Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord

Lisa 2. Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise tabel

Põhiseadus (PS)

https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv

Põhiõiguste harta

jaotis Põhiküsimused

Harta

artikkel

PIK

artikkel Põhiküsimused

Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni

artiklid on kaetud muu hulgas põhiseaduse ja teiste all loetletud

seadustega

Inimväärikus 1 16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise

eest

PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete on üks EV

Põhiseaduse alusprintsiipidest Riive puudub

Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule. Riive puudub

Õigus isikupuutumatusele 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Riive puudub

Piinamise ning ebainimliku või

alandava kohtlemise või

karistamise keeld

4 15 Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või

inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise eest

PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt

kohelda. Riive puudub

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele.

PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega

teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle

asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel,

loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel

ja korras peab tegema süüdimõistetu.

16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise

eest

17 Isikupuutumatuse kaitse

Era- ja perekonnaelu

austamine 7 22 Eraelu puutumatus PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riive puudub

1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

2. Isikuandmete kaitse seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011

PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna

alusena on riigi kaitse all.

PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus.

PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja

veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma.

§ 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks

levitatavat informatsiooni.

§ 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi,

veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul

viisil.

Kogunemis- ja

ühinemisvabadus 12 21

Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

§ 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda

ja koosolekuid pidada. Riive puudub

30 Osalemine

kultuurielus, virgestus-, puhke- ja sporditegevuses § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad.

32 Rahvusvaheline koostöö Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires

autonoomsed.

Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele Riive puudub

Kutsevabadus ja õigus teha

tööd 15 27 Töö ja tööhõive

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala,

elukutset ja töökohta. Riive puudub

Ettevõtlusvabadus 16 27 Töö ja tööhõive § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda ettevõtlusega Riive puudub

Õigus omandile 17 30 Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja

sporditegevuses. § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud Riive puudub

Õigus varjupaigale 18 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS Riive puudub

Õigus kaitsele tagasisaatmise,

väljasaatmise või

väljaandmise korral;

19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega

takistada Eestisse asumast. Riive puudub

Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees

PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi

diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu,

usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise

ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Võrdse kohtlemise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021011?leiaKehtiv -

4 Üldkohustused

9 Juurdepääsetavus

30 Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja

sporditegevuses

Naiste ja meeste

võrdõiguslikkus 23 6 Puuetega naised

Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed

Eakate õigused 25 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse

3 Üldpõhimõtted

4 Üldkohustused

8 Teadlikkuse suurendamine

9 Juurdepääsetavus

Kontrolli, et kooskõla oleks tagatud/kinnitus,

vajadusel täiendav analüüs ja täiendavad

nõuded TATis

Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse,

usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse

sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et

diskrimineerimist ei toimu.

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Puuetega inimeste õiguste

konventsioonis (PIK)

(a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse

autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja

iseseisvuse vastu;

(b) mittediskrimineerimine;

(c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas;

(d) austus erinevuste vastu ning puuetega inimeste tunnustamine

inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana;

(e) võrdsed võimalused;

(f) juurdepääsetavus;

(g) meeste ja naiste võrdsus;

(h) austus puuetega laste arenevate võimete vastu ning austus

puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet.

Võrdsus ja mittediskrimineerimine521Diskrimineerimiskeeld

III jaotis

„Võrdsus”

(artiklid 20–26)

Riive puudub

I jaotis -

"Väärikus"

(artiklid 1-5)

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Õigus abielluda ja luua

perekond 9 23 Kodu ja perekonna austamine

13

Mõtte-, südametunnistuse- ja

usuvabadus 10 3

Preambul ja üldpõhimõtted, sh

mittediskrimineerimine, osalemine ja kaasatus

ühiskonnas, võrdsed võimalused, juurdepääsetavus,

meeste ja naiste võrdsus jne.

Sõna- ja teabevabadus 11 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

Kunsti ja teaduse vabadus

Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK)

https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21,

23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi.

Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele.

Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus

Orjapidamise ja sunniviisilise

töö keeld 5 16

Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise

eest

Õigus vabadusele ja

turvalisusele 6

II jaotis

„Vabadused”

(artiklid 6–19)

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Kultuuriline, usuline ja

keeleline mitmekesisus 22

Puuetega inimeste

integreerimine 26

19 Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine

20 Isiklik liikumisvõime

27 Töö ja hõive

30 Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja

sporditegevustes

Töötajate õigus olla ettevõttes

informeeritud ja ära kuulatud 27 Riive puudub

Kollektiivläbirääkimiste ja

kollektiivse tegutsemise õigus 28 27 Töö ja tööhõive (f)

PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine

on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud võivad oma

õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus

ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab

seadus.

Riive puudub

26 Habilitatsioon ja rehabilitatsioon

27 Töö ja tööhõive

Kaitse põhjendamatu

vallandamise korral 30

§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Töövaidluste

lahendamise korra sätestab seadus. Riive puudub

16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise

eest

PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka täiskasvanu puhul.

Last ei tohi töö tegemiseks ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd,

mis on talle ohtlik, segab koolis käimist või on kahjulik tema

tervisele ja arengule.

27 Töö ja tööhõive

Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. Seal on kirjas laste

töölkäimist puudutavad vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel

on töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas vanema või

tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-

noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused)

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna

alusena on riigi kaitse all.

§ 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset

ja töökohta. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt

Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja

kodakondsuseta isikul.

