Otsus

<

OTSUS Vaidlustusasja number

197-24/278326

Otsuse kuupäev 11.11.2024 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus Wisercat Estonia OÜ vaidlustus Riigi Infosüsteemi

Ameti riigihankes „eesti.ee tehniline kaasajastamine ja arendus ning hooldustööd“ (viitenumber 278326) AS-i Helmes pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele

Menetlusosalised Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Wisercat Estonia OÜ, esindajad vandeadvokaat Erki Fels ja advokaat Gregor Saluveer Hankija, Riigi Infosüsteemi Amet, esindaja Nataly Sonk-Bahharev Kolmas isik, AS Helmes, esindajad juhatuse liige Andres Kaljo ja vandeadvokaat Kadri Matteus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel 1. Jätta rahuldamata Wisercat Estonia OÜ vaidlustus Riigi Infosüsteemi Ameti riigihankes „eesti.ee tehniline kaasajastamine ja arendus ning hooldustööd“ (viitenumber 278326). 2. Mõista Wisercat Estonia OÜ-lt AS-i Helmes kasuks välja AS-i Helmes lepingulise esindaja kulud 1120 eurot (käibemaksuta). 3. Jätta Wisercat Estonia OÜ poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 17.06.2024. a avaldas Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi ka Hankija) raamlepingu alusel minikonkursi „eesti.ee tehniline kaasajastamine ja arendus ning hooldustööd“ (viitenumber 278326) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh Tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) ja Hindamismetoodika. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 29.07.2024. a, esitasid pakkumuse 5 pakkujat, sh AS Helmes ning ühispakkujad Wisercat Estonia OÜ ja Krabu Grupp OÜ. 2. 09.10.2024. a otsusega tunnistas Hankija edukaks AS-i Helmes pakkumuse. 11.10.2024. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Wisercat Estonia OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele tunnistada edukaks AS-i Helmes (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus.

2 (15)

3. Kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas vaidlustuskomisjon 21.10.2024. a kirjaga nr 12.2-10/197 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 29.10.2024. a ja neile vastamiseks 01.11.2024. a. Hankija taotluse alusel pikendas vaidlustuskomisjon teist tähtaega kuni 04.11.2024. Vaidlustuskomisjon andis Kolmandale isikule täiendava tähtaja sisulise vastuse esitamiseks hiljemalt 24.10.2024. a. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja Hankija ja Kolmas isik. 4. Käesoleva juhul on tegemist olukorraga, kus menetlusosalised on esitatud menetlusdokumentides ulatuslikult ning üksikasjalikult kajastanud Vaidlustaja pakutud lahendust, mis sisaldab Vaidlustaja ärisaladust. RHS ei näe ette, et kogu vaidlustusmenetluse saaks kinniseks kuulutada, vaidlustuskomisjoni otsus tuleb üles laadida riigihangete registrisse. Vaidlustaja ärisaladuse kaitseks on vaidlustuskomisjon koostanud käesolevast otsusest kaks varianti. Riigihangete registrisse laaditakse üles otsus, milles ei ole andmeid Vaidlustaja pakutud lahenduse kohta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, Wisercat Estonia OÜ, vaidlustuses ja 29.10.2024. a esitatud täiendavates seisukohtades põhjendatakse taotlust alljärgnevalt. 5.1. Vaidlustaja pakkumus sai maksumuse eest maksimumpunktid, s.o 20 punkti. Kvalitatiivsetes hindamise kriteeriumides sai Vaidlustaja pakkumus 71,59 punkti maksimaalsest 80-st. Hankija on Vaidlustaja pakkumust ebaõigesti hinnanud. Vaidlustaja pakkumus peaks saama kvaliteedikriteeriumides maksimumpunktid. Kuna Vaidlustaja pakkumus oli ka maksumuselt soodsaim, tuleb Vaidlustaja pakkumus tunnistada AS-i Helmes pakkumuse asemel edukaks. 5.2. Hindamise kriteeriumis „Visioon ehk lahenduse kirjeldus“ (edaspidi Visiooni kriteerium) oli võimalik saada maksimaalselt 20 punkti, Vaidlustaja sai 16,2. Kriteerium jagunes kolmeks alakriteeriumiks, millest igaühe eest anti hinne (maksimaalselt 9, 9 ja 7). Suurima koondhinde (summeerimisel maksimaalselt 25) saanud pakkumus sai kriteeriumis maksimumpunktid ehk 20 punkti, ülejäänud proportsionaalselt vähem. Vaidlustaja pakkumus sai alakriteeriumides 1.1 ja 1.21 parima hinde 9 asemel hinde 5. Alakriteeriumis 1.3 sai Vaidlustaja pakkumus parima hinde 7. Seega kujunes Vaidlustaja pakkumuse koondhindeks 17. Kui Hankija oleks Vaidlustaja pakkumust õigesti hinnanud, oleks tema koondhinne 25 ja Vaidlustaja pakkumus oleks saanud kriteeriumis 20 punkti. 5.3. Hindamise kriteeriumis „Prototüüp ehk proof of concept (POC)“ (edaspidi Prototüübi kriteerium) oli võimalik saada maksimaalselt 60 punkti, Vaidlustaja pakkumus sai 55,39. Kriteerium jagunes neljaks alakriteeriumiks, millest igaühe eest anti hinne (maksimaalselt 5, 10, 30 ja 20). Suurima koondhinde (summeerimisel maksimaalselt 65) saanud pakkumus sai Prototüübi kriteeriumis maksimumpunktid ehk 60 punkti, ülejäänud proportsionaalselt vähem. Vaidlustaja pakkumus sai alakriteeriumis 1.2 parima hinde 10 asemel hinde 5. Ülejäänud alakriteeriumides sai Vaidlustaja pakkumus parima hinde, seega kujunes Vaidlustaja pakkumuse koondhindeks 60. Kui Hankija oleks Vaidlustaja pakkumust õigesti hinnanud, oleks tema pakkumuse koondhinne 65 ja Vaidlustaja pakkumus oleks saanud kriteeriumis 60 punkti. 5.4. Hankija on ebaõigesti hinnanud Vaidlustaja pakkumust, andes Visiooni kriteeriumi alakriteeriumides 1.1.1 ja 1.1.2 parima hinde 9 asemel hinde 5. 5.4.1. Alakriteeriumis 1.1.1 pidi saama hinde 9 järgmisel juhul: Visioon ehk lahenduse kirjeldus on täielikult arusaadav ja selgelt põhjendatud (sh välja on toodud miks on valitud lahendus kõige sobilikum ning lahenduse positiivseid ja negatiivseid külgi on mõlemaid välja

1 Vaidlustuses nimetatud alakriteeriumid 1.1 ja 1.2 on tegelikult alakriteeriumid 1.1.1 ja 1.1.2, nagu käesolevas otsuses edaspidi on märgitud.

3 (15)

toodud vähemalt 3) ja valitud lahendus (sh tehnoloogia valik) on parimal võimalikul moel sobilik MFE lahenduse peale viimiseks ja on pilvesõbralik. Lahenduse kirjeldus vastab hankija ootustele. 5.4.2. Alakriteeriumis 1.1.1 pidi saama hinde 5 järgmisel juhul: Visioon ehk lahenduse kirjeldus on suures osas (kuid mitte täielikult) arusaadav ja/või suures osas (kuid mitte täielikult) selgelt põhjendatud (nt selle positiivseid ja/või negatiivseid külgi on välja toodud 2) ja/või suures osas (kuid mitte täielikult) sobilik MFE lahenduse peale viimiseks ja/või suures osas (kuid mitte täielikult) pilvesõbralik ja/või lahenduse kirjeldus sisaldab 1-2 väiksemat puudust, mis ei võimalda anda kõrgemat hinnet ja/või lahenduse kirjeldus vastab väiksemate mööndustega hankija ootustele. Hankija on andnud Vaidlustaja pakkumusele hinde 5 järgmisel põhjusel: [ärisaladus] Hankija põhjendused ei vasta tõele. [ärisaladus] 5.4.3. Kuna Vaidlustaja pakutud visioon on arusaadav ja põhjendatud ning valitud lahendus on parimal võimalikul moel sobilik MFE lahenduse peale viimiseks ja on pilvesõbralik, pidanuks Vaidlustaja pakkumus saama hindeks 9. 5.5. Hankija on ebaõigesti andnud Vaidlustaja pakkumusele alakriteerium 1.1.2 hinde 9 asemel hinde 5. 5.5.1. Alakriteeriumis 1.1.2 pidi saama hinde 9 järgmisel juhul: Visioon ehk lahenduse kirjeldus annab hankijale veendumuse, et pakkujal on laialdased teadmised MFE lahenduse peale viimiseks. 5.5.2. Alakriteeriumis 1.1.2 pidi saama hinde 5 järgmisel juhul: Visioon ehk lahenduse kirjeldus annab hankijale veendumuse, et pakkujal on piisavad teadmised MFE lahenduse peale viimiseks. 5.5.3. Hankija on andnud Vaidlustaja pakkumusele hinde 5 järgmisel põhjusel: [ärisaladus]. See põhjendus on sisuliselt sama, mis Hankija andis alakriteeriumis 1.1.1 Hankija on seega samal põhjendusel võtnud maha punkte kahes erinevas kriteeriumis. [ärisaladus] 5.5.4. Hankija hinnang, et Vaidlustajal ei ole laialdasi teadmisi MFE tehnoloogiast, on ebaõige. Vaidlustaja pakkumus pidanuks saama alakriteeriumis 1.1.2 hinde 9. 5.5. Hankija on ebaõigesti andnud Vaidlustaja pakkumusele Prototüübi kriteeriumi alakriteeriumis 1.1.2 parima hinde 10 asemel hinde 5. Üheks hinde 10 eelduseks on: Dockeri konteineri ehitamiseks vajalikud .jar failid on lisatud pakkumusega esitatud .zip faili.“ Hankija väidab: Pakkumusega esitatud .zip faili pole lisatud Dockeri konteineri ehitamiseks vajalikke .jar faile. Seega vastavalt hindamismetoodikale pole proovitööle võimalik selle alamkriteeriumi eest anda kõrgemat hinnet kui 5. Hankija eksib. Vaidlustaja prototüübi .zip fail sisaldab kõiki vajalikke .jar faile. Need asuvad .m2 kataloogis. Backend komponendi README.md failis on selgesõnaliselt välja toodud, kus asuvad vajalikud .jar failid. 5.6. Hankija on oma hinnangus faktiliselt eksinud. Hankija ei ole tõenäoliselt .m2 kausta märganud. See ei tähenda, et seda pole olemas. Kuna Hankija ainus etteheide Prototüübi kriteeriumi alakriteeriumis 1.2 on ebaõige, pidanuks Vaidlustaja pakkumus saama hinde 10. 5.7. 29.10.2024. a esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 5.7.1. Hankija on ebaõigesti andnud Vaidlustaja pakkumusele Visiooni kriteeriumi alakriteeriumides 1.1.1 ja 1.1.2 parima hinde 9 asemel hinde 5. Hankija on mõlemas alakriteeriumis võtnud Vaidlustaja pakkumuselt punkte maha sisuliselt samal põhjusel. 5.7.2. Kuigi hindamismetoodika näeb Hankijale ette laia kaalutlusõiguse (Hankija hinnangul), ei saa iga hinnang õigustada pakkumuselt punktide maha võtmist. Hankija väited, miks ei ole Vaidlustaja pakkunud parimat võimalikku lahendust, on suures osas ebaõiged ja ülejäänud osas asjakohatud.

4 (15)

5.7.3. Hankija väitel [ärisaladus] Vaidlustaja lahenduses [ärisaladus], kui aga Hankija arvates oleks [ärisaladus]. Hankija hinnangul võib Vaidlustaja lahendus [ärisaladus]. [Ärisaladus] on Hankija hinnangul mõistlik [ärisaladus]. 5.7.4. Tõsi on, et Vaidlustaja [ärisaladus], kuid [ärisaladus]. Vaidlustaja lahendus ei näe ette [ärisaladus]. Vaidlustaja visioon näeb vastupidi ette, et [ärisaladus]. [Ärisaladus] on Vaidlustaja visiooni puhul seega välistatud. [ärisaladus]. 5.7.5. Hankija selgitas hindamise otsuses, et [ärisaladus]. Vaidlustaja vaidles vaidlustuses vastu, et [ärisaladus]. Hankija on sellega vastuses vaidlustusele tegelikult nõustunud: [ärisaladus]. Hankija hinnang Vaidlustaja lahendusele on seega ka selles osas otseselt ebaõige. 5.7.6. Kuigi Hankija nõustub, et Vaidlustaja lahenduse puhul [ärisaladus]. Vaidlustaja hinnangul on see [ärisaladus]. Põhimõtteliselt võiks Hankija samal argumentatsioonil [ärisaladus]. Seetõttu ei pidanud pakkujad seda ka visioonis eraldi ette nägema, mis Hankija enda sõnul pidi kajastama üksnes kõige olulisemaid aspekte. Nagu Hankija ka ise möönab, ei ole [ärisaladus]. Selle [ärisaladus], ei ole põhjendatud. [ärisaladus]. 5.7.7. Hankija väidab, et [ärisaladus], kuna sellisel juhul kaotab visiooni koostamine oma mõtte – iga pakkuja koostab täpselt selle lahenduse, mille sisu on Hankija ette andnud. Hankija jätab mainimata, et Kolmandale isikule oligi teada täpselt see lahendus, mida Hankija soovib näha. Hankija avaldas 05.09.2024 – s.o pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva – oma veebilehel artikli, mille järgi on Hankija koostöös Kolmanda isikuga loonud eesti.ee portaalile uue lahenduse. Kolmas isik oli seega visiooni loomisel ülejäänud pakkujatega teises inforuumis. Kolmas isik oli kõik portaali arhitektuurilised küsimused saanud Hankijaga läbi arutada, sh oli Kolmas isik teadlik, et [ärisaladus]. Ülejäänud pakkujad ei saanud [ärisaladus] teadlikud olla, mille tõttu pidanuks Hankija selle RHAD-is eraldi välja tooma. 5.7.8.Vaidlustaja on visioonis toonud välja oma pakutud lahenduse. Ebaõige on Hankija vastuväide, et Vaidlustaja ei ole toonud visioonis välja, [ärisaladus]. Vaidlustaja on seda käsitlenud oma visiooni peatükis [ärisaladus]. 5.7.9. Ebaõige on ka Hankija väide, et [ärisaladus]. 5.7.10. Hankija on ebaõigel arusaamal, et üheks MFE põhimõtteks on, et [ärisaladus], mitte ei ole see üksnes Hankija enda eesmärk. Hankija viitab Vaidlustaja poolt vaidlustuses esitatud materjalile, milles [ärisaladus]. Vaidlustaja pakutud lahendus [ärisaladus]. Vaidlustaja on proovitöös selgitanud, [ärisaladus]. MFE põhimõtteks ei ole, et [ärisaladus]. 5.7.11. Hankija väidab, et Vaidlustaja lahenduse järgi toimub [ärisaladus]. See ei vasta tõele. Vaidlustaja ei ole väitnud, et [ärisaladus]. Hankija ei ole läbivalt mõistnud, et Vaidlustaja lahenduses [ärisaladus] – see tuleneb otseselt Vaidlustaja pakkumusest. 5.7.12. Arvestades, millises ulatuses on Hankija esitanud Vaidlustaja lahenduse kohta ebaõigeid väiteid, ei saa hindamisotsus olla õiguspärane. Vaidlustuskomisjon on oma praktikas selgitanud, et olukorras, kus suurem osa hankija põhjendustest on ekslikud, on ilmne, et pakkumusele antud hindepunktide summa ei ole õige ega põhjendatud. Tegemist on kaalutlusveaga, mis tingib otsuse õigusvastasuse. 5.7.13. Vaidlustaja pakutud visioon on arusaadav ja põhjendatud ning valitud lahendus on parimal võimalikul moel sobilik MFE lahenduse peale viimiseks, samuti on Vaidlustajal sellest laialdased teadmised. Vaidlustaja pakkumus pidanuks nii alakriteeriumis 1.1.1 kui 1.1.2 saama hindeks 9. 5.7.14. Hankija möönab, et ta on Vaidlustaja pakkumust Prototüübi kriteeriumis valesti hinnanud. Seega puudub vaidlus, et Vaidlustaja pakkumuse koondhinne selles kriteeriumis oleks pidanud olema 65 ning Vaidlustaja oleks pidanud saama kriteeriumi eest maksimaalsed 60 väärtuspunkti.

5 (15)

