Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 5-1/64-3 |
Registreeritud | 11.11.2024 |
Sünkroonitud | 12.11.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 5 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö |
Sari | 5-1 Euroopa Liidu otsustusprotsessi dokumendid (AV) |
Toimik | 5-1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik |
Saabumis/saatmisviis | Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik |
Vastutaja | Katarina Budrik (kantsleri juhtimisala, Euroopa Liidu ja välissuhete osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Christian Veske
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
volinik
Teie: 09.10.2024 nr 2-5/44_2024
Meie: 11.11.2024 nr 5-1/64-3
Siseministeeriumi vastus soolise võrdõiguslikkuse
ja võrdse kohtlemise voliniku selgitustaotlusele
Olete 8. oktoobril 2024 esitanud Siseministeeriumile selgitustaotluse seoses tegevustega
Euroopa Liidu (edaspidi EL) rassismivastase tegevuskava 2020-2025 elluviimisega.
Selgitustaotluses olid välja toodud järgmised küsimused:
1. Milline on olnud Siseministeeriumi roll EL rassismivastase tegevuskava ellu viimisel?
2. Milliseid rassismivastaseid meetmeid on Siseministeeriumi vastutusalas ajavahemikul 2020
– 2024 ellu viidud?
3. Millised on planeeritud tegevused aastaks 2025?
Vastame nendele küsimustele esitamise järjekorras. Vastused koostasid, koostöös Politsei- ja
Piirivalveametiga, Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond,
sisejulgeolekupoliitika osakond ning EL ja välissuhete osakond.
1. Milline on olnud Siseministeeriumi roll EL rassismivastase tegevuskava ellu viimisel?
EL rassismivastane tegevuskava 2020-2025 on strateegiadokument, mille peavastutajaks on
Sotsiaalministeerium. Seetõttu ei vii Siseministeerium ise läbi eraldiseisvaid rassismivastaseid
tegevusi, vaid on toeks peavastutajale, jagades vajalikku korrakaitse- ning sisejulgeolekualast
ekspertiisi k.a. riikliku tegevuskava koostamisel.
Samas mainime, et Siseministeeriumi eesmärk on alati tagada siseriiklik julgeolek ning
turvalisus. Selle saavutamiseks kaasume ning panustame ka valdkondade ülesesse koostöösse
sõltumata sihtgrupist ja teemast. Sama kehtiks ka eelmainitud tegevuskava osas, kus toetame ja
jõustame tegevusi.
2. Milliseid rassismivastaseid meetmeid on Siseministeeriumi vastutusalas ajavahemikul
2020 – 2024 ellu viidud?
Kuna Eesti õiguskaitse vaatest ei ole rassismi näol tegu ühiskondlikult tihtiesineva
probleemiga, keskendume suuresti laiemale vaatele ehk igasuguse äärmusluse ennetamisele
ning terrorismi ja usulise radikaliseerumise vastu võitlemisele. Tulenevalt muutunud
geopoliitilisest olukorrast ning lähtudes teadmusest, et usuline ja rassiline diskrimineerimine
võivad kattuda, oleme aktiivselt seiramas olukorda, pöörates erilist tähelepanu islamivastastele
ja antisemiitlikele üleskutsetele, k.a. veebis, et vältida rahutuste ning vägivalla puhkemist.
Ebaseadusliku veebisisu vähendamiseks on Eesti rakendatud EL-i ülese digiteenuste määruse,
2 (3)
mille alusel eemaldatakse ebaseaduslik veebisisu Politsei- ja Piirivalveameti (st
veebikonstaablite) ja teiste ametkondade poolt.
Politsei- ja Piirivalveamet reageerib veebipöördumistele ja kuriteoavaldustele ning menetleb
neid vastavalt kehtivale seadusandlusele (st Karistusseadustiku §151 alusel kvalifitseeruvad
juhtumid), tagades kõigi isikute võrdse kohtlemise. Lisaks seiravad veebipolitseinikud ressursi
võimekuse piires internetis keelatud ja ohtlikku sisu, sh vaenukõne ja rassismiilmingud, ning
reageerivad tuvastatud teabele.
Politsei- ja Pirivalveameti ametnikke on samuti koolitatud seonduvatel teemadel:
Võrdsed võimalused;
Võrdse kohtlemise ABC;
Ametnik soolise võrdsuse edendajana;
Soolise võrdsuse ABC;
Kuidas lõimida võrdsust digiarengu ja digiriigi valdkonda?
Kuidas lõimida võrdsust majandusarengu, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonda?
Erinevad kultuurid, tavad ja usundid - radikaliseerumise äratundmine.
Taolised koolitused, mis on ühised nii politseinikele kui ka piirivalvuritele, annavad võimaluse
tegutseda ühiste teadmiste põhjal. Samuti on infovahetus tagatud ühiste infosüsteemide ja
sisemiste eeskirjade alusel, sh ennetustöö ja kogukonnatöö osas. Lisaks on
Sisekaitseakadeemias politseinike ja piirivalvurite õppekavadesse integreeritud vähemuste ja
mitmekultuurilisuse käsitlus ning võrdsete võimaluste teemad.
3. Millised on planeeritud tegevused aastaks 2025?
Siseministeerium ei planeeri eraldiseisvaid rassismivastaseid tegevusi 2025. aastaks, kuid on
valmis toetama Sotsiaalministeeriumi riikliku tegevuskava vms muude temaatiliste meetmete
väljatöötamisel.
Samas hindab Siseministeerium rassismi radikaliseerumise tulemusena ilmneva äärmusluse
vormina. Viimase vastu on Siseturvalisuse arengukavast 2020 – 2030 (STAK) tulenevas
programmis „Kindel julgeolek 2025 – 2028“ kavandatud radikaliseerumise ja terrorismi
ennetamiseks suunatud meetmed.
Lisaks toome välja ka hetkel Riigikogu menetluses oleva Karistusseadustiku muutmise eelnõu,
millesse Siseministeerium on samuti panustanud (peavastutaja on Justiitsministeerium): § 58
ning § 151 on muudetud viisil, mis lähtuvad rassivaenu kontekstist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Joosep Kaasik
sisejulgeoleku asekantsler
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|