PPA - Arvamus eelnõule

Saatja: Kristi Kool <[email protected]>

Saadetud: 11.11.2024 13:13

Adressaat: SiM info <[email protected]>

Teema: FW: Arvamus eelnõule

Manused: image001.png; image002.png; image003.png

Tere

Palun allolev kiri registreerida.

Kõike head

Kristi Kool õigusnõunik

Siseministeerium

[email protected]

+372 5360 4004

From: Piret Andrekson <[email protected]> Sent: Thursday, November 7, 2024 3:50 PM To: Kristi Kool <[email protected]> Subject: Arvamus eelnõule

Tere

Politsei- ja Piirivalveamet vaadanud läbi halduskohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse tõhustamine) eelnõu, esitab järgmise

arvamuse.

Advokatuuriseaduse muutmine Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ei toeta advokatuuriseaduse § 45 lõike 5 muudatust. Leiame, et

vähemalt teatud kuritegude ärahoidmiseks (nt kui advokaat saab teada, et isik kavatseb lennukis

pommi lõhata, isik valmistab ette agressiooniakti või massihävitusrelva, mida plaanib edasi müüa)

peaks taotluse esitamine olema advokaadi kohustus, mitte õigus. Taotlus tuleks esitada sõltumatule

asutusele ehk kohtule nagu see on ka kehtivas seaduses.

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Eelnõuga võetud eesmärgi – kaotada halduskohtult loa taotlemise nõue teatud õiguste piiramiseks

– saavutamiseks ei ole põhjendatud tunnistada kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) §-d 331 ja 711

kehtetuks.

See on lisaks halduskohtust loa taotlemise aspektile ka põhimõtteline sisuline regulatsioon

piirangute seadmise eesmärgi, eelduste ja laiema põhjendatuse osas ning sellele toetub eriseaduste

alusel vastavate piirangute rakendamine. Peab säilima selgus, et vastavate õiguste piiramise

algatamise pädevus on Kaitseväel (KV) ja Kaitseressursside Ametil (KRA) ning pädevuse osana

ka nende kohustus kontrollida peamisi eeldusi (nagu korduv kutsete eiramine, võimalik vabastus

riigikaitsekohustusest jms) ja anda piirangut otsustavale haldusorganile selles osas kindlus.

Sätete kehtetuks tunnistamine tooks kaasa suure ebamäärasuse riigikaitsekohustuse täitmise

tagamiseks vastavate meetmete rakendamisel üksnes eriseaduste nappide sätete alusel, liiati kui

kaob kohtulik eelkontroll. See ei saa kuidagi olla kooskõlas käesoleva eelnõu eesmärgiga. Seega

tuleb kehtetuks tunnistamise asemel viidatud paragrahvide sisu muuta nii, et praeguse

regulatsiooniga võrreldes jääks välja üksnes loa taotlemine halduskohtult, kuid muus osas protsess,

sh haldusorganite pädevuste jaotus protsessis ei muutuks.

Relvaseaduse muutmine

Eelnõu § 12 punkt 3

Muutuvat regulatsiooni arvestades oleks eelnõus esitatud relvaseaduse (RelvS) § 36 lõike 22

muudatuse õige asukoht (uuest sisust lähtuvalt) sama paragrahvi lõikest 4 tagapool. Teeme

ettepaneku tunnistada kehtiv RelvS § 36 lõige 22 kehtetuks ning sätestada eelnõus toodud

sõnastusega säte RelvS § 36 lõikena 42.

Eelnõu § 12 punktid 4 ja 6

Jääb arusaamatuks, miks ei ole eelnõus sõnastatud erinevates eriseadustes samasisulised sätted

sarnaselt. Leiame, et RelvS vastavad sätted ei peaks sisult erinema liiklusseaduse ja

meresõiduohutuse seaduse sätete sõnastusest ning sisaldama samuti täpsustust, et PPA lähtub

otsuse tegemisel KRA või KV poolt isiku ärakuulamisel kogutud andmetest, kui lisaandmete

saamine ei ole vajalik. Sätete sõnastus peab aitama vältida väärtõlgendust justkui kogu tõendite

kogumise koormus langeks PPA-le.

Arvestades sedalaadi sätete kehtestamise eesmärki – mõjutada täitma riigikaitsekohustust – ei tohi

jääda võimalust tõlgenduseks, et kõnealuse piirangu rakendamiseks on, analoogselt muudele RelvS

sätestatud alustele, PPA-l kohustus vastavat asjaolu kontrollida omal algatusel iga loa taotleja või

loa omaniku puhul. Seadus peab selgelt pakkuma teadmise, et õigust piiratakse KRA või KV

initsiatiivil ja asjakohased tõendeid koguvad ja PPA-le esitavad samuti need asutused. Seadused

(nii KVTS kui RelvS) peavad jätma alles kõnealusel eesmärgil soetamis- või relvaloaga seotud

õiguse piiramise jõustamiseks halduskoormuse proportsioonid PPA ja KRA ning KV vahel. Ei saa

avada suundumust ootusele, et PPA asub senisest enam sisuliselt riigikaitsekohustuse täitmise

jälgimist tagama.

Eelnõu § 12 punkt 7

Teeme ettepaneku sõnastada RelvS § 43 lõige 22 muudatus järgmiselt:

„(22) Politsei- ja Piirivalveamet lõpetab käesoleva paragrahvi lõikes 16 nimetatud juhul soetamisloa

ja relvaloa kehtivuse peatamise, kui Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on Politsei- ja

Piirivalveametit teavitanud peatamise aluse äralangemisest.”.

Pakutud sõnastus on täpsem ja elulisem ning väldib eelnõus esitatud sõnastuse võimalikku

väärtõlgendust sellest, et õiguse piirangu aluseks olevate asjaolude äralangemist peaks hindama

PPA, mitte KRA või KV.

Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseadust (VangS) täiendatakse §-ga 531 ja muudetakse § 86 lõiget 11 ning § 93 lõiget 6.

Kas halduskohtus vaidluse lahendamise puhul on tegemist tervishoiu korraldamise või

tervishoiuteenuse osutamisega ehk kas VangS § 86 lõike 11 ja § 93 lõike 6 muudatustes on

korrektne viidata VangS §-le 531? Kinnipeetavate osas on ju tehtud eraldi säte ehk § 531. Meie

ettepanek on sätestada nii VangS § 86 lõikes 11 kui ka § 93 lõike 6 viimase lausena (või lõikena

61), et tervishoiuteenuse korraldamise ja osutamisega seotud vaidluse lahendamisel lähtutakse

VangS §-st 531.

Lugupidamisega

Piret Andrekson

teenuse omanik

612 3307

Vastus on koostatud koostöös ennetuse ja süüteomenetluse bürooga.