ettevõtluseks 0 20 5 0 0 6 0 0 0 - 5 0

töötamiseks

ajakirjanikuna 0 0 35 35 0 10 7 3 0 - 13 32

vabalt

jagamiseks 1261 637 313 1041 1261 650 313 860 0 - 0 154

Kokku 1315 1311 1307 1303 1286 1283 1248 1011 29 28 36 292

­ 2021. aastal jäi piirarvust andmata 29 tähtajalist elamisluba: 24 töötamiseks etendusasutuses

loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses ja 5 välislepingu alusel.

2 2022. aastal jaotati 30. septembriks 2022. aastaks täitmata piirarv tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja

andmise aluse järgi järgmiselt:

 töötamiseks Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanikuna – 10;

 töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses – 5;

 välislepingu alusel – 1;

 ülejäänud osa vabalt.

5

­ 2022. aastal kehtestati eraldi, kuidas jaotatakse piirarv, mis on jäänud 30. septembriks 2022

täitmata. Põhjus oli koroonakriisi eriolukord. Samuti mõjutas piirarvu jaotamist ja täitmist

sõjaline konflikt Ukrainas ning Venemaa ja Valgevene kodanikele kehtestatud rahvus-

vahelised sanktsioonid.

­ 2023. aastal jäi piirarvust andmata 36 tähtajalist elamisluba: 13 töötamiseks etendusasutuses

loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses, 4 töötamiseks sportlase, treeneri,

spordikohtuniku või sporditöötajana, 1 välislepingu alusel, 5 ettevõtluseks ja 13 töötamiseks

ajakirjanikuna.

­ 2024. aasta 1. septembri seisuga on piirarvust andmata 292 tähtajalist elamisluba:

9 töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses, 20

töötamiseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana, 3 välislepingu alusel,

74 töötamiseks veonduse ja laonduse valdkonnas, ettevõtluseks ja 32 töötamiseks

ajakirjanikuna, 154 vabalt jaotamiseks (tabel 3).

Tabel 4. Piirarvu jaotus aastatel 2015–2024 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, seisuga

01.09.2024)

Tähtajalise elamisloa

andmise alus 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

2024

(01.09)

ettevõtlus 21 17 19 14 4 10 7 6 0 0

töötamine 1210 1290 1295 1300 1311 1271 1279 1274 1246 1009

välisleping 21 10 3 1 0 1 0 3 2 2

Kokku 1252 1317 1317 1315 1315 1282 1286 1283 1248 1011

Tabel 5. Piirarvu jaotus aastatel 2015–2024 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, seisuga

01.09.2024)

Elamisloa alus 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

(01.09)

1. Töötamine, sh: 1210 1290 1295 1300 1311 1270 1279 1274 1246 1009

eraõiguslik juriidilise

isiku juhtorgani liige 61 46 35 39 25 34 23 7 7 12

üldtingimustel 244 407 852 1219 1253 1174 1200 1226 1200 930

lähetatud töötajana 604 523 207 0 0 0 0 0 0 0

ekspert, nõustaja või

konsultandina 101 83 69 15 12 16 14 7 1 20

välisepingu alusel

(VMS § 181 lg 1 p 3) 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0

loomingulise töötajana 17 16 6 8 4 5 1 4 3 6

erialaseks tegevuseks

sportlase, treeneri,

spordikohtuniku või

sporditöötajana

24 35 23 11 7 18 24 10 23 14

vaimuliku, nunna või

mungana 20 39 46 1 4 13 7 4 1 7

akrediteeritud

ajakirjanikuna 0 0 0 0 0 0 0 10 7 3

õppejõu või õpetajana 21 18 7 3 4 10 9 4 4 12

tippspetsialistina 99 109 43 0 0 0 0 0 0 0

6

EL-i sinise kaardi alusel 16 11 5 4 2 0 0 0 0 5

Eestis kõrgkooli

lõpetamise alusel 1 0 0 0 0 0 0 2 0 0

EL-i pikaajalise elaniku

elamisloa alusel 2 3 2 0 0 1 0 0 0 0

2. Ettevõtlus 21 17 19 14 4 10 7 6 0 0

3. Välisleping 21 10 3 1 0 1 0 3 2 2

KOKKU 1252 1317 1317 1315 1315 1282 1286 1283 1248 1011

Tabel 6. Tähtajalise elamisloa taotluste arv ja tähtajalise elamisloa andmise otsused aastatel

2015–2024 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, seisuga 01.09.2024)

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

2024

(01.09)

Taotlused 5323 7883 8428 9947 9973 8711 10678 10975 9227 4702

Otsused 4927 6700 7504 8113 9088 8034 9312 9253 7691 3930

Tähtajalise elamisloa taotlused

Võrreldes eelmise aastaga on tähtajalise elamisloa taotluste koguarv kahanenud. Kui 2023. aasta

01.09 seisuga esitati 6382 tähtajalise elamisloa taotlust, siis 2024. aasta 01.09 seisuga on taotlusi

esitatud 1680 taotluse võrra vähem ehk 4702.

Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on vähenenud. 2023. aastal esitati 01.09

seisuga 2926 tähtajalist elamisloa taotlust töötamiseks. Seisuga 01.09.2024 on taotlusi esitatud

997 võrra vähem ehk 1929.

Ettevõtlusega tegelemiseks antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on vähenenud. Kui

01.09.2023 seisuga oli esitatud 100 taotlust, siis 01.09.2024 seisuga oli esitatud 30 taotlust vähem

ehk 70.

Välislepingu alusel antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on vähenenud. Kui 01.09.2023

esitati 22 taotlust, siis seisuga 01.09.2024 oli esitatud 4 taotluse võrra vähem ehk 18 taotlust.

Tähtajalise elamisloa andmise otsused

Võrreldes eelmise aastaga on tähtajalise elamisloa väljaandmise otsuste koguarv kahanenud.

2020. aastal anti välja 8034 tähtajalist elamisluba, aastatel 2021 ja 2022 anti välja taaskord üle

9000 tähtajalise elamisloa, aga 2023. aastal anti välja 7691 tähtajalist elamisluba ning selle aasta

01.09.2024 seisuga on välja antud 3930 tähtajalist elamisluba.

Vahemikul 01.01–01.09.2024 kuulus töötamiseks antud 1898-st tähtajalisest elamisloast

2024. aasta piirarvu hulka 1009. 2023. aasta samal ajavahemikul kuulus 2627-st tähtajalisest

elamisloast 2023. aasta piirarvu alla 1246. Seega käesoleval aastal 237 võrra vähem kui 2023.

aastal.

Ajavahemikul 01.01–01.09.2024 ei kuulunud ettevõtluseks antud 52-st tähtajalisest elamisloast

2024. aasta piirarvu alla ükski elamisluba. 2023. aasta samal ajavahemikul ei kuulunud 62-st

tähtajalisest elamisloast 2023. aasta piirarvu alla üksi elamisluba. Võrdluses eelmise aastaga on

seis jäänud samaks.

7

Ajavahemikul 01.01–01.09.2024 kuulus välislepingu alusel antud 11-st tähtajalisest elamisloast

2024. aasta piirarvu alla 2. 2023. aasta samal ajavahemikul kuulus 2-st tähtajalisest elamisloast

2023. aasta piirarvu alla samuti 2. Võrdluses eelmise aastaga on seis jäänud samaks.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse, et korraldus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal.

IV. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole EL õigusega puutumust.

VI. Korralduse mõju

Eelnõu mõjutab Eestisse sisserändavatele sisserände piirarvu arvestuse alla kuuluvatele

välismaalastele elamislubade välja andmist.

Eelnõu jõustumisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse korraldusele.

VII. Korralduse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja korralduse

rakendamise eeldatavad tulud

Korralduse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, -kulusid ega -tulusid.

VIII. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

IX. Korralduse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning

arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti

Tööandjate Keskliidule, Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile ning

Teenusmajanduse Kojale.

Eelnõu oli kooskõlastusringil3 07.10.–18.10.2024. Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium,

Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Välisministeerium kooskõlastasid eelnõu

märkusteta. Justiitsministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium ning

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastuskirja ei esitanud. Eesti Ametiühingute

Keskliit ja Teenusmajanduse Koda arvamust ei esitanud. Kaitsepolitseiamet võttis eelnõu

teadmiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

toetavad 2025. aasta sisserände piirarvu kehtestamist maksimaalses määras.

Eesti Tööandjate Keskliidu esitatud ettepanekud on kajastatud kooskõlastustabelis (seletuskirja

lisa).

