Selgitustaotlus

Hendrikson & Ko

www.dge.ee

[email protected]

Raekoja plats 9

51004 Tartu

tel +372 740 9800

Maakri 29

10145 Tallinn

J. KAPPELI TN 11 KINNISTU

DETAILPLANEERINGU MÜRAHINNANG

Töö nr 22004449 Tartu-Tallinn 2024

V e

rs io

o n

0 8

.1 1

.2 0

2 4

Veiko Kärbla

Keskkonnakorralduse spetsialist

J. Kappeli tn 11 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang 2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 3

2. MÜRA NORMTASEMED ...................................................................................... 4

3. LÄHTEANDMED JA METOODIKA ....................................................................... 6

4. ARVUTUSTULEMUSED ....................................................................................... 8

4.1. MÜRAKAARDID ............................................................................................... 8

4.2. TULEMUSTE ANALÜÜS ................................................................................... 9

5. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED .......................................................................... 9

LISA 1. MÜRAKAARDID ............................................................................................ 11

J. Kappeli tn 11 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang 3

1. SISSEJUHATUS

Uuritav ala asub Tallinnas Kesklinna linnaosas, Torupilli asumis, J. Kappeli tn 11 kinnistul

(katastriüksuse nr 78401:112:0050). Planeeritud maa-ala suurus on ca 0,21 ha. Planeeringu

koostamise eesmärk on määrata kinnistu kasutamise tingimused ja ehitusõigus J. Kappeli tn 11/1

elamu rekonstrueerimiseks ning kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega mitme

korteriga elamu ehitamiseks.

Detailplaneeringu seletuskirja (Apex Arhitektuuribüroo osaühing, 2024) kohaselt on hoonestusala

planeerimisel lähtutud olemasolevatest kinnistul paiknevatest hoonetest ja piirkonnas paiknevate

hoonete asetsemisest. Hoonemahtude kavandamisel on lähtutud olemasolevatest ajaloolistest

hoonetest ja nende proportsioonides uute hoonetega. K. Türnpu tänaval on arvestatud

olemasoleva tänavajoonega. Säilitatakse ajalooline kahekorruseline puitkonstruktsioonis - ja

viimistlusega elamu, mis on ettenähtud rekonstrueerida kolmekorruseliseks elamuks ning

kavandatakse rajada liigendatud hoonemahud K. Türnpu tänava äärde, säilitades sellega ka

tervikliku hooviala, mis pakub võimalusi parkimiseks ja rekreatsiooniks.

Piirkonnale iseloomuliku hoonestus näol on peamiselt tegemist 2- kuni 3- korruseliste puidust

korterelamutega, mille seas on ka Torupilli miljööalale sobilikku uushoonestust. Kvartalis on

iseloomulikud ka madalamad hoovihooned. Hoonestusviis on planeeringualal valdavalt sarnane –

hooned paiknevad vahetult kinnistu piiril/tänavajoonel. Planeeringuala kontaktvööndi

moodustavad peamiselt elamualad üksikute äripindadega.

Käesolev eksperthinnang on koostatud eesmärgiga määrata planeeringualal esinev liiklusmüra

tase (sh müratase hoonete fassaadil) ning vastavus kehtivatele nõuetele. Piirkonna

mürasituatsiooni mõjutavaks teguriks on peamiselt uuringualaga läänesuunast külgnev (ning

kavandatavatest hoonestusaladest ca 6 m kaugusel asuv) K. Türnpu tänav. Lisaks arvestatakse

mürauuringus ka kaugemal asuvate teedega (sh Tartu mnt, Laagna tee, J. Kunderi tn, J Vilmsi tn)

ja planeeringualaga idasuunast piirneva väiksema liikluskoormusega J. Kappeli tupiktänavaga.

Teisi olulisi müraallikaid planeeringuala lähiümbruses teadaolevalt ei leidu.

Joonis 1. Planeeringuala asukoht (Maa-ameti ortofoto)

Käesolev töö on koostatud, kontrollitud ja heaks kiidetud vastavalt Hendrikson & Ko OÜ

kvaliteedipoliitikale.

4 J. Kappeli tn 11 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang

2. MÜRA NORMTASEMED

Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest.

Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel.

Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning

töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.

Liiklusmüra hulka loetakse müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning

veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega või

regulaarse liiklusega perioodi vältel.

Välisõhu normväärtustega võrdlemiseks kasutatakse tavapäraselt müra hinnatud taset päeval

(7.00–23.00) ja öösel (23.00–7.00). Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud või

arvutatud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust,

impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Päevane ajavahemik (7 -23) sisaldab ka õhtust aega

(19-23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt määratakse müratundlike alade kategooriad vastavalt

üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

I kategooria – virgestusrajatise maa-alad,

II kategooria - haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad,

rohealad,

III kategooria – keskuse maa-alad,

IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad.

Tallinna üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav kinnistu korruselamute alal, kus võivad lisaks

elamutele paikneda ka kõik elurajoone teenindavad asutused, kaubandusettevõtted, garaaži -

kooperatiivid, bürood jm keskkonnaohutud ettevõtted. Koostamisel on ka kesklinna linnaosa

üldplaneering, mis ajakohastab ja täpsustab 2001. aastal kehtestatud Tallinna üldplaneeringut ,

kuid planeeringulahendust ei ole 2024. a novembri (08.11.2024) seisuga veel välja töötatud.

Detailplaneeringuga kavandatud sihtotstarbed (äripindadega kortermajad) on kooskõlas

üldplaneeringuga. Detailplaneeringuga kavandatu (äri- ja elamispindade segafunktsioon) vastab

III kategooria müratundliku ala (keskusemaa) kirjeldusele (kategooria määramisel tuleb arvesse

võtta ka kesklinna lähedust ning kontaktvööndi iseloomu) , sealjuures on äripinnad (mida ei loeta

otseselt müratundlikeks objektideks) kavandatud just eeldatavalt kõige suurema müratasemega

küljele (K. Türnpu poolne külg).

Müratundliku ala kategooria määramine on eelkõige kohaliku omavalitsuse pädevuses, sealjuures

peab kohalik omavalitsus kaaluma, milline kategooria kirjeldab paremini tegelikku olukorda, millise

kategooria määramine toob kaasa täiendavad piirangud (mis ei p ruugi olla kooskõlas linna üldiste

arengusuundumustega) ning milline kategooria võimaldab linna või linnaosa arengusuundi ka

praktikas ellu viia.

Käesoleva detailplaneeringu ning mürahinnangu koostamise raames küsiti ka kohaliku

omavalitsuse ehk Tallinna linna seisukohta müratundliku ala kategooria osas ning Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet kinnitas (Välisõhu ja keskkonnamüra spetsialist i Kadri-Piibe Järve

18.09.2024 e-kiri), et antud ala puhul on ka kohaliku omavalitsuse nägemuses asjakohane

rakendada III kategooria ehk keskuse maa-alade nõudeid.

Tiheasustusega multifunktsionaalses linnakeskkonnas (sh kesklinna läheduses) on üldjuhul

asjakohane normtasemete rakendamisel lähtuda III kategooria (ehk keskuse maa-ala) nõuetest.

Teatud piirkondades – nt äärelinna puhtakujulistes elamukvartalites, kus ei paikne muu

kõrvalfunktsiooniga (äri, teenindus, tootmine) alasid – võib olla asjakohane ka rangemate ehk II

kategooria alade nõuete rakendamine. II kategooria alade normtasemete rakendamine on aga

kesklinna läheduses uute hoonete kavandamisel eesmärgiks seadmiseks üldjuhul liiga ranged

J. Kappeli tn 11 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang 5

ning ei võimalda teede ja tänavate ääres uute hoonete kavandamist varasemalt rajatud hoonetega

samale ehitusjoonele. II kategooria alade normtasemete tagamiseks tuleks kohati jätta

mitmekümne meetri laiune puhverala teega, mis praktikas ei ole sageli teostatav (linnakeskkonnas

puuduvad üldjuhul sedavõrd suured vabad maa-alad, mille saaks puhvriks jätta). Selline lahendus

ei ole tihti kooskõlas ka linnakeskkonna planeerimise põhimõtetega (kompaktne hoonestus, ühtse

ehitusjoone hoidmine).