§ 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse,

toitjakaotuse ja puuduse korral.

Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet.

Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike

omavalitsuste erilise hoole all.

Tervishoid 35 25 Tervishoid § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele. Riive puudub

Võimalus kasutada üldist

majandushuvi pakkuvaid

teenuseid

36 11 Ohuolukorrad ja humanitaarsed eriolukorrad Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005 Riive puudub

9 Juurdepääsetavus (f) PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda

ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud.

21

Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs teabele

lõige(a) avalikkusele mõeldud teabe edastamine

puuetega inimestele juurdepääsetavas vormingus ning

erinevate puuetega arvestavate tehnoloogiate abil

õigeaegselt ja ilma lisakuludeta.

DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035 raames KeM ja RTK

konsultatsioon. Nõuded TATis ja analüüs seletuskirjas.

Tarbijakaitse 38 4 Üldkohustused (e, f, g, h) Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS Riive puudub

Õigus hääletada ja

kandideerida Euroopa

Parlamendi valimistel

39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Euroopa Parlamendi valmise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS Riive puudub

PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike

kodanike kaudu:

1) Riigikogu valimisega;

2) rahvahääletusega.

PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud

kaheksateist aastat vanaks.

Õigus heale haldusele 41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia

eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. ÜSS

§ 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud

menetlusele haldusmenetluse seadust.

Riive puudub

Õigustutvuda dokumentidega 42 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja

kodakondsuseta isikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda

tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja

kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. HMS § 37

lg 1 igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda

haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja

toimikuga, kui see on olemas.

Riive puudub

Õigus pöörduda Euroopa

ombudsmani poole 43 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv Riive puudub

Õigus esitada petitsioone 44 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega

riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole.

Vastamise korra sätestab seadus

Riive puudub

Liikumis- ja elukoha valiku

vabadus 45 20 Isiklik liikumisvõime

§ 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt

liikuda ja elukohta valida. Riive puudub

Diplomaatilisele ja 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele § 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb Riive puudub

Õigus tõhusale

õiguskaitsevahendile ja

õiglasele kohtulikule

arutamisele

47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste

rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja

läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu

õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. § 20

Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei

tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on

jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Riive puudub

VI jaotis

„Õigusemõistmi

ne” (artiklid

47–50)

IV jaotis

„Solidaarsus”

(artiklid 27–38)

Rakendub töötajate usaldusisiku seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?leiaKehtiv), mis reguleerib töötajate usaldusisiku

tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega.

Kohaldub harta artikkel.

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Puuetega inimeste õiguste

konventsioonis (PIK)

(a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse

autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja

iseseisvuse vastu;

(b) mittediskrimineerimine;

(c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas;

(d) austus erinevuste vastu ning puuetega inimeste tunnustamine

inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana;

(e) võrdsed võimalused;

(f) juurdepääsetavus;

(g) meeste ja naiste võrdsus;

(h) austus puuetega laste arenevate võimete vastu ning austus

puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet.

III jaotis

„Võrdsus”

(artiklid 20–26)

Riive puudub

V jaotis

„Kodanike

õigused”

(artiklid 39–46)

Sotsiaalkindlustus ja

sotsiaalabi 34

Keskkonnakaitse

Head ja õiglased

töötingimused 31

28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala,

elukutset ja töökohta.

32

Perekonna- ja tööelu 33 23 Kodu ja perekonna austamine

Keeld kasutada laste tööjõudu

ja noorte töötajate kaitse tööl

Õigus kasutada

tööhõiveteenuseid 29

27 Töö ja tööhõive § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Töövaidluste

lahendamise korra sätestab seadus.

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Puuetega inimeste

integreerimine 26

37 Riive puudub

Õigus hääletada ja

kandideerida kohalikel

valimistel kohalikel valimistel

40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

Süütuse presumptsioon ja

kaitseõigus 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

§ 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Riive puudub

Kuritegude ja karistuste

seaduslikkuse ja

proportsionaalsuse põhimõte

49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega

kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi

lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult

kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada

piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus.

Riive puudub

Mitmekordse kohtumõistmise

ja karistamisekeeld 50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada

teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult

süüdi või õigeks.

Riive puudub

[1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks.

[2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X

VI jaotis

„Õigusemõistmi

ne” (artiklid

47–50)

RISKIHINDAMINE MEEDE:

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

Korruptsioon ja huvide konflikt

Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm

dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste

vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks

ja/või viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata

teadaoleva info kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse

osas on võimalik infot küsida elluviijalt.

Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda

hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata

kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles

valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga

3 ja lisa kommentaar.

Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori

määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole

tugineti.

Riigiabi ja/või vähese tähtusega

abi esineminise kohaldumine

Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja

konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla

riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA) või

grupierandiga hõlmatud riigiabiga.

Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda

hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata

kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles

valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga

3 ja lisa kommentaar

Pettuserisk - Topeltfinantserimine

Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus -

sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide)

olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale

tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest

finantsallikast.

Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ-

le on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid

maandamismeetmeid.

Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada,

kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks

topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste

rahastajatega regulaarselt….(kuidas)

RISKIVALDKOND

Kontrollikoht

Toetuse kasutamine ei ole

läbipaistev ja/või ei toimu

konkurentsi ära kasutades.

Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima

riigihankeid.

Keskkonnamõjudega ei ole

arvestatud

Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse

kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid)

arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning

kas taristuinvesteeringutele on seatud nõue

kliimakindluse tagamiseks.

Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti

Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti

Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti

Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetus

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

0

Risk puudub

1

Madal risk

Toetuse saajal on

strateegia/tegevuskava (või muu

dokument), kus on põhimõtted kirjas ja

mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi

koostaja/ toetuse saaja viib läbi

regulaarselt selleteemalisi koolitusi.

Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu

dokument), kuid see pole efektiivne -

toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised

koolitused, kuid need pole regulaarsed.

TATis (või TAT seletuskirjas) on

viidatud korruptsiooniseadusele või

muude tingimustega on risk maandatud.

Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud

riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA-

l on olemas analüüs.

Võib esineda grupierandiga hõlmatud

riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise

esitamisega seonduvad

protseduurireegleid, mis on sätestatud

konkurentsiseaduse §-s 34².

Hinnatavale meetmele sarnase sisuga

EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid

ei rakendata.

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja siseriiklikke

toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus

ja/või raamatupidamine toimub

tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud

asutusesisesed täiendavad kontrollid

kulude jaotamise osas.

HINNANG

Elluviijad/toetuse saajad on

riigiasutused/riigi hallatavad asutused

ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid

või riigiasutus (allasutus), kellele on

antud vastav ülesanne.

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-

õiguslikud juriidilised isikud, kelle

hangete läbiviimise eest vastutab vastav

riigiasutus, kellel on antud ülesanne

riigihangete läbiviimiseks

Meetme DNSH analüüsis on

tuvastatud, et oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub (meede ei

mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme

meede). Projekti tasandil ei ole vaja

DNSH hindamist läbi viia. Pole

tegemist taristuinvesteeringuga.

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et eelduslikult oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub, kuid on toodud

välja soovitused keskkonnamõjude

ennetamiseks, mis on nõudena

kehtestatud käskkirjas/määruses,

välistamaks toetavate projektide vastuolu

DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole

projekti põhiselt DNSH hindamise läbi

viimine. Pole tegemist

taristuinvesteeringuga.

KOONDHINNANG 7

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

2

Keskmine risk

3

Kõrge risk

Mitteametlikud põhimõtted

eksisteerivad, aga need ei ole kirjas

asutusesisestes dokumentides või

teadaolevalt on esinenud juhtumeid

viimase 2 aasta jooksul.

Selliseid põhimõtteid strateegias (või

muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või

TAT koostajal puudub sellekohane info.

TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole

viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole

selgelt välja toodud tingimusi, millega

saab vältida huvide konflikti ja

korruptsiooni.

3

Võib esineda riigiabi või VTA ja

määruses (seletuskirjas) on selged

juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse

ning on hinnatud ergutava mõju aspekti.

Võib esineda riigiabi või VTA või

grupierandina antav abi, kuid määruses

või seletuskirjas puuduvad juhised nende

hindamiseks (puudub analüüs või

puuduvad selged viited esinemise kohta)

ning puuduvad hinnangud ergutava mõju

aspekti osas

3

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset

infosüsteemi ja rahastust on lihtne

kontrollida esiatatud kuludokumendi

loetelu alusel (ei kasutata

kindlasummalist makset ega

ühikuhindasid).

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset

infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse

kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse

infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik

kontrollida dokumendipõhiselt

(kasutatakse kindlasummalist makset või

ühikuhindasid)

3

HINNANG

Max.

SKOOR

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-

õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad

hankeid läbi iseseisvalt.

Või

Juriidilised isikud, kellel puudub

riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on

õigusaktiga kehtestatud kohustus

ostu/teenuse riigihangete registris

avaldamine

Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised

isikud, kellel puudub riigihanke

läbiviimise kohustus

3

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et esinevad keskkonnariskid, mille

maandamiseks või ennetamiseks on ette

nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on

on läbi viia projekti tasandil hindamine.

Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või

samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole

taristuinvesteeringuga, mille puhul on

nõutav kliimakindluse tagamise

hindamine.

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et esinevad olulised keskkonnariskid,

mille maandamiseks on ette nähtud

leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad

tegevused on erinevad ning on risk, et

meetme hinnang ei ole piisavalt detailne

välistamaks DNSH põhimõtetega

vastuolu. Vajalik on projekti tasandil

DNSH hindamine. Tegemist on

taristuinvesteeringuga, mille puhul on

nõutav kliimakindluse tagamise

hindamine.

3

Kokku skoor 15

keskmine risk

Antud juhul on tegemist avatud taotlusvooruga ja puudub ülevaade

potentsiaalsete taotlejate strateegiast/tegevuskavast korruptsiooni

ennetamise ja huvide konfliktide teemal.

Huvide konflikt on maandatud toetuse saaja tasandil, kuna

ühendmääruse § 11 on kehtestatud ostumenetlusele kindlad reeglid,

mis välistavad huvide konflikti.

1

Määruse § 3 lg 1 on tuvastatud, et tegemist on vähese tähtsusega

abiga. VTA teemal on seletuskirjas selgitused ja juhised hindamiseks. 2

Sarnase eesmärgiga toetus on ettevõtete digipöörde toetus. Samas

toetatakse ettevõtete digipöörde toetusega ka pigem investeeringuid,

mitte kesksete tarkvarade kasutuselevõttu. Kaks korda sama tarkvara

kasutuselevõtt ei anna taotlejate lisatulemust, seega puudub

motivatsioon ja oht topeltfinantseerimiseks. Kuna rakendusüksus on

mõlemal toetusel sama, on võimalik topeltfinantseerimine välistada.