6. Hankija, Riigi Infosüsteemi Amet, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija vastus esitati 16.10.2024 kirjaga) ning palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 6.1. 08.10.2024 otsusega tunnistas Hankija edukaks hindamiskriteeriumide alusel 99,01 punkti saanud AS-i Helmes pakkumuse. Ühispakkujate Wisercat Estonia OÜ ja Krabu Grupp OÜ pakkumus jäi teisele kohale 91,59 punktiga. 6.2. Vaidlustaja pakkumuse hindamine Visiooni kriteeriumi alakriteeriumi 1.1.1 alusel. Vaidlustaja väidab vaidlustuses, et [ärisaladus]. Hankija ei nõustu sellega, et [ärisaladus]. Pakkujatelt visiooni küsimise ja selle hindamise eesmärk on välja selgitada majanduslikult soodsaim pakkumus. Kui Hankija tooks proovitöö lähteülesandes või hindamiskriteeriumides välja kogu võimaliku tehnilise lahenduse kirjelduse, siis kaotab visiooni ehk lahenduse kirjelduse koostamine oma mõtte. Sellisel juhul pakkujad pidanuks koostama lahendust, mille sisu on Hankija pakkujatele ette öelnud. Pakkujatel puuduks võimalus oma visiooni ja lahendusi pakkuda. 6.3. Hankija palus pakkujatel esitada proovitöö seetõttu, et lisaks pakkumuse maksumusele saaks parima pakkumuse välja selgitamisel arvesse võtta ka pakkuja nägemust ja arusaama micro frontend kontseptsioonist, mille rakendamisega peab edukas pakkuja lepingu raames tegelema hakkama. Proovitöö hindamisel ja hindamistulemuse parema mõistmise jaoks on Hankija hindamisprotokollis toonud näitena välja mis Hankija hinnangul oleks võinud olla parim võimalik lahendus MFE lahenduse peale viimiseks. 6.4. Vaidlustaja väidab vaidlustuses, et [ärisaladus]. Vaidlustaja on esitanud selle väite enda visioonis [ärisaladus] plussina. Samas ei ole Vaidlustaja oma proovitöös sellele funktsionaalsusele ühtegi sisulist viidet teinud. Vaidlustaja ei toonud enda visioonis välja [ärisaladus], seega puudus Hankijal võimalus järeldada, et pakkuja enda visioonis sellist tehnilist lahendust ette nägi. 6.5. Vaidlustaja väidab vaidlustuses, et [ärisaladus]. Hankija nõustub, et [ärisaladus]. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et frontend rakendused on tihedalt seotud taustteenustega (backend) ning alati ei ole võimalik [ärisaladus]. Seetõttu on riskide minimeerimiseks igati õigustatud [ärisaladus]. Seda väidet kinnitab vaidlustuses ka Vaidlustaja ise, viidates allikale https://microfrontends.org/, kus peatükis „Core Ideas behind Micro Frontends“ on toodud punkt „Isolate Team Code“ ning mille sisuline mõte on, et tiimid [ärisaladus], vaid saaks oma isoleeritud tükiga tegeleda. [ärisaladus]. Eeltoodust tulenevalt ei vasta Vaidlustaja pakkumus Visiooni kriteeriumi alakriteeriumi p-is 1.1.1 hinde 9 juures toodud tingimusele, ehk on parimal võimalikul moel sobilik MFE lahenduse peale viimiseks. 6.6. Vaidlustaja väidab vaidlustuses, et [ärisaladus]. Hankija mõistab Vaidlustaja väidet, kuid visiooni küsimise eesmärk ei olnud fikseerida lõplikku realiseeritavat lahendust (seetõttu on hindamismetoodikas kasutusel ka sõna „visioon“) vaid välja selgitada majanduslikult soodsaim pakkumus loodud visiooni ja prototüübi alusel. Majanduslikult soodsaima pakkumuse valikuks saab olla vaid pakkuja poolt pakkumusega esitatud proovitöö kirjeldus, millest Hankija hindamisel ka lähtus. Spekuleerides pakkuja eest ei saa Hankija arvata, kas [ärisaladus] on pakkuja poolt arvesse võetud või mitte juhul, kui proovitöö kirjeldus seda ei sisalda. 6.7. Vaidlustaja väidab vaidlustuses, et [ärisaladus]. Visiooni maht oli Hankija poolt piiratud (proovitöö kirjelduse p III 1), et pakkujad oleksid enda visiooni kirjeldamisel võimalikult konkreetsed, ei valguks laiali (suudaksid eristada olulist ebaolulisest) ning tooksid proovitöös välja kõige olulisemad aspektid, mida pakkuja hinnangul tuleb arvesse võtta. Samas ei olnud Hankija poolt ette antud vorminõudeid. Proovitöö vormistamisel sai pakkuja ise valida, millist infot, mis ulatuses ja millisel kujul hankijale esitada. 6.8. Eelpool toodust tulenevalt asjaolu, et Vaidlustaja lahenduses [ärisaladus] ei ole parim võimalik lahendus, ei tulenenud sellest, et visiooni maht oli Hankija poolt piiratud, ega sellest, et visiooni koostamisel polnud võimalik käsitleda kõiki detaile, vaid sellest, et Vaidlustaja ei näinud proovitööd koostades ette [ärisaladus] ning sellest tulenevalt ei pakkunud välja ka lahendust, mis [ärisaladus]. Sellest tulenevalt leiab Hankija, et proovitöö lahendus ei ole

6 (15)

parimal võimalikul moel sobilik MFE lahenduse peale viimiseks ning seega on Vaidlustaja proovitööd hinnanud õiguspäraselt. 6.9. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väidetega, et Hankija ei ole käitunud läbipaistvalt (RHS § 3 p 1) ega kohelnud pakkujaid võrdselt (RHS § 3 p 2). Asjaolu, et minikonkursil osaleb ka pakkuja, kes on eelmise minikonkursi võitnud, ei tähenda, et Hankija kohtleb pakkujaid ebavõrdselt. Vaidlustaja väitel kohtleb Hankija oma raamlepingu partnereid ebavõrselt alates hetkest, kui hakatakse raamlepingu raames teist minikonkurssi läbi viima. Samas jätab Vaidlustaja tähelepanuta, et raamlepingu alusel läbiviidavates minikonkurssides osalevad pakkujad, kes on varasemaid minikonkursse juba ka võitnud. Riigihanke läbiviimise hetkeks oli Hankija raamlepingu alusel lepingulises suhtes olnud kõigi raamlepingu partneritega, st ka Vaidlustajaga. 6.10. Vaidlustaja pakkumuse hindamine Visiooni kriteeriumi alakriteeriumi 1.1.2 alusel. 6.10.1. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Hankija on samal põhjendusel võtnud maha punkte kahes erinevas kriteeriumis - st alakriteeriumides 1.1.1 ja 1.1.2. Hindamismetoodika p-i 1.1 kohaselt antakse hinded proovitöö osas järgmiselt: visioon ehk lahenduse kirjeldus, kuidas Orbeon XForms’il arendatud e-teenused MFE lahenduse peale viia. Sellest tulenevalt on ka alakriteeriumides 1.1.1 ja 1.1.2 märgitud valitud lahendus (sh tehnoloogia valik) on parimal võimalikul moel sobilik MFE lahenduse peale viimiseks (p 1.1.1) ja pakkujal on laialdased teadmised MFE lahenduse peale viimiseks (p 1.1.2), seega hindamismetoodika kohaselt on MFE lahenduse peale viimine hinnatav mõlema alakriteeriumi alusel. Pakkujad ei ole selles osas Hankijale enne pakkumuste esitamist vastuväiteid edastanud ega RHAD-i vaidlustanud. 6.10.2. Alakriteeriumi 1.1.1 kohaselt on hindamiseks pakkuja väljapakutud visioon ehk lahendus. Alakriteeriumi 1.1.2 eesmärk on hinnata visiooni ehk lahenduse kirjelduse põhjal pakkuja teadmisi MFE lahenduse peale viimiseks. Mõlema alakriteeriumi eest oli võimalik saada hindeks 9, 5 või 1 vastavalt proovitöö hindamismetoodikale. 6.10.3. Vaidlustaja väidab vaidlustuses, et [ärisaladus]. Vaidlustusest ei selgu, mida pidas Vaidlustaja silmas märkides [ärisaladus]. Hankija järeldab vaidlustusest, et Vaidlustaja pidas [ärisaladus] all silmas, et [ärisaladus]. Vaidlustaja väide on sisuliselt ebaõige ja jääb Hankija jaoks seosetuks (lause esimene ja teine pool pole omavahel loogilises seoses). Lahendus, kus [ärisaladus], ei ole võimalik käsitleda võrdse lahendusena sellega, kus [ärisaladus]. Oma väitega demonstreeris Vaidlustaja veelkord, et tal ei ole laialdasi teadmisi MFE lahenduse peale viimiseks ning seetõttu ei saa talle alakriteeriumis 1.1.2 omistada maksimaalset hinnet 9. 6.10.4. Hankija ei nõustu Vaidlustaja vaidlustuses märgituga, et Hankija väidab, et MFE lahenduse eesmärk peab olema see, et [ärisaladus]. Kui see on hankija spetsiifiline eesmärk, pidanuks see olema RHADis sätestatud. Pakkujatelt visiooni küsimise ja selle põhjal pakkuja teadmiste hindamise eesmärk on välja selgitada majanduslikult soodsaim pakkumus. Lisaks sellele, [ärisaladus] on põhimõttega, mis tuleneb MFE kontseptsiooni põhimõtetest. [ärisaladus] on välja toodud MFE kontseptsiooni kirjeldavates materjalides, sh Vaidlustaja viidatud materjalis https://micro- frontends.org/ peatükk „Core Ideas behind Micro Frontends“ toodud punkt „Isolate Team Code“ (mh Google otsingumootori vastetest leiab ka teisi näiteid, nt https://medium.com/geekculture/what-is-microfrontend-benefits-of-using-micro- frontend- architecture-f6d667edb03d). 6.10.5. Vaidlustaja väidab vaidlustuses, et [ärisaladus]. Vaidlustaja pakutud visiooni järgi tähendab, et [ärisaladus]. Arendusprotsessi optimeerimine ongi see, et [ärisaladus]. Seda osa arendusprotsessi optimeerimise mõistmisest Vaidlustaja visioon ei demonstreeri. Pakkuja esitatud proovitöö visioonis [ärisaladus]. 6.10.6. Vaidlustaja demonstreeris, et tal ei ole laialdasi teadmisi MFE lahenduse peale viimiseks ning seetõttu ei saa talle alakriteeriumis 1.1.2 omistada maksimaalset hinnet 9.