Kesklinna läheduses uute eluhoonete kavandamisel II kategooria alade normide eesmärgiks

seadmine võib kaasa tuua olukorra, kus valdavalt tuleks loobuda eluhoonete rajamisest ning

tänavaäärsele alale saaks rajada ainult ärihooneid vms, mis ei ole samuti linna arengut silmas

pidades jätkusuutlik lahendus (puudub vajaduse nii suures mahus monofunktsionaalsete

ärihoonete järele, samal ajal jääb vähemaks potentsiaalseid eluhoonetele sobivaid alasid).

Teeäärsete hoonete ning sõidutee vahelist ala linnakeskkonnas üldjuhul pidevaks välisõhus

viibimiseks ning puhkamiseks ei kasutata (kuna reeglina on tegemist tänavaalaga) ning uute

hoonete kavandamisel pigem just tee-ala lähedale saab positiivse asjaoluna välja tuua (lisaks

ühtse ehitusjoone hoidmisele), et sel moel on muu hulgas võimalik tagada hoonete hoovipoolsel

alal (hoone varjus ehk alal, kus inimesed ka reaalselt välisõhus viibivad) juba oluliselt paremad

tingimused välisõhus viibimiseks ja ka puhkamiseks. Samuti on võimalik tagada head tingimused

hoonete siseruumides (ehk seal, kus inimesed pikaajaliselt viibivad).

Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi:

müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut

ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Planeeringust huvitatud

isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata.

Tiheasustusala ja/või kompaktse hoonestusega piirkonda uute hoonete kavandamisel (või hoonete

rekonstrueerimisel) tuleb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt välisõhu

müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse nõuetest.

Tabel 1. Liiklusmüra normtasemed (müra hinnatud tase) päeval (Ld) ja öösel (Ln), dB

Ala kategooria üldplaneeringu alusel

I virgestusrajatiste

maa-alad ehk vaiksed alad

II haridusasutuste,

tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande- asutuste ning elamu maa-alad, rohealad

III keskuse maa-alad

IV ühiskondlike hoonete

maa-alad

Müra piirväärtus

55/50 60/55

651/601 65/55

701/601

1 lubatud müratundlike hoonete teepoolsel küljel

III kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 65 dB päeval (Ld) ning 55 dB öösel (Ln), sh on

hoonete teepoolsel küljel lubatud 70 dB päeval (Ld) ning 60 dB öösel (Ln),

Lisaks välisõhu nõuete järgimisele tuleb tagada head tingimused hoonete siseruumides vastavalt

ruumide reaalsele kasutusotstarbele. Müra normtasemed (ekvivalentne müratase, LpA,eq,T)

hoonete vaikust nõudvates ruumides on kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid“, mille kohaselt liiklusmüra puhul on eluruumides lubat ud müratase 40 dB

päeval ning magamisruumides lubatud tase 30 dB öösel. Büroo- ja haldushoonete siseruumides

on lubatud 40 dB päeval (rakendatakse juhul, kui tööruumi enda müra ei ületa toodud väärtust).

Hoonete siseruumide nõuded tagatakse ning vajalikud heliisolatsiooni meetmed määratakse

standardi „EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ (või samaväärse

uuema standardi) kohaselt.

6 J. Kappeli tn 11 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang

3. LÄHTEANDMED JA METOODIKA

Lähteandmed

Mürahinnangus analüüsitakse eelkõige olemasoleva (ehk ehitusjärgse) olukorra autoliiklusega

kaasnevat mõju planeeringualal, kuna Tallinna tänavate perspektiivse (nt 20 a vaates)

liiklusolukorra puhul ei ole võimalik kuigi täpset liiklusprognoosi (ühtlasi k a müraprognoosi) välja

tuua. Mürahinnangus analüüsitakse siiski ka perspektiivse (ehk nt teoreetilise liikluskoormuste

suurenemise või vähenemise korral esineva) liiklusega kaasnevat mõju.

Olemasoleva olukorra liikluskoormuste lähteandmetena kasutati ajakohaseid Stratum OÜ

liiklusmudeli andmeid (seisuga jaanuar 2024). Väljavõte tipptunni liiklussageduste kaardist on

toodud joonisel 1.

Joonis 2. Väljavõte Tallinna linna õhtuse tipptunni liiklussageduste kaardist (Stratum OÜ)

Planeeringuala enim mõjutava tee ehk K. Türnpu tn õhtuse tipptunni liikluskoormus on Tallinna

liiklusmudeli põhjal ca 1435 sõidukit tunnis. Tipptund moodustab üldjuhul tüüpilise ööpäeva

liikluskoormusest ca 10%, seega võib kogu päeva liikluskoormuseks arvestada hinnanguliselt

(ümardades andmeid pisut ülespoole) ca 15 000 sõidukit. Tänavalõigu lubatud sõidukiirus on 50

km/h, kuid arvestades ristmike lähedust võib tegelik keskmine sõidukiirus jääda ka väiksemaks.

Liikluskoormus jaotati ööpäeva lõikes järgmiselt:

7.00-19.00 – 80% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest,

19.00-23.00 – 13% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest,

23.00-7.00 – 7% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest.

K. Türnpu tn raskeliikluse osakaal on suhteliselt väike (vahetult planeeringualaga piirnevas

tänavalõigus puudub ka bussiliiklus), raskeliikluse osakaalud võeti järgmiselt: päeval (7-19) 4%,

õhtul (19-23) 3% ja öösel (23-7) 2% kogu liiklusest.

Lisaks arvestati mürauuringus ka kaugemal asuvate teedega (sh Tartu mnt, Laagna tee, J. Kunderi

tn, J Vilmsi tn) ja planeeringualaga idasuunast piirneva väiksema liikluskoormusega J. Kappeli

tänavaga (tupiktänava hinnanguline liikluskoormus on maksimaalselt ca 500 sõidukit päevas).

J. Kappeli tn 11 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang 7

Planeeringualast endast tingitud mõjud ei muuda sisuliselt piirkonna liikluskoormusi ega

müraolukorda, kavandatud ca 22 parkimiskoha kasutamisega ei kaasne märkimisväärset

liikluskoormust (eriti võrreldes K. Türnpu tn liikluskoormusega).

Tallinna tänavate perspektiivse (nt 20 a vaates) liiklusolukorra puhul ei ole võimalik kuigi täpset

liiklusprognoosi välja tuua. Liikluskoormuste suurenemist püütakse piirata transpordipoliitika

suunistega, mille kohaselt autode jaoks mõeldud sõiduradade a rvu pigem vähendatakse

ühissõidukite ning kergliikluse kasuks. Samuti on Tallinna linn erinevate projektide raames

seadnud eesmärgiks liikluskoormuste kasvu pidurdamise ja ka liikluskoormuste vähendamise

(seda nii ühistranspordile prioriteetse tähtsuse seadmise, kui ka kergliiklusteede võrgu

arendamise kaudu, nt arengudokumendist Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035

lähtuvalt). Samuti tuleb arvestada, et piirkonna teedevõrk on kohati juba läbilaskevõime piiril,

seega ei ole alust suurt liikluskoormuste kasvu prognoosida.

Informatiivselt võib välja tuua, et nt liikluskoormuse suurenemine ca 20…25% toob kaasa müra

hinnatud taseme suurenemise ca 0,8…1 dB võrra (võrreldes olemasoleva olukorraga).

Liikluskoormuse suurenemine ca 50% võrra tooks kaasa müra hinnatud taseme suurenemise

1,7…1,8 dB võrra, mis on ilmselt ebatõenäoline areng ning antud piirkonnas seega ebarealistlik

prognoos.