3 Eelnõude infosüsteemi toimiku nr 24-1007.

1

Siseministri määruse „2025. aasta sisserände piirarvu jagunemine elamisloa taotlemise

põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on töötatud välja, et kehtestada välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 114 lõike 2

alusel 2025. aasta sisserände piirarvu (edaspidi piirarv) jaotus tähtajalise elamisloa taotlemise

põhjuse ja andmise aluse järgi.

Eesmärk on jaotada piirarv viisil, mis ühtiks Eesti majanduse arengu ja ühiskonna vajadustega

ning tagaks sisserände tõhusa ja sihipärase juhtimise. Nii on võimalik anda tähtajalisi elamis-

lube töötamiseks Eestile olulistes valdkondades, kus on tööjõuvajadus, aga kus kohalik tööjõud

ei kata kasvava majanduse tööjõuturu vajadusi.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Eva Lillemäe

([email protected]) ning Politsei- ja Piirivalveameti arendusosakonna

analüütik Mari Neljas ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on

kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Doris Järv ([email protected]).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike

Olmre ([email protected], tel 612 5241).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände

piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2025. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõuga.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõu koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel

sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2025. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“

eelnõu ja siseministri määruse „2025. aasta sisserände piirarvu jagunemine elamisloa taotlemise

põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi“ eelnõu kooskõlastusringil esitatud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Välisministeeriumi, Kliimaministeeriumi ja

Kultuuriministeeriumi ettepanekutega (vt täpsemalt ettepanekuid eelnõu lisas esitatud

kooskõlastustabelis).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest teises sätestatakse määruse jõustumine.

Eelnõu §-ga 1 sätestatakse, kuidas jaotub 2025. aasta piirarv tähtajalise elamisloa taotlemise

põhjuse ja andmise aluse järgi.

 Piirarv ja selle arvutamine

2

Aastane piirarv on VMS-i § 113 lõike 2 järgi Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis

ei tohi ületada aastas 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. VMS-i §-s 5 on sätestatud, et alaline

elanik on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku

elamisluba või alaline elamisõigus.

Eesti alaline elanikkond arvutatakse, liites kokku:

1) nende Eesti kodanike arvu, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris või on

registreerimata, st nad elavad Eestis või välismaal, ning

2) Eestis pikaajalise elaniku elamisloaga elavate välismaalaste ja

3) alalise elamisõigusega EL-i kodanike ja nende perekonnaliikmete arvu.

Kokku on see 2024. aasta 1. septembri seisuga 1 298 064 inimest (vt tabel 1).

Tabel 1. Eesti alaline elanikkond seisuga 01.09.2024 (allikas: rahvastikuregister ning Politsei-

ja Piirivalveamet)

Nende Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris või

registreerimata 1 144 8491

Välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba 141 767

Alalise elamisõigusega EL-i kodanikud ja nende perekonnaliikmed 11 447

KOKKU 1 298 064

 Piirarvu kohaldamine

VMS-i järgi on piirarv tähtajaliste elamislubade kohta, mis antakse töötamiseks, ettevõtluseks,

kaaluka riikliku huvi alusel või välislepingu alusel.

Piirarvu ei kohaldata:

1) EL-i kodanikele,

2) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikele ja

3) Šveitsi Konföderatsiooni kodanikele,

sest nende Eestisse saabumist, Eestis viibimist ja töötamist ning Eestist lahkumist on

reguleeritud Euroopa Liidu kodaniku seaduses.

Samuti ei kohaldata piirarvu, kui tähtajaline elamisluba antakse:

1) abikaasa või lähedase sugulase juurde kolimiseks;

2) Eestis õppimiseks või teadustöö tegemiseks;

3) Ameerika Ühendriikide kodanikele;

4) Jaapani kodanikele;

5) Ühendkuningriigi kodanikele;

6) rahvusvahelise kaitse saajatele.

Piirarvu alla ei arvestata ka välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba:

1) püsivalt Eestisse elama asumiseks;

2) töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal;

3) töötamiseks iduettevõttes;

4) töötamiseks õppejõuna;

5) töötamiseks tippspetsialistina, st välismaalased, kellele tööandja maksab töötasu, mis on

vähemalt võrdne Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega;

1 1 129 419 Eesti kodanikku, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris, ja 15 430 Eesti kodanikku, kelle

elukoht on registreerimata.

3

6) ettevõtluseks suurinvestorina või seoses iduettevõtlusega;

7) lühiajaliseks töötamiseks;

8) töötamiseks kasvuettevõttes.

 Eelmiste aastate piirarv

Kui vaadelda piirarvu jaotust tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja andmise aluse järgi, on

näha, et valdavalt on piirarvu alla läinud tähtajalised elamisload töötamiseks. 2023. aastal anti

tähtajaliste elamislubade piirarvust 99,84% töötamiseks, 0% ettevõtluseks ja 0,16% välis-

lepingu alusel. Seejuures anti töötamiseks enamik tähtajalisi elamislube VMS-i üldistel

tingimustel (vt tabelid 2 ja 3).

Tabel 2. Piirarvu jaotus aastatel 2021–2024 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet)

Tähtajalise

elamisloa

andmise alus

2021

Osatähtsus

piirarvu alla

kuuluvatest

elamislubadest

%

2022

Osatähtsus

piirarvu alla

kuuluvatest

elamislubadest

%

2023

Osatähtsus

piirarvu alla

kuuluvatest

elamislubadest

%

2024

(01.09)

Osatähtsus

piirarvu alla

kuuluvatest

elamislubadest

%

ettevõtlus 7 0,5% 6 0,47% 0 0,00% 0 0,00%

töötamine 1279 99,5% 1274 99,30% 1246 99,84% 1009 99,90%

välisleping 0 0,0% 3 0,23% 2 0,16% 2 0,20%

Kokku 1286 100% 1283 100% 1248 100% 1011 100%

Tabel 3. Piirarvu jaotus aastatel 2015–2024 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet)

Elamisloa alus 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

(01.09)

1. Töötamine, sh: 1210 1290 1295 1300 1311 1270 1279 1274 1246 1009

eraõiguslik juriidilise isiku

juhtorgani liige 61 46 35 39 25 34 23 7 7 12

üldtingimustel 244 407 852 1219 1253 1174 1200 1226 1200 930

lähetatud töötajana 604 523 207 0 0 0 0 0

ekspert, nõustaja või

konsultandina 101 83 69 15 12 16 14 7 1 20

välisepingu alusel

(VMS § 181 lg 1 p 3) 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0

loomingulise töötajana 17 16 6 8 4 5 1 4 3 6

erialaseks tegevuseks

sportlase, treeneri,

spordikohtuniku või

sporditöötajana

24 35 23 11 7 18 24 10 23 14

vaimuliku, nunna või

mungana 20 39 46 1 4 13 7 4 1 7

akrediteeritud

ajakirjanikuna 0 0 0 0 0 0 0 10 7 3

õppejõu või õpetajana 21 18 7 3 4 10 9 4 4 12

tippspetsialistina 99 109 43 0 0 0 0 0 0 0

EL-i sinise kaardi alusel 16 11 5 4 2 0 0 0 0 5

4

Eestis kõrgkooli lõpetamise

alusel 1 0 0 0 0 0 0 2 0 0

EL-i pikaajalise elaniku

elamisloa alusel 2 3 2 0 0 1 0 0 0 0

2. Ettevõtlus 21 17 19 14 4 10 7 6 0 0

3. Välisleping 21 10 3 1 0 1 0 3 2 2

KOKKU 1252 1317 1317 1315 1315 1282 1286 1283 1248 1011

Piirarv täitus aastatel 2016–2019 täiel määral, seejuures aasta-aastalt üha kiiremini: 2016. aastal

detsembris, 2017. aastal juulis, 2018. aastal juunis ja 2019. aastal märtsis. Kuigi aastatel 2020–

2022 jäi osa tähtajalisi elamislube andmata, anti vabalt jaotamiseks mõeldud elamisload juba

aasta esimestel päevadel. Sama kehtib ka 2023. aasta kohta. 2024. aastal ei ole piirarv täitnud

ning 01.09 seisuga oli vabalt jaotatavast osast kasutamata 154.

­ 2021. aastal jäi piirarvust andmata 29 tähtajalist elamisluba: 24 töötamiseks etendus-

asutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses ja 5 välislepingu alusel.