7 (15)

6.11. Vaidlustaja pakkumuse hindamine Prototüübi kriteeriumi alusel. Vaidlustuse kohaselt oleks Vaidlustaja pakkumus pidanud saama Prototüübi kriteeriumi alakriteeriumis 1.2 hinde 10, kuna Vaidlustaja prototüübi .zip fail sisaldab kõiki vajalikke .jar faile (need asuvad .m2 kataloogis). Hankija kontrollis veelkord Vaidlustuse pakkumuse sisu ning nõustub, et Vaidlustaja prototüübi .zip fail sisaldab kõiki vajalikke .jar faile. Vaidlustaja koondhinne Prototüübi kriteeriumis oleks pidanud olema 65 ning Vaidlustaja oleks pidanud saama selle kriteeriumi eest 60 väärtuspunkti. 6.12. Kuna Hankija ei nõustu, et pakkuja oleks pidanud saama Visiooni kriteeriumi alakriteeriumides 1.1.1 ja 1.1.2 hinde 5 asemel kõrgema hinde, siis ei saaks Vaidlustaja pakkumus kokku rohkem kui 96,20 väärtuspunkti, mis on vähem kui Hankija 08.10.2024 otsusega edukaks tunnistatud Kolmanda isiku pakkumusele antud väärtuspunktid, s.o 99,01. Pakkumuste järjestus ei muutuks ning sellega ei muutuks õigusvastaseks Hankija otsus, millega Kolmanda isiku pakkumus tunnistati edukaks. Sellest tulenevalt jätab Hankija hindamisprotokolli muutmata. 6.13. 04.11.2024. a esitas Hankija täiendavad seisukohad. 6.13.1. Vaidlustaja väidab meelevaldselt, et Hankija on mõlemas alamkriteeriumis võtnud Vaidlustaja pakkumuselt punkte maha sisuliselt samal põhjusel. Hankija on selgitanud Visiooni kriteeriumi alakriteeriumide erinevust ja jääb nende seisukohtade juurde. Hankija juhib tähelepanu, et hindamismetoodika kohaselt on tegemist erineva sisuga alakriteeriumidega. Ühe puhul hinnatakse visiooni ehk lahenduse parimal võimalikul moel sobilikkust MFE lahenduse peale viimiseks, kirjelduse arusaadavust ja selget põhjendatust ning teise puhul hinnatakse pakkuja laialdasi teadmisi MFE lahenduse peale viimisel. Tulenevalt hindamismetoodikast pidid pakkujad kõikide alakriteeriumide hindamiseks esitama ainult visiooni/lahenduse kirjelduse, st pakkujad ei pidanud esitama mitut erinevat dokumenti, vaid ainult ühe, mille alusel Hankija teostas pakkumuste hindamist. 6.13.2. Hindamismetoodika on RHAD-i üks osa. Hankemenetluse raames ei ole Vaidlustaja hindamismetoodikat vaidlustanud, st Vaidlustajale oli hindamismetoodika selge ega tekitanud küsimusi, mh Vaidlustaja ei pidanud hindamismetoodikat õigusvastaseks. Pakkuja hoolsuskohustus on mh ka küsida RHAD-i osas täiendavaid selgitusi, kui talle jääb midagi ebaselgeks. Vaidlustaja pole ka seda teinud. Eelpool toodust võib järeldada, et RHAD, mh hindamismetoodika on Vaidlustajale olnud selged ning arusaadavad. 6.13.3. Vaidlustaja meelevaldsete oletuste põhjal ei saa teha järeldust, et Hankija oleks alakriteeriumi 1.1.1 (lahenduse sobilikkus) ja alakriteeriumi 1.1.2 (pakkuja teadmised MFE lahenduse peale viimisel) sisuliselt hindamata jätnud. Sellest, et visiooni ja pakkuja MFE alaseid teadmisi põhjendatakse hindamise alakriteeriumide raames sarnase sõnastusega, ei saa teha järeldust, et Hankija ei oleks kaalutlusõigust teostanud ega tegelikku sisulist hinnangut andnud. Hindamise kord oli kõigi pakkujate jaoks ühetaoline ega andnud ühelegi pakkujale eelist. Pakkujaid soosiva tõlgenduse eelistamisest saab rääkida juhul, kui mõni hanketingimus oleks sõnastatud viisil, mis piirab riigihanke üldisi põhimõtteid kasutada efektiivsemalt ära konkurentsi ja säästa hankija rahalisi vahendeid. 6.13.4. Meelevaldne on Vaidlustaja väide, et Kolmandale isikule oli teada, mida Hankija soovib visioonis näha ning Kolmas isik oli kõik portaali arhitektuurilised küsimused saanud Hankijaga läbi arutada. Oleks see nii olnud, siis oleks Kolmanda isiku pakkumus saanud alakriteeriumi 1.1.1 eest maksimaalse hinde. Kolmanda isiku pakkumusele on omistatud maksimumist väiksem hinne, kuna Hankija lähtus oma hinnangute andmisel hindamismetoodikast ja pakkuja poolt esitatud visioonist. 6.13.5. Vaidlustaja heidab Hankijale ette, et eesti.ee loodud lahenduse artikkel on avaldatud peale pakkumuse esitamise tähtaega ja et Kolmas isik oli seega visiooni loomisel ülejäänud pakkujatega teises inforuumis. Sellel etteheitel puudub alus, kuna tegemist on vaid informatiivse pressiteatega, kus samal ajal sisukad ja tehnilisi lahendusi kirjeldavad artiklid [ärisaladus] on leitavad kõigile kiire Google otsingu tulemusena. Internetist leiab palju allikaid ja artikleid, mis on avaldatud enne pakkumuste esitamise tähtaega ning milles kirjeldatakse sama lahendust ja selle eeliseid ning kasusid, mida Hankija on hindamisprotokollis ja vaidlustusmenetluses põhjalikult selgitanud. Muuhulgas on

8 (15)

kirjeldatud, kuidas [ärisaladus]. Seega Vaidlustajal oli võimalik väikese uurimistöö tulemusena jõuda parima võimaliku lahenduseni. 6.13.6. Hankija poolt Vaidlustaja pakkumusele Visiooni kriteeriumi alakriteeriumi 1.1.1 hindamise osas omistatud punktid on kooskõlas hindamismetoodikaga ja seega õiguspärased. 6.13.6.1. Hindamismetoodika p-i 1.1.1 kohaselt visioon ehk lahenduse kirjeldus on täielikult arusaadav ja selgelt põhjendatud (sh välja on toodud miks on valitud lahendus kõige sobilikum ning lahenduse positiivseid ja negatiivseid külgi on mõlemaid välja toodud vähemalt 3) ja valitud lahendus (sh tehnoloogia valik) on parimal võimalikul moel sobilik MFE lahenduse peale viimiseks ja on pilvesõbralik. Lahenduse kirjeldus vastab hankija ootustele. 6.13.6.2. Vaidlustaja täiendavates seisukohtades on Vaidlustaja märkinud [ärisaladus]. Vaidlustaja räägib ise endale vastu, kuna Vaidlustaja esitatud visioon kinnitab vastupidist. Vaidlustaja visiooni, sh lk-l 3 toodud [ärisaladus] näeb lahendus ette [ärisaladus]. Hankija lähtub pakkumuse hindamisel pakkuja esitatud lahendusest. Kui visioonis ei ole selgelt ja ühemõtteliselt välja öeldud, mis on olnud pakkuja visioon, siis ei pidanud Hankija sellest ka teadma või kuidagi oletama, et Vaidlustaja lahendus [ärisaladus]. Juba üksnes sellest tulenevalt ei ole Hankijal võimalik Vaidlustajale omistada maksimaalset hinnet 9, kuna pakkumus ei ole üheselt mõistetav ega selge. 6.13.6.3. Vaidlustaja visioonis pole toodud [ärisaladus]. Tulenevalt hindamismetoodikast [ärisaladus] ei ole Hankijal võimalik Vaidlustajale maksimaalset hinnet alamkriteeriumi eest omistada. Nimetatud puuduse tõttu on Hankija andnud Vaidlustajale hindamisprotokollis kajastuva hinde, kuna [ärisaladus]. 6.13.6.4. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Vaidlustaja visiooni puhul [ärisaladus]. 6.13.6.5. Hankija nõustus oma vastuses vaidlustusele, et [ärisaladus], kuid sellele järgnes Hankija selgitus, millised ohud kaasnevad, kui [ärisaladus]. Hindamisprotokollile täiendavalt on Hankija andnud selgitusi vaidlustusmenetluses, miks ei ole võimalik Vaidlustaja esitatud visiooni alusel anda kõrgemat hinnet kui 5. Hankija selgitused on Vaidlustaja aga tähelepanuta jätnud. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et Hankija väited ei pea paika. 6.13.6.6. Vaidlustaja väidab täiendavates seisukohtades, et [ärisaladus]. Hankija tõi oma vastuses vaidlustusele välja selgitused, mis kirjeldavad, miks ei ole võimalik väita, et [ärisaladus]. Hankija tõi välja, millist [ärisaladus] ning millised täiendavad puudused on Vaidlustaja lahendusel. Seega, [ärisaladus] ei ole [ärisaladus] nagu Vaidlustaja väidab, sest [ärisaladus] saadav kasu ületab potentsiaalse kahju ja/või ebamugavused ja/või miinuseid, mis kaasneksid, kui [ärisaladus]. Vaidlustaja on vaielnud Hankija argumentidele vastu, kuid pole toonud välja tuua ühtegi argumenti, miks just Vaidlustaja pakutud visioon oleks parimal võimalikul moel sobilik MFE lahenduse peale viimiseks. 6.13.6.7. Vaidlustaja täiendavate seisukohtade väide, et [ärisaladus] on kontekstist välja rebitud. Hankija pole nõus, et on seda öelnud. Hankija on oma vastuses tõdenud, et Hankija nõustub, et [ärisaladus] ning hankija ei saa spekuleerides pakkuja eest arvata [ärisaladus] on pakkuja poolt arvesse võetud või mitte juhul, kui proovitöö kirjeldus seda ei sisalda. Vaidlustaja on enda täiendavates seisukohtades kinnitanud, et tõsi on, et [ärisaladus]. Kuigi Vaidlustaja üritab jätta muljet, et ta on kaudselt tuletatavalt ette näinud [ärisaladus], siis soovib Hankija rõhutada, et esitatud visiooni järgi ei ole [ärisaladus] ka kaudselt tuletatav. 6.13.6.8. Vaidlustaja täiendavates seisukohtades Vaidlustaja selgitab [ärisaladus] kuidas [ärisaladus]. Hindamisprotokollis ja Hankija vastuses vaidlustusele [ärisaladus] on aga märgitud [ärisaladus]. See lahendus eeldab aga seda, et oleks vaja [ärisaladus]. Lisaks sellele ka Vaidlustaja täiendavates seisukohtades viidatud visiooni peatükk [ärisaladus] ei sisalda lahendust Hankija vastuses viidatud väljakutsetele (st [ärisaladus]), sest ainult [ärisaladus]. Vaidlustaja visioonis pole aga käsitletud kuidas [ärisaladus]. Seega on ebaõige Vaidlustaja väide, et Vaidlustaja on käsitlenud oma visioonis [ärisaladus]. Vaidlustaja visioonis toodud info järgi sai Hankija järeldada ainult seda, et [ärisaladus], mis ei ole parimal võimalikul moel sobilik MFE lahenduse peale viimiseks. Vaidlustaja pakutud visiooni sisustamine on pakkuja hoolsuskohustus. Hankija ei saa teha mistahes oletusi visiooni sisus kui Vaidlustaja on need