Liiklusmüra arvutamise metoodika

Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 9.0. Liiklusmüra arvutamisel kasutati

Prantsusmaa siseriikliku arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“, mis on viimased 10-20 aastat olnud

Eestis teostatud mürauuringute puhul enim kasutatav arvutusmeetod. Ühtlasi on meetodi puhul

olnud tegemist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 02/49/EÜ toodud soovitusliku

arvutusmeetodiga liikmesriikidele. Seega on arvutustulemused häs ti võrreldavad varasemate

uuringutega (sh sarnasete uuringutega teistes piirkondades)

Arvutusmeetodis "NMPB-Routes-96“ käsitletakse heli levikut kahtedes erinevates tingimustes –

soodsad (ehk müra levib kaugemale) ja ebasoodsad (neutraalsed) hajumistingimused.

Soovituslikud soodsate ja ebasoodsate hajumistingimuste osakaalud pikaajalise päe va, õhtu ja öö

mürasituatsiooni kirjeldamisel on järgmised:

pikaajalise päevase müra (7.00-19.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 50% ajast soodsaid

hajumistingimusi;

pikaajalise õhtuse müra (19.00-23.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 75% ajast soodsaid

hajumistingimusi;

pikaajalise öise müra (23.00-7.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 100% ajast soodsaid

hajumistingimusi.

Mürakaardid koostati päevase (Ld, 7.00-23.00) ja öise (Ln, 23.00-7.00) ajavahemiku kohta, sh

sisaldab päevane ajavahemik ka õhtust aega (19-23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB.

Välisõhu mürataset hinnatakse 2 m kõrgusel maapinnast ehk keskmise inimese kuulmiskõrgusel

(või pisut kõrgemal), mürakontuurid esitatakse 5 dB vahemike kaupa, tihedas arvutusvõrgustikus

3*3 m arvutussammuga.

Uuringuala kohta koostati kolmemõõtmeline maastikumudel (sh Maa -ameti Lidar kõrguspunktid,

teed ja hooned). Sõiduteed ning hoonete fassaadid defineeriti akustiliselt „kõva“ ehk helilaineid

peegeldava pinnana. Kogu linnasisese maapinna (sh õuealad ja ka väiksemad haljasalad) puhul

võeti arvutustes maapinna helineelde koefitsiendiks 0, mis kirjeldab täielikult helilaineid

peegeldavat keskkonda (nt teed ja kõvakattega parklad, kuigi uuringualal leidub ka väiksemaid

haljasalasid) kirjeldamaks võimalikult halvima juhu lähedast müra levikut.

Kõrghaljastuse müra levikut takistavat mõju modelleerimisel ei kasutatud, ühtlasi on

kõrghaljastuse mõju müraolukorrale reeglina ka väike (ning pigem teoreetiline).

Välisõhu mürasituatsiooni kirjeldamisel on arvestatud ka helilainete peegeldumist hoonete

fassaadidelt (arvutusmudelis kasutati kahekordseid peegeldusi). Mürakaardid kirjeldavad lisaks

vastashoonete peegeldustele ka iga hoone enda fassaadi peegeldusi. Müra normtasemetega

võrdlemiseks kasutatakse mürataset, mis on määratud vaba helivälja tingimustes (samad nõuded

8 J. Kappeli tn 11 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang

kehtivad ka mürataseme mõõtmistele), mistõttu on mürakaartidel eraldi välja toodud ka hoonete

külgedele (sh teepoolsele fassaadile) mõjuv müratase (korruste kaupa), mis ei arvesta sama

hoone enda fassaadi akustilist peegeldust (välisõhu müratasemest on maha arvestatud hoone

enda peegeldus ehk ca 3 dB) ning seda asjaolu tuleb arvestada ka mürakaartidel toodud tulemuste

lugemisel (nt müra samatugevusjoonte võrdlemisel hoonete fassaadil välja toodud

müratasemetega, mis võivad eespool kirjeldatud põhjustel erineda kuni 3 dB ulatuses ).

Alljärgnevalt on lisatud väljavõte müra modelleerimise tarkvara (SoundPLAN) kolmemõõtmelisest

maastikumudelist.

Joonis 3. Arvutustarkvara sisene 3d vaade kolmemõõtmelisest maastikumudelist

(kavandatavate hoonete indikatiivne asukoht ja maht on märgitud helesinisega)

4. ARVUTUSTULEMUSED

4.1. MÜRAKAARDID

Käesoleva töö raames koostati mürakaardid järgmistes situatsioonides:

1. Liiklusmüra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00) olemasolevas (ehitusjärgses)

liiklusolukorras (Lisa 1. Mürakaart 1);

2. Liiklusmüra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00) olemasolevas (ehitusjärgses)

liiklusolukorras (Lisa 1. Mürakaart 2).

Mürakaartidel on eraldi välja toodud ka hoonete fassaadile mõjuv müratase korruste kaupa,

alustades madalamast (1. korrus) kuni kõrgemate korrusteni (3. korrus), mis ei arvesta sama

hoone enda fassaadi akustilist peegeldust (välisõhu müratasemest on maha a rvestatud hoone

enda peegeldus ehk ca 3 dB).

Perspektiivse olukorra kohta eraldi mürakaarte ei koostatud, kuna puuduvad usaldusväärsed

liiklusprognoosid nt 20 a kohta, mistõttu perspektiivse olukorra mürakaartide koostamine võib

anda ka teatud määral ekslikku informatsiooni. Teisest küljest ei ole piirkonnas ette näha suurt

liikluskoormuste kasvu ning pikas perspektiivis võib aset leida ka liikluskoormuste vähenemine.

Informatiivselt tuuakse analüüsi käigus siiski välja võimalikud muutused müraolukorras, nt juhul,

kui teatud liikluskoormuste kasv või kahanemine aset leiab.

J. Kappeli tn 11 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang 9

4.2. TULEMUSTE ANALÜÜS

Ehitusjärgse olukorra mürahinnang

Järgnevalt viiakse läbi liiklusmüra arvutustulemuste võrdlus liiklusmüra piirväärtustega

planeeringu realiseerimise järgses olukorras. Mürataset hinnatakse nii planeeritud hoonestusala

ja hoonete piiril (K. Türnpu tn ääres) kui ka olemasoleva hoone (rekonstrueeritav hoone J. Kappeli

tn ääres) asukohas.

Olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras planeeringualal kujuneva liiklusmüra olukorra kohta

võib öelda järgmist:

Kõrgeim müratase esineb kavandatud hoonestusala ja hoonete K. Türnpu tn poolsel piiril

(teepoolsel fassaadil) – päevasel ajal (Ld, 7.00-23.00) on arvutuslik müra hinnatud tase ca 69 dB

ning öisel ajal (Ln, 23.00-7.00) ca 59 dB;

Selgelt väiksem müratase esineb kavandatud hoonete hoovipoolsetel külgedel – päevasel ajal (Ld,

7.00-23.00) jääb arvutuslik müra hinnatud tase vahemikku 52…64 dB ning öisel ajal (Ln, 23.00-

7.00) vahemikku 43…54 dB;

J. Kappeli tn ääres asuva rekonstrueeritava hoone mürarikkamal (J. Kappeli tn poolsel) fassaadil

esineb müra hinnatud tase päeval ca 60 dB ning öösel ca 51 dB, hoovipoolsetel külgedel on müra

hinnatud tase ca 5 dB võrra väiksem.

Olemasolevas liiklusolukorras (ehitusjärgne olukord) planeeringualale kavandatud hoone te

asukohas ja hoonete fassaadil esinev müratase vastab III kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse

nõuetele (65 dB päeval ja 55 dB öösel, hoonete teepoolsel küljel vastavalt 70 dB päeval ja 60 dB

öösel). Samuti on kinnistu siseselt (hoovipoolsetel aladel) tagatud linnakeskkonna mõistes

suhteliselt head tingimused välisõhus viibimiseks.

Perspektiivse olukorra mürahinnang

Perspektiivses liiklusolukorras (nt liikluskoormuste teoreetilisel suurenemisel ca 20…25% võrra

lähima 10-20 a jooksul) võib planeeritavale hoonele mõjuv müratase mõnevõrra (kuni ca 0,8…1

dB võrra) suureneda. Samas ei muuda ka toodud teoreetilise prognoosi (halvima stsenaariumi)

realiseerumine käesoleva töö põhijäreldusi, planeeringualale kavandatud hoonestusaladel ja

hoonete fassaadil esinev müratase vastab ka sel juhul III kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse

nõuetele (70 dB päeval/60 dB öösel). Suuremaid prognoose ei ole mõistlik läbi analüüsida, pikas

perspektiivis võib realistlikumaks osutuda hoopis liikluskoormuste mõningane vähenemine.

Juhul, kui liikluskoormused peaksid lähitulevikus vähenema (võrreldes praeguse olukorraga),

paraneb vastavalt ka piirkonna müraolukord. Nt liikluskoormuste vähenemine ca 20…30% võrra

tooks kaasa müra hinnatud taseme vähenemise ca 1…1,5 dB võrra (võrreldes mürakaartidel

toodud olukorraga), mis võib pikas perspektiivis olla saavutatav, nt juhul kui viiakse ellu Tallinna

jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035 eesmärgid.

Täpsemaid perspektiivse olukorra müraarvutusi ei ole võimalik teostada, kuna puuduvad

realistlikud liiklusprognoosid, ka arengudokument Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035

ei sisalda konkreetsete tänavate kaupa liiklussageduste prognoose .

5. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED

Planeeringuala müraolukorda mõjutavaks teguriks on peamiselt autoliiklus K. Türnpu tänaval.

Detailplaneeringuga kavandatud sihtotstarbed (kortermajad ja äripindadega kortermajad) on

kooskõlas üldplaneeringuga. Detailplaneeringuga kavandatu (äri - ja elamispindade

segafunktsioon kesklinna läheduses) vastab III kategooria müratundliku ala (keskusemaa)

kirjeldusele, sh tuleb müratundliku ala kategooria määramisel arvestada, et ka planeeringuala

kontaktvööndis paiknevad äriruumidega kortermajad ning äri - ja elamumaad.

10 J. Kappeli tn 11 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang

Käesoleva detailplaneeringu ning mürahinnangu koostamise raames küsiti ka Tallinna linna

seisukohta müratundliku ala kategooria osas ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

kinnitas, et antud ala puhul on ka kohaliku omavalitsuse nägemuses asjakohane rakendada III

kategooria alade nõudeid.

Kavandatavate hoonete fassaad piirneb antud juhul vahetult transpordimaaga ning teepoolsel alal

välisõhus seega käesoleva planeeringu kontekstis müratundlikke objekte ja tegevusi ei kavandata

ning määravaks saab müratase hoone juures. Vastavalt liiklusmüra arvutustulemustele vastab

planeeringu realiseerimise järgses olukorras (kasutades ülespoole ümardatud liikluskoormusi)

planeeringualale kavandatud hoonestusaladel ja hoonete fassaadil esinev müratase III kategooria

alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele (70 dB päeval/60 dB öösel) , samuti vastab kavandatavate

hoonete hoovipoolsete külgede müratase piirväärtuse nõuetele (65 dB päeval/55 dB öösel).

Perspektiivse olukorra kohta eraldi mürakaarte ei koostatud, kuna puuduvad usaldusväärsed

liiklusprognoosid nt 20 a kohta. Informatiivselt võib perspektiivse müraolukorra kohta öelda, et nt

teoreetilises olukorras, kui teatud liikluskoormuste kasv (nt ca 20…25%) siiski aset leiab, võib

planeeritavale hoonele mõjuv müratase mõnevõrra (kuni ca 1 dB võrra) suureneda. Samas ei

muuda ka toodud teoreetilise prognoosi (halvima stsenaariumi) realiseerumine käesoleva töö

põhijäreldusi. Juhul, kui liikluskoormused peaksid lähitulevikus vähenema (võrreldes praeguse

olukorraga), paraneb vastavalt ka piirkonna müraolukord. N t liikluskoormuste vähenemine ca

20…30% võrra tooks kaasa müra hinnatud taseme vähenemise ca 1…1,5 dB võrra, mis võib pikas

perspektiivis olla saavutatav, nt juhul, kui viiakse ellu Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava

2035 eesmärgid.

Hoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb müra suhtes tundliku funktsiooniga

hoonete ja ruumide rajamisel järgida asjakohast heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit

(hetkeseisuga on standardiks EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest ),

mille kohaselt:

Kavandades eluruume (elu- ja magamisruumid korteris) Ld 66-70 dB müratsooni (K. Türnpu tn

poolne külg) on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue

(R’tr,s,w) 45 dB. Vaadates täpsemalt mürataseme muutlikust ööpäeva lõikes ning eluruumide

normtasemeid (elu- ja magamisruumides on siseruumide normtasemed vastavalt 40 dB päeval ja

30 dB öösel), tagab siseruumide normtaseme ka välispiirde ühisisolatsioon vahemikus 40-45 dB;

Hoonete hoovipoolsetele külgedel eluruumide rajamisel on samuti soovitatav lähtuda välispiirde

ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) minimaalsest väärtusest vahemikus 40-45 dB;

Bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide (administratiivruumid) rajamisel on soovituslik

välispiirde ühisisolatsiooni väärtus R’tr,s,w minimaalselt 35…40 dB;

Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks

välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

Hoonete kõrgema mürafooniga külgedel (eelkõige K. Türnpu tn poolse külje esimesel korrusel) on

võimalusel soovitatav maksimaalselt ette näha müra suhtes vähem tundlikke äripindasid . Samas

on nõuete kohaste heliisolatsioonimeetmete rakendamise korral võimalik tagada head akustilised

tingimused ka eluhoonete siseruumides (küll ainult suletud akende ning mehaanilise ehk

sundventilatsiooni korral). Elamispindade rajamisel on teepoolsed küljed võimalusel soovitatav

maksimaalselt jätta üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (esik,

koridorid, samuti köök, wc, vannituba jm abiruumid). Eluruumide rajamisel on soovitatav

magamisruumid võimalusel paigutada hoonete hoovipoolsele küljele.

On selge, et vaadeldava piirkonna puhul on tegemist suhteliselt mürarikka alaga ning seda asjaolu

tuleb arvestada elukoha valikul (kesklinna läheduses on see sageli paratamatu) . Samuti tuleb

silmas pidada, et liiklusmüra võib teatud määral mõjuda häirivalt ka juhul, kui müra piirväärtusele

vastavad tingimused on tagatud. Tugevdatud helipidavusega kaasaegsetes eluruumides on siiski

võimalik tagada head akustilised tingimused ning elukvaliteet .

J. Kappeli tn 11 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang 11

LISA 1. MÜRAKAARDID

Mürakaart 1. Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) olemasolevas liiklusolukorras

(ehitusjärgne olukord);

Mürakaart 2. Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) olemasolevas liiklusolukorras

(ehitusjärgne olukord).

1 69

2 69

3 69

1 64

2 64

3 64

1 69

2 69

3 69

1 52

2 53

1 60

2 61

1 64

2 64

3 64

1 64

2 64

3 64

1 56

2 59

3 59

1 55

2 58

3 58

1 55

2 55

3 56

1 53

2 56

3 58

1 60

2 60

3 60

1 56

2 60

3 62

SoundPLAN 9.0

Planeeritava ala piir

Planeeritud hoonestusala

Plan. hoonete indikatiivne asukoht

Olemasolevad hooned

1 57 50

2 58 51

3 59 52

Level table

Point receiver

Aluskaart: Maa-ameti ortofoto

Ld, dB(A)

<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70

Mõõtkava 1:1250

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 m

Mürakaart 1: ehitusjärgne olukord - müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00)

1 59

2 59

3 59

1 54

2 54

3 54

1 59

2 59

3 59

1 43

2 44

1 50

2 51

1 54

2 54

3 54

1 54

2 55

3 55

1 47

2 49

3 49

1 46

2 48

3 49

1 46

2 46

3 47

1 44

2 47

3 49

1 51

2 51

3 51

1 47

2 51

3 52

SoundPLAN 9.0

Planeeritava ala piir

Planeeritud hoonestusala

Plan. hoonete indikatiivne asukoht

Olemasolevad hooned

1 57 50

2 58 51

3 59 52

Level table

Point receiver

Aluskaart: Maa-ameti ortofoto

Ln, dB(A)

<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70

Mõõtkava 1:1250

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 m

Mürakaart 2: ehitusjärgne olukord - müra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00)