­ 2022. aastal kehtestati eraldi, kuidas jaotatakse piirarv, mis on jäänud 30. septembriks 2022

täitmata. Põhjus oli koroonakriisi eriolukord. Samuti mõjutas piirarvu jaotamist ja täitmist

sõjaline konflikt Ukrainas ning Venemaa ja Valgevene kodanikele kehtestatud rahvus-

vahelised sanktsioonid.

­ 2023. aastal jäi piirarvust andmata 36 tähtajalist elamisluba: 13 töötamiseks etendus-

asutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses, 4 töötamiseks

sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana, 1 välislepingu alusel, 5 ette-

võtluseks ja 13 töötamiseks ajakirjanikuna.

­ 2024. aasta 1. septembri seisuga on piirarvust andmata 292 tähtajalist elamisluba:

9 töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses,

20 töötamiseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana, 3 välislepingu

alusel, 74 töötamiseks veonduse ja laonduse valdkonnas, ettevõtluseks ja 32 töötamiseks

ajakirjanikuna, 154 vabalt jaotamiseks (tabel 4).

Tabel 4. Piirarv ning antud ja andmata tähtajalised elamisload aastatel 2021–2024 (allikas:

Politsei- ja Piirivalveamet)

Taotlemise

põhjus Jaotus Välja antud Kasutamata

2021 2022 2023 2024 2021 2022 2023 2024 2021 20222 2023 2024

(01.09)

töötamiseks

loomingulise

töötajana

25 23 19 15 1 4 3 6 24 - 13 9

erialaseks

tegevuseks

sportlase,

treeneri,

24 26 30 34 24 10 23 14 0 - 4 20

2 2022. aastal jaotati 30. septembriks 2022. aastaks täitmata piirarv tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja

andmise aluse järgi järgmiselt:

 töötamiseks Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanikuna – 10;

 töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses – 5;

 välislepingu alusel – 1;

 ülejäänud osa vabalt.

5

spordikohtuniku

või

sporditöötajana

välislepingu

alusel 5 5 5 5 0 3 2 2 5 - 1 3

töötamiseks

töötleva

tööstuse

valdkonnas

0 300 600 0 0 300 600 0 0 - 0 0

töötamiseks

ehituse

valdkonnas

0 200 200 0 0 200 200 0 0 - 0 0

töötamiseks

veonduse ja

laonduse

valdkonnas

0 100 100 200 0 100 100 126 0 - 0 74

ettevõtluseks 0 20 5 0 0 6 0 0 0 - 5 0

töötamiseks

ajakirjanikuna 0 0 35 35 0 10 7 3 0 - 13 32

vabalt

jagamiseks 1261 637 313 1041 1261 650 313 860 0 - 0 154

Kokku 1315 1311 1307 1303 1286 1283 1248 1011 29 28 36 292

 2025. aasta piirarv

Selleks, et jaotada piirarv viisil, mis ühtiks Eesti majanduse arengu ja ühiskonna vajadustega,

ning tagada sisserände tõhus ja sihipärane juhtimine, on põhjendatud jaotada ka 2025. aasta

piirarv tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja andmise aluse järgi. Piirarvu jaotamisel

arvestatakse kooskõlastusringis esitatud valdkonna eest vastutavate ministeeriumide ette-

panekute ja partneritelt saadud tagasisidega. Siseministri määruse „2025. aasta sisserände

piirarvu jagunemine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi“ eelnõu

kooskõlastusringil taotles piirmäära Välisministeerium, Kultuuriministeerium ja

Kliimaministeerium. Arvestades valdkonna eest vastutavate ministeeriumite ettepanekuid (vt

täpsemalt ettepanekuid eelnõu lisas esitatud kooskõlastustabelist) ning aastate 2021-2024

elamislubade ja lühiajalise töötamise registreerimise statistikat, on kavas jaotada 2025. aasta

sisserände piirarv järgmiselt:

1) töötamiseks veonduse ja laonduse valdkonnas on tähtajalise elamisloa arvestuslik

piirmäär 150;

2) töötamiseks etendusasutustes loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse

tähenduses on tähtajalise elamisloa töötamiseks arvestuslik piirmäär 15;

3) erialaseks tegevuseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana

spordialaliidu kutsel on tähtajalise elamisloa töötamiseks arvestuslik piirmäär 34;

4) töötamiseks Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanikuna on tähtajalise

elamisloa töötamiseks arvestuslik piirmäär 35;

5) välislepingu alusel on tähtajalise elamisloa arvestuslik piirmäär 5.

Määrusega ei reguleerita piirarvu jagunemist muul elamisloa andmise alusel. Seega arvestades

eeltoodud jaotust ning tekkivat jääki (1298-150-15-34-35-5=1059), võib sõltumata tähtajalise

elamisloa taotlemise alusest 2025. aastal piirarvu arvestuses välja anda 1059 tähtajalist

elamisluba (82% protsenti 1298-st). Juhul kui piirarvu raames reserveeritud jaotuskategooriad

6

on täitunud, säilib nimetatud valdkondadel võimalus elamislube taotleda ka piirarvu vabalt

jaotamiseks jäävast osast (näiteks kui töötamiseks veonduse ja laonduse valdkonnas arvestuslik

piirmäär 150 on täitunud, on võimalus elamisluba töötamiseks taotleda ka vabalt jaotamiseks

jäävast osast ehk 1059-st). Jaotuse näol on seega tegemist valdkondadele reserveeritud

arvestusliku osaga, mille täitumine ei sea piiranguid elamisloa taotlemiseks piirarvu raames

vabalt jaotamiseks jäävast osast. Kui 2025. aasta jooksul ilmneb vajadus teha muudatusi

piirarvu jaotuses, siis selleks on võimalik kõnesolevat määrust aasta jooksul muuta.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal, sest

siis kehtestatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega 2025. aasta piirarv.

3. Eelnõu vastavus EL-i õigusele

Eelnõul ei ole EL-i õigusega puutumust.

4. Määruse mõjud

Sihtrühm. Välismaalased, kellele on välja antud piirarvu arvestusse kuuluv tähtajaline

elamisluba töötamiseks, ettevõtluseks, kaaluka riikliku huvi või välislepingu alusel.

Mõju kirjeldus ja olulisus: arvestades sihtgrupi suurust, on määruse rakendamise mõju väike.

Eelnõu mõjutab piirarvu alla kuuluvaid välismaalasi, kuid ei riiva nende õigusi. Tänu sellele,

et piirarv jaotatakse tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja andmise aluse järgi, ei täitu see

täiesti juhuslikult. Piirarvu jaotuse alusel on võimalik asuda Eestisse elama välismaalastel, kes

ei konkureeri Eesti tööjõuturul, aga kes loovad suurt lisaväärtust ning kelle Eestisse elama

asumine on kooskõlas Eesti riigi ja ühiskonna huvidega.

Eelnõuga ei kaasne negatiivset mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele. Võimalikku

negatiivset mõju ja väärkasutusriske aitavad maandada:

 VMS-is sätestatud tähtajalise elamisloa andmise tingimused, millele vastavust

hinnatakse elamisloa taotluse menetluses;

 kaalutlusõigus elamisloa andmisel või sellest keeldumisel ning

 tõhus järelkontroll, milles on võimalik selgitada välja ja maandada võimalikke välis-

maalase ja tema Eestisse kutsujaga seotud riske.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, -kulusid ega -tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal, millal kehtestatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega

2025. aasta piirarv.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning

arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale,

7

Eesti Tööandjate Keskliidule, Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile ning

Teenusmajanduse Kojale.

Eelnõu oli kooskõlastusringil3 07.10.–18.10.2024. Rahandusministeerium ja Sotsiaal-

ministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Justiitsministeerium, Haridus- ja

Teadusministeerium, Kaitseministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

kooskõlastuskirja ei esitanud. Eesti Ametiühingute Keskliit ja Teenusmajanduse Koda arvamust

ei esitanud. Kaitsepolitseiamet võttis eelnõu teadmiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi,

Välisministeeriumi, Eesti Tööandjate Keskliidu ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esitatud

ettepanekud on kajastatud kooskõlastustabelis (seletuskirja lisa).

3 Eelnõude infosüsteemi toimiku nr 24-1007.

1

2025. aasta sisserände piirarvu jagunemine elamisloa taotlemise

põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi eelnõu seletuskiri

Lisa

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

Kliimaministeerium

Tähtajalisi elamislube antakse

töötamiseks Eestile olulistes

valdkondades, kus on suurem

tööjõuvajadus, kuid kus kohalik tööjõud ei

kata tööjõuturu vajadusi ning veonduse

valdkond on siin kindlasti üks

kriitilisemaid valdkondi. Juba pikemat

aega on autoveosektoris puudu

hinnanguliselt üle 2000 autojuhi ja see on

kasvav trend.