9 (15)

selgitused pakkumuse esitamisel ise märkimata jätnud. 6.13.6.9. Vaidlustusmenetluses toodud selgitustel ja põhjendustel ei ole võimalik Vaidlustaja pakkumusele omistada alakriteeriumi 1.1.1 alusel suuremat hinnet kui 5, kuna esitatud visioon ehk lahenduse kirjeldus ei ole täielikult arusaadav ja selgelt põhjendatud [ärisaladus] ja valitud lahendus ei ole parimal võimalikul moel sobilik MFE lahenduse peale viimiseks. 6.13.7. Hankija täiendavad seisukohad Visiooni kriteeriumi alakriteeriumi 1.1.2 hindamise osas. 6.13.7.1. Vaidlustaja väide, et ta [ärisaladus] on ebatäpne. Esitatud visioonist lähtuvalt ei olnud võimalik [ärisaladus]. 6.13.7.2. Vaidlustaja püüab väitega [ärisaladus] Hankija selgitusi ja argumente alavääristada, kuid tegelikult demonstreerib Vaidlustaja selle lausega, et Vaidlustaja pole sisuliselt aru saanud [ärisaladus]. Vaidlustaja üritab jätta muljet, et selline lähenemine oleks ilmselge liialdus, kuid tegelikult kinnitab see veelkord, et Vaidlustaja ei ole aru saanud [ärisaladus] võimalustest ning seega ei ole võimalik jõuda järeldusele, et Vaidlustajal on laialdased teadmised MFE lahenduse peale viimiseks. 6.13.7.3. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega [ärisaladus]. Vaidlustaja pakutud visioon ei ole [ärisaladus], mida lisaks Hankija seisukohtadele kinnitavad ka artiklites kirjeldatud põhjendused. Artiklites ja Hankija poolt viidatud lahendus annab [ärisaladus]. Samal ajal Hankija viidatud lahendusega [ärisaladus]. Täiendavates seisukohtades toodud väide kinnitab taaskord, et Vaidlustajal puuduvad laialdased teadmised MFE lahenduse peale viimiseks. 6.13.7.4. MFE põhimõtete [ärisaladus] õige rakendamise tulemusena [ärisaladus]. See on üks positiivne tulem paljudest, mis MFE põhimõtete õige rakendamisega kaasneb (vaidlustusmenetluse raames on Hankija läbivalt andnud selgitusi MFE põhimõtete realiseerimise positiivsete tulemite osas). Vaidlustaja pakutud lahendusega on [ärisaladus]. Seega esitatud visiooni põhjal ei saanud Hankija teha järeldust, et Vaidlustajal on laialdased teadmised MFE lahenduse peale viimiseks. 6.13.7.5. Vaidlustaja on vaidlustuses ja täiendavate seisukohtades toodud väidetega demonstreerinud ja kinnitanud Hankija järeldust, milleni Hankija jõudis Vaidlustaja pakkumuse hindamisel Visiooni kriteeriumi alakriteeriumis 1.1.2, et Vaidlustajal on piisavad, aga mitte laialdased teadmised MFE lahenduse peale viimiseks. Hankija hindas pakkumust õiguspäraselt, kus vastavalt hindamise metoodikale ja lähtuvalt Vaidlustaja esitatud visioonist ei ole võimalik omistada Vaidlustaja pakkumusele alakriteeriumi 1.1.2 eest kõrgemat hinnet kui 5. 6.13.8. Riigikohtu otsuse nr 3-20-1198 p-i 21 kohaselt saab hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada. Mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused. Sellest tulenevalt, mh läbipaistvuse paremaks tagamiseks, püüdis Hankija anda vaidlustusmenetluse raames põhjalikud ja ammendavad selgitused ning põhjendused vaidlustaja lahendusele antud hinnangute osas. 7. Kolmas isik, AS Helmes, vaidleb vaidlustusele vastu (Kolmanda isiku sisuline seisukoht esitati 16.10.2024 ja 04.11.2024 kirjadega) ja palub jätta selle rahuldamata. 7.1 Vaidluse all oleva hindamiskriteeriumi ja -metoodika kohaselt antakse proovitööle Visiooni kriteeriumi alusel punkte järgmiselt: 1) alakriteeriumis 1.1.1 on võimalik saada 9 hindepunkti juhul, kui visioon ehk lahenduse kirjeldus on täielikult arusaadav ja selgelt põhjendatud (sh välja on toodud miks on valitud lahendus kõige sobilikum ning lahenduse positiivseid ja negatiivseid külgi on mõlemaid välja toodud vähemalt 3) ja valitud lahendus (sh tehnoloogia valik) on parimal võimalikul moel sobilik MFE lahenduse peale viimiseks ja on pilvesõbralik. Lahenduse kirjeldus vastab Hankija ootustele; 2) alakriteeriumis 1.1.2 on võimalik saada 9 hindepunkti juhul, kui visioon ehk lahenduse kirjeldus annab Hankijale veendumuse, et pakkujal on laialdased teadmised MFE lahenduse peale viimiseks.

10 (15)

Seega, kui visioon vajab kasvõi mõningast selgitamist või põhjendamist, Hankija veenmist, siis kehtiva hindamismetoodika järgi tuleb sellele anda mõlemas alakriteeriumis 5 hindepunkti, mitte 9. Vaidlustaja visioon on vajanud täiendavat selgitamist, veenmist, kusjuures Hankija leidis kokkuvõtlikult, et proovitöö lahendus ei ole parimal võimalikul moel sobilik MFE lahenduse peale viimiseks, mistõttu on 5 hindepunkti andmine kooskõlas hindamismetoodikaga ja riigihanke üldpõhimõtetega ning RHS § 30 lg 9 p-iga 4. 7.2. Kolmanda isiku hinnangul ei nähtu hindamismetoodikast võimalust anda maksimaalsed punktid juhul, kui kasvõi üks element ideaalse töö kirjeldusest on puudu. Vaidlustaja ei ole täitnud kõiki maksimaalsete hindepunkti saamise eeldusi, mistõttu on kohane omistada sellele proovitööle ka vastavalt hindepunkte. Komisjoni põhjendused on korrektsed ning nende alusel omistatud hindepunktide arv on kohane hindamismetoodikale. 7.3. Vaidlustaja on kaotanud 4 hindepunkti Visiooni kriteeriumi alakriteeriumi 1.1.1 õiguspäraselt ja kooskõlas hindamismetoodikaga. Hankija on selgitanud, et viidates allikale https://microfrontends.org/, kus peatükis „Core Ideas behind Micro Frontends“ on toodud punkt „Isolate Team Code“ ning mille sisuline mõte on see, et tiimid vaid saaks oma isoleeritud tükiga tegeleda. Kuivõrd Kolmas isik ei tea täpselt, millest Hankija räägib ärisaladusega kaetud osas ja selgelt mõistetav on üksnes osa vaid saaks oma isoleeritud tükiga tegeleda, siis selgitab Kolmas isik üldiselt, et MFE-de üks peamine mõte eesti.ee näitel on see, et riigiportaal on jagatud üksteisest sõltumatuteks komponentideks (nt vasakmenüü, päis, postkast jne), mida saab teistest sõltumatult muuta, uuendada jne. See põhimõte on tuvastatav nii avalikest andmetest kui ka TK-st. Proovitöö eeldas seega, et visioonis peab olema kirjeldatud piisava sõltumatuse tagamine komponentide vahel, et sellele oleks võimalik omistada alakriteeriumis 1.1.1 maksimaalsed punktid. 7.4. Hankija selgitab, et visiooni küsimise eesmärk ei olnud fikseerida lõplikku realiseeritavat lahendust (seetõttu on hindamismetoodikas kasutusel ka sõna „visioon“) vaid välja selgitada majanduslikult soodsaim pakkumus loodud visiooni ja prototüübi alusel. Ka Kolmas isik sai sellest samamoodi aru. Proovitöö oli teadmiste näitamise koht, kus Kolmas isik lähtus ette antud materjalidest. RHAD-ist ei nähtu, et lahendust sellisel kujul ka realiseerima minnakse. 7.5. Proovitööd tuleb hinnata ja vaadelda tervikuna, mistõttu on oluline, et selle iga erinev osa läheks omavahel kokku ega tekitaks segadust. Pakkuja hoolsuskohustuse hulka kuulub selge ja üheselt mõistetava pakkumuse esitamine, mida Vaidlustaja Hankija tagasiside põhjal ei ole teinud, jättes olulist infot esitamata. 7.6. Hankija on ka teistelt pakkumustelt, sealhulgas Kolmanda isiku pakkumuselt, proovitöö hindamisel punkte maha võetud. See tähendab, et Komisjon ei ole hinnanud töid kiirustades või ühekülgselt, vaid sisuliselt ja põhjalikult kõikide esitatud tööde lõikes, tuues välja põhjalikke selgitusi nii puuduste osas kui ka andes tagasisidet sellele, mis oleks võinud olla paremini ka juhul, kui tegemist ei ole otsese veaga. Komisjon on viinud hindamise läbi arvestades hindamismetoodikat, raamlepingut, RHS §-i 3 põhimõtteid ega ole teinud vigu hindamismetoodika tõlgendamisel ja proovitöö kontrollimisel. 7.7. Vaidlustaja on kaotanud 4 hindepunkti Visiooni kriteeriumi alakriteeriumi 1.1.2 alusel õiguspäraselt, kooskõlas hindamismetoodikaga. Hankija on selgitanud, et vaidlustuses demonstreeris Vaidlustaja veelkord, et tal ei ole laialdasi teadmisi MFE lahenduse peale viimiseks ning seetõttu ei saa talle alamkriteeriumis 1.1.2 omistada maksimaalset hinnet 9 nagu Vaidlustaja nõuab. Kolmas isik lähtus proovitöö teostamisel selgelt fookusest näidata oma laialdasi teadmisi MFE lahenduse peale viimiseks ning see oli ilmselgelt proovitöö üheks eesmärgiks. 7.8. TK esimesel lehel on kirjeldatud MFE lahenduse eesmärki, milleks on: Eelduslikult suvel 2024 läheb eesti.ee eraisiku ja ettevõtjaportaal üle micro-frontend (MFE, mikroesitluskiht) platvormile (MVP), millega eesti.ee pakub avaliku teenuse pakkujatele tehniliselt kaasaegset ja turvalist platvormi, nö kesta/raami (päis, jalus, vasakmenüü jms), mille külge saavad partnerid lisaarendusi vajamata oma mikroesitluskihil loodud teenuse juurde liita/lisada. Seega võimaldab eesti.ee MFE platvorm avaliku teenuse pakkujatel (PRIA, Tervisekassa jne) keskenduda oma teenuste sisulisele arendamisele, milles nad on kõige tugevamad, mitte platvormi tervikarendamisele ja käigushoidmisele. Sellest lähtekohast ka

11 (15)

Kolmas isik oma proovitöö tegemisel lähtus. 7.9. Olukorras, kus Vaidlustaja ei ole lähtunud MFE lahenduse eesmärgist ega ole lähtunud proovitöö koostamisel MFE kontseptsiooni põhimõtetest, polnud Hankijal võimalik hinnata tema pakkumust ka alakriteeriumis 1.1.2 kõrgemalt, kui 5 hindepunktiga. Vaidlustusest ja Hankija vastusest nähtub, et Vaidlustaja ei ole veennud Hankijat oma laialdaste teadmiste olemasolust MFE lahenduse peale üle viimisel. 7.10. Komisjon on viinud hindamise läbi arvestades hindamismetoodikat, raamlepingut, RHS §-i 3 põhimõtteid ega ole teinud mistahes vigu hindamismetoodika tõlgendamisel ega proovitöö kontrollimisel. 7.11. 04.11.2024. a esitas Kolmas isik täiendavad seisukohad. 7.11.1. Vaidlustaja on oma täiendavates seisukohtades leidnud, et Hankija väidab, et [ärisaladus], kuna sellisel juhul kaotab visiooni koostamine oma mõtte – iga pakkuja koostab täpselt selle lahenduse, mille sisu on hankija ette andnud. Hankija jätab mainimata, et kolmandale isikule oligi teada täpselt see lahendus, mida hankija soovib näha. Hankija avaldas 05.09.2024 – s.o pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva – oma veebilehel artikli, mille järgi on hankija koostöös kolmanda isikuga loonud eesti.ee portaalile uue lahenduse. Kolmas isik oli seega visiooni loomisel ülejäänud pakkujatega teises inforuumis. Kolmas isik oli kõik portaali arhitektuurilised küsimused saanud hankijaga läbi arutada, sealhulgas oli kolmas isik teadlik, et [ärisaladus]. Ülejäänud pakkujad ei saanud [ärisaladus] teadlikud olla, mille tõttu pidanuks hankija selle RHADis eraldi välja tooma. Vaidlustaja väited on ebaõiged – Kolmandale isikule ei olnud teada täpne lahendus, mida Hankija soovib näha ja seda on Hankija ka enda tagasisides Kolmandale isikule märkinud. Ärisaladuse tõttu ei too Kolmas isik seda käesoleval juhul välja. 7.11.2. Asjaolu, et Kolmas isik on varem juurutanud Hankija jaoks MFE-de arhitektuuri põhimõtteid eesti.ee portaali, ei ole andnud Kolmandale isikule põhjendamatuid eeliseid. On ilmne, et ettevõtja, kes on varasemalt MFE-de arhitektuuriga töötanud, tunneb seda eeldatavasti hästi, kuid Riigihankes oli hindamismetoodika üles ehitatud selliselt, et kõikidel pakkujatel oli võrdne võimalus näidata oma oskusi ja teadmisi eesti.ee portaali ja MFE arhitektuuriga seonduvalt, sest MFE arhitektuur on üldine arendamise põhimõte, mis ei ole eesti.ee portaali spetsiifiline. On ebaõige, et Kolmas isik oli kõik portaali arhitektuurilised küsimused saanud hankijaga läbi arutada – Vaidlustaja ei ole tõendanud, et selline arutelu oleks toimunud, mistõttu on selliste väidete esitamine lubamatu. MFE arhitektuur ei ole Kolmanda isiku poolt välja mõeldud, vaid üksnes seni Kolmanda isiku poolt realiseeritud eesti.ee portaalis. See on eesti.ee portaali ülene lahendus, millest on avalikult räägitud ja mis on seotud peaaegu kogu eesti.ee portaaliga, mille arendajaks raamlepingu alusel on kokku viis erinevat ettevõtet. MFE põhimõtted on avalikult kättesaadavad ja MFE-de peale üleminekut on Hankija avalikult kommunikeerinud, mistõttu ei saanud Kolmas isik ka teoreetiliselt saada mistahes eelist, mis oleks välistanud ka teistel pakkujatel omada laialdasi teadmisi MFE-de kohta. 7.11.3. Kolmas isik ei ole saanud mistahes eelist varasemate lepingute raames tööde teostamisel ega ole osalenud käesoleva minikonkursi ettevalmistamisel. Riigihangete registri andmetest nähtub, et kõikide raamlepingu partneritega on varasemalt sõlmitud hankelepinguid, mistõttu on kõik partnerid tuttavad arendatava süsteemiga. 7.11.4. Iga riigihange on eraldiseisev ja sõltumatu eelmisest. Ka vaidlustuskomisjon on varasemas praktikas leidnud, et loomulik konkurentsieelis, mis on seotud riigihankele eelnevate lepingute täitmisega, ei ole midagi, mis uues riigihankes tekitaks õigusvastase olukorra või huvide konflikti. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Riigihankes on kehtestatud kolm hindamiskriteeriumi: 1) Visiooni kriteerium - osakaal 20; 2) Prototüübi kriteerium - osakaal 60; 3) Pakkumuse maksumus - osakaal 20.

