Dokumendiregister | Sotsiaalkindlustusamet |
Viit | 5.1-3/29969-3 |
Registreeritud | 11.11.2024 |
Sünkroonitud | 12.11.2024 |
Liik | Järelevalve VÄLJA |
Funktsioon | 5.1 Riiklik- ja haldusjärelevalve ning sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamine |
Sari | 5.1-3 Järelevalve toimikud (protokollid, teated, ettekirjutused ja aktid) |
Toimik | 5.1-3/24/135139 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Inna Tamm (SKA, Õiguse ja järelevalve osakond, Järelevalve talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Helme Hooldekodu OÜ [email protected] Kooli tn 1, Helme alevik, Valga maakond
JÄRELEVALVE AKT
11.11.2024 nr 5.1-3/29969-3
I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 1.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti Helme Hooldekodu OÜs (registrikood 16191284)
väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (ÜHteenus) osutamise vastavust SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ (määrus) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2.
1.3. Järelevalve teostamise koht: Kooli tn 1, Helme alevik, Tõrva vald,Valga maakond.
1.4. Paikvaatluse aeg: 10.10.2024.
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna järelevalve talituse peaspetsialistid Aime Koger ja Inna Tamm (järelevalvemeeskonna juht).
1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide vaatlus ja analüüs,
vestlused, e-kirjavahetus, päringud andmeregistrites STAR, MTR, TÖR. 1.7. Järelevalvetoimingute juures osales Helme Hooldekodu OÜ personalijuht Natalja Teepere. II. JÄRELEVALVE TULEMUSED Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et Helme Hooldekodu OÜ ei ole järginud/täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid: 2.1. SHS § 22 lg 1, mille kohaselt teenuseosutaja peab tagama personali olemasolu, kelle
kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldekodu ei ole taganud vastava personali olemasolu. Järelevalves kontrollitud 2024. aasta juuli, augusti ja septembri töögraafikutest nähtub, et 07.09.2024 on tööl olnud ainult üks abihooldustöötaja 11 tundi, 26.09.2024 ei ole tööl mitte ühtegi hooldustöötajat või abihooldustöötajat.
2
2.2. SHS § 22 lg 2, mille kohaselt tuleb teenuse osutamisel ööpäevaringselt tagada vastava personali olemasolu ööpäevaringselt, kui see on vajalik hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis kindlaks määratud tegevuste ja toimingute sooritamiseks. Hooldekodu osutab ööpäevaringset üldhooldusteenust 10.10.2024 Hooldekodu poolt esitatud andmete kohaselt 98le teenusesaajale. Hooldusplaanid sisaldavad tegevusi, kus hooldustöötaja abi on vajalik ööpäevaringselt, et tagada enesehooldustoimingud (nt söömine; riietumine, liikumine). Esitatud viie teenusesaaja (Ü.T., A.L., V.L., R.S., A.K.) hooldusplaanides on märgitud osaline või täielik abivajadus enese eest hoolitsemise toimingutes. Järelevalves kontrollitud 2024. aasta juuli, augusti ja septembri töögraafikutest nähtub, et esineb päevi, kus üle 90 abivajava teenusesaaja turvalisuse ja toimetuleku tagamiseks ööpäevaringselt on tööl vaid üks hooldustöötaja ja/või üks abihooldustöötaja kokku 31 korral. Detailsemalt on rikkumine kajastatud akti punktis 3.16.
2.3. SHS § 22 lg 3, mille kohaselt osutavad hooldusteenust vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja ning abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja. Hooldekodu ei ole taganud, et abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja. Järelevalves kontrollitud 2024. aasta juuli, augusti ja septembri töögraafikutest nähtub, et abihooldustöötajad on olnud tööl hooldustöötaja juhendamiseta 19 korral. Detailsemalt on rikkumine kajastatud akti punktis 3.16.
2.4. Määruse nr 36 § 2 lg 3, mille järgi tagab teenuseosutaja hooldustoimingute tegemisel teenusesaajale privaatsuse, tema tahte ja võimekuse arvestamise ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamise. Hooldekodus ei kasutatud hooldustoimingute tegemisel inimese privaatsuse tagamiseks sirmi või kardinat vms vahendit.
2.5. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Hooldekodu ei ole täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei ole tulenevalt MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu sõlmimisest või töölepingu lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Detailsemalt on nimetatud rikkumine kajastatud akti punktis 3.2.