Kuna kohalikke autojuhte ei ole piisavalt

ning selleks, et vedajad ei peaks oma

autoparki vähendama või autosid seisma

panema, palgatakse juhte ka kolmandatest

riikidest.

Seetõttu peame vajalikuks määrata

veonduse ja laonduse valdkonnas

tähtajalise elamisloa piirarvuks 150, mis

arvestab nii sektori vajadusi, eeldatavat

võimalust piirarvu sisse jäävate

elamislubade saamiseks kui käesoleva

aasta statistikat elamislubade andmisel.

Margus Tähepõld, 625 6490

[email protected]

Arvestatud

Lähtudes Kliimaministeeriumi

ettepanekust oleme valmis siseministri

määrusega eraldama 2025. aasta

sisserände piirarvust (1298) 150

tähtajalist elamisluba töötamiseks

veonduse ja laonduse valdkonnas.

Kui 2025. aasta jooksul ilmneb vajadus

teha muudatusi piirarvu jaotuses, siis

selleks on võimalik vastavat siseministri

määrust aasta jooksul muuta. Seeläbi on

võimalik tagada ka sisserände piirarvu

jagunemine muutuvas ühiskonnas viisil,

mis ühtib Eesti majanduse arengu ja

ühiskonna vajadustega. Samuti on

tagatud ka sisserände tõhus ja sihipärane

juhtimine.

Kultuuriministeerium

Teeme ettepaneku sätestada siseministri

määruses „2025. aasta sisserände piirarvu

jagunemine elamisloa taotlemise põhjuse

ja elamisloa andmise aluse järgi“

Kultuuriministeeriumi valitsemisala

piirarvu jaotus samamoodi nagu 2024.

aastal:

1) töötamiseks etendusasutustes

loomingulise töötajana etendusasutuse

seaduse tähenduses – 15;

2) erialaseks tegevuseks sportlase,

treeneri, spordikohtuniku või

sporditöötajana spordialaliidu kutsel – 34

Katre Väli, 628 2212

[email protected]

Arvestatud

Lähtudes Kultuuriministeeriumi

ettepanekutest oleme valmis siseministri

määrusega eraldama 2025. aasta

sisserände piirarvust (1298) 15 tähtajalist

elamisluba töötamiseks etendusasutuses

loomingulise töötajana etendusasutuse

seaduse tähenduses (VMS § 181 lg 1 p 4)

ja 34 tähtajalist elamisluba erialaseks

tegevuseks sportlase, treeneri,

spordikohtuniku või sporditöötajana

spordialaliidu kutsel (VMS § 181 lg 1

p 7).

Kui 2025. aasta jooksul ilmneb vajadus

teha muudatusi piirarvu jaotuses, siis

selleks on võimalik vastavat siseministri

2

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

Margus Klaan, 628 2328

[email protected] määrust aasta jooksul muuta. Seeläbi on

võimalik tagada ka sisserände piirarvu

jagunemine muutuvas ühiskonnas viisil,

mis ühtib Eesti majanduse arengu ja

ühiskonna vajadustega. Samuti on

tagatud ka sisserände tõhus ja sihipärane

juhtimine.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Piirarvu sisene elamislubade jaotamine ei

ole põhjendatud ning peaks olema

täielikult vaba.

Valdkondade vaba piirarvu jaotamine on

Eesti majandusele parim lahendus, et

leevendada tööjõupuudust. Lisaks tuleb

arvestada, et Eestil ei ole piirarvuväliste

tööjõu sihtriikide suhtes määravaid

konkurentsieeliseid. Eesti ettevõtjate jaoks

on üks peamisi innovatsiooni ning

ekspordivõimekuse kasvatamise takistusi

kvalifitseeritud tööjõu puudus, mis on ka

demograafiast sõltuvalt kasvutrendis.

Sama seisukohta on väljendanud ka

tööandjate ja ettevõtjate suurimad

esindajad Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

ning Eesti Tööandjate Keskliit. Samal ajal

lisandväärtuse loomine läbi innovatsiooni

tegevuste ja ekspordi on ühed suurimad

võimalused majanduse kasvatamiseks

Eestis.

Sisserände piirarvu seadmine ise on

piirang tööjõu leidmiseks välismaalt ning

pole asjakohane lisada täiendavaid

piiranguid ettevõtjatele niigi keerulisele

protsessile. Piirarvu seadmine ise loob

võimalused legaalseks sisserändeks, samal

ajal tagades riigi julgeoleku ja järelevalve,

mis on ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile

olulised.

Ettepanekud:

• Jätta sisserände piirarvu sisene

jaotus vabaks.

• Juhul, kui rakendub sisserände

piirarvu sisene jaotus, siis III kvartali

seisuga kasutamata jäänud elamisload

Arvestatud osaliselt

Selgitame, et piirarvu jaotamisel

arvestatakse kooskõlastusringil esitatud

valdkonna eest vastutavate

ministeeriumide ettepanekutega ja

partneritelt saadud tagasisidega.

Kooskõlastusringil laekusid ettepanekud

2025. aasta sisserände piirarvu

jaotamiseks ka Välisministeeriumilt,

Kultuuriministeeriumilt ja

Kliimaministeeriumilt.

Vastavalt Välisministeeriumi tehtud

ettepanekule näeme ette järgmised

piirmäärad:

- 5 tähtajalist elamisluba välislepingu

alusel,

- 35 tähtajalist elamisluba töötamiseks

Välisministeeriumi poolt akrediteeritud

ajakirjanikuna (VMS § 181 lg 1 p 2).

Vastavalt Kliimaministeeriumi tehtud

ettepanekule näeme ette järgmise

piirmäära:

- 150 tähtajalist elamisluba töötamiseks

veonduse ja laonduse valdkonnas.

Vastavalt Kultuuriministeeriumi tehtud

ettepanekutele näeme ette järgmised

piirmäärad:

- 15 tähtajalist elamisluba töötamiseks

loomingulise töötajana etendusasutuse

seaduse tähenduses (VMS § 181 lg 1 p 4),

- 34 tähtajalist elamisluba erialaseks

tegevuseks sportlase, treeneri,

spordikohtuniku või sporditöötajana

spordialaliidu kutsel (VMS § 181 lg 1

p 7).

Kultuuriministeeriumi ja Välisministee-

riumi valitsemisalas jääb koguarv

3

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

tuleks liigutada üle vabaks jagamiseks

mõeldud jaotuse alla eesmärgiga mitte

täiendavalt piirata tööjõu kättesaadavust

sektorites, kus seda on puudu ja tagamaks,

et piirarv ei jääks lõpuni kasutamata.

Lähtuvalt Politsei- ja Piirivalveameti

andmetest on 2023. aastal jäänud kokku

kasutamata 36 elamisluba ja 2024. aastal

01.09. seisuga 292 elamisluba. Korduvalt

paistavad silma loominguliste töötajate,

spordivaldkonna ja ajakirjanike jaotus,

kus on jäänud elamisload kasutamata.

• Lisaks, juhul kui rakendub piirarvu

sisene jagunemine tuleb jaotuse

koostamisel lähtuda andmepõhiselt OSKA

raportitest, eelmise aasta jaotuse

täituvusest ja mittetäituvusest ning

põhjustest nende taga. Näiteks kui on

siiski vajalik eraldi jaotus luua

loominguliste töötajate ja spordi

valdkonna töötajate osas, siis tuleks

lähtuda eelmisel aastal väljastatud

elamislubade arvust, et mitte hoida liigselt

piirarvu kinni. Kui mõni jaotus on jäänud

suures osas täitmata, siis lähtuda

põhjustest selle taga ning arvestada ka

taotluste tagasilükkamiste arvu jaotuse

siseselt. 2024. a näitel on veonduse ja

laonduse valdkonnas 01.09. seisuga suur

jääk (74 elamisluba), kuid ka suur

taotluste tagasilükkamiste arv, seega

sektori tegelik vajadus täiendava tööjõu

järele välismaalt on suur.

Välismaalaste tööle rakendamine on

ettevõtjatele oluline, sest esiteks see katab

tööjõupuudust, kuid mis veelgi olulisem,

et välismaalaste kogemused ning vaated

annavad ettevõtjatele mitmekesisema

meeskonna. Mitmekesisus omakorda

mõjub positiivselt ettevõtete

innovatsioonile ning ekspordi võimekuse

kasvule, mis ühiselt loovad lisandväärtust

Eesti majandusele.