Määruse § 12 p 16 küsitakse taotlejalt teavet, et poleks taotletud

toetust samal ajal teistest EL või RE allikatest samale tegevusele.

Täiendav selgitus seletuskirjas.

0

Hinnatud

SKOOR

Selgitus riski hindamisel.

Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused ja -meetmed, mis

riskiskoori mõjutavad.

Taotleja peab korraldama ostumenetluse vastavalt ühendmääruse

nõuetele. 3

Määruse § 1 lg 2 on tuvastatud, et sekkumise tasandil ei tekita toetatav

tegevus olulist kahju EL keskkonnaeesmärkidele. 1

7

Lisa 3. Riskide hindamise tabel

Ühendmääruse § 11 nõude alusel.

VTA teemal on seletuskirjas selgitused ja

juhised hindamiseks.

Määruses nõutav § 12 p 16 taotleja kinnitus.

Rakendusüksus kontrollib ja ennetab

tegevuste võimalikku topeltrahastust.

Ettepanekud riski maandamiseks ja

kontrollifookuse suunamisel

(täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3)

Taotleja peab korraldama ostumenetluse

vastavalt ühendmääruse nõuetele.

Määruse § 1 lg 2 on tuvastatud, et

sekkumise tasandil ei tekita toetatav tegevus

olulist kahju EL keskkonnaeesmärkidele.

Majandus- ja tööstusministri määruse „Turismisektori

tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetuse“ eelnõu seletuskirja

Lisa 4

Märkustega arvestamise tabel

Kooskõl

astaja

või

arvamus

e esitaja

Eelnõ

u

paragr

ahv,

lõige,

punkt

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise või

mittearvestamise

põhjus

Regionaa

l- ja

Põllumaj

andusmin

isteerium

Üldine Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

kooskõlastab ametlikul kooskõlastusringil

eelnõu vaikimisi märkusteta.

Mitteametlikult esitas Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium tähelepaneku,

et VV 40% memorandumis on sekkumine

„Digilahenduste ja uuenduste

väljatöötamine ja kasutuselevõtt

erasektoris“ siiski ära märgitud nende

tegevuste hulgas, mille puhul eeldatakse

40% toetuste jõudmist väljapoole Tallinna

ja Tartu regiooni. Seetõttu seirake palun ka

selle toetuse regionaalset jagunemist ja

vajadusel peaks olema valmis toetuse

andmise tingimuste ülevaatamiseks

regionaalse tasakaalustatuse

suurendamiseks.

Arvestatud, eelnõusse §

12 p 4 lisatud nõue

taotlusele, et see peab

sisaldama taotleja

tegevuse asukohta.

Eesti

Kauband

us-

Tööstusk

oda

Üldine

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi:

Kaubanduskoda) tänab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumit

võimaluse eest avaldada arvamust

turismisektori tarkvarade liitumis- ja

liidestamistoetuse määruse eelnõu kohta,

millega plaanitakse toetada kuni 20 000

euroga turismiteenuse pakkujaid tarkvarade

või nende lisamoodulite kasutuselevõtul

ning kasutusele võetavate ja juba kasutusel

olevate tarkvarade omavahelisel

liidestamisel. Oleme eelnõuga tutvunud

ning Kaubanduskoda toetab eelnõuga

kavandatud toetusmeedet.

Teadmiseks võetud

Rahandus

-

ministeer

ium

Eelnõu

§ 3 lg 1

Eelnõu § 3 lg 1: kirjas on „… mille andmisel

kohaldatakse Euroopa Komisjoni määrust

(EL) 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite

107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega

abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023,

Arvestatud, teksti

täiendatud.

edaspidi VTA määrus), ja

konkurentsiseaduse § 33“. Palume

täpsustada teksti järgmiselt: „…mille

andmisel kohaldatakse Euroopa Komisjoni

määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite

107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega

abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023)

(edaspidi VTA määrus), ja

konkurentsiseaduse §-i 33“.

Eelnõu

§ 7 lg 3

p 2

Eelnõu § 7 lg 3 p 2 „liidestamine

turundusplatvormide, e-posti turunduse ja

e-kaubanduse platvormidega;“. Palun

vaadake tekst üle, sama välistus sisaldub

punktis 1 ja on siinkohal kordamine.

Mittearvestatud.

Selgitame, et eelnõu § 7

lg 3 p 1 ja p 2 vahel on

loodud erisus seetõttu,

et lubada liidestada (aga

mitte liituda) MS

Office’i ja Google’i

rakendustega, veebilehe

sisuhaldustarkvaraga,

raamatupidamis- ja

finantstarkvaraga,

kassasüsteemide

tarkvaraga. Samas on

lisaks liitumisele

välistatud liidestamine

turundusplatvormide, e-

posti turunduse ja e-

kaubanduse

platvormidega. Seetõttu

on liitumise ja

liidestamise välistused

eraldi punktidena välja

toodud.