12 (15)

Hankija hindas Kolmanda isiku ja Vaidlustaja pakkumusi eeltoodud kriteeriumide alusel järgmiselt: 1) Visiooni kriteerium: Kolmanda isiku pakkumus - 20 punkti, Vaidlustaja pakkumus - 16,2 punkti; 2) Prototüübi kriteerium: Kolmanda isiku pakkumus - 60 punkti, Vaidlustaja pakkumus - 55,39 punkti; 3) Pakkumuse maksumus: Kolmanda isiku pakkumus - 19,0055 punkti, Vaidlustaja pakkumus - 20 punkti. Kokku hindas Hankija Kolmanda isiku pakkumust 99,01 punktiga ja Vaidlustaja pakkumust 91,59 punktiga. 9. Vaidlustaja vaidlustas Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise, kuna tema hinnangul eksis Hankija Vaidlustaja pakkumuse hindamisel Visiooni kriteeriumi ja Prototüübi kriteeriumi alusel. Kuna vaidlustusmenetluses tunnistas Hankija, et eksis Vaidlustaja pakkumuse hindamisel Prototüübi kriteeriumi alusel, mistõttu Vaidlustaja pakkumuse koondhinne Prototüübi kriteeriumi alusel oleks pidanud olema 65 ja Vaidlustaja pakkumus oleks pidanud saama selle hindamiskriteeriumi alusel 60 väärtuspunkti (vt käesoleva otsuse p 6.11), puudub vajadus käsitleda otsuses Vaidlustaja pakkumuse hindamist Prototüübi kriteeriumi alusel ning vaidlustuskomisjon kontrollib üksnes Vaidlustaja pakkumuse hindamist Visiooni kriteeriumi alusel, täpsemalt Visiooni kriteeriumi alakriteeriumide 1.1.1 ja 1.1.2 alusel. 10. Hindamismetoodikas on Hankija kehtestanud pakkumuste hindamiseks Visiooni kriteeriumi alusel järgmise korra. 10.1. Pakkumusi hindavad Hankija hindamiskomisjoni (edaspidi Komisjon) liikmed kollektiivselt konsensuse alusel pakkuja esitatud pakkumuse (täpsemalt pakkujate Proovitöö raames esitatud Visiooni ehk lahenduse kirjelduse, kuidas Orbeon XForms’il arendatud e-teenused MFE lahenduse peale viia (edaspidi Visioon)) alusel. 10.2. Alakriteeriumides (1.1.1, 1.1.2 ja 1.1.3) antud hinded liidetakse (maksimaalne pakkuja saadav hinnete summa on 25 (9+9+7). 20 väärtuspunkti omistatakse kõige täiuslikumale ehk suurima hinnete summa saanud pakkumusele. Ülejäänud pakkumused saavad 20-st võimalikust punktist sama suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra nendele pakkumustele antud hinnete summa oli kõige täiuslikumast pakkumusest nõrgem. Väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „proovitöö väärtuspunktid“ = „hinnatava pakkumuse hinnete summa“ ÷ „kõige täiuslikuma pakkumuse hinnete summa“ x 20. 10.3. Alakriteeriumi 1.1.1 alusel oli võimalik anda hinded 9, 5 või 12 : 1) hinne 9 (maksimaalne) tuli anda, kui: Visioon ehk lahenduse kirjeldus on täielikult arusaadav ja selgelt põhjendatud (sh välja on toodud miks on valitud lahendus kõige sobilikum ning lahenduse positiivseid ja negatiivseid külgi on mõlemaid välja toodud vähemalt 3) ja valitud lahendus (sh tehnoloogia valik) on parimal võimalikul moel sobilik MFE lahenduse peale viimiseks ja on pilvesõbralik. Lahenduse kirjeldus vastab hankija ootustele; 2) hinne 5 tuli anda, kui: Visioon ehk lahenduse kirjeldus on suures osas (kuid mitte täielikult) arusaadav ja/või suures osas (kuid mitte täielikult) selgelt põhjendatud (nt selle positiivseid ja/või negatiivseid külgi on välja toodud 2) ja/või suures osas (kuid mitte täielikult) sobilik MFE lahenduse peale viimiseks ja/või suures osas (kuid mitte täielikult) pilvesõbralik ja/või lahenduse kirjeldus sisaldab 1-2 väiksemat puudust, mis ei võimalda anda kõrgemat hinnet ja/või lahenduse kirjeldus vastab väiksemate mööndustega hankija ootustele. 10.4. Alakriteeriumi 1.1.2 alusel oli võimalik anda hinded 9, 5 või 1: 1) hinne 9 (maksimaalne) tuli anda, kui: Visioon ehk lahenduse kirjeldus annab hankijale veendumuse, et pakkujal on laialdased teadmised MFE lahenduse peale viimiseks; 2) hinne 5 tuli anda, kui: Visioon ehk lahenduse kirjeldus annab hankijale veendumuse, et pakkujal on piisavad teadmised MFE lahenduse peale viimiseks.

2 Vaidlustuskomisjon ei too välja alakriteeriumide 1.1.1 ja 1.1.2 kohaseid hinde 1 andmise aluseid ning alakriteeriumi 1.1.3 hindamise aluseid, kuna nende osas vaidlus puudub.

13 (15)

11. Puudub vaidlus, et Hindamismetoodikat ei ole RHS-iga ettenähtud korras vaidlustatud, mistõttu see oli pakkumuste hindamisel kehtiv ning Hankija oli kohustatud sellest lähtuma ja pakkujad pidid eeldama, et Hankija nendest lähtub. Komisjoni kaalutlused pakkumuste hindamisel Visiooni kriteeriumi alusel on esitatud 03.10.2024 Hindamise protokolli lisas (edaspidi Protokoll). 12. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Visiooni puhul on tegemist nn loovtööga, mille hindamine Visiooni kriteeriumi alakriteeriumide 1.1.1 ja 1.1.2 alusel on nende kriteeriumide olemusest tulenevalt valdavas ulatuses Hankija kaalutlusotsus, mis oma hinnangulise iseloomu tõttu on vaidlustuskomisjoni või kohtu poolt kontrollitav üksnes piiratud ulatuses. Hankija enda poolt on eelnimetatud subjektiivsuse aspekti minimeerimiseks kehtestatud Hindamismetoodikas, et viidatud alakriteeriumide puhul hindab Visioone Hankija moodustatud Komisjon kollegiaalselt ning iga alakriteeriumi puhul leitakse Komisjoni liikmete ühine hinne. See tähendab, et Komisjoni liikmed pidid iga alakriteeriumi osas antavas hindes jõudma üksmeelele. Vaidlustuskomisjonil ei ole alust kahelda Komisjoni liikmete pädevuses. 13. Nn loovtööde kohtuliku kontrolli ulatust selgitades on Riigikohus oma 11.12.2020 otsuses nr 3-20-1198 (p 17) siiski märkinud, et ülalpool rahvusvahelist piirmäära korraldatud avaliku hankemenetluse puhul peavad vaidlustuskomisjon ja kohtud hankija otsuse hinnangulisele iseloomule vaatamata [---] minema kaugemale ilmselgete vigade testist ja kontrollima sisuliselt kaebaja pakkumusele antud hinnangute põhjendatust, iseäranis, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1). VAKO ja kohtud ei pea sedalaadi hinnangute kontrollimisel asendama hankija hinnanguid enda omadega ega kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi (vt ka kolleegiumi otsus nr 3-20-718/28, p 18). Kõrvaldada tuleb aga vähemalt olulised kahtlused ning sellest ei piisa üldsõnalistest ja põhistamata selgitustest (kolleegiumi otsus nr 3-20-924/, p 31; otsus asjas nr 3-3-1-50-15, p 23). [---] Seoses pakkumuste hindamisega selgitas Riigikohus eelviidatud otsuse p-is 20 ka järgmist: [---] Hindamiskomisjonile peab jääma vabadus oma tööd korraldada, muutmata hindamiskriteeriume ega nende osakaale. Üldjuhul tuleks lisaks sisulistele hindamiskriteeriumidele RHAD-s määrata kindlaks hindamismetoodika (sh punktiskaala), kuid see ei pea olema ammendav, teisisõnu võib seda pärast pakkumuste avamist kohandada konkreetsetele pakkumustele. Hankijatel ei ole kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda. Vajaduse korral võib aga jätta metoodika ka ette kindlaks määramata ja kujundada see tervikuna alles pärast pakkumuste avamist (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-6/15: Dimarso, p-d 27-31; C-252/10 P:Evropaïki Dynamiki, p 35). Hindamismetoodika kohandamise õigus annab hankijale pakkumuste hindamisel suurema otsustusruumi kui pakkumuste vastavuse kontrollimisel (vrd kolleegiumi otsus nr 3-19-1464/41, p 13). Hindamismetoodika võib põhineda nii absoluutskaalal kui ka samas hankes esitatud pakkumuste suhtelisel võrdlusel. Suhtelise hindamismetoodika puhul peab võrdlemine olema dokumenteeritud. Ka absoluutse hindamisskaala puhul peab hankija vajaduse korral selgitama sarnaste pakkumuste erinevat hindamist. 14. Kuigi osana pakkumuse hindamisest on pakkumuste hindamine vaidlustuses käsitletavate alakriteeriumide alusel Hankija ainupädevuses ning nagu eespool märgitud, annavad need alakriteeriumid juba olemuslikult hindajale suure hinnanguruumi, põhinedes võrdlemisi subjektiivsetel elementidel (vt Riigikohtu 09.08.2016 otsuse nr 3-3-1-51-16 p 16), peab vaidlustuskomisjon Riigikohtu otsusest nr 3-20-1198 tulenevalt, vaatamata asjaolule, et antud juhul ei ole tegemist avatud hankemenetlusega, käesoleval juhul kontrollima, kas pakkumuste hindamisel Hankija (Komisjon): 1) lähtus RHAD-is kehtestatud hindamiskriteeriumidest, nende alakriteeriumidest ning hindamise korrast; 2) arvestas hindamisel asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte. Juhindudes Riigikohtu otsuse nr 3-20-1198 p-ist 21 [---] Seejuures on piisav, kui pakkumuse edukaks tunnistamise korraldusest või selles viidatud dokumendist nähtuvad, millistele alustele hankija otsustused tuginevad (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-45-12, p 29). Väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-ga 3, vaidluse korral saab aga hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada. [---] arvestab vaidlustuskomisjon Hankija otsuse põhjendatuse kontrollimisel ka Hankija poolt