Marian Vares, 58194055

[email protected]

samaks, mis 2024. aastal (35+5+49).

Seejuures Kliimaministeerium peab

vajalikuks määrata veonduse ja laonduse

valdkonnas tähtajalise elamisloa

piirarvuks senise 200 asemel 150.

Ettepanekute tegemisel arvestatakse nii

valdkonna vajadusi, eeldatavat võimalust

piirarvu sisse jäävate elamislubade

saamiseks kui ka statistikat elamislubade

taotlemisel ja andmisel. Märgime juurde

ka seda, et 2025. aasta piirarvu raames

jääb vabalt jaotamiseks suurem osa

(1298-15-34-35-150-5=1059 ehk 82%),

kui see oli 2024. aastal (1014).

Juhul kui piirarvu raames reserveeritud

jaotuskategooriad on täitunud, säilib

nimetatud valdkondadel võimalus

elamislube taotleda ka piirarvu vabalt

jaotamiseks jäävast osast (näiteks kui

töötamiseks veonduse ja laonduse

valdkonnas arvestuslik piirmäär 150 on

täitunud, on võimalus elamisluba

töötamiseks taotleda ka vabalt

jaotamiseks jäävast osast ehk 1059-st).

Jaotuse näol on seega tegemist

valdkondadele reserveeritud arvestusliku

osaga, mille täitumine ei sea piiranguid

elamisloa taotlemiseks piirarvu raames

vabalt jaotamiseks jäävast osast.

Täiendavalt selgitame, et kui 2025. aasta

jooksul ilmneb vajadus teha muudatusi

piirarvu jaotuses, siis selleks on võimalik

vastavat siseministri määrust aasta

jooksul muuta. Seeläbi on võimalik

tagada ka sisserände piirarvu jagunemine

muutuvas ühiskonnas viisil, mis ühtib

Eesti majanduse arengu ja ühiskonna

vajadustega ning tagatud on ka sisserände

tõhus ja sihipärane juhtimine.

4

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

Välisministeerium

Ettepanek kehtestada tähtajalise elamisloa

töötamiseks:

- VÄM-i poolt akrediteeritud

ajakirjanikuna arvestuslikuks piirmääraks

35 ning

- välislepingu alusel antava tähtajalise

elamisloa arvestuslikuks piirmääraks 5.

Perit Soininen, 637 7421

[email protected]

Arvestatud

Lähtudes Välisministeeriumi ettepane-

kust oleme valmis siseministri määrusega

eraldama 2025. aasta sisserände

piirarvust (1298) 35 tähtajalist elamisluba

töötamiseks Välisministeeriumi poolt

akrediteeritud ajakirjanikuna (VMS

§ 181 lg 1 p 2) ning 5 tähtajalist

elamisluba välislepingu alusel.

Kui 2025. aasta jooksul ilmneb vajadus

teha muudatusi piirarvu jaotuses, siis

selleks on võimalik vastavat siseministri

määrust aasta jooksul muuta. Seeläbi on

võimalik tagada ka sisserände piirarvu

jagunemine muutuvas ühiskonnas viisil,

mis ühtib Eesti majanduse arengu ja

ühiskonna vajadustega. Samuti on

tagatud ka sisserände tõhus ja sihipärane

juhtimine.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

1. Kaubanduskoda on jätkuvalt

seisukohal, et sisserände piirarvu

jagunemine elamisloa taotlemise põhjuse

ja elamisloa andmise aluse järgi ei ole

mõistlik ja vajalik mitmel põhjusel.

Esiteks on välismaalaste nõudlus ning

Eesti ettevõtjate vajadus sisserände

piirarvu alla minevate elamislubade järele

olnud alates 2017. aastast oluliselt suurem

kui sisserände piirarv. Erandiks on

tänavune aasta. Sisserände piirarvu

jaotamisega ei ole võimalik lahendada

seda probleemi, vaid sellega kaasneb

täiendav kunstlik piirang.

Teiseks on sisserände piirarvu jaotamise

eelnõu näol tegemist ülereguleerimisega,

mis suurendab nii Siseministeeriumi kui

ka PPA töökoormust, kuid sellega ei

kaasne märgatavat lisandväärtuse kasvu,

pigem võib mõju olla hoopis vastupidine.

Kui seda eelnõud ei oleks, siis ei kuluks

Siseministeeriumi ametnikel ega teistel

ministeeriumitel ja huvigruppidel aega

eelnõu koostamiseks ning selle

kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks. Lisaks ei peaks PPA hiljem

Arvestatud osaliselt

1. Sisserände piirarvu jaotamine Selgitame, et siseministri määruse

eesmärk piirarvu jaotamiseks taotlemise

põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi

võimaldab arvestada muutuvas

ühiskonnas Eesti riigi ja ühiskonna

vajadustega ning tagab sisserände tõhusa

ja sihipärase juhtimise. Jaotuse näol on

tegemist võimalusega reageerida

erinevatele muutustele ühiskonnas.

Samuti pakub jaotus leevendust

valdkondadele, mis loovad suurt

lisandväärtust või kus tööjõudu kõige

enam vajatakse.

Piirarvu jaotamisel arvestatakse

kooskõlastusringil esitatud valdkonna

eest vastutavate ministeeriumide

ettepanekutega ja partneritelt saadud

tagasisidega. Selgitused, miks on

piirarvust teatud osa broneeritud just

viiele valdkonnale, on välja toodud

eelnõu seletuskirjas, mida on

kooskõlastusringi järgselt täiendatud.

5

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

kontrollima ja pidama arvestust iga

arvestusliku piirmäära osas, vaid kehtiks

üks piirmäär ehk üldine sisserände piirarv.

Samuti oleks ilma selle eelnõuta

sisserände piirarvust aru saamine lihtsam

nii elamisloa taotlejale kui ka tema

tööandjale.

Kolmandaks ei taga eelnõu ja seletuskiri

läbipaistvust. Jääb ebaselgeks, miks on

teatud osa sisserände piirarvu alla

minevatest elamislubadest broneeritud

just viiele valdkonnale. Eelnõu

seletuskirjas (lk 1) tuuakse üldiselt välja,

et eelnõu abil on võimalik anda tähtajalisi

elamislube töötamiseks Eestile olulistes

valdkondades, kus on tööjõuvajadus, aga

kus kohalik tööjõud ei kata kasvava

majanduse tööjõuturu vajadusi. Ka

paljudes teistes Eestile olulistes

valdkondades on vajadus töötamiseks

mõeldud tähtajalise elamisloa järele, kuid

nendele valdkondadele ei ole eelnõuga

arvestuslikku piirmäära kehtestatud.

Seletuskiri ei taga selles osas läbipaistvust.

Samuti ei pea me läbipaistvaks sellist

lähenemist, kus ministeeriumid annavad

teada, mitu elamisluba tuleb teatud

valdkonnale broneerida ja

Siseministeerium võtab ettepanekud

arvesse, kuigi puuduvad igasugused

põhjendused, miks on just selline

suurusjärk vajalik.

Lisaks on küsitav, kas ja milline positiivne

mõju kaasneb sisserände piirarvu

jaotamisega eelnõus ettenähtud kujul.

Eelnõu seletuskirjas ega ka varasemate

aastate seletuskirjades ei ole täpsemalt

selgitatud, milles seisneb positiivne mõju.

Kaubanduskoja hinnangul võib sisserände

piirarvu jaotamisega kaasneda teatud

sektoritele positiivne mõju, aga samas

kaasneb piirarvu jaotamisega ka

negatiivne mõju. Näiteks viimase viie

aasta praktika on näidanud, et kui

siseministri määrusega jaotada sisserände

piirarvu, siis vabalt jaotamiseks mõeldud

elamisload antakse välja juba aasta

esimestel päevadel, kuid aasta lõpuks ei

saa sisserände piirarv täis. Erandina ei

Vastavalt Välisministeeriumi tehtud

ettepanekule näeme ette järgmised

piirmäärad:

- 5 tähtajalist elamisluba välislepingu

alusel,

- 35 tähtajalist elamisluba töötamiseks

Välisministeeriumi poolt akrediteeritud

ajakirjanikuna (VMS § 181 lg 1 p 2).

Vastavalt Kliimaministeeriumi tehtud

ettepanekule näeme ette järgmise

piirmäära:

- 150 tähtajalist elamisluba töötamiseks

veonduse ja laonduse valdkonnas.