Eelnõu

§ 11

Eelnõu § 11 kohaselt võib toetuse taotlejaks

(eeldatavasti ka toetuse saajaks) § 4 p 4

loetletud turismiteenuseid osutav Eestis

registreeritud juriidiline isik, kohaliku

omavalitsuse üksus, selle asutus ja

riigiasutus. Toetatakse turismiteenuse

pakkuja tööprotsesside digitaliseerimist või

automatiseerimist ühe või mitme tarkvaraga

liitumise või liidestamise abil. Eeldatavasti

nõuab toetatav tegevus hankimist. Eelnõust

pole mainitud kordagi riigihankeid. Palume

lisada seletuskirja, mis selgitab eelnõu § 23

kohta, et juhul kui toetuse saaja on hankija

riigihangete seaduse tähenduses, siis tuleb

tal asjade või teenuste hankimisel lähtuda

riigihangete seadusest. Lisaks võib eelnõus

Arvestatud, seletuskirja

täiendatud.

ja/või seletuskirjas viidata ühendmääruse §-

le 11.

Eelnõu

§ 11

Eelnõu § 11: õigesti on välja jäetud lõige

SGEI määruse kohta (palusime seda teha

suvel mitteametliku kooskõlastamise

käigus) ja lisaks on välja jäetud lg 6

karistusseadustiku alusel määratud

kehtivast karistusest. Kuna suvel oli eelnõus

segadus numeratsiooniga, siis kas on

võimalik, et karistusseadustiku lõige on

ametlikult kooskõlastusele esitatud

versioonis ekslikult välja jäetud?

Selgitame, et viide

karistusseadustikule on

esitatud ühendmääruse

§ 3 lg 2 punktis 2 ning

eelnõu § 1 lg 4 kohaselt

kohaldatakse

ühendmäärust tervele

eelnõule käesolevas

määruses sätestatud

erisustega. Viide

karistusseadustikule on

viidud seletuskirja.

Eelnõu

§ 16 lg

2

Eelnõu § 16 lg 2 soovitame sõnastada

järgmiselt: „Nõuetele vastavaks tunnistatud

taotlusi hinnatakse järgmiste

valikukriteeriumide ja osakaalude alusel,

mis on kooskõlas ühendmääruse §-s 7

sätestatuga:“. Valikukriteeriumite juures

peab olema eelnõus viide ühendmääruse §-

le 7.

Mitte arvestatud,

ühendmäärusele,

sealhulgas selle § 7 on

viidatud määruse § 1 lg

4.

Eelnõu

§ 21 lg

2

Eelnõu § 21 lg 2: ekslikult on kirjutatud

„taotluste“ mitmuses („Aruande esitamise

kuupäev määratakse taotluste rahuldamise

otsuses“), aga peaks olema ainsuses ehk

„taotluse rahuldamise otsuses“. Palume

teksti parandada.

Arvestatud, parandatud.

Seletus

kiri lk

3

Palume seletuskirjas p 1.1 välja tuua ka

seosed tulemusvaldkonnaga „Teadus- ja

arendustegevus ning ettevõtlus“ ning

millistesse tegevuspõhise eelarve

programmi ja programmi tegevustesse

antud toetus panustab.

Arvestatud, seletuskirja

täiendatud.

Seletus

kiri lk

5

Seletuskirja selgituses eelnõu § 3 kohta on

liigne „nr“ („… määruse (EL) nr

2023/2831…“). Palume teksti parandada,

õige on „…määruse (EL) 2023/2831…“.

Arvestatud, teksti

parandatud.

Siseminis

teerium Eelnõu

§ 2 ja

seletus

kiri lk

4

Teeme ettepaneku täiendada määruse

eelnõu §-i 2 ja seletuskirja ning tuua välja

toetuse andmise seos ka Siseturvalisuse

arengukavaga 2020–2030 (STAK).

Selgitus: Leiame, et määruse alusel

toetatavate projektide tegevused peaksid

aitama kaasa STAK alaeesmärgi 4.3

„Kindel sisejulgeolek“ saavutamisele, mis

põhiseadusliku korra tagamise

tegevussuunana seab muu hulgas

eesmärgiks Schengeni

Arvestatud, seos

seletuskirjas välja

toodud.

kompensatsioonimeetmete arendamise, sh

riigisiseste infosüsteemide

koostalistusvõime parandamise.

Seletus

kiri lk

7

Palume eelnõu seletuskirjas selgelt välja

tuua, et toetatavaks tegevuseks on ka

turismiteenuse pakkujate tarkvarade

liidestamine Politsei- ja Piirivalveameti

majutusteenuse kasutajate infosüsteemiga.

Selgitus: Määruse eelnõu seletuskirja (lk 7) kohaselt

on toetuse eesmärk toetada turismiteenuseid

pakkuvate ettevõtete ja organisatsioonide

tööprotsesside digitaliseerimist ja

automatiseerimist eri tarkvarade ja nende

funktsioonide kasutuselevõtmise ning

nende omavahelise liidestamise kaudu.

Seeläbi võimaldatakse muu hulgas digiriigi

lahenduste kasutuselevõttu, näiteks

liitumist riiklike registritega ja riigiasutuste

andmeedastuskeskkondadega, avaandmete

vastuvõttu ja edastamist või e-riigi

koodivaramu kasutamist.

Mittearvestatud. Selle

toetusega toetame

turismiteenuse

pakkujate poolt

tarkvarade

kasutuselevõttu ja

liidestamist ehk

teenusepakkuja ja

tarkvara vahelist

ühendust. Tarkvarade

liidestamine Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA)

majutusteenuse

kasutajate

infosüsteemiga ehk

tarkvara ja riikliku

infosüsteemi vaheline

ühendus on toetatav

Majandus- ja

Kommunikatsioonimini

steeriumi

reaalajamajanduse

toetusmeetmetest, mille

voorud on 2024. a

sügisel avatud ning

mille kohta info

tarkvaraomanikele ning

PPA majutusteenuse

kasutajate infosüsteemi

arendajale on edastatud.

Juhul kui PPA-l on

teada tarkvarad, mis

võimaldavad andmete

vahetust

majutusteenuse

kasutajate

infosüsteemiga, mis ei

ole veel seletuskirjas

olevas tarkvarade

nimekirjas, palume

edastada info nende

kohta

rakendusüksusele, kes

saab need tarkvarad

saab kõnealusesse

nimekirja lisada.

Rakendusüksus saab ka

nimekirjas olevatele

majutusettevõtete

tarkvaradele lisada PPA

majutusteenuse

kasutajate

infosüsteemiga

liidestumise funktsio-

naalsuse kirjelduse.

Seletus

kiri lk

3

Palume eelnõu seletuskirjast (lk 3)

eemaldada lauseosa „(näiteks Päästeameti

„Ela“ rakendus)“, mis ei pea paika ja on

seega eksitav.

Arvestatud, eelnõu

teksti muudetud.

Sotsiaalm

inisteeriu

m

Seletus

kiri Määrus on mõeldud taotlusvooru

avamiseks, mis on suunatud

turismiettevõtjatele ja turismiteenuste

pakkujatele, kes soovivad kasutusele võtta

digitaalseid, sh digiriigi lahendusi ja

võimalusi oma ettevõttes. Erivajadusega

inimeste osas on mõjude juures märgitud, et

„Tööprotsesse digitaliseerides ja

automatiseerides säästavad turismiteenuse

pakkujad nii enda kui ka keskkonna

ressursse ning suureneb teenuste

kättesaadavus nii digitaalselt kui ka

füüsiliselt, sealhulgas ka eristuvate ja

ligipääsetavus erivajadustega inimestele.“

Esitaks sõna „eristuvate“ tundub

arusaamatu ja tuleks eemaldada.

Lisaks oleks õigem nõuda „kättesaadavuse“

sõna asemel või sealjuures, et kasutusele

võetavad digitaalsed lahendused peavad

olema ka erivajadusega inimestele

ligipääsetavad. Seetõttu soovitame, et

taotlejalt nõutaks ka seda, et oleks läbi

mõeldud, kas ja kuidas taotletav tegevus

aitab parandada erivajadusega inimeste

ligipääsetavust.

Arvestatud osaliselt.

Sõnastust vastavalt

ettepanekule

parandatud.

Toetuse tulemusel

kasutusele võetavate

tarkvarade

erivajadustega

inimestele

ligipääsetavuse teemad

on võrdõiguslikkuse

kompetentsikeskusega

läbi arutatud ning koos

otsustatud selle toetuse

puhul puutumus

horisontaalse näitajaga

“ligipääsetavus”

eelnõust eemaldada,

kuna seos on liiga

kaudne – selle toetuse

tegevuste alusel tekib

alles mõnes järgmises

arendusetapis võimalus

arendada nendesse

horisontaalsetesse

eesmärkidesse

panustavaid teenuseid

või lõpptarbijatele

mõeldud digilahendusi.

Samas ei ole praeguse

toetuse taotlejatelt

võimalik

ligipääsetavuse

parandamise

eesmärkidesse

panustamist nõuda, sest

tarkvaradele ei ole

kehtestatud

ligipääsetavuse nõudeid

ja standardeid.

Riigi

Tugiteen

uste

Keskus

Eelnõu

§ 1 lg 2

Eelnõu § 1 lg 2 on toodud, et määrust

kohaldatakse tegevustele, mis ei tekita

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2020/852, millega kehtestatakse

kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL)

2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13

43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju

ühelegi artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile.

Praeguses sõnastuses tähendab see seda, et

tegevuste rahastamisel tuleb projektide

lõikes kaaluda milline tegevus võib omada

keskkonnamõju. Kuna toetatakse

digitaliseerimist, siis selle meetme vahetu

kokkupuude keskkonnaga puudub ning

kaudne mõju on minimaalne.

Ettepanek on sõnastada lause esimene osa

järgmiselt: (2) Määrusega toetatavad

tegevused ei tekita.../.../

Arvestatud, sõnastust

parandatud.

Eelnõu

§ 5 lg 3

p 2

Eelnõu § 5 lg 3 p 2 Eesti 2035 näitajaks on

loetud ka kasvuhoonegaaside netoheide

CO2 ekvivalenttonnides. Palun üle

kontrollida Kliimaministeeriumiga kas see

on õige ja kõige sobivam näitaja selle

meetme jaoks.

Täname tähelepaneku

eest! Lisasime

peamiseks nn

horisontaalseks

näitajaks “tööjõu

tootlikkus osakaaluna

EL keskmisest”, ent

peale

Kliimaministeeriumiga

nõupidamist

otsustasime jätta kaudse

seose ka

keskkonnanäitajaga.

Seletus

kiri lk

16

Seletuskirjas on lk 16 § 2 lg 2 punkti 17

selgitusena on toodud, et taotleja kinnitab

projekti vastavust „ei kahjusta oluliselt”

põhimõttele. /.../ Põhimõtte „ei kahjusta

oluliselt” järgimise juhend taotlejale on

rakendusüksuse veebilehel.