14 (15)

vaidlustusmenetluses esitatud põhjendusi. Vaidlustaja pakkumuse hindamine Visiooni kriteeriumi alakriteeriumi 1.1.1 alusel. 15. Vaidlustaja esitatud Visiooni on Hankija alakriteeriumi 1.1.1 alusel hinnanud hindega 5. Vaidlustaja on seisukohal, et tema Visiooni oleks tulnud hinnata hindega 9. Protokollis on Vaidlustaja Visiooni hindamist põhjendatud järgmiselt3 : [ärisaladus]. 16. Vastavalt RHAD-i dokumendile Proovitöö kirjeldus pidi Visioon ehk lahenduse kirjeldus, kuidas Orbeon XForms’il arendatud e-teenused MFE lahenduse peale viia (Visioon), sisaldama muuhulgas: 1) milline on tehnoloogia valik; 2) selgitust, miks on valitud lahendus kõige sobilikum; 3) valitud lahenduse positiivseid ja negatiivseid külgi. Hankija märkuse kohaselt võis visioonilahendus olla ka see, et Orbeon XForms’ist loobutakse ja selle asemel võetakse kasutusele mõni muu tehnoloogia. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et pakkujatelt Visiooni küsimise ja selle hindamise eesmärk oli selgitada Visiooni ja prototüübi alusel välja majanduslikult soodsaim pakkumus, mistõttu Hankija ei pidanud proovitöö lähteülesandes tooma välja kogu võimalikku tehnilise lahenduse kirjeldust, sest siis muutuks visiooni koostamine mõttetuks. Protokollis tõi Hankija siiski välja ka oma eelistuse: [ärisaladus]. 17. Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks märkida, et alakriteeriumi 1.1.1 alusel ei ole ühegi pakkuja Visiooni hinnatud maksimaalselt võimaliku 9-ga, mistõttu hoolimata sellest, et tegemist on olemuselt väga subjektiivse hindamise kriteeriumiga, ei ole võimalik tuvastada, et Hankija poleks kohelnud hindamisel pakkujaid võrdselt. 18. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et see, et Hankija on hinnanud Vaidlustaja Visiooni alakriteeriumis 1.1.1 hindega 5 on kooskõlas Hindamismetoodikaga. Alakriteeriumi 1.1.1 alusel on hinde 9 omistamise üheks eelduseks see, et Visioonis lahenduse positiivseid ja negatiivseid külgi on mõlemaid välja toodud vähemalt 3 (vt käesoleva otsuse p 10.3 alapunkt 1). [ärisaladus]. Alakriteeriumi 1.1.1 alusel on hinde 5 andmise üheks aluseks, et [---] lahenduse kirjeldus sisaldab 1-2 väiksemat puudust, mis ei võimalda anda kõrgemat hinnet ja/või lahenduse kirjeldus vastab väiksemate mööndustega hankija ootustele. Asjaolu näol, et [ärisaladus] on vaidlustuskomisjoni hinnangul üheaegselt tegemist nii otsese vastuoluga Proovitöö kirjeldusele (Proovitöö kirjelduse p 1) ning Hindamismetoodikale, kuid ka puudusega, mis ei võimalda anda Vaidlustaja Visioonile maksimaalset hinnet, kuna Vaidlustaja visioon ei vastanud juba ainuüksi selle puuduse pärast käsitletava alakriteeriumi alusel maksimaalse hinde saamise tingimustele. Vaidlustaja pakkumuse hindamine Visiooni kriteeriumi alakriteeriumi 1.1.2 alusel. 19. Vaidlustaja Visiooni on Hankija alakriteeriumi 1.1.2 alusel hinnanud hindega 5. Vaidlustaja on seisukohal, et tema visiooni oleks tulnud hinnata hindega 9. Protokollis on põhjendatud Vaidlustaja Visiooni hindamist selle alakriteeriumi alusel järgmiselt: [ärisaladus]. 20. Vaidlustuskomisjon möönab, et alakriteeriumi 1.1.2 alusel on Hankija andnud hinnangu Vaidlustaja teadmistele MFE lahenduse peale viimiseks Visiooni alusel, millest lähtuvalt hinnati pakkumusi ka alakriteeriumi 1.1.1 alusel ning sarnastel põhjustel. Samas on selline hindamine kooskõlas Hindamismetoodikaga ning pidi olema Vaidlustajale eelnevalt teada (vt käesoleva otsuse p 11). 21. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuivõrd Visiooni hindamine käsitletava alakriteeriumi alusel on Visiooni hindamise tingimuste sõnastuse tõttu sedavõrd subjektiivne,

3 Vaidlustuskomisjon toob siinkohal välja Hankija Komisjoni põhjendused Vaidlustaja Visiooni alakriteeriumi 1.1.1 alusel hindega 5 hindamisele, kuna Vaidlustaja ei ole neid tsiteerinud täielikult (vrld käesoleva otsuse p 5.4.2. Siin esitatud kujul on põhjendused Vaidlustajale Riigihangete registris teatavaks tehtud 09.10.2024. Sõnum: ⁠891694.

15 (15)

(vt käesoleva otsuse p 10.4), määratletud läbi selle, milline veendumus tekib Visiooni alusel Hankijal (Komisjonil) pakkuja teadmiste kohta MFE lahenduse peale viimiseks, on pakkumuse hindamise kontroll selle alakriteeriumi alusel objektiivselt võimatu. Ei saa kontrollida veendumuse kujunemist. Vaidlustuskomisjon nõustub siiski Hankija üldise seisukohaga, et [ärisaladus]. Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija on põhjendanud Vaidlustaja pakkumusele alakriteeriumi 1.1.2 alusel oma hinnet (5) adekvaatselt Protokollis ning üksikasjalikult vaidlustusmenetluses esitatud menetlusdokumentides. Vaidlustaja esitatud vastuväited ei ole vaidlustuskomisjoni veennud selles, et Komisjoni hinnang oleks oma sisult põhimõtteliselt ekslik. Seetõttu leiab vaidlustuskomisjon, et alakriteeriumi 1.1.2 alusel on Hankija hinnanud Vaidlustaja pakkumust põhjendatult hindega 5. 22. Kokkuvõtlikult on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Vaidlustaja Visiooni hindamisel Visiooni kriteeriumi alakriteeriumide 1.1.1 ja 1.1.2 alusel on Hankija lähtunud RHAD-ist, eelkõige Hindamismetoodikast, sh kehtestatud alakriteeriumidest ning alakriteeriumide alusel hinnete andmise korrast. Põhjendused, millest lähtuvalt Hankija hindepunkte andis on esitatud Protokollis ning väga põhjalikult vaidlustusmenetluses. Kuigi Vaidlustaja pakkumusele tuleb Prototüübi kriteeriumi alusel anda täiendavad 5 punkti, mis annaks selle hindamiskriteeriumi eest 60 väärtuspunkti, jääks Vaidlustaja pakkumus kogusummas 96,20 punktiga ikkagi Kolmanda isiku pakkumuse (kogusummas 99,01 punkti) järel paremuselt teisele kohale. Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest ei tunnista vaidlustuskomisjon kehtetuks hankija otsust, kui hankijal tuleks selline otsus kehtetuks tunnistamise järgselt ikkagi vastu võtta. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks on õiguspärane ning alused selle kehtetuks tunnistamiseks puuduvad. 23. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuna Vaidlustaja ei ole vaidlustanud Kolmanda isiku pakkumuse hindamist, ei ole käesolevas vaidluses asjakohased Vaidlustaja viited selle kohta, et Kolmandal isikul võisid olla mingid eelteadmised Hankija eelistatud lahenduse kohta, mis võisid anda Kolmanda isiku pakkumusele eelise pakkumuste hindamisel alakriteeriumide 1.1.1 ja 1.1.2 alusel, mistõttu sellekohased väited tuleb jätta tähelepanuta. Vaidlustusmenetluse kulud 24. Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. 24.1. Hankija ei ole esitanud taotlust lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks. 24.2. Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks Vaidlustajalt kogusummas 1525 eurot (käibemaksuta), 10 h 15 min tunni õigusabi osutamise eest keskmise tunnihinnaga 160 eurot. Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja materjalide mahukust silmas pidades on Kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud mõnevõrra ülepaisutatud. Kolmanda isiku sisulist osalemist vaidlustusmenetluses on piiranud asjaolu, et vaidlus on Vaidlustaja ärisaladusega kaitstud Visiooni hindamise üle. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on vajalikud ja põhjendatud Kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud 7 töötunni ulatuses, seega 1120 eurot (käibemaksuta), mis tuleb Vaidlustajalt välja mõista. 24.3. Vaidlustaja kulud vaidlustusmenetluses jäävad Vaidlustaja kanda. Taivo Kivistik (allkirjastatud digitaalselt)