Võttes arvesse, et Helme Hooldekodu OÜ on asunud järelevalvemenetluse ajal rikkumisi kõrvaldama ja on näidanud üles soovi ja valmisolekut rikkumised kõrvaldada esimesel võimalusel, ei pea Sotsiaalkindlustusamet otstarbekaks ettekirjutuse tegemist. Järelkontroll Helme Hooldekodu OÜ-s toimub peale 15.06.2025. III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
SKA algatas järelevalvemenetluse Helme Hooldekodu OÜ-s 08.10.2024 ning etteteatamata paikvaatlus viidi läbi 10.10.2024. Hooldekodule on 01.09.2023 väljastatud tähtajatu tegevusluba (SÜH000162) tegevuskohas Kooli tn 1, Helme alevik, Tõrva vald, Valga maakond. ÜHteenuse osutamine on lubatud maksimaalselt 125le inimesele. Paikvaatluse päeval oli teenusel 98 inimest. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) andmetel oli seisuga 23.10.2024 hoolekodu nimekirjas 55 teenusesaajat. Juhatuse liige selgitas, et segadus STARiga oli ilmselt tekkinud hoonete renoveerimise käigus, mil teenusesaajaid tõsteti kahe ettevõtte vahel. Majandustegevuse registrisse (MTR) oli 08.10.2024 seisuga kantud 25 hooldustöötajat, neist kümme olid abihooldajad. Hooldekodu kodulehel on avaldatud ÜHteenuse osutamist puudutav teave: Hooldekodu kontaktandmed, asukoht, teenuste kirjeldus, kohamaksumuse info (1450/1740 eurot kuus, sh hoolduskomponent ühe inimese kohta on 810 eurot kuus), teave hinnale lisanduvatest kuludest transpordile ja muudele lisateenustele.
3
Hooldekodu tegutseb renoveeritud kahekorruselises lifti ja kaldteedega varustatud hoones, majas on jaotusköök ja pesumaja. Teenust pakutakse kaasaegse sisustusega ühe-, kahe- ja kolmekohalistes magamistubades. Hooldekodu õueala on hoolitsetud, kuid territoorium piiramata, seetõttu on järelevalve tagamiseks territooriumil ja hoone koridorides videovalve, toimib töötajate väljakutse süsteem, teenusesaajatel on kutsungikellad käel. Teenusele võetakse kohtade olemasolul kõiki soovijaid, välja arvatud psüühilisest erivajadusest tingitud suure hooldusvajadusega teenusesaajaid.
3.1. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine 3.1.1. SHS § 20 lõigete 1 kuni 3 ja määruse § 2 lõigete 1 – 4 alusel tuleb teenuseosutajal
tagada teenusesaajale hooldustoimingud, majutamine ja toitlustamine ning muud toetavad teenused, mis on määratud kindlaks teenusesaaja hooldusplaanis. Hooldustoimingud jagunevad isikuhooldustoiminguteks, terviseseisundiga seotud toiminguteks ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguteks. Kõigi hooldustoimingute tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada teenusesaajale privaatsus, tema tahte ja võimekuse arvestamine ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamine. Teenuseosutajal tuleb teenusesaaja lähedasele/kontaktisikule anda viivitamatult teavet, kui teenusesaaja seisundis on olulisi muutusi ning võimaldada tutvuda hooldusplaaniga. SKA seisukoht: Hooldekodu on määruse § 2 lõigete 1 – 4 sätestatud nõudeid täitnud osaliselt (vt 2.4).
3.1.2. Määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud Hooldekodus tagab teenusesaajatele järelevalve ja hooldustoimingud, mida teostatakse lähtudes teenusesaaja abivajadusest. Hooldekodus on kasutusel jälgimisleht, mida töötajatel tuleb täita, näiteks teenusesaajate seedetööd ja ravimite manustamist. Muud üldised tähelepanekud töövahetuse jooksul märgitakse käsikirjaliselt raportivihikusse. Hooldustöötajad abistavad ja juhendavad teenusesaajaid söömisel ja joomisel. Toitlustatakse nii söögisaalides kui teenusesaajate tubades. Teenusesaajate hulgas on nii endiseid erihoolekande kliente, dementsusega inimesi kui ka erinevate haiguste tõttu voodikeskseid. Teenusesaajatel on võimalus kasutada liikumiseks abivahendeid, mida Hooldekodu aitab rentida teenusesaajal endal (käimisraamid, ratastoolid, tugikepid jm), kasutusel on hooldustööd toetavad abivahendid (nt tõstuk, pesemisraam ja -tool, potitool, lamatistevastased õhkmadratsid jms). Hooldekodu töötajad peavad abivahendite hulka piisavaks. Kõik teenusesaajad kasutavad oma isiklikke rõivaid ja jalatseid. Riiete pesemine ja puhastamine on Hooldekodus korraldatud oma pesumajas. Teenusesaajad kandsid paikvaatluse ajal riideid, mis olid puhtad, samuti oli puhas teenusesaajate voodipesu. Hooldekodu abistab ja juhendab teenusesaajaid üle keha pesemisel vastavalt pesemise graafikule (keskmiselt korra nädalas), abistab küünte, juuste ja habeme korrastamisel, korraldab transpordi väljapoole maja, vajadusel toetab nii teenusesaajat kui tema lähedast elulõputoimingutes.
SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud.
3.1.3. Määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud Terviseseisundiga seotud toimingud tagavad Hooldekodule Tervisekassa lepingupartnerina Helme Pansionaat AS kaks meditsiiniõde. Infovahetuseks hooldustöötajate ja meditsiiniõe vahel on raportivihik. Palju infot edastatakse ka suuliselt. Hooldustöötajad oskavad ära tunda lamatisi ja ohtlikke terviseseisundeid, anda esmaabi, jälgida üldist terviseseisundit. Infot jagatakse meditsiiniõe ja Helme Pansionaat AS hooldusjuhiga, vajadusel kutsutakse kiirabi. Terviseseisundiga seotud toiminguks on ka abistamine ja juhendamine ravimite manustamisel. Meditsiiniõde tellib elanike retseptiravimeid ja pikendab retsepte. Retseptiravimid asuvad õe kabinetis, ravimid jagab dosaatoritesse meditsiiniõde, ravimite jagamine teenusesaajatele on hooldustöötajate ülesanne. Samuti on hooldustöötajate ülesandeks teenusesaajate üldise seisundi jälgimine (nt kehatemperatuuri mõõtmine, naha muutused) ning terviseseisundi muutuste korral meditsiiniõe ja Helme Pansionaat ASi hooldusjuhi teavitamine. Hooldusjuhi tööandjaks on vormiliselt küll Helme Pansionaat AS, kuid paikvaatlusel selgus, et sisuliselt
4
töötab osa mõlema hooldekodu personalist (hooldusjuht, sotsiaaltöötaja tegevusjuhendaja) kahes ettevõttes, nii Helme Pansionaat AS-s kui Helme Hooldekodu OÜ-s. SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud.
3.1.4. Määruse § 2 lõikes 7 loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud Analüüsitud hooldusplaanides oli kavandatud teenusesaajatele füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguid (nt aja veetmine arvutis, arvutimängud, teleri vaatamine, muusika kuulamine, ajalehtede ja ajakirjade lugemine). Teenusesaajatel on võimalik vaadata televiisorit, mõned kuulavad ka raadiot ja tegelevad meelepäraste tegevuste planeerimisega ise. Naabruses oleva Helme Pansionaat AS tegevusjuhendaja tegeleb ka Hooldekodu teenusesaajatega, viib läbi võimlemistunde, loeb ette, korraldab vestlusringe. Teenusesaajatel on võimalik värskes õhus viibida, territoorium on suur ja liikumiseks ruumi piisavalt. Teenusesaajad ja nende lähedased kinnitasid, et Hooldekodus viiakse läbi aktiviseerivaid ja ühiseid tegevusi. Õue saavad minna kõik need, kes soovivad, ka abivahendiga liikujad. Vajadusel aidatakse tõstukiga ratastooli. Lähedastega suhtlemist toetatakse ning külastajate kohtumist teenusesaajatega ei piirata, palutakse lihtsalt arvestada eakate päevakava ja hooldustoimingute tegemisega. SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 7 loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud.
3.1.5. SHS § 21 lõige 2-5 (nõuded hooldusplaanile) SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 on kirjas nõuded, millele peavad vastama teenuseosutaja koostatavad hooldusplaanid. Hooldusplaan tuleb koostada 30 päeva jooksul alates teenuse osutamise alguskuupäevast, kaasates koostamisse teenusesaaja või teenuse rahastaja (lõige 2), koos hooldusvajadusega tuleb ära hinnata tervishoiuteenuse vajadus vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja poolt (lõige 3), kirjas peavad olema hooldusteenuse osutamise eesmärk, eesmärgi saavutamiseks vajaminevad tegevused ning sagedus ja teenuseosutaja hinnang eesmärgi saavutamise kohta (lõige 4) ning hooldusplaanid peab üle vaatama ja vajadusel korrigeerima vähemalt kord poolaastas. Määruse § 2 lõike 1 kohaselt tuleb teenuseosutajal teenusesaajale tagada hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis. Paikvaatlusel selgus, et teenusesaajate hooldusplaanid on hooldustöötajatele ja meditsiiniõdedele kättesaadavad. Kohapeal tutvuti ühe juhuslikult valitud teenusesaaja hooldusplaaniga, lisaks esitas teenuseosutaja viie (Ü.T., A.L., V.L., R.S., A.K.) hooldusplaanid. Hooldusplaanis on teenusesaaja andmed, terviseseisundi hinnang, isikutoimingute hinnang (mis sagedusega toiminguid tehakse, milles abi vajatakse, vastutaja) ja hooldusplaani eesmärk. Hooldusplaani koostavad Helme Pansionaat AS sotsiaaltöötaja, hooldusjuht ja meditsiiniõde koostöös. Hooldustöötajate sõnul pole hooldusplaan nende igapäevane infoallikas, kuna elanikud elavad Hooldekodus kaua ja kõigi erivajaduste ja terviseseisundiga ollakse juba kursis, kuid uue teenusesaaja lisandumisel antakse teada erivajadustest ja koostatud hooldusplaanist. Hooldusplaanid olid põhjalikud, täidetud arusaadavalt ja isikukeskselt. Kohalike omavalituste sotsiaalvaldkonna töötajate vestlustest selgus, et hooldusplaani koostamisel nad ei osale, kuid ümberhindamise käigus on tutvutud koostatud hooldusplaanidega. Üldjoontes ollakse osutatava teenusega rahul. Negatiivse infona on KOV-ideni jõudnud personali vähesusest tingitud puudulikud hooldustoimingud. SKA seisukoht: Hooldekodu tagab SHS § 21 lõigetes 2-5 nimetatud hooldusplaanile kehtestatud nõuded.
3.1.6. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis.
5
Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Järelevalve käigus kontrolliti karistusregistrist teenust vahetult osutatavate töötajate karistatust, Hooldekodu töötajatel SHS § 22 lõikes 5 sätestatud töötamise piiranguid ei tuvastatud. Hooldekodu edastas töötajate nimekirja (seisuga 15.10.2024) 24 töötaja kohta. Esitatud nimekirjas oli üks töötaja (T.L.), kelle andmed MTRis puudusid ning nende vastavust SHSis kehtestatud nõuetele ei olnud võimalik kontrollida. Hooldekodu lisas 17.10.2024 töötaja andmed MTRi. Nimekirjas esitatud ametinimetused erinesid võrrelduna MTRi andmetega kuuel korral, Hooldekodu kasutas ühe hooldustöötaja puhul ametinimetust „toidukäitleja“ (I.D.) ja ühe puhul „hügieenitöötaja“ (E.D.). Abihooldajatel kasutati ametinimetust „hooldusteenindaja abi“, nelja abihooldaja ametinimetuseks oli „hooldusteenindaja“ (H.V., M.A., E.L., Ü.K.), kuigi neil puudus hooldaja kvalifikatsioon. ÜHteenuse osutajad peavad planeerima hooldusteenuse osutamist ja tagama nõuetele vastavate hooldustöötajate piisavuse, kes teostavad hooldustoiminguid. Hooldustöötajate hulk ja kvalifikatsioon peavad vastama teenuse sisule ja keerukusele ning asutuse suurusele ja hooldusel olevate isikute vajadustele. Hooldekodu esitatud 15.10.2024 2024. aasta juuli, augusti ja septembri töögraafikud. Töögraafikutest nähtub, et 07. 09.2024 on tööl olnud ainult üks abihooldustöötaja 11 tundi, 26.09.2024 ei ole tööl mitte ühtegi hooldustöötajat või abihooldustöötajat, seega ei ole täidetud SHS § 22 lg 1, mille kohaselt teenuseosutaja peab tagama personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. SHS § 22 lg 2 kohaselt tuleb teenuse osutamisel ööpäevaringselt tagada vastava personali olemasolu ööpäevaringselt, kui see on vajalik hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis kindlaks määratud tegevuste ja toimingute sooritamiseks. 2024. aasta juuli, augusti ja septembri töögraafikutest nähtub, et esineb päevi, kus üle 90 abivajava teenusesaaja turvalisuse ja toimetuleku tagamiseks ööpäevaringselt on tööl vaid üks hooldustöötaja ja/või üks abihooldustöötaja kokku 31 korral (05.07.2024, 10.07.24, 13.07.2024, 16.07.2024, 17.07.2024, 20.07.2024, 25.07.2024, 29.07.2024, 01.08.2024. 02.08.2024, 03.08.2024, 05.08.2024, 07.08.2024, 09.11.2024, 11.08.2024, 12.08.2024, 16.08.2024, 17.08.2024, 20.08.2024, 21.08.2024, 24.08.2024, 29.08.2024, 02.09.2024, 04.09.2024, 07.09.2024, 10.09.2024, 11.09.2024, 14.09.2024, 20.09.2024, 25.09.2024, 28.09.2024), seega ei ole tagatud piisava personali olemasolu. Hooldekodu ei ole taganud, et abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja. Järelevalves kontrollitud 2024. aasta juuli, augusti ja septembri töögraafikutest nähtub, et abihooldustöötajad on olnud tööl hooldustöötaja juhendamiseta 18 korral (02.07.2024, 10.07.24, 13.07.2024, 16.07.2024, 25.07.2024, 29.07.2024, 02.08.2024, 05.08.2024, 07.08.2024, 12.08.2024, 15.08.2024, 20.08.2024, 29.08.2024, 02.09.2024, 04.09.2024, 07.09.2024, 19.09.2024, 26.09.2024), seega on täitmata SHS § 22 lg 3. SKA seisukoht: Hooldekodu ei ole taganud SHS § 22 lõigetes 1-3 nõutud personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldaksid teenuse osutamist.
3.1.7. SHS § 221 lõike 6 kohaselt avalikustab ÜHteenuse osutaja teenuskoha maksumuse hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude (tööjõukulud, tööriietuse, isikukaitsevahendite, tervisekontrolli, vaktsineerimise, koolituse ja supervisioonide kulud), maksumuse ühe teenusesaaja kohta. Alates 01.04.2024 on Hooldekodu ÜHteenuse kohamaksumus 1450/1740 eurot, millest hoolduskomponendi suuruseks ühe inimese kohta on 810 eurot kuus. Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel (2024. a) peaks Hooldekodus hoolduspersonali kulu esitatud personaliandmete põhjal olema ühe teenusesaaja kohta 383 eurot kuus. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud.
6
3.2. Majandustegevusnõuete täitmine MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat (SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
Hooldekodu ei ole täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustuse ning ei ole teavitanud SKAd tegevusloa kontrollieseme ja kõrvaltingimuste muutmisest tähtaegselt (hooldustöötaja töölt lahkumisest või tööle vormistamisest). MTRi kontrollimistel 08.10.2024 ja MTRi kontrollimisel ning võrdlemisel 15.10.2024 Hooldekodu poolt esitatud töötajate nimekirjaga selgus, et nimekirjas on kokku 18 vahetult teenust osutavat töötajat (hooldustöötajad, abihooldustöötajad), kellest ühe andmed (L.T.) MTRis puudusid ning kelle vastavust SHSis kehtestatud nõuetele ei ole olnud võimalik kontrollida. Samuti olid MTRis on kanded töötajate (L.R., M.P., R.A., P.T., K.V., E.T. ja T.M.) kohta, kellel puudus töösuhe teenuseosutajaga. Ka paikvaatluse päeval Hooldekodus hooldustoiminguid teinud M. P.-l puudus TÖRi järgi töösuhe Hooldekoduga. Teenuseosutaja asus järelevalve menetluse ajal (17.10.2024) täitma MSÜS § 30 lõike 2 nõuet, lisades puuduva vahetult teenust osutava töötaja andmed MTRi ja eemaldas MTRist töötajate andmed, kellel teenuseosutajaga töösuhe puudus.
4. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1. SKA on koostanud väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kvaliteedijuhise, mis on
abivahendiks ja ühtsete arusaamade kujundamise aluseks kvaliteetse teenuse pakkumisel kõigile üldhooldusteenuse korraldajatele, teenuse osutajatele ning teenuse kasutajatele.
4.2. Mõelda töökorralduslikult läbi, et hooldustöötajad kasutaksid hooldusplaane hooldustoimingute tegemise alusdokumendina.
4.3. Täiendada teenusesaajate vaba aega tähendusrikaste tegevustega. Vabaajategevuste arendamiseks teha koostööd Dementsuse Kompetentsikeskusega.
4.4. Hetkel on sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris STAR. Helme Hooldekodu OÜga seotud 54 teenusesaajat. Viia STAR kooskõlla teenusesaajate tegelike andmete ja viibimiskohaga.
(allkirjastatud digitaalselt) Inna Tamm järelevalve peaspetsialist