Pöördumine

MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu ja MTÜ Eesti Tegevusjuhendajate

Liidu pöördumine

Lugupeetud Riigikogu Sotsiaalkomisjon

Lugupeetud Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Pöördume Teie poole murega, mis puudutab erihoolekandeteenuse kvaliteetse

osutamise võimalikkust.

Teenuseosutajate, teenusesaajate ning tegevusjuhendajate vaatest lahendamist

vajavad teemad on järgmised:

1. Erihoolekandeeenuse hindade tõusu tungiv vajadus.

Järjest kallinevad hinnad ja maksude tõus on meie valdkonda toonud suurema

tegevusjuhendajate kaadrivoolavuse ja palju vakantseid töökohti. Sobiva väljaõppe

ning isikuomadustega töötajad on liikumas järjest üldhooldusteenuse sektorisse, sest

hooldekodude reformi järgselt on hooldajatele makstav töötasu kõrgem kui on seda

tegevusjuhendajatel. Meie hinnangul on üldhooldusteenuse sektoris töötavate

hooldustöötajate töötasu tegevusjuhendajate töötasust Eesti lõikes kõrgem ca 30 %.

Alahindamata hooldustöötajate töökoormust toome esile, et tegevusjuhendajatel on

enda töös vajadus lisaks teenusesaajate igapäevategevuste juhendamisele (sh

vajadusel hooldustoimingute tegemisele), probleemse käitumise lahendamisele ning

arendavate ja vaba aja tegevuste pakkumisele koostada erinevaid teenusesaajate

dokumente (tegevusplaanid, kvartaalsed- ja aastahinnangud; kokkuvõtvad

hinnangud, ohumärkide plaan, probleemse käitumise juhtumite kirjeldused,

iseloomustused kohtutele jne)

Uue töötaja (tegevusjuhendaja) väljaõpe on teenuseosutaja jaoks kallis ning mahukas

ning ei anna teenuseosutajale kindlustunnet, et töötaja jääb erihoolekandeteenuse

sektorisse pikemaks ajaks, tulenevalt palganumbrist, liikudes näiteks

haridusvaldkonda või üldhooldusteenust osutava tööandja juurde, sest sealsed

palganumbrid on kõrgemad kui erihoolekandeteenuse sektoris.

Peame väga oluliseks ja vajalikuks asjaolu, et kvaliteetse erihoolekandeteenuse

osutamisel on valdkonnas töötavatel inimestel vääriline töötasu.

Näitena toome esile 2024.aastal meditsiinisektoris toimivat tervishoiuvaldkonna

kollektiivlepingust tulenevat kokkulepet, mille alusel makstakse hooldustöötajatele ka

puhkepäevadel tehtava töötasu suuruses tunnitasule lisaks 25% ning ööajal (kl 22.00

– 06.00) töötamise eest vähemalt 1,4-kordset töötasu. Argumendina lisame, et antud

kollektiivleping muutub igal aastal alates 01.04, millega tõusevad sealse sektori

töötasud.

Oleme tänulikud siiani tehtud iga-aastase teenusehindade tõusu üle, mis on andnud

tegevusjuhendajatele kindlustunnet ning motivatsiooni tööle jääda, kuid ülevalpool

väljatoodud teemadest tulenevalt ning inflatsiooni ja kõikide maksude tõusu

tingimustes ei ole tänane erihoolekandeteenuse eest makstav riigipoolne hind

teenuseosutajatele enam asjakohane.

2. Riiklikud maksud

Alates 01.01.2024 rakendunud käibemaksu tõus 20%lt 22%ni on mõjutanud oluliselt

kõikide sisseostetavate teenuste hindasid, erihoolekandeteenust pakkuvate osutajate

seas on kõik teenuseosutajad peamiselt siiski lõpptarbijad ning meil puudub võimalus

käibemaksu tagasi taotleda. Teadaolevalt tõuseb käibemaks järgmisel suvel 24%ni,

mis raskendab teenusosutajate võimekust veelgi.

Alates 01.01.2025 rakenduv riiklik automaks puudutab kõiki erihoolekandeteenuse

osutajaid. Sõiduki omamine ei ole meie asutustes luksus vaid teenuse osutamisest

vajadus. Tulenevalt allpool viidatud määruses osutatud kohustusele puudutab

automaksu kehtestamine teenuseosutajaid otseselt.

Viitame siinkohal Sotsiaalkaitseministri määrusele “Erihoolekandeteenuse

rahastamine”, mis kohustab teenuseosutajaid tagama teenusesaajate transpordikulu,

mis on seotud tervishoiu-, sotsiaal-, posti-, finants- ja muude teenuste kasutamisega

ning töötajate transporditeenuse kulud, mis on seotud teenusesaajate asjaajamisega.

Palume erihoolekandeteenuse komponentide kulumudelis üle vaadata ka

transporditeenuse komponendi arvestuslikud hinnad.

Ülevalpool toodud argumendid puudutavad otseselt ka tegevusjuhendajaid kui

inimesi, kes on isiklikul tasandil samuti seotud sellega, et kõik riiklikud maksud

puudutavad neid personaalselt.

3. Iseseisva õendusabiteenuse osutamise üleandmine Tervisekassale

Alates 01.01.2025 võtab Tervisekassa üle kohustuse osutada ööpäevaringsete

erihoolekandeteenuse saajate osas iseseisvat õendusabiteenust. Sellest tulenevalt

vähendatakse ööpäevaringsete erihoolekandeteenuse saajate pearaha 41-st eurost

kuni 149 euroni kuus, mis on teenusosutajate jaoks oluline teenuse hinna vähenemine

ja on suurem kui siiani õendusteenusele kulutatud raha.

Lisaks on olukord on tekitanud mitmeid küsimusi seoses sellega, et teenuseosutaja

peab ise lahendama olukorra, otsides õendusteenuse pakkuja, kes osutab iseseisvat

õendusabi. Meie jaoks on ebaselge, kui valmis on selleks tervishoiuteenuste osutajad

ning kui palju on nö turul iseseisvaid õendusteenuse osutajaid, kes on valmis seda

teenust meile pakkuma.

Meid teeb murelikuks, et erihoolekandeteenuse pakkujatelt võetakse õendusabi

osutamise raha ära ning maha võetakse see Tervisekassa arvutuste, mitte

teenusesaajate poolt edstatud reaalsete õendusabiteenuse osutamiseks kuluvate

summade järgi. Me ei mõista, missuguste arvutuste kohaselt on võetud summa 1 366

892, 09 eurot, mis on välja toodud “Sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse muutmise seaduse (iseseisev õendusabi ööpäevaringse

erihooldusteenuse osutamisel) eelnõu seletuskirjas”, kuna kehtivas

erihoolekandeteenuse rahastamise määruses puudub viide õendusteenuse

osutamise kulukomponendile.

4. Töötajate töötervishoid

Töötame psüühikahäiretega inimestega, kellel on raskesti mõistetav käitumine ja

äärmuslik toetusvajadus (liit puudelised) Töötajate vaimne tervis on oluline kõigi

teenuste puhul. Töötajad vajavad supervisiooni, kovisiooni, töötervishoiuarsti visiite

regulaarselt ja katkematult. Töötajate tervisekindlustus ja töötajate vaimse tervise

kaitse, et vältida kutsehaiguseid, ei ole kaetud ressursiliselt.

Samuti soovime siin ära tuua seiga, et erihoolekandeteenuse hindasid pole siiani

kunagi meile presenteeritud kulukomponentide kaudu ja me ei ole teadlikud, milliseid

summasid riik erinevateks tegevusteks ette näeb. Näiteks pole teada, milline osa

teenusehinnast on liitpudega inimeste ruumide ja keskkonna kujundamine, et tagada

väärikas, turvaline ja töötajate suhtes ergonoomiline tervist mittekahjustav

töökeskkond. Tehnilised lahendused on väga kulukad, kuid neid ilmselt ei ole

arvestatud erihooekandeteenuse hinna kulukomponendiks.

Erihoolekandeteenuse osutajad mõistavad riigi rahanduse keerulist olukorda, kuid

teades, kuivõrd väike ja kaitsetu on meie huvigrupp, oleme sunnitud enda eest

tugevamalt seisma. Teame ka, et paar aastat tagasi valminud erihoolekandeteenuste

kulumudelid on kõrvale heidetud, sest praegused teenusehinnad on vaid 60%

tegelikult vajaminevatest summadest. Oleme aastaid pidanud tegutsema äärmise

kokkuhoiu tingimustes, mille järgi pikalt tegutsedes kaob lõpuks erihoolekandeteenust

pakkujate motivatsioon ja soov valdkonda edasi arendada.

Soovime ühiselt Teiega arutada meie poolt välja toodud teemade üle. Samuti

ootame argumente, millega toote meieni turvatunde, et meie poolt väljatoodud

valupunktide ning tekkinud olukorraga arvestatakse ja millele otsitakse

lahendusi. Ootame riigi poolt suunised, kuidas erihoolekandeteenuseid osutada

niivõrd väheste vahenditega või mõtteid, mida igapäevaselt

erihoolekandeteenust osutades tegemata jätta või teisiti teha.

Palume teil leida meiega ühine kohtumise aeg, et üheselt mõista

erihoolekandeteenuse osutamise olulisust ning meie poolt välja toodud

valupunktidele lahenduste koosotsimist.

Palume väga, et riigieelarve läbirääkimistel peetakse oluliseks ning

tähtsustatakse nii erihoolekandeteenuseid saavate kui ka pakkuvate inimeste

heaolu ja toimetulekut tänases Eesti riigis.

Joris Geurden Liina Lanno

Juhatuse liige Juhatuse liige

Tegevusjuhendajate liit Erihoolekandeteenuse Pakkujate Liit