Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Teie: 28.10.2024 nr 2-3/15-168

Meie: 11.11.2024 nr 1-9/1681-2

Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele

Lugupeetud Riigikogu esimees Lauri Hussar

Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin on esitanud mulle kirjalikud küsimused (KK 168).

Vastan nendele alljärgnevalt.

1. küsimus: Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik tegi ettepaneku põhikirja muuta, jättes

sealt välja igasugused viited Moskva patriarhaadile, st katkestades kõik õiguslikud sidemed

Moskva patriarhaadiga. Miks arvate, et sellest ei piisa?

Vastus: Siseministeerium on selles küsimuses saatnud Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu

Kirikule (MPEÕK) üksikasjaliku vastuse, mis on ministeeriumi avalikust dokumendiregistrist

kättesaadav (03.10.2024 kiri nr 8-3/87-3). MPEÕK ei ole oma uues põhikirjas õiguslikke

sidemeid Moskva Patriarhaadiga katkestanud – need on säilinud tulenevalt sellest, et põhikiri

teeb varasemate Moskva Patriarhaadi õiguspädevusele tehtud otseviidete asemel nüüd viited

patriarh Aleksius II 1993. aasta Tomos’ele, mis aga sisaldab kõiki varemviidatud sätteid

Moskva Patriarhaadi administratiivse ja kanoonilise seotuse kohta MPEÕK-ga.

2. küsimus: Kas Siseministeeriumil on konkreetseid pretensioone Moskva Patriarhaadi Eesti

Õigeusu Kirikule? Näiteks temapoolne Eesti Vabariigi seaduste rikkumine või muu Eesti riigile

ohtlik tegevus?

Vastus: Selle küsimusega seonduvalt tuleb eristada erinevaid organisatsioonilisi tasandeid, mis

põhikirjaliselt on üksteisega seotud – Vene Õigeusu Kirik (VÕK)/Moskva Patriarhaat ning

MPEÕK kui organisatsioon (st Eestis usuliste ühenduste registrisse kantud kirik) ja MPEÕK-

sse kuuluvad kogudused.

Kuna MPEÕK on põhikirjade alusel Moskva Patriarhaadi osa, siis selline seos on tekitanud

Eestis olukorra, kus meie kirikutes jätkuvalt kummardatakse usujuhti, kes on kuulutanud

lääneriigid, sh Eesti, vaenlasteks ning õigustab sõda Ukrainas. Patriarhi meenutatakse palvustel

ning Patriarh on kui oluline eeskuju – tema sõnadel, tegudel ja veendumustel on oluline mõju

VÕK-i, sh MPEÕK kogudustele.

Riigikogu võttis 06.05.2024 vastu avalduse „Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa

Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks". Kuivõrd kasutate oma küsimuses

väljendit „Eesti riigile ohtlik tegevus“, on asjakohane tsiteerida mõningaid lauseid

eelpoolnimetatud Riigikogu avaldusest: „Moskva patriarhaadi üleskutsed kätkevad endas ohtu

Eesti julgeolekule ja püsimisele, seejuures otsest ohtu avalikule ja põhiseaduslikule korrale

2 (2)

Eestis. Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud

põhimõtetele on sõjale või muul viisil relvajõu kasutamisele üleskutsumine kuritegu. /…/

Riigikogu kutsub üles kõiki riike ja rahvusvahelist kogukonda tõkestama Moskva patriarhaadi

vaenulikku mõjutustegevust. Ühtlasi rõhutab Riigikogu, et Moskva patriarhaadi kuulutamine

Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks puudutab Moskva

patriarhaati kui institutsiooni ja juhtorganit, mitte õigeusu traditsioone järgivaid inimesi.

Õigeusu ühendused ja kogudused peaksid ka ise hindama vaenulikust mõjutustegevusest

tulenevat ohtu avalikule korrale ja oma liikmetele ning astuma vajalikke samme Moskva

patriarhaadiga sidemete katkestamiseks.“

Kremli ilmaliku ja VÕK-i vaimuliku mõjutustegevuse eesmärgiks on kujundada ka Eesti

venekeelse elanikkonna meelsust Kremlile vajalikus suunas kompleksselt, nii ilmalikus kui

vaimulikus sfääris. Näeme, et Venemaa Föderatsioonil on võimalus kasutada tööriistana VÕK-

i kuuluvat MPEÕK-i oma mõjuvõimu laiendamiseks ja poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

Sellel on potentsiaal suurendada ühiskonna lõhestatust, mis võib kaasa tuua destabiliseerimise,

ja mis omakorda ohustab Eesti julgeolekut.

Riigil on kohustus ka ennetavate meetmetega kaitsta Eesti elanikke terroristliku režiimi mõjude

eest ning tagada turvalisus ja avalik kord. Toetame siinsete vene õigeusu koguduste puhul

õigust eralduda terroristliku režiimi pooldajatest. Eesti riik astub samme Moskva terroristliku

režiimi toetajate vastu, mitte usklike vastu Eestis.

3. küsimus: Kui teie etteheide Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku vastu seisneb selles,

et see hoiab kanoonilisi sidemeid Moskva Patriarhaadiga, siis kas see ei ole valitsuse

sekkumine riigist juriidiliselt eraldatud kiriku asjadesse?

Vastus: Usuvabadus ei ole mitte üheski riigis ega ka rahvusvaheliste inimõigusalaste

kokkulepete alusel absoluutne ja piiramatu, vaid seda tuleb alati käsitleda kontekstis ja

tasakaalustatuna teiste õiguste ja vabadustega. Riigil on kohustus kaitsta oma territooriumil

viibivate kõigi üksikisikute, ühenduste ja kogukondade õigusi – samaaegselt usu- ja

veendumusvabadusega kohaldub ka õigus turvalisusele. Siseriiklikult ei saa olla vastuvõetav

olukord, kus Eestis registreeritud usuline ühendus on oma tegevuses juhitud või põhikirjas

sätestatud tegevuse või usu tunnistamise ja selle viljelemise, usuliste talituste ja teenistuste

kaudu seotud sõjalist agressiooni toetava või muul moel riigi julgeolekule ohtu kujutava

välisriigis asuva isiku, organisatsiooni või ühendusega.

Seega tuleb selgelt eristada

a) usu tunnistamist ja selle praktiseerimist usulistes ühendustes ning nende liikmete poolt

Eestis. Seejuures ei piira riik ühegi usutunnistuse praktiseerimist, mis väljendub usulise

ühenduse rahumeelse põhitegevusena;

b) usuliste ühenduste ärakasutamist nii avaliku kui põhiseadusliku korra vastase tegevuse

eesmärgil, sõjapropaganda ja vaenu õhutamiseks, sh desinformatsiooni levitamisel. Sellisel

puhul ei ole tegemist usuliste veendumuste väljendamisega, mis oleks Eestis kaitstud

põhiseaduse §-ga 40 ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikliga 9.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister