Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 16.01.2024.a Haapsalus

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Marelle Ulla

Kriminaalasja number: 23257050046

Kuriteo kvalifikatsioon: Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 266 lg 2 p 1

Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: XXX

Kuriteo toimepanemise aeg: 30.04.2023

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles XXX kahtlustatakse KarS § 266 lg 2 p

1 järgi kvalifitseeritama kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema 30.04.2023 kella 17:25

ajal tungis suletud lukustamata välisukse avamise teel ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt

Haapsalu linnas XXX külas XXXpõik 4 asuvasse XXX kuuluvasse elamusse, lükates eest ära

sisenemist takistanud XXX, liikudes omavoliliselt tuppa ning ei täitnud talle antud valdaja poolset

lahkumisnõuet.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud

kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava

nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Viidatud paragrahvi lõike 7 järgi, kui

kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS

§ 202 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata

prokuratuur.

Prokurör, vaadanud läbi kriminaaltoimiku materjalid, analüüsinud kuriteo toimepanemise

asjaolusid, isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, leiab, et

käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lõigetes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks

järgmistel motiividel.

KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustik näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Karistusseadustikus sätestatu kohaselt ei ole viidatud kuriteo eest ette nähtud vangistuse alammäära.

Kuivõrd kõnesoleva süüteo eest võib mõista ka rahalise karistuse, järeldub sellest, et seadusandja

hinnangul on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikeseks, sest väiksemad

sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Kahtlustatav oma teoga ei põhjustanud

kannatanule varalist ega füüsilist kahju. Nendel kaalutlustel on võimalik teha järeldus, et

kahtlustatava süü ei ole nii suure kaaluga, mis õigustaks tema suhtes kohtulikku karistamist.

Kahtlustatava osas puudub ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS § 202

alusel. Avalikku menetlushuvi all tuleb mõista üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Avalik

menetlushuvi on eripreventiivsete kaalutluste kohaselt olemas siis, kui kriminaalmenetluse

lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute

süütegude toimepanemise. Seda, kui suur on selline tõenäosus, on võimalik hinnata lähtuvalt isiku

varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust,

sealjuures kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. Avalik menetlushuvi on

üldpreventiivsest aspektist lähtuvalt olemas siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed

või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja

lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Kuriteod, milles menetluse

lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventiivsete kaalutlustega, nähtuvad Riigi

peaprokuröri 15.03.2022 juhisest nr RP-1-2/22/1. Viidatud dokumendi punktide 3.2 ja 3.3 järgi

KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu avaliku menetlushuvi alla ei kuulu. Avalik

menetlushuvi on olemas näiteks sellistel juhtumitel, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille

vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise

huvides või kuriteo tõttu puuduvad kannatanul peale kriminaalmenetluse efektiivsed

õiguskaitsevahendid.

Prokuröri hinnangul puudub kõnesoleval juhul avalik menetlushuvi. Kahtlustatav XXX on varem

kriminaal- ja väärteokorras karistamata isik. Prokuratuuri andmetel ei ole tema suhtes hetkel käimas

ka ühtegi teist kriminaalmenetlust. Kahtlustatav on 29.09.2023.a ülekuulamisel selgitanud juhtunust

oma versiooni, mille kohaselt läks ta oma haigele lapsele, kes viibis tol hetkel isa juures, rohtusid

viima. Ta koputas kannatanu XXX kuuluva eramu uksele ning astus koheselt sisse, neil tekkis

kannatanuga konflikt, mis eskaleerus. Kahtlustatav ülekuulamisel tunnistas suvilasse sisenemist.

11.01.2024.a on kahtlustatav prokuratuuris selgitanud, et ta mõistab juhtunud asjaolusid, avaldas

kahetsust ning on nõustunud menetluse lõpetamise tingimustega, sh hüvitama kannatanule

kriminaalmenetluses tekkinud kulutused, hüvitama kaitsjatasu, pöörduma perelepitaja poole

vanemluskokkuleppe sõlmimiseks. Samuti on kahtlustatav prokurörile kinnitanud, et ta ei sisene

kannatanu elukohta ega temale kuuluvasse suvilasse, kui tal puudub selleks valdaja luba. Nõustudes

kriminaalasja lõpetamisel kaasnevate kohustustega, näitab see prokuröri hinnangul seda, et

kahtlustatav on valmis võtma vastutust toimepandud kuriteo eest. Samuti märgib prokurör, et

ainuüksi kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, milles XXX koheldi kahtlustatavana, oli

tema jaoks preventiivseks teguriks. Käesoleval juhul puudub alus arvata, et kahtlustatav jätkaks

edaspidi kuritegude toimepanemist.

