Eelnõu 509SE muudatusettepanek

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / info@rahandusministeerium.ee / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikogu rahanduskomisjon

rahanduskomisjon@riigikogu.ee

Eelnõu 509SE muudatusettepanek

Rahandusministeerium teeb järgnevad ettepanekud Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse

seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seadus 509 SE muutmiseks:

1) eelnõu punkti 8 muudetakse järgnevalt:

8) tulumaksuseaduse paragrahvi 48 lõike 55 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

„4) kulutusi teenustele, mida osutab tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga isik

hambaravi, taastusravi, psühholoogilise ravi, füsioteraapia või logopeedilise ravi

raames, ja toitumisnõustamise teenusele, mida osutab kutsega toitumisnõustaja;“.

2) eelnõud täiendatakse punktidega 13, 14 ja 15 järgnevalt:

13) tulumaksuseaduse paragrahvi 13 lg 3 p 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„18) Kaitseliidu liikmele teenistuskohustuse täitmisel isikliku mootorsõiduki

kasutamise eest Kaitseliidu seaduse § 67 alusel makstavat hüvitist;“;

14) tulumaksuseaduse paragrahvi 13 lõiget 3 täiendatakse punktiga 19 järgmises

sõnastuses:

„19) Kaitseliidu liikmele, kelle teenistuskohustuste täitmiseks on vajalik C-, CE-,

D- või DE-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks juhtimisõiguse olemasolu,

tervisekontrolli kulude hüvitamine.“;

15) tulumaksuseaduse paragrahvi § 19 lõikes 3 punktis 12 asendatakse tekstiosa

„Kaitseliidu seaduse § 61 lõigete 4–5,“ tekstiosaga „Kaitseliidu seaduse § 61,“;

1. Sidusrühmade esindajad on punkti kehtivat sõnastust kritiseerinud. Esiteks on esile

tõstetud, et kehtiv säte on liialt kitsas ning kutsealapõhine lähenemine ei arvesta

tervishoiuteenuste tegeliku olemusega – tervishoiuteenus on sageli kompleksteenus, mille

osutamisse on kaasatud mitme kutseala esindajad. Eelnõu koostajad nõustuvad selle

seisukohaga. Sätte laiendamisel ei ole aga maksuvabastuse sidumine kandega

tervishoiuteenuste korraldamise infosüsteemis jätkusuutlik lahendus. Nimelt koosneb

tervishoiuteenuste korraldamise infosüsteem kahest alamregistrist: tervishoiutöötjate

alamregister ning tegevuslubade alamregister. Kui esimeses on kõik kanded Terviseameti

kontrollitud ja maksuvabastuse nendega sidumine on aktsepteeritav, siis tegevuslubade

alamregistrisse, kuhu kantakse nende tervishoiuspetsialistide andmed, kes ei ole

tervishoiutöötajad TTKS-i tähenduses, on pärast tegevusloa väljastamist voli teha

muutmiskandeid tervishoiuteenuse osutajal ise, et tagada tegevusloa asjakohasus.

Meie 08.11.2024 nr 5-1/4988-1

2

Maksuvabastuse sidumine teenuseosutaja enda poolt tehtavate kannetega ei ole hea

poliitikalahendus.

Eelnevast johtuvalt on sätet muudetud. Selles on ühelt poolt laiendatud maksust vabastatud

teenuste ringi ning teisalt muudetud ilmnenud kitsaskohtade ületamiseks sätte ülesehitust.

Muudetud säte loob maksuerisuse ennetava iseloomuga teenustele, mida tervishoiuteenuse

osutamise tegevusloaga isik osutab kindlas kontekstis. Sättes eristuvad kaks keskset

komponenti:

1. erisuse alla liigituvad üksnes tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga

majandusüksuste osutatavad teenused;

2. teenused on piiritletud kindla raamiga – erisuse alla liigituvad üksnes teenused,

mida osutatakse hambaravi, taastusravi, psühholoogilise ravi, füsioteraapia või

logopeedilise ravi raames, ja toitumisnõustamise teenusele, mida osutab

kutsega toitumisnõustaja.

Arvestades TuMS § 48 lõike 55 eesmärki, peab kulutus olema seotud tervise edendamisega.

Tervisevaldkonna poliitikakujundamise eest vastutava Sotsiaalministeeriumi käsitluses on

asjakohane tõlgendada tervise edendamist siinses kontekstis tavapärasest laiemalt ning lisaks

haiguste ja vigastuste ennetamisele on kohane hõlmata tööandjale suunatud maksuerandite

hulka ka teatud teenused, mille fookuses on vaevuste leevendamisele ning tervise taastamine.

Valu ja depressioonisümptomite leevendamine ning vigastusest taastumise toetamine võivad

olla võtmeks, et soodustada inimese aktiivset eluviisi ning seega on argumenteeritud

laiendada maksuvabastuse ringi ka teenustele, mis üksnes toetavad aktiivse tervist edendava

eluviisi poole liikumist.

Säte seab tingimuse, et teenuseosutajal, kelle pakutava teenuse eest soovitakse

maksuvabastust kasutada, peab olema tervishoiuteenuse osutaja tegevusluba ning see peab

teenuse olemust arvestades olema asjakohane. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on

maksuerisuse hulka põhjendatud arvata ainult sellised teenuseosutajad, kel teenuse

miinimumkvaliteedi üle on mingigi kontroll – tegevusloa nõue täidab seda funktsiooni.

Tervishoiuteenuse tegevusloa täpne liik on jäetud teadlikult siin piiritlemata, kuna see ei oleks

TuMS-is otstarbekas. Näiteks võib psühholoogilise ravi osutamine toimuda vastavalt TTKS-

ile nii eriarstiabi, perearstiabi kui ka psühholoogilise ravi iseseisva osutamise raames. Samuti

võib taastusravi erialal olla põhjendatud konsulteerida teiste arstlike erialadega (psühhiaatria,

oftalmoloogia, ortopeedia) ning sellisel juhul oleks ka selline töötajale osutatud teenus

kooskõlas sätte eesmärgiga ja seega vabastatud erisoodustusest. Juhul kui osutatakse

toitumisnõustamist, siis tegevusloa nõue ei rakendu, vaid rakendatakse toitumisterapeudi

kutsenõuet. Kutse olemasolu on võimalik kontrollida Kutsekoja vastavast registrist.

Säte piiritleb maksuerisusega tervishoiuteenuse osutamise konteksti – see järgib

põhiolemuselt kehtivas redaktsioonis toodud teenuste spektrit, mida on Sotsiaalministeeriumi

ettepanekul laiendatud hambaravi teenustega. Hambaravi hõlmamine erisoodustusest vabade

tervist edendavate teenuste hulka on tingitud suutervise ja südamehaiguste omavahelisest

seosest. Kui tööandjate panustamise toel õnnestub parandada töötajate suutervist, võib sel olla

südame- ja veresoonkonna haiguste kasvule pidurdav mõju. Teenuste spekter on võrreldes

varasemaga oluliselt laiem – näiteks kui varasemalt olid taastusravi teenuste maksuvabastuse

hulka arvatud üksnes taastusarsti, füsioterapeudi, logopeedi ja kliinilise psühholoogi teenused,

siis sätte uuenenud sõnastuse järgi on hõlmatud kõikide taastusravi kontekstis tegutsevate

spetsialistide teenused, sh nt tegevusterapeutide ja psühholoog-nõustajate osutatavad

teenused, osutatagu neid siis kas nn individuaalteenusena või kompleksteenuse kontekstis.

3

Sarnaselt on võimalik rahastada psühholoogilise ravi kontekstis lisaks kliinilistele

psühholoogidele ka psühholoog-nõustajate või ka vaimse tervise õe teenuseid.

Rahandusministeeriumi ettepanekul lisatakse sättesse ka toitumisnõustamise teenus, mida

osutab kutsega toitumisnõustaja. Toitumisteraapia võib olla olulise mõjuga inimese

toimumise ja liikumiskäitumise kujundamisel ja sellisel juhul täidab ta samuti või on

kooskõlas selle sätte keskse eesmärgiga ennetada haiguste tekkimist.

2. TuMS § 13 lg 1 – 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik töötamise või teenuse

osutamisega või organi liikmelisusega seoses makstavad tasud, hüvitised ja viivised jms.

TuMS § 13 lg 3 on sätestatud väljamaksed, mida ei maksustata tulumaksuga TuMS § 13 lg 3

p 18 kohaselt ei maksustata tulumaksuga „Kaitseliidu liikmele teenistuskohustuse täitmisel

isikliku sõiduauto kasutamise eest Kaitseliidu seaduse § 67 lõike 2 alusel makstavat hüvitist.“

KaLS § 67 lg 1 kohaselt võib Kaitseliidu liikmele piirmäära ulatuses maksta hüvitist

teenistuskohustuse täitmisel tehtud kulu eest. KaLS § 67 lg 2 kohaselt kehtestab Kaitseliidu

liikmele hüvitise maksmise tingimused, ulatuse, piirmäära ja korra valdkonna eest vastutav

minister määrusega. Selle normi alusel on antud kaitseministri 22.05.2018 määrus nr 5

„Kaitseliidu liikmele teenistuskohustuse täitmisel tehtud kulu eest hüvitise maksmise

tingimused, ulatus, piirmäär ja kord“. Kaitseliit on teinud ettepaneku asendada määruses

„isikliku sõiduauto“ sõnadega „mootorsõiduki“, et võimaldada Kaitseliidu liikmetel kasutada

ka isiklikke C-, D- ja E-kategooria sõidukeid teenistuskohustuste täitmisel, hüvitades

vajalikud kulud. KaLS § 67 lg 1 sõnastus võimaldab mistahes mootorsõiduki kasutamise kulu

hüvitamist, kuid TuMS § 13 lg 3 p 18 sõnastus on kitsendav ja välistab tulumaksuga

maksustamise üksnes isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise osas. Selleks, et muu

mootorsõiduki kasutamisel makstav hüvitis ei kuuluks tulumaksuga maksustamisele, oleks

vajalik TuMS § 13 lg 3 p 18 asendada sõna „sõiduauto“ sõnaga „mootorsõiduki“, parandada

viide ning sõnastada punkt järgmiselt:

„18) Kaitseliidu liikmele teenistuskohustuse täitmisel isikliku mootorsõiduki kasutamise

eest Kaitseliidu seaduse § 67 alusel makstavat hüvitist;“.

TuMS § 13 lg 3 ei näe ette selget erandit Kaitseliidu liikmele C-, CE-, D- või DE-kategooria

mootorsõiduki juhtimiseks juhtimisõiguse olemasolu tagamiseks tervisekontrolli läbimisel,

kui see on vajalik Kaitseliidu liikme sõjaaja ametikoha ülesannete täitmiseks, tekkinud kulu

hüvitamiseks. Kaitseliit annab ja korraldab KaLS § 4 lg 1 p 4 alusel sõjaväelist väljaõpet

maakaitseüksuste ettevalmistamiseks. Sõjaaja üksuste transportimiseks kasutatakse suuremalt

jaolt C- ja D-kategooria sõidukeid ning üksuste varustuse vedamiseks kasutatakse haagiseid,

mis eeldavad sõidukijuhilt vastavalt siis CE- ja DE-kategooria juhtimisõiguse olemasolu.

Kuna autojuhte on keeruline leida, siis ühe meetmena on kavandatud kaitseministri

22.05.2018 määrus nr 5 „Kaitseliidu liikmele teenistuskohustuse täitmisel tehtud kulu eest

hüvitise maksmise tingimused, ulatus, piirmäär ja kord“ muutmine selliselt, et oleks võimalik

hüvitada tervisekontrolli kulud Kaitseliidu liikmele C-, CE-, D- või DE-kategooria

mootorsõiduki juhtimiseks juhtimisõiguse olemasolu tagamiseks tervisekontrolli läbimisel,

kui see on vajalik Kaitseliidu liikme sõjaaja ametikoha ülesannete täitmiseks. Selleks, et

makstav hüvitist ei maksustatakse tulumaksuga, tuleks TuMS § 13 lg-t 3 täiendada

punktiga 19 järgmises sõnastuses:

„19) Kaitseliidu liikmele, kelle teenistuskohustuste täitmiseks on vajalik C-, CE-, D- või

DE-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks juhtimisõiguse olemasolu, tervisekontrolli

kulude hüvitamine.“.

4

TuMS § 19 kohaselt maksustatakse tulumaksuga pensionid, stipendiumid, toetused,

preemiad, hasartmänguvõidud, hüvitised ja elatis. TuMS § 19 lg 3 ei maksustata tulumaksuga

KaLS § 61 lgte 4–5 alusel makstavat hüvitist (p 12), Kaitseliidu liikmele KaLS § 4 lg 1

sätestatud ülesannete täitmisel ja lg 2 sätestatud tegevustes osalemisel antava toitlustuse

maksumust (p 13) ning TuMS § 13 lg 3 p 1 nimetatud piirmääras ja korras Kaitseliidu

tegevliikmele KaLS alusel makstavat välislähetuse päevaraha ning kulude hüvitist (p 14).

KaLS § 61 lgte 4–5 sätestatakse hüvitise maksmise kohustus, kui Kaitseliidu liikmel

tuvastatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmise tõttu saadud

vigastuse tagajärjel püsiv töövõimetus või Kaitseliidu liige hukkub KaLS § 4 lg 1 p 4

sätestatud ülesande täitmisel. 2022. a on KaLS § 61 täiendatud lg-ga 51-54, milles nähakse ette

hüvitis, kui Kaitseliidu liige hukkub KaLS § 4 lg 2 p 1, 2, 4, 6 või 7 nimetatud ülesande

täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites või Kaitseliidu liige hukkub Kaitseliidu

tegevliikmena valves osalemise või noortejuhina õppetegevuse korraldamisega seotud

teenistuskohustust täites. Tulenevalt sellest, et TuMS § 19 lg 3 on viited lõike täpsusega ning

neid viiteid ei ole 2022. a KaLS muutmisega seotuse muudetud, siis on KaLS § 61 lg 51-52

nimetatud hüvitised tulumaksuga maksustatava. Selleks, et muude teenistusülesannete

täitmisel vigastatud või hukkunud Kaitseliidu liikmele või tema lähedasele makstav hüvitis ei

oleks tulumaksuga maksustatav, tuleks TuMS § 19 lg 3 p 12 asendada tekstiosa

„Kaitseliidu seaduse § 61 lõigete 4–5,“ tekstiosaga „Kaitseliidu seaduse § 61,“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Helena Lehtis 5860 0704

helena.lehtis@fin.ee