Hendrikson & Ko

www.dge.ee

[email protected]

Raekoja plats 9

51004 Tartu

tel +372 740 9800

Maakri 29

10145 Tallinn

J. KAPPELI TN 11 KINNISTU

DETAILPLANEERINGU MÜRAHINNANG

Töö nr 22004449 Tartu-Tallinn 2024

V e

rs io

o n

0 8

.1 1

.2 0

2 4

Veiko Kärbla

Keskkonnakorralduse spetsialist

J. Kappeli tn 11 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang 2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 3

2. MÜRA NORMTASEMED ...................................................................................... 4

3. LÄHTEANDMED JA METOODIKA ....................................................................... 6

4. ARVUTUSTULEMUSED ....................................................................................... 8

4.1. MÜRAKAARDID ............................................................................................... 8

4.2. TULEMUSTE ANALÜÜS ................................................................................... 9

5. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED .......................................................................... 9

LISA 1. MÜRAKAARDID ............................................................................................ 11

J. Kappeli tn 11 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang 3

1. SISSEJUHATUS

Uuritav ala asub Tallinnas Kesklinna linnaosas, Torupilli asumis, J. Kappeli tn 11 kinnistul

(katastriüksuse nr 78401:112:0050). Planeeritud maa-ala suurus on ca 0,21 ha. Planeeringu

koostamise eesmärk on määrata kinnistu kasutamise tingimused ja ehitusõigus J. Kappeli tn 11/1

elamu rekonstrueerimiseks ning kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega mitme

korteriga elamu ehitamiseks.

Detailplaneeringu seletuskirja (Apex Arhitektuuribüroo osaühing, 2024) kohaselt on hoonestusala

planeerimisel lähtutud olemasolevatest kinnistul paiknevatest hoonetest ja piirkonnas paiknevate

hoonete asetsemisest. Hoonemahtude kavandamisel on lähtutud olemasolevatest ajaloolistest

hoonetest ja nende proportsioonides uute hoonetega. K. Türnpu tänaval on arvestatud

olemasoleva tänavajoonega. Säilitatakse ajalooline kahekorruseline puitkonstruktsioonis - ja

viimistlusega elamu, mis on ettenähtud rekonstrueerida kolmekorruseliseks elamuks ning

kavandatakse rajada liigendatud hoonemahud K. Türnpu tänava äärde, säilitades sellega ka

tervikliku hooviala, mis pakub võimalusi parkimiseks ja rekreatsiooniks.

Piirkonnale iseloomuliku hoonestus näol on peamiselt tegemist 2- kuni 3- korruseliste puidust

korterelamutega, mille seas on ka Torupilli miljööalale sobilikku uushoonestust. Kvartalis on

iseloomulikud ka madalamad hoovihooned. Hoonestusviis on planeeringualal valdavalt sarnane –

hooned paiknevad vahetult kinnistu piiril/tänavajoonel. Planeeringuala kontaktvööndi

moodustavad peamiselt elamualad üksikute äripindadega.

Käesolev eksperthinnang on koostatud eesmärgiga määrata planeeringualal esinev liiklusmüra

tase (sh müratase hoonete fassaadil) ning vastavus kehtivatele nõuetele. Piirkonna

mürasituatsiooni mõjutavaks teguriks on peamiselt uuringualaga läänesuunast külgnev (ning

kavandatavatest hoonestusaladest ca 6 m kaugusel asuv) K. Türnpu tänav. Lisaks arvestatakse

mürauuringus ka kaugemal asuvate teedega (sh Tartu mnt, Laagna tee, J. Kunderi tn, J Vilmsi tn)

ja planeeringualaga idasuunast piirneva väiksema liikluskoormusega J. Kappeli tupiktänavaga.

Teisi olulisi müraallikaid planeeringuala lähiümbruses teadaolevalt ei leidu.

Joonis 1. Planeeringuala asukoht (Maa-ameti ortofoto)

Käesolev töö on koostatud, kontrollitud ja heaks kiidetud vastavalt Hendrikson & Ko OÜ

kvaliteedipoliitikale.

4 J. Kappeli tn 11 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang

2. MÜRA NORMTASEMED

Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest.

Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel.

Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning

töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.

Liiklusmüra hulka loetakse müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning

veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega või

regulaarse liiklusega perioodi vältel.

Välisõhu normväärtustega võrdlemiseks kasutatakse tavapäraselt müra hinnatud taset päeval

(7.00–23.00) ja öösel (23.00–7.00). Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud või

arvutatud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust,

impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Päevane ajavahemik (7 -23) sisaldab ka õhtust aega

(19-23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt määratakse müratundlike alade kategooriad vastavalt

üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

I kategooria – virgestusrajatise maa-alad,

II kategooria - haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad,

rohealad,

III kategooria – keskuse maa-alad,

IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad.

Tallinna üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav kinnistu korruselamute alal, kus võivad lisaks

elamutele paikneda ka kõik elurajoone teenindavad asutused, kaubandusettevõtted, garaaži -

kooperatiivid, bürood jm keskkonnaohutud ettevõtted. Koostamisel on ka kesklinna linnaosa

üldplaneering, mis ajakohastab ja täpsustab 2001. aastal kehtestatud Tallinna üldplaneeringut ,

kuid planeeringulahendust ei ole 2024. a novembri (08.11.2024) seisuga veel välja töötatud.

Detailplaneeringuga kavandatud sihtotstarbed (äripindadega kortermajad) on kooskõlas

üldplaneeringuga. Detailplaneeringuga kavandatu (äri- ja elamispindade segafunktsioon) vastab

III kategooria müratundliku ala (keskusemaa) kirjeldusele (kategooria määramisel tuleb arvesse

võtta ka kesklinna lähedust ning kontaktvööndi iseloomu) , sealjuures on äripinnad (mida ei loeta

otseselt müratundlikeks objektideks) kavandatud just eeldatavalt kõige suurema müratasemega

küljele (K. Türnpu poolne külg).

Müratundliku ala kategooria määramine on eelkõige kohaliku omavalitsuse pädevuses, sealjuures

peab kohalik omavalitsus kaaluma, milline kategooria kirjeldab paremini tegelikku olukorda, millise

kategooria määramine toob kaasa täiendavad piirangud (mis ei p ruugi olla kooskõlas linna üldiste

arengusuundumustega) ning milline kategooria võimaldab linna või linnaosa arengusuundi ka

praktikas ellu viia.

Käesoleva detailplaneeringu ning mürahinnangu koostamise raames küsiti ka kohaliku

omavalitsuse ehk Tallinna linna seisukohta müratundliku ala kategooria osas ning Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet kinnitas (Välisõhu ja keskkonnamüra spetsialist i Kadri-Piibe Järve

18.09.2024 e-kiri), et antud ala puhul on ka kohaliku omavalitsuse nägemuses asjakohane

rakendada III kategooria ehk keskuse maa-alade nõudeid.

Tiheasustusega multifunktsionaalses linnakeskkonnas (sh kesklinna läheduses) on üldjuhul

asjakohane normtasemete rakendamisel lähtuda III kategooria (ehk keskuse maa-ala) nõuetest.

Teatud piirkondades – nt äärelinna puhtakujulistes elamukvartalites, kus ei paikne muu

kõrvalfunktsiooniga (äri, teenindus, tootmine) alasid – võib olla asjakohane ka rangemate ehk II

kategooria alade nõuete rakendamine. II kategooria alade normtasemete rakendamine on aga

kesklinna läheduses uute hoonete kavandamisel eesmärgiks seadmiseks üldjuhul liiga ranged

J. Kappeli tn 11 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang 5

ning ei võimalda teede ja tänavate ääres uute hoonete kavandamist varasemalt rajatud hoonetega

samale ehitusjoonele. II kategooria alade normtasemete tagamiseks tuleks kohati jätta

mitmekümne meetri laiune puhverala teega, mis praktikas ei ole sageli teostatav (linnakeskkonnas

puuduvad üldjuhul sedavõrd suured vabad maa-alad, mille saaks puhvriks jätta). Selline lahendus

ei ole tihti kooskõlas ka linnakeskkonna planeerimise põhimõtetega (kompaktne hoonestus, ühtse

ehitusjoone hoidmine).

Kesklinna läheduses uute eluhoonete kavandamisel II kategooria alade normide eesmärgiks

seadmine võib kaasa tuua olukorra, kus valdavalt tuleks loobuda eluhoonete rajamisest ning

tänavaäärsele alale saaks rajada ainult ärihooneid vms, mis ei ole samuti linna arengut silmas

pidades jätkusuutlik lahendus (puudub vajaduse nii suures mahus monofunktsionaalsete

ärihoonete järele, samal ajal jääb vähemaks potentsiaalseid eluhoonetele sobivaid alasid).

Teeäärsete hoonete ning sõidutee vahelist ala linnakeskkonnas üldjuhul pidevaks välisõhus

viibimiseks ning puhkamiseks ei kasutata (kuna reeglina on tegemist tänavaalaga) ning uute

hoonete kavandamisel pigem just tee-ala lähedale saab positiivse asjaoluna välja tuua (lisaks

ühtse ehitusjoone hoidmisele), et sel moel on muu hulgas võimalik tagada hoonete hoovipoolsel

alal (hoone varjus ehk alal, kus inimesed ka reaalselt välisõhus viibivad) juba oluliselt paremad

tingimused välisõhus viibimiseks ja ka puhkamiseks. Samuti on võimalik tagada head tingimused

hoonete siseruumides (ehk seal, kus inimesed pikaajaliselt viibivad).

Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi:

müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut

ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Planeeringust huvitatud

isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata.

Tiheasustusala ja/või kompaktse hoonestusega piirkonda uute hoonete kavandamisel (või hoonete

rekonstrueerimisel) tuleb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt välisõhu

müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse nõuetest.

Tabel 1. Liiklusmüra normtasemed (müra hinnatud tase) päeval (Ld) ja öösel (Ln), dB

Ala kategooria üldplaneeringu alusel

I virgestusrajatiste

maa-alad ehk vaiksed alad

II haridusasutuste,

tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande- asutuste ning elamu maa-alad, rohealad

III keskuse maa-alad

IV ühiskondlike hoonete

maa-alad

Müra piirväärtus

55/50 60/55

651/601 65/55

701/601

1 lubatud müratundlike hoonete teepoolsel küljel

III kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 65 dB päeval (Ld) ning 55 dB öösel (Ln), sh on

hoonete teepoolsel küljel lubatud 70 dB päeval (Ld) ning 60 dB öösel (Ln),

Lisaks välisõhu nõuete järgimisele tuleb tagada head tingimused hoonete siseruumides vastavalt

ruumide reaalsele kasutusotstarbele. Müra normtasemed (ekvivalentne müratase, LpA,eq,T)

hoonete vaikust nõudvates ruumides on kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid“, mille kohaselt liiklusmüra puhul on eluruumides lubat ud müratase 40 dB

päeval ning magamisruumides lubatud tase 30 dB öösel. Büroo- ja haldushoonete siseruumides

on lubatud 40 dB päeval (rakendatakse juhul, kui tööruumi enda müra ei ületa toodud väärtust).

Hoonete siseruumide nõuded tagatakse ning vajalikud heliisolatsiooni meetmed määratakse

standardi „EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ (või samaväärse

uuema standardi) kohaselt.

6 J. Kappeli tn 11 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang

3. LÄHTEANDMED JA METOODIKA

Lähteandmed

Mürahinnangus analüüsitakse eelkõige olemasoleva (ehk ehitusjärgse) olukorra autoliiklusega

kaasnevat mõju planeeringualal, kuna Tallinna tänavate perspektiivse (nt 20 a vaates)

liiklusolukorra puhul ei ole võimalik kuigi täpset liiklusprognoosi (ühtlasi k a müraprognoosi) välja

tuua. Mürahinnangus analüüsitakse siiski ka perspektiivse (ehk nt teoreetilise liikluskoormuste

suurenemise või vähenemise korral esineva) liiklusega kaasnevat mõju.

Olemasoleva olukorra liikluskoormuste lähteandmetena kasutati ajakohaseid Stratum OÜ

liiklusmudeli andmeid (seisuga jaanuar 2024). Väljavõte tipptunni liiklussageduste kaardist on

toodud joonisel 1.

Joonis 2. Väljavõte Tallinna linna õhtuse tipptunni liiklussageduste kaardist (Stratum OÜ)

Planeeringuala enim mõjutava tee ehk K. Türnpu tn õhtuse tipptunni liikluskoormus on Tallinna

liiklusmudeli põhjal ca 1435 sõidukit tunnis. Tipptund moodustab üldjuhul tüüpilise ööpäeva

liikluskoormusest ca 10%, seega võib kogu päeva liikluskoormuseks arvestada hinnanguliselt

(ümardades andmeid pisut ülespoole) ca 15 000 sõidukit. Tänavalõigu lubatud sõidukiirus on 50

km/h, kuid arvestades ristmike lähedust võib tegelik keskmine sõidukiirus jääda ka väiksemaks.

Liikluskoormus jaotati ööpäeva lõikes järgmiselt:

7.00-19.00 – 80% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest,

19.00-23.00 – 13% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest,

23.00-7.00 – 7% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest.

K. Türnpu tn raskeliikluse osakaal on suhteliselt väike (vahetult planeeringualaga piirnevas

tänavalõigus puudub ka bussiliiklus), raskeliikluse osakaalud võeti järgmiselt: päeval (7-19) 4%,

õhtul (19-23) 3% ja öösel (23-7) 2% kogu liiklusest.

Lisaks arvestati mürauuringus ka kaugemal asuvate teedega (sh Tartu mnt, Laagna tee, J. Kunderi

tn, J Vilmsi tn) ja planeeringualaga idasuunast piirneva väiksema liikluskoormusega J. Kappeli

tänavaga (tupiktänava hinnanguline liikluskoormus on maksimaalselt ca 500 sõidukit päevas).

J. Kappeli tn 11 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang 7

Planeeringualast endast tingitud mõjud ei muuda sisuliselt piirkonna liikluskoormusi ega

müraolukorda, kavandatud ca 22 parkimiskoha kasutamisega ei kaasne märkimisväärset

liikluskoormust (eriti võrreldes K. Türnpu tn liikluskoormusega).

Tallinna tänavate perspektiivse (nt 20 a vaates) liiklusolukorra puhul ei ole võimalik kuigi täpset

liiklusprognoosi välja tuua. Liikluskoormuste suurenemist püütakse piirata transpordipoliitika

suunistega, mille kohaselt autode jaoks mõeldud sõiduradade a rvu pigem vähendatakse

ühissõidukite ning kergliikluse kasuks. Samuti on Tallinna linn erinevate projektide raames

seadnud eesmärgiks liikluskoormuste kasvu pidurdamise ja ka liikluskoormuste vähendamise

(seda nii ühistranspordile prioriteetse tähtsuse seadmise, kui ka kergliiklusteede võrgu

arendamise kaudu, nt arengudokumendist Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035

lähtuvalt). Samuti tuleb arvestada, et piirkonna teedevõrk on kohati juba läbilaskevõime piiril,

seega ei ole alust suurt liikluskoormuste kasvu prognoosida.

Informatiivselt võib välja tuua, et nt liikluskoormuse suurenemine ca 20…25% toob kaasa müra

hinnatud taseme suurenemise ca 0,8…1 dB võrra (võrreldes olemasoleva olukorraga).

Liikluskoormuse suurenemine ca 50% võrra tooks kaasa müra hinnatud taseme suurenemise

1,7…1,8 dB võrra, mis on ilmselt ebatõenäoline areng ning antud piirkonnas seega ebarealistlik

prognoos.

Liiklusmüra arvutamise metoodika

Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 9.0. Liiklusmüra arvutamisel kasutati

Prantsusmaa siseriikliku arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“, mis on viimased 10-20 aastat olnud

Eestis teostatud mürauuringute puhul enim kasutatav arvutusmeetod. Ühtlasi on meetodi puhul

olnud tegemist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 02/49/EÜ toodud soovitusliku

arvutusmeetodiga liikmesriikidele. Seega on arvutustulemused häs ti võrreldavad varasemate

uuringutega (sh sarnasete uuringutega teistes piirkondades)

Arvutusmeetodis "NMPB-Routes-96“ käsitletakse heli levikut kahtedes erinevates tingimustes –

soodsad (ehk müra levib kaugemale) ja ebasoodsad (neutraalsed) hajumistingimused.

Soovituslikud soodsate ja ebasoodsate hajumistingimuste osakaalud pikaajalise päe va, õhtu ja öö

mürasituatsiooni kirjeldamisel on järgmised:

pikaajalise päevase müra (7.00-19.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 50% ajast soodsaid

hajumistingimusi;

pikaajalise õhtuse müra (19.00-23.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 75% ajast soodsaid

hajumistingimusi;

pikaajalise öise müra (23.00-7.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 100% ajast soodsaid

hajumistingimusi.

Mürakaardid koostati päevase (Ld, 7.00-23.00) ja öise (Ln, 23.00-7.00) ajavahemiku kohta, sh

sisaldab päevane ajavahemik ka õhtust aega (19-23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB.

Välisõhu mürataset hinnatakse 2 m kõrgusel maapinnast ehk keskmise inimese kuulmiskõrgusel

(või pisut kõrgemal), mürakontuurid esitatakse 5 dB vahemike kaupa, tihedas arvutusvõrgustikus

3*3 m arvutussammuga.

Uuringuala kohta koostati kolmemõõtmeline maastikumudel (sh Maa -ameti Lidar kõrguspunktid,

teed ja hooned). Sõiduteed ning hoonete fassaadid defineeriti akustiliselt „kõva“ ehk helilaineid

peegeldava pinnana. Kogu linnasisese maapinna (sh õuealad ja ka väiksemad haljasalad) puhul

võeti arvutustes maapinna helineelde koefitsiendiks 0, mis kirjeldab täielikult helilaineid

peegeldavat keskkonda (nt teed ja kõvakattega parklad, kuigi uuringualal leidub ka väiksemaid

haljasalasid) kirjeldamaks võimalikult halvima juhu lähedast müra levikut.

Kõrghaljastuse müra levikut takistavat mõju modelleerimisel ei kasutatud, ühtlasi on

kõrghaljastuse mõju müraolukorrale reeglina ka väike (ning pigem teoreetiline).

Välisõhu mürasituatsiooni kirjeldamisel on arvestatud ka helilainete peegeldumist hoonete

fassaadidelt (arvutusmudelis kasutati kahekordseid peegeldusi). Mürakaardid kirjeldavad lisaks

vastashoonete peegeldustele ka iga hoone enda fassaadi peegeldusi. Müra normtasemetega

võrdlemiseks kasutatakse mürataset, mis on määratud vaba helivälja tingimustes (samad nõuded

8 J. Kappeli tn 11 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang

kehtivad ka mürataseme mõõtmistele), mistõttu on mürakaartidel eraldi välja toodud ka hoonete

külgedele (sh teepoolsele fassaadile) mõjuv müratase (korruste kaupa), mis ei arvesta sama

hoone enda fassaadi akustilist peegeldust (välisõhu müratasemest on maha arvestatud hoone

enda peegeldus ehk ca 3 dB) ning seda asjaolu tuleb arvestada ka mürakaartidel toodud tulemuste

lugemisel (nt müra samatugevusjoonte võrdlemisel hoonete fassaadil välja toodud

müratasemetega, mis võivad eespool kirjeldatud põhjustel erineda kuni 3 dB ulatuses ).

Alljärgnevalt on lisatud väljavõte müra modelleerimise tarkvara (SoundPLAN) kolmemõõtmelisest

maastikumudelist.

Joonis 3. Arvutustarkvara sisene 3d vaade kolmemõõtmelisest maastikumudelist

(kavandatavate hoonete indikatiivne asukoht ja maht on märgitud helesinisega)

4. ARVUTUSTULEMUSED

4.1. MÜRAKAARDID

Käesoleva töö raames koostati mürakaardid järgmistes situatsioonides:

1. Liiklusmüra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00) olemasolevas (ehitusjärgses)

liiklusolukorras (Lisa 1. Mürakaart 1);

2. Liiklusmüra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00) olemasolevas (ehitusjärgses)

liiklusolukorras (Lisa 1. Mürakaart 2).

Mürakaartidel on eraldi välja toodud ka hoonete fassaadile mõjuv müratase korruste kaupa,

alustades madalamast (1. korrus) kuni kõrgemate korrusteni (3. korrus), mis ei arvesta sama

hoone enda fassaadi akustilist peegeldust (välisõhu müratasemest on maha a rvestatud hoone

enda peegeldus ehk ca 3 dB).

Perspektiivse olukorra kohta eraldi mürakaarte ei koostatud, kuna puuduvad usaldusväärsed

liiklusprognoosid nt 20 a kohta, mistõttu perspektiivse olukorra mürakaartide koostamine võib

anda ka teatud määral ekslikku informatsiooni. Teisest küljest ei ole piirkonnas ette näha suurt

liikluskoormuste kasvu ning pikas perspektiivis võib aset leida ka liikluskoormuste vähenemine.

Informatiivselt tuuakse analüüsi käigus siiski välja võimalikud muutused müraolukorras, nt juhul,

kui teatud liikluskoormuste kasv või kahanemine aset leiab.

J. Kappeli tn 11 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang 9

4.2. TULEMUSTE ANALÜÜS

Ehitusjärgse olukorra mürahinnang

Järgnevalt viiakse läbi liiklusmüra arvutustulemuste võrdlus liiklusmüra piirväärtustega

planeeringu realiseerimise järgses olukorras. Mürataset hinnatakse nii planeeritud hoonestusala

ja hoonete piiril (K. Türnpu tn ääres) kui ka olemasoleva hoone (rekonstrueeritav hoone J. Kappeli

tn ääres) asukohas.

Olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras planeeringualal kujuneva liiklusmüra olukorra kohta

võib öelda järgmist:

Kõrgeim müratase esineb kavandatud hoonestusala ja hoonete K. Türnpu tn poolsel piiril

(teepoolsel fassaadil) – päevasel ajal (Ld, 7.00-23.00) on arvutuslik müra hinnatud tase ca 69 dB

ning öisel ajal (Ln, 23.00-7.00) ca 59 dB;

Selgelt väiksem müratase esineb kavandatud hoonete hoovipoolsetel külgedel – päevasel ajal (Ld,

7.00-23.00) jääb arvutuslik müra hinnatud tase vahemikku 52…64 dB ning öisel ajal (Ln, 23.00-

7.00) vahemikku 43…54 dB;

J. Kappeli tn ääres asuva rekonstrueeritava hoone mürarikkamal (J. Kappeli tn poolsel) fassaadil

esineb müra hinnatud tase päeval ca 60 dB ning öösel ca 51 dB, hoovipoolsetel külgedel on müra

hinnatud tase ca 5 dB võrra väiksem.

Olemasolevas liiklusolukorras (ehitusjärgne olukord) planeeringualale kavandatud hoone te

asukohas ja hoonete fassaadil esinev müratase vastab III kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse

nõuetele (65 dB päeval ja 55 dB öösel, hoonete teepoolsel küljel vastavalt 70 dB päeval ja 60 dB

öösel). Samuti on kinnistu siseselt (hoovipoolsetel aladel) tagatud linnakeskkonna mõistes

suhteliselt head tingimused välisõhus viibimiseks.

Perspektiivse olukorra mürahinnang

Perspektiivses liiklusolukorras (nt liikluskoormuste teoreetilisel suurenemisel ca 20…25% võrra

lähima 10-20 a jooksul) võib planeeritavale hoonele mõjuv müratase mõnevõrra (kuni ca 0,8…1

dB võrra) suureneda. Samas ei muuda ka toodud teoreetilise prognoosi (halvima stsenaariumi)

realiseerumine käesoleva töö põhijäreldusi, planeeringualale kavandatud hoonestusaladel ja

hoonete fassaadil esinev müratase vastab ka sel juhul III kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse

nõuetele (70 dB päeval/60 dB öösel). Suuremaid prognoose ei ole mõistlik läbi analüüsida, pikas

perspektiivis võib realistlikumaks osutuda hoopis liikluskoormuste mõningane vähenemine.

Juhul, kui liikluskoormused peaksid lähitulevikus vähenema (võrreldes praeguse olukorraga),

paraneb vastavalt ka piirkonna müraolukord. Nt liikluskoormuste vähenemine ca 20…30% võrra

tooks kaasa müra hinnatud taseme vähenemise ca 1…1,5 dB võrra (võrreldes mürakaartidel

toodud olukorraga), mis võib pikas perspektiivis olla saavutatav, nt juhul kui viiakse ellu Tallinna

jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035 eesmärgid.

Täpsemaid perspektiivse olukorra müraarvutusi ei ole võimalik teostada, kuna puuduvad

realistlikud liiklusprognoosid, ka arengudokument Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035

ei sisalda konkreetsete tänavate kaupa liiklussageduste prognoose .

5. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED

Planeeringuala müraolukorda mõjutavaks teguriks on peamiselt autoliiklus K. Türnpu tänaval.

Detailplaneeringuga kavandatud sihtotstarbed (kortermajad ja äripindadega kortermajad) on

kooskõlas üldplaneeringuga. Detailplaneeringuga kavandatu (äri - ja elamispindade

segafunktsioon kesklinna läheduses) vastab III kategooria müratundliku ala (keskusemaa)

kirjeldusele, sh tuleb müratundliku ala kategooria määramisel arvestada, et ka planeeringuala

kontaktvööndis paiknevad äriruumidega kortermajad ning äri - ja elamumaad.

10 J. Kappeli tn 11 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang

Käesoleva detailplaneeringu ning mürahinnangu koostamise raames küsiti ka Tallinna linna

seisukohta müratundliku ala kategooria osas ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

kinnitas, et antud ala puhul on ka kohaliku omavalitsuse nägemuses asjakohane rakendada III

kategooria alade nõudeid.

Kavandatavate hoonete fassaad piirneb antud juhul vahetult transpordimaaga ning teepoolsel alal

välisõhus seega käesoleva planeeringu kontekstis müratundlikke objekte ja tegevusi ei kavandata

ning määravaks saab müratase hoone juures. Vastavalt liiklusmüra arvutustulemustele vastab

planeeringu realiseerimise järgses olukorras (kasutades ülespoole ümardatud liikluskoormusi)

planeeringualale kavandatud hoonestusaladel ja hoonete fassaadil esinev müratase III kategooria

alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele (70 dB päeval/60 dB öösel) , samuti vastab kavandatavate

hoonete hoovipoolsete külgede müratase piirväärtuse nõuetele (65 dB päeval/55 dB öösel).

Perspektiivse olukorra kohta eraldi mürakaarte ei koostatud, kuna puuduvad usaldusväärsed

liiklusprognoosid nt 20 a kohta. Informatiivselt võib perspektiivse müraolukorra kohta öelda, et nt

teoreetilises olukorras, kui teatud liikluskoormuste kasv (nt ca 20…25%) siiski aset leiab, võib

planeeritavale hoonele mõjuv müratase mõnevõrra (kuni ca 1 dB võrra) suureneda. Samas ei

muuda ka toodud teoreetilise prognoosi (halvima stsenaariumi) realiseerumine käesoleva töö

põhijäreldusi. Juhul, kui liikluskoormused peaksid lähitulevikus vähenema (võrreldes praeguse

olukorraga), paraneb vastavalt ka piirkonna müraolukord. N t liikluskoormuste vähenemine ca

20…30% võrra tooks kaasa müra hinnatud taseme vähenemise ca 1…1,5 dB võrra, mis võib pikas

perspektiivis olla saavutatav, nt juhul, kui viiakse ellu Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava

2035 eesmärgid.

Hoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb müra suhtes tundliku funktsiooniga

hoonete ja ruumide rajamisel järgida asjakohast heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit

(hetkeseisuga on standardiks EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest ),

mille kohaselt:

Kavandades eluruume (elu- ja magamisruumid korteris) Ld 66-70 dB müratsooni (K. Türnpu tn

poolne külg) on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue

(R’tr,s,w) 45 dB. Vaadates täpsemalt mürataseme muutlikust ööpäeva lõikes ning eluruumide

normtasemeid (elu- ja magamisruumides on siseruumide normtasemed vastavalt 40 dB päeval ja

30 dB öösel), tagab siseruumide normtaseme ka välispiirde ühisisolatsioon vahemikus 40-45 dB;

Hoonete hoovipoolsetele külgedel eluruumide rajamisel on samuti soovitatav lähtuda välispiirde

ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) minimaalsest väärtusest vahemikus 40-45 dB;

Bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide (administratiivruumid) rajamisel on soovituslik

välispiirde ühisisolatsiooni väärtus R’tr,s,w minimaalselt 35…40 dB;

Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks

välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

Hoonete kõrgema mürafooniga külgedel (eelkõige K. Türnpu tn poolse külje esimesel korrusel) on

võimalusel soovitatav maksimaalselt ette näha müra suhtes vähem tundlikke äripindasid . Samas

on nõuete kohaste heliisolatsioonimeetmete rakendamise korral võimalik tagada head akustilised

tingimused ka eluhoonete siseruumides (küll ainult suletud akende ning mehaanilise ehk

sundventilatsiooni korral). Elamispindade rajamisel on teepoolsed küljed võimalusel soovitatav

maksimaalselt jätta üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (esik,

koridorid, samuti köök, wc, vannituba jm abiruumid). Eluruumide rajamisel on soovitatav

magamisruumid võimalusel paigutada hoonete hoovipoolsele küljele.

On selge, et vaadeldava piirkonna puhul on tegemist suhteliselt mürarikka alaga ning seda asjaolu

tuleb arvestada elukoha valikul (kesklinna läheduses on see sageli paratamatu) . Samuti tuleb

silmas pidada, et liiklusmüra võib teatud määral mõjuda häirivalt ka juhul, kui müra piirväärtusele

vastavad tingimused on tagatud. Tugevdatud helipidavusega kaasaegsetes eluruumides on siiski

võimalik tagada head akustilised tingimused ning elukvaliteet .

J. Kappeli tn 11 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang 11

LISA 1. MÜRAKAARDID

Mürakaart 1. Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) olemasolevas liiklusolukorras

(ehitusjärgne olukord);

Mürakaart 2. Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) olemasolevas liiklusolukorras

(ehitusjärgne olukord).

1 69

2 69

3 69

1 64

2 64

3 64

1 69

2 69

3 69

1 52

2 53

1 60

2 61

1 64

2 64

3 64

1 64

2 64

3 64

1 56

2 59

3 59

1 55

2 58

3 58

1 55

2 55

3 56

1 53

2 56

3 58

1 60

2 60

3 60

1 56

2 60

3 62

SoundPLAN 9.0

Planeeritava ala piir

Planeeritud hoonestusala

Plan. hoonete indikatiivne asukoht

Olemasolevad hooned

1 57 50

2 58 51

3 59 52

Level table

Point receiver

Aluskaart: Maa-ameti ortofoto

Ld, dB(A)

<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70

Mõõtkava 1:1250

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 m

Mürakaart 1: ehitusjärgne olukord - müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00)

1 59

2 59

3 59

1 54

2 54

3 54

1 59

2 59

3 59

1 43

2 44

1 50

2 51

1 54

2 54

3 54

1 54

2 55

3 55

1 47

2 49

3 49

1 46

2 48

3 49

1 46

2 46

3 47

1 44

2 47

3 49

1 51

2 51

3 51

1 47

2 51

3 52

SoundPLAN 9.0

Planeeritava ala piir

Planeeritud hoonestusala

Plan. hoonete indikatiivne asukoht

Olemasolevad hooned

1 57 50

2 58 51

3 59 52

Level table

Point receiver

Aluskaart: Maa-ameti ortofoto

Ln, dB(A)

<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70

Mõõtkava 1:1250

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 m

Mürakaart 2: ehitusjärgne olukord - müra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00)