XXX etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra heastamine ning tema

õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude

vahenditega, kui kriminaalkorras karistamisega. KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni

eesmärgid on saavutatavad ka ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Prokurör, hinnanud

kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat ja ka teo toimepanemise järgset

käitumist, on seisukohal, et KarS § 56 lg 1 sätestatud eesmärke on võimalik saavutada ka

kriminaalmenetluse lõpetamisega ja kahtlustatavale kohustuste määramisega.

Kannatanu XXX lepinguline esindaja on 10.01.2024.a esitanud taotlused ning andnud nõusoleku

vahendusmenetluse läbiviimiseks. Esitatud taotlusest nähtub, et kannatanu soov on suunatud sellele,

et tema ja kahtlustatav jõuaksid kokkuleppele ühise lapse kasvatamisega seotud küsimustes ning et

kahtlustatav ei siseneks ilma loata XXX omandis olevatele kinnisasjadele. Kannatanu ei ole

soovinud esitada tsiviilhagi, küll aga on taotlenud kriminaalmenetluses kantud õigusabikulude

hüvitamist kahtlustatava poolt. Eeltoodust nähtub, et ka kannatanu soov on suunatud õigusrahu

taastamisele ning et sellised intsidendid tulevikus ei korduks. Prokurör ei pea vajalikuks käesoleval

juhul rakendada vahendusmenetlust, kuivõrd kannatanu huve on võimalik kaitsta ka menetluse

lõpetamisega avaliku menetlushuvi puudumise alusel ning määrata kahtlustatavale täitmiseks

kohustused.

Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks

puudub avalik menetlushuvi, siis leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse

lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 7, § 206 abiprokurör

m ä ä r a s :

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23257050046 menetlus XXX suhtes seoses avaliku

menetlushuvi puudumisega.

2. Määratud kohustuse liik ja määr: XXX on kohustatud

2.1 hüvitama kaitsjatasu summas 576 eurot (makseinfo lisalehel);

2.2 hüvitama kannatanu menetluskulud summas 1136, 85 eurot, tehes ülekande XXX

arveldusarvele EE521010022405101006. Maksekorraldus tuleb esitada prokuratuurile

e-posti teel [email protected];

2.3 pöörduma koheselt perelepitaja poole vanemluskokkuleppe sõlmimiseks;

2.4 mitte sisenema omavoliliselt kannatanu XXX elukohta XXX tn 47-6, Haapsalu linn,

Lääne maakond ja XXX põik 4, XXX küla, Haapsalu linn, Lääne maakond.

Kohustuste täitmise lõpptähtaeg on 16.07.2024.

3. Tõkendi tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD-R plaadid

vormikaamerate salvestiste, Häirekeskuse kõnesalvestise, tunnistaja videosalvestiste ja

kannatanu õuekaamera salvestistega jätta kriminaalasja materjalide juurde.

5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:

andmeid ei ole kogutud.

6. Vahistuse andmed: vahistamist ei ole kohaldatud.

7. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata viivitamata kahtlustatavale,

kannatanule ja kannatanu esindajale.

8. Kannatanul on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lihtsustatud või

põhistatud lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul prokuratuuris

asukohaga Sadama 21 Haapsalu (tutvumiseks leppida aeg kokku telefonil 4720043).

9. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates põhistamata määruse saamisest

menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse

saamisest koostab menetleja põhistatud määruse. Vastavalt KrMS § 207 lõikele 3 võib

kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates

kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn

15188

(allkirjastatud digitaalselt)

Marelle Ulla

abiprokurör

Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustust, uuendab prokuratuur

kriminaalasja menetluse KrMS § 202 lõike 6 sätetest juhinduvalt ning kriminaalmenetlust

jätkatakse üldises korras saadetuna Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale.

Määrus on mulle arusaadav, olen kohustusega nõus.

(allkirjastatud digitaalselt)

XXX