Eelnõu § 12 lg 2 p 17

„kinnitus projekti

vastavuse kohta

põhimõttele „ei

kahjusta oluliselt” ja

kinnitus, et taotleja on

selle põhimõtte

Juhime tähelepanu, et juhend viitab

hindamise vajadusele. Info mõttes (mis on

"ei kahjusta oluliselt" põhimõte) selle saab

kätte ka RTK kodulehelt:

https://rtk.ee/toetused-ja-

taotlemine/taotlejale-ja-toetuse-

saajale/keskkonnanouded

rakendamisest teadlik“

on kustutud, kuna

meetme tasandil on „ei

kahjusta oluliselt“

vastavust hinnatud ning

projektide tasandil selle

hindamine ei ole enam

vajalik. Seetõttu ei ole

enam ka see viide

vajalik.

Ettevõtlu

se ja

Innovatsi

ooni

Sihtasutu

s

Eelnõu

§ 1

Eelnõu § 1 juurde palume lisada täiendav

punkt järgmises sõnastuses: „Määruse

alusel toetatavate projektide tegevused

peavad arvestama Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning

nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi

ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L

231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9

nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.“

Mittearvestatud. Säte on

otsekohalduv ning

2021-2027

ühendmäärus ei nõua, et

see peaks olema kirjas

TAT määruses. EL

2021/1060 määruse

artikkel 9 on suunatud

liikmesriigile ja

komisjonile, mitte TAT

määruse adressaadile.

Teave artikkel 9 kohta

on esitatud

seletuskirjas.

Eelnõu

§ 7 lg 3

Eelnõu § 7 lg 3 juurde palume lisada punkt

7 järgmises sõnastuses: „7) lõpptarbijast

kliendi vaatega seotud arendused.“, kuna

selguse huvides on mõistlik seletuskirjas

nimetatud mittetoetatav tegevus tuua välja

ka määruses.

Mittearvestatud. Eelnõu

§ 7 lg 3 p 3 sõnastus on

samasisuline.

Eelnõu

§ 8 lg 3

p 4

Eelnõu § 8 lg 3 p 4 „kulu, mis tuleneb

tehingust, mis on tehtud isikute vahel, kes

on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 kohaselt

seotud isikud“ palume kustutada.

Soovitame kaaluda, kas tulumaksuseaduse

§ 8 lõike 1 seotud isikutega range keeld on

vajalik, kuna Ühendmääruse põhjal ei

kontrollita seotud isikute vahelise tehingu

toimumist. Käesoleva toetuse summa

Arvestatud, kustutatud.

väiksusest ja lihtsustatud makseviisist

tulenevalt soovime hoida menetlusprotsessi

kiire ja efektiivsena, tagades nii ka

optimaalse halduskoormuse toetuse

rakendamisel. Analoogne muudatus on

kavandamisel ka muude ettevõtlustoetuste

rakendamisel.

Eelnõu

§ 11 lg

2

Eelnõu § 11 lg 2 palume sõnastada

järgmiselt: Taotleja müügitulu Eestis peab

äriregistrile, või muule registrile, kus

taotleja on registreeritud, esitatud

majandusaasta aruande järgi olema taotluse

esitamisele eelnenud majandusaastal

vähemalt 30 000 eurot.“ Eestis

registreeritud eraõiguslikud juriidilised

isikud esitavad majandusaasta aruande

äriregistrile, avaliku sektori üksuste

finantsaruanded on esitatud Riigi

Tugiteenuste Keskuse saldoandmike

infosüsteemile. Palume lõikest välja jätta

viite mittetulundusühingute ja sihtasutuste

registrile, kuna sinna esitatud aruandeid

menetlemise käigus ei kasutata.

Arvestatud, viide

mittetulundusühingute

ja sihtasutuste registrile

eemaldatud.

Eelnõu

§ 12 lg

2 p 17

Eelnõu § 12 lg 2 p 17 „kinnitus projekti

vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta

oluliselt” ja kinnitus, et taotleja on selle

põhimõtte rakendamisest teadlik“

soovitame kustutada, kuna meetme tasandil

on „ei kahjusta oluliselt“ vastavust hinnatud

ning projektide tasandil selle hindamine ei

ole enam vajalik.

Arvestatud, kustutatud.

Eelnõu

§ 22 lg

3

Eelnõu § 22 lg 3 „Rakendusüksus võib teha

finantskorrektsiooni otsusena toetuse

maksmisest keeldumise otsuse, kui:“

palume tervikuna kustutada, kuna viidatud

lõike punktides toodud loetelu dubleerib

eelnõu § 25, kus on viidatud

finantskorrektsiooni tegemise alustele.

Arvestatud, kustutatud.

Eelnõu

§ 25

Eelnõu § 25 palume sõnastada järgmiselt:

„Otsuse toetuse osalise või täieliku

tagasinõudmise kohta teeb rakendusüksus

Arvestatud, kustutatud.

vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28–30 ja

ühendmääruse §-dele 34–38.“ Soovitame

ära jätta § 25 lõigetes 1-6 välja toodud

Ühendmääruse sätted, kuna kohalduvatele

sätetele on paragrahvis juba viidatud.

01.11.2024

Majandus- ja tööstusministri määruse „Turismisektori tarkvarade liitumis- ja

liidestamistoetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Eelnõu väljatöötamise strateegiline alus

Toetusega viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti” meetme 21.1.2.2 „Digiriik” (edaspidi

meede) sekkumise 21.1.2.21 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt

erasektoris“ alategevuse „Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetus“ eesmärke.

Määrusega „Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetuse taotlemise ja kasutamise

tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) panustatakse riigi eelarvestrateegia 2023–2026

tulemusvaldkonna „Infoühiskond“ ja riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud

„Digiühiskonna programmi 2022–2025“1 meetme „Digiriik“ tegevuste „Digiriigi

arenguhüpped“ ja „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ tulemuste saavutamisse. Selle meetme

üks eesmärk on võimestada digiriigi lahendusi ja võimalusi erasektori vahendusel.

Et turismisektor saaks kasutusele võtta Eesti digiriigi lahendusi ja seeläbi uut väärtust luua, on

vaja suurendada sektori digitaliseeritust. Sel eesmärgil toetatakse määrusega turismiteenuse

pakkujaid tarkvarade kasutuselevõtul ning kasutusele võetavate ja juba kasutusel olevate

tarkvarade omavahelisel liidestamisel. Nende tegevuste tulemusena suureneb muu hulgas

turismiteenuse pakkujate võimekus digiriigi lahendusi kasutada ja seeläbi uut väärtust luua.

1.2. Eelnõu õiguslik alus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse2 (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

Määrusega sätestatakse toetuse andmise tingimused ja menetlusnormid ning toetuse taotleja ja

toetuse saaja õigused ja kohustused ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi

rakendusüksus) õigused ning kohustused.

1.3. Eelnõu eelarve ja ettevalmistajad

Meetme Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest eraldatav eelarve on 2 000 000 eurot,

millele lisandub toetuse saajate omafinantseering. Riiklikku kaasfinantseeringut meetme

elluviimiseks pole ette nähtud.

Toetust on kavas anda üle Eesti. Tegevusi rahastatakse pidevalt kuni eelarveraha ammendumise

või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi

rakendusasutus) ettevõtluse osakonna turisminõunik Ede Teinbas ([email protected],

715 3407), rakendusüksuse turismiosakonna projektijuht Ave Pill ([email protected], 5850 8793)

1 Digiühiskonna programm 2022–2025 2 RT I, 30.06.2023, 55

ja toetuste osakonna valdkonnajuht Riin Roosalu ([email protected], 514 0587). Õiguslikke

ettepanekuid tegi eelnõule rakendusasutuse strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik

Cyrsten Rohumaa ([email protected], 631 3609). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi

õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected], 639 7652). Eelnõu ja

seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja

Merike Koppel ([email protected]).

1.4. Eelnõu sisukokkuvõte

Eelnõu on suunatud ühtaegu nii digitaliseerimise tulemusel tekkiva ärilise efektiivsuse ja

lisandväärtuse suurenemisele kui ka digiriigi lahenduste kasutamiseks vajalike eelduste

loomisele.

Lisandväärtus on otseselt seotud teenuse väärtusahela digitaliseerituse tasemega. Perioodil

2014–2019 suurenes Euroopa Liidu riikides ettevõtjate lisandväärtus (korrelatsioon

0,98%)3. Eelnõuga luuakse alus targa teenusmajanduse lahenduste kasutuselevõtuks.

Teenusepakkujate digitaliseerituse suurenemisega kaasneb Eesti turismi rahvusvahelise

konkurentsivõime kasv.

Joonis 1. Ettevõtete digitaliseeritus eri riikide võrdluses DESI4 järgi

Allikas: Eurostat

ELi ettevõtete digitaliseeritust mõõdetakse digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI4)

alamkategooriana. 2022. a andmete alusel on Eesti ettevõtted digitaliseerituselt ELi

3 Chenic Alina Ștefania et.al. The Impact of Digitalization on Macroeconomic Indicators in the New Industrial

Age. – Electronics. 2023 Mar 29; 12(7):1612. DOI:10.3390/electronics12071612 4 Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (ingl Digital Economy and Society Index, DESI) on liitindeks, millega

mõõdetakse ELi liikmesriikide edusamme digitaalmajanduse ja -ühiskonna suunas liikumisel. Indeks jälgib ELi

liikmesriikide digitaalse konkurentsivõime arengut sellistes valdkondades nagu inimkapital, lairibaühenduvus,

d ig i t eh no lo o gia i n t e gre e r i mi ne e t t e võ te t e s ning digitaalsed avalikud teenused. Alates 2023. aastast

ja kooskõlas 2030. aasta digikümnendi poliitikaprogrammiga on DESI nüüd lõimitud digikümnendi aruandesse

ja seda kasutatakse digieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude jälgimiseks. Vt  https://digital-

27 liikmesriigi võrdluses 15. kohal, olles ELis aasta võrdluses langenud kuus kohta (vrdl: aastal

2021 olid Eesti ettevõtted oma digitaliseerituse taseme poolest ELis 9. kohal)5. Samas on Eesti

riigi avalikud teenused DESI alusel Euroopa parimad ja Eesti paikneb avalike teenuste

digitaliseerimise arvestuses ELis esikohal.

2021. aastal turismiettevõtjate seas tehtud küsitluse tulemusena selgus, et

ressursihaldustarkvarasid (ERP – Enterprise Resource Planning, majutusettevõtetes laialdaselt

kasutusel ka termin PMS – Property Management System) kasutab vaid 23% vastanutest;

kliendiandmeid haldab digitaalselt vaid 37% ning eri tarkvarad on omavahel liidestatud vaid

39%-l vastanutest. Seega puuduvad suurel osal turismiteenuseid pakkuvatel ettevõtjatel

digitaliseeritud kujul algandmed