Vastavalt Kultuuriministeeriumi tehtud

ettepanekutele näeme ette järgmised

piirmäärad:

- 15 tähtajalist elamisluba töötamiseks

loomingulise töötajana etendusasutuse

seaduse tähenduses (VMS § 181 lg 1 p 4),

- 34 tähtajalist elamisluba erialaseks

tegevuseks sportlase, treeneri,

spordikohtuniku või sporditöötajana

spordialaliidu kutsel (VMS § 181 lg 1

p 7).

Kultuuriministeeriumi ja Välisminis-

teeriumi valitsemisalas jääb koguarv

samaks, mis 2024. aastal (35+5+49).

Seejuures Kliimaministeerium peab

vajalikuks määrata veonduse ja laonduse

valdkonnas tähtajalise elamisloa

piirarvuks senise 200 asemel 150.

Ettepanekute tegemisel arvestatakse nii

valdkonna vajadusi, eeldatavat võimalust

piirarvu sisse jäävate elamislubade

saamiseks kui ka statistikat elamislubade

taotlemisel ja andmisel. Märgime juurde

ka seda, et 2025. aasta piirarvu raames

jääb vabalt jaotamiseks suurem osa

(1298-15-34-35-150-5=1059 ehk 82%),

kui see oli 2024. aastal (1014).

Täiendavalt selgitame, et kui 2025. aasta

jooksul ilmneb vajadus teha muudatusi

piirarvu jaotuses, siis selleks on võimalik

vastavat siseministri määrust aasta

jooksul muuta. Seeläbi on võimalik

tagada ka sisserände piirarvu jagunemine

6

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

kehti see 2024. aasta osas. Selle

tulemusena on jäänud teatud osa piiravust

kasutamata, sest teatud valdkondadele

broneeritud elamisload ei leia kasutust.

Selle tulemusena on riik jäänud ilma

näiteks täiendavast maksutulust. Kui kogu

sisserände piirav oleks olnud vabalt

jaotamiseks, oleksid suure tõenäosusega

need elamisload leidnud kasutamist juba

aasta alguses ning riigile oleks täiendavalt

laekunud igal aastal sadu tuhandeid

eurosid tööjõumakse. Lisaks oleks

kaasnenud positiivne mõju välismaalase

palganud tööandja jaoks.

Neljandaks, kui juhtub, et 2025. aastal ei

täitu vabalt jaotamiseks mõeldud

sisserände piirarv, siis puudub praktiline

vajadus piirarvu jaotamiseks.

Kaubanduskoja seisukohad:

1) Teeme ettepaneku jätta 2025. aasta

sisserände piirarv vabalt jaotamiseks

ning loobuda siseministri määruse

kehtestamisest.

2) Kui Siseministeerium peab

hädavajalikuks teatud osa 2025. aasta

sisserände piirarvust broneerida teatud

valdkondadele, siis tuleb piirarv

jaotada läbipaistvalt, et oleks selgelt aru

saada, miks on piirarvust teatud osa

broneeritud just viiele valdkonnale.

Seletuskiri ei taga hetkel läbipaistvust.

Lisaks palume vähendada arvestuslikke

piirmäärasid nendes valdkondades, kus

arvestuslik piirmäär ei ole varasemalt

täitunud.

2. Sisserände piirarvu täitumisega

seotud probleemi lahendamine

Sisserände piirarvu jaotamise asemel tuleb

leida lahendus liiga väikese sisserände

piirarvuga seonduvale probleemile. Üheks

lahenduseks on sisserände piirarvu

suurendamine. Teiseks lahenduseks on

teatud välismaalaste või teatud ametite

välja arvamine sisserände kvoodi alt.

Näiteks võiks kvoodi alt välja arvata

nende välismaalaste elamisload, kelle osas

on OSKA raportite kohaselt alapakkumine

ja kelle väljaõpetamine on ajamahukas

muutuvas ühiskonnas viisil, mis ühtib

Eesti majanduse arengu ja ühiskonna

vajadustega ning tagatud on ka sisserände

tõhus ja sihipärane juhtimine.

2. Sisserände piirarvu täitumisega

seotud probleemi lahendamine

Kooskõlastuskirjas väljapakutud

ettepaneku kohta suurendada

sisserände piirarvu märgime, et

täiendava piirarvu erandi loomine võiks

täiendava modifitseerimise korral olla

üks lahendustest. Seejuures on oluline, et

täiendava piirarvu erisuse loomisesse ja

sisustamisse panustavad nii riik,

tööandjate esindajad kui ka

ametiühingud. Samuti on täiendava

piirarvu erisuse loomisel oluline lähtuda

riigi kui terviku vajadustest ning

majanduse ja tööturu vajaduste kõrval

arvesse võtta ka sisserände suurenemise

mõju julgeolekule ja Eesti rahvastiku

koosseisule pikemas perspektiivis.

Julgeoleku seisukohast on oluline, et

maandatud oleksid kaasnevad

julgeolekuriskid.

7

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

ning eeldab eelteadmisi (nt insenerid,

seadme- ja masinaoperaatorid).

Kolmandaks võib kaaluda lahendust, et

kui välismaalane tuleb Eestisse tööle nö

usaldusväärse tööandja juurde, siis sellisel

juhul ei lähe tema elamisluba sisserände

piirarvu alla. Selleks tuleb paika panna

usaldusväärse tööandja kriteeriumid.

Selline võimalus annab usaldusväärsetele

ettevõtjatele kindlustunde, et kui neil

peaks vaja minema välistööjõudu, siis nad

saavad lihtsalt ja kiiresti välistööjõudu

palgata. Neljanda lahendusena võiks

kvoodi alt vabastada välismaalased, kes

tulevad tööle äriühingusse, kes tänu uuele

investeeringule on loonud Eestisse

vähemalt teatud arvu uusi töökohti.

Näiteks kui äriühing teeb Eestisse 100

miljoni eurose investeeringu ja loob selle

raames 50 uut töökohta, siis võiks sel

äriühingul olla võimalus võtta

kvoodiväliselt tööle välismaalasi, kui neid

töökohti ei õnnestu täita kohalike

töötajatega. Siin võib kaaluda ka teatud

piirmäära kehtestamist, et kui suure osa

uutest töökohtadest võib katta

kvoodiväliselt välismaalastega. Selline

lahendus tagab, et äriühingu jaoks on

mõnevõrra maandatud risk, et pärast

investeeringu tegemist ei leita uutele

töökohtadele sobivaid töötajaid.

Kaubanduskoja seisukoht:

Sisserände piirarvu jaotamise asemel

tuleb leida lahendus liiga väikese

sisserände piirarvuga seonduvale

probleemile. Selleks tuleb tõsta

sisserände piirarvu või vabastada

tänasest rohkem elamislubasid

sisserände piirarvu alt.

Marko Udras, 604 0070

[email protected]

Tööandjate Keskliit

Nagu ka varem selgitanud oleme, on

sisserände piirarv 0,1% alalisest

elanikkonnast tegelikult ebapiisav.

Demograafiline olukord Eestis on selline,

et igal aastal jääb tööealise ja ülalpeetava

elanikkonna suhtarvu säilitamiseks

Võetud teadmiseks

Kooskõlastuskirjas väljapakutud

ettepaneku kohta suurendada

sisserände piirarvu märgime, et

täiendava piirarvu erandi loomine võiks

täiendava modifitseerimise korral olla

8

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

täiendavalt ca 6000 tööealist inimest

puudu. See on pea 1% hõivatutest, mis

omakorda tähendab, et avalikke kulutusi

tuleks tulevikus igal aastal samas

suurusjärgus vähendada või

maksukoormust tõsta. Otseselt sõltub

tööjõu olemasolust pensionide ja

tervishoiu rahastus, kuna need on seotud

sotsiaalmaksu laekumisega.

Nagu ka eelnõu seletuskirjast nähtub, on

välismaalastel Eestis töötamiseks teisigi

võimalusi ja piirarv puudutab kõigist

Eestis töötavatest välismaalastest vaid

väikest osa. Kõige suuremad erandid on

Euroopa Liidu ja viisavabastusega riikide

kodanikele ning lühiajalisele töötamisele.

Esimese erandi puhul on aga takistuseks

konkureerivate Euroopa riikide oluliselt

kõrgem palgatase, mida Eesti tööandjad

valdavalt veel pakkuda ei suuda. Euroopa

Liidu kodanikke on seega lihtsam tööle

meelitada palju suurema tööturu ja

kõrgema palgatasemega Lääne-Euroopa

riikide tööandjail. Kui Eesti tööandjad

püüaksid maksta sama kõrget palka kui

Saksamaa või Hollandi ettevõtted, jääks

suurem osa neist vähemalt esialgu ilma

klientideta. Läbi arendustegevuse ja uute

turgude otsimise püüame seda võimekust

ka tõsta, kuid see on üsna aeglane protsess.

Pealegi nõuab nii innovatsioon kui uute

turgude vallutamine samuti täiendavat

kvalifitseeritud tööjõudu. Innovatsiooniga

kokku puutunud ettevõtjate hinnangul on

tööjõupuudus Eestis suurim

innovatsioonitakistus (Allikas: Statistika-

ameti Ettevõtete innovatsiooniuuring

2020). Eksporditurule sisenemiseks on

kõige tõhusam viis kasutada selleks

inimesi, kes sihtturgu ja keelt tunnevad.

Võime seda teenusena ka sisse osta, kuid

siis liigub raha teenuste eest maksmisega

Eestist välja ja mõnel juhul ka eksportöör

ise.

Lühiajalise töötamise registreerimine on

teine võimalus välismaalastele Eestis

töötamiseks, kuid probleemiks selle puhul

on lühike ajaline perspektiiv. Keskmist

palka teenivat spetsialisti on raske Eestisse

üks lahendustest. Seejuures on oluline, et

täiendava piirarvu erisuse loomisesse ja

sisustamisse panustavad nii riik,

tööandjate esindajad kui ka

ametiühingud. Samuti on täiendava

piirarvu erisuse loomisel oluline lähtuda

riigi kui terviku vajadustest ning

majanduse ja tööturu vajaduste kõrval

arvesse võtta ka sisserände suurenemise

mõju julgeolekule ja Eesti rahvastiku

koosseisule pikemas perspektiivis.

Julgeoleku seisukohast on oluline, et

maandatud oleksid kaasnevad

julgeolekuriskid.

Ettepaneku osas mitte jagada praegust

niigi väikest piirarvu sihtotstarbeliselt selgitame, et siseministri määruse

eesmärk on jaotada piirarv tähtajalise

elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa

andmise aluse järgi, et tagada sisserände

piirarvu jagunemine viisil, mis ühtiks

Eesti riigi ja ühiskonna vajadustega ning

tagada sisserände tõhus ja sihipärane

juhtimine. Jaotus pakub leevendust

valdkondadele, mis loovad suurt

lisandväärtust või kus tööjõudu kõige

enam vajatakse. Eeltoodu ühtib ka riigi

laiema eesmärgiga kujundada Eesti

arenguvajadustest lähtuvat tasakaalus-

tatud sisserändepoliitikat.

Selgituseks ettepaneku kohta teha

tööandjatega koostööd tööturu

järelevalve tõhustamiseks märgime, et

hindame kõrgelt koostööd

õiguskuulekate ja ausate tööandjatega.

Lisaks usume, et suudame koostöös luua

ja kasutusele võtta mugavad ja

kliendikesksed lahendused rändemenet-

luste tõhustamiseks ning leiame ühiselt

võimalusi, kuidas panustada hea

potentsiaaliga tööjõuturgude kasutusele

võtmisesse.

9

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

meelitada, lubades, et ta saab töötada vaid

aasta ja hiljem saab seda võib-olla kaheks

aastaks pikendada. Nii lühikese ajalise

perspektiivi puhul on raske õigustada ka

kogu bürokraatiat, mis Eestisse tööle ja

elama asumisega kaasneb.

Tippspetsialistide erand piirarvust on väga

hea võimalus, mida tööandjatena peame

ise püüdma rohkem kasutada, kuid 1,5

kordse keskmise palga tasemele ei saa

kvalifitseeruda kuigi suurt osa tööjõust.

Nõustume, et Eesti julgeolek on oluline ja

et riskid selles vallas on kasvanud. Samas

on meil raske mõista, miks on sellel

ettekäändel just legaalset töörännet vaja

takistada ja kui riskid on teada, siis miks ei

ole võimalik neid maandada majandust

halvamata. Eesti majandusarengu

seisukohalt on välismaalaste teemas kõige

olulisem just tööränne ja välisüliõpilased.

Pikemate elamislubade ja püsivalt elama

asumise suhtes või kodakondsuse andmise

suhtes võime olla kriitilisemad, sest

inimesed on ise otsustanud end Eestiga

siduda. Tähtajaline elamisluba on väga

lühiajaline ja seda töötamiseks kasutavate

inimeste abiga on tööandjatel võimalik

maksta aastas kümneid tuhandeid eurosid

makse. Kui legaalne sisseränne on liialt

piiratud, tekitab see surve illegaalseks

rändeks, mida on palju raskem kontrollida.

Teistes liikmesriikides elamisloa saanud

inimesed võivad vabalt Eestisse liikuda ja

siin ebaseaduslikult tööle asuda või ka

Eesti julgeolekut ohustada. See viitab

vajadusele piiriülese koostöö või muude

lahenduste järele.

Eelnõu teine pool on kvoodi

sihtotstarbeline jaotamine tegevusaladele.

Nagu ka seletuskirjast nähtub, ei ole see

oma eesmärki täitnud. Juba enne tööturu

jahtumist jäid kultuuri- ja spordivaldkonna

töötajate ning ajakirjanike piirarvud

täitmata ja ettevõtlussektoris oli samal ajal

tööjõupuudus.

Eelnevast tulenevalt teeme järgnevad

ettepanekud:

1) Kehtestada sisserände piirarv oluliselt

kõrgemal tasemel. Suur samm edasi on ka

10

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

Majandus- ja Kommunikatsiooniminis-

teeriumi piirarvu muutuvosa ettepanek,

mis vaikimisi lisaks piirarvule 0,1%

alalisest elanikkonnast ja vähemalt 2%-

lise majanduskasvu tingimustes veel

0,1%. Sellega jõuaksime positiivseimate

stsenaariumide puhul peaaegu

demograafilise ülalpeetavuse määra

säilitamiseks vajaliku tasemeni.

Majandustsüklile automaatne

kohandumine, ekspordi ja palgataseme

arvestamine tegevusaladel maandaks

võimalikke sotsiaalseid riske ning OSKA

prognooside arvestamine tähendaks, et

kaasatud on ka tööturu osapooled, kes

mõlemad on Kutsekoja nõukogu liikmed.

2) Mitte jagada praegust niigi väikest

piirarvu sihtotstarbeliselt. Küll võib kvoot

olla esialgu suurem tegevusaladel, kus

teadmuspõhiselt (nt OSKA andmetel) on

perspektiivis kvalifitseeritud tööjõudu

puudu.

3) Teha tööandjatega koostööd tööturu

järelevalve tõhustamiseks, et maandada

välismaalastega seotud riske.

Hando Sutter

[email protected]

1

Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste

2025. aasta sisserände piirarvu kehtestamine eelnõu seletuskiri

Lisa

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Toetame 2025. aastaks maksimaalse

seadusega lubatud sisserände piirarvu

kehtestamist, milleks on 1298 elamisluba.

Marian Vares, 58194055

[email protected]

Võetud teadmiseks

Kultuuriministeerium

Kultuuriministeerium kooskõlastab

Vabariigi Valitsuse korralduse

„Välismaalaste seaduse alusel sisserände

piirarvu alla arvatavate välismaalaste

2025. aasta sisserände piirarvu

kehtestamine“ eelnõu

Katre Väli, 628 2212

[email protected]

Margus Klaan, 628 2328

[email protected]

Võetud teadmiseks

Välisministeerium

Välisministeerium kooskõlastab Vabariigi

Valitsuse korralduse „Välismaalaste

seaduse alusel sisserände piirarvu alla

arvatavate välismaalaste 2025. aasta

sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu.

Perit Soininen, 637 7421

[email protected]

Võetud teadmiseks

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Avaldame toetust Siseministeeriumi

ettepanekule kehtestada 2025. aasta

sisserände piirarvuks 1298 ehk seaduses

lubatud maksimummäär.

Marko Udras, 604 0070

[email protected]

Võetud teadmiseks

Tööandjate Keskliit

Nagu ka varem selgitanud oleme, on

sisserände piirarv 0,1% alalisest Võetud teadmiseks

2

elanikkonnast tegelikult ebapiisav.

Demograafiline olukord Eestis on selline,

et igal aastal jääb tööealise ja ülalpeetava

elanikkonna suhtarvu säilitamiseks

täiendavalt ca 6000 tööealist inimest

puudu. See on pea 1% hõivatutest, mis

omakorda tähendab, et avalikke kulutusi

tuleks tulevikus igal aastal samas

suurusjärgus vähendada või

maksukoormust tõsta. Otseselt sõltub

tööjõu olemasolust pensionide ja

tervishoiu rahastus, kuna need on seotud

sotsiaalmaksu laekumisega.

Nagu ka eelnõu seletuskirjast nähtub, on

välismaalastel Eestis töötamiseks teisigi

võimalusi ja piirarv puudutab kõigist

Eestis töötavatest välismaalastest vaid

väikest osa. Kõige suuremad erandid on

Euroopa Liidu ja viisavabastusega riikide

kodanikele ning lühiajalisele töötamisele.

Esimese erandi puhul on aga takistuseks

konkureerivate Euroopa riikide oluliselt

kõrgem palgatase, mida Eesti tööandjad

valdavalt veel pakkuda ei suuda. Euroopa

Liidu kodanikke on seega lihtsam tööle

meelitada palju suurema tööturu ja

kõrgema palgatasemega Lääne-Euroopa

riikide tööandjail. Kui Eesti tööandjad

püüaksid maksta sama kõrget palka kui

Saksamaa või Hollandi ettevõtted, jääks

suurem osa neist vähemalt esialgu ilma

klientideta. Läbi arendustegevuse ja uute

turgude otsimise püüame seda võimekust

ka tõsta, kuid see on üsna aeglane protsess.

Pealegi nõuab nii innovatsioon kui uute

turgude vallutamine samuti täiendavat

kvalifitseeritud tööjõudu. Innovatsiooniga

kokku puutunud ettevõtjate hinnangul on

tööjõupuudus Eestis suurim

innovatsioonitakistus (Allikas:

Statistikaameti Ettevõtete

innovatsiooniuuring 2020).

Eksporditurule sisenemiseks on kõige

tõhusam viis kasutada selleks inimesi, kes

sihtturgu ja keelt tunnevad. Võime seda

teenusena ka sisse osta, kuid siis liigub

raha teenuste eest maksmisega Eestist

välja ja mõnel juhul ka eksportöör ise.

Lühiajalise töötamise registreerimine on

teine võimalus välismaalastele Eestis

Kooskõlastuskirjas väljapakutud

ettepaneku kohta suurendada

sisserände piirarvu märgime, et

täiendava piirarvu erandi loomine võiks

täiendava modifitseerimise korral olla

üks lahendustest. Seejuures on oluline, et

täiendava piirarvu erisuse loomisesse ja

sisustamisse panustavad nii riik,

tööandjate esindajad kui ka

ametiühingud. Samuti on täiendava

piirarvu erisuse loomisel oluline lähtuda

riigi kui terviku vajadustest ning

majanduse ja tööturu vajaduste kõrval

arvesse võtta ka sisserände suurenemise

mõju julgeolekule ja Eesti rahvastiku

koosseisule pikemas perspektiivis. Julgeoleku seisukohast on oluline, et

maandatud oleksid kaasnevad

julgeolekuriskid.

Ettepaneku osas mitte jagada praegust

niigi väikest piirarvu sihtotstarbeliselt selgitame, et siseministri määruse

eesmärk on jaotada piirarv tähtajalise

elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa

andmise aluse järgi, et tagada sisserände

piirarvu jagunemine viisil, mis ühtiks

Eesti riigi ja ühiskonna vajadustega ning

tagada sisserände tõhus ja sihipärane

juhtimine. Jaotus pakub leevendust

valdkondadele, mis loovad suurt

lisandväärtust või kus tööjõudu kõige

enam vajatakse. Eeltoodu ühtib ka riigi

laiema eesmärgiga kujundada Eesti

arenguvajadustest lähtuvat

tasakaalustatud sisserändepoliitikat.

Selgituseks ettepaneku kohta teha

tööandjatega koostööd tööturu

järelevalve tõhustamiseks märgime, et

hindame kõrgelt koostööd

õiguskuulekate ja ausate tööandjatega.

Lisaks usume, et suudame koostöös luua

ja kasutusele võtta mugavad ja

kliendikesksed lahendused

rändemenetluste tõhustamiseks ning

leiame võimalusi, kuidas ühiselt

panustada hea potentsiaaliga

tööjõuturgude kasutusele võtmisesse.

3

töötamiseks, kuid probleemiks selle puhul

on lühike ajaline perspektiiv. Keskmist

palka teenivat spetsialisti on raske Eestisse

meelitada, lubades, et ta saab töötada vaid

aasta ja hiljem saab seda võib-olla kaheks

aastaks pikendada. Nii lühikese ajalise

perspektiivi puhul on raske õigustada ka

kogu bürokraatiat, mis Eestisse tööle ja

elama asumisega kaasneb.

Tippspetsialistide erand piirarvust on väga

hea võimalus, mida tööandjatena peame

ise püüdma rohkem kasutada, kuid 1,5

kordse keskmise palga tasemele ei saa

kvalifitseeruda kuigi suurt osa tööjõust.

Nõustume, et Eesti julgeolek on oluline ja

et riskid selles vallas on kasvanud. Samas

on meil raske mõista, miks on sellel

ettekäändel just legaalset töörännet vaja

takistada ja kui riskid on teada, siis miks ei

ole võimalik neid maandada majandust

halvamata. Eesti majandusarengu

seisukohalt on välismaalaste teemas kõige

olulisem just tööränne ja välisüliõpilased.

Pikemate elamislubade ja püsivalt elama

asumise suhtes või kodakondsuse andmise

suhtes võime olla kriitilisemad, sest

inimesed on ise otsustanud end Eestiga

siduda. Tähtajaline elamisluba on väga

lühiajaline ja seda töötamiseks kasutavate

inimeste abiga on tööandjatel võimalik

maksta aastas kümneid tuhandeid eurosid

makse. Kui legaalne sisseränne on liialt

piiratud, tekitab see surve illegaalseks

rändeks, mida on palju raskem kontrollida.

Teistes liikmesriikides elamisloa saanud

inimesed võivad vabalt Eestisse liikuda ja

siin ebaseaduslikult tööle asuda või ka

Eesti julgeolekut ohustada. See viitab

vajadusele piiriülese koostöö või muude

lahenduste järele.

Eelnõu teine pool on kvoodi

sihtotstarbeline jaotamine tegevusaladele.

Nagu ka seletuskirjast nähtub, ei ole see

oma eesmärki täitnud. Juba enne tööturu

jahtumist jäid kultuuri- ja spordivaldkonna

töötajate ning ajakirjanike piirarvud

täitmata ja ettevõtlussektoris oli samal ajal

tööjõupuudus.

Eelnevast tulenevalt teeme järgnevad

ettepanekud:

4

1) Kehtestada sisserände piirarv oluliselt

kõrgemal tasemel. Suur samm edasi on ka

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi piirarvu

muutuvosa ettepanek, mis vaikimisi lisaks

piirarvule 0,1% alalisest elanikkonnast ja

vähemalt 2%-lise majanduskasvu

tingimustes veel 0,1%. Sellega jõuaksime

positiivseimate stsenaariumide puhul

peaaegu demograafilise ülalpeetavuse

määra säilitamiseks vajaliku tasemeni.

Majandustsüklile automaatne

kohandumine, ekspordi ja palgataseme

arvestamine tegevusaladel maandaks

võimalikke sotsiaalseid riske ning OSKA

prognooside arvestamine tähendaks, et

kaasatud on ka tööturu osapooled, kes

mõlemad on Kutsekoja nõukogu liikmed.

2) Mitte jagada praegust niigi väikest

piirarvu sihtotstarbeliselt. Küll võib kvoot

olla esialgu suurem tegevusaladel, kus

teadmuspõhiselt (nt OSKA andmetel) on

perspektiivis kvalifitseeritud tööjõudu

puudu.

3) Teha tööandjatega koostööd tööturu

järelevalve tõhustamiseks, et maandada

välismaalastega seotud riske.

Hando Sutter

[email protected]

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei istungiosakond

11.11.2024 nr 1-6/3058-1

Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste

seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate

välismaalaste 2025. aasta sisserände piirarvu

kehtestamine“ eelnõu esitamine

Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse

„Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2025. aasta

sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu.

Lisaks saadame siseministri määruse „2025. aasta sisserände piirarvu jagunemine elamisloa

taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi“ eelnõu, mille kehtestamine on võimalik

pärast Vabariigi Valitsuse korralduse vastu võtmist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Lisa:

1. korralduse eelnõu;

2. korralduse eelnõu seletuskiri;

3. kooskõlastustabel;

4. siseministri määruse „2025. aasta sisserände piirarvu jagunemine tähtajalise elamisloa

taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi“ eelnõu kavand, eelnõu seletuskiri

ja kooskõlastustabel.

Maret Saanküll

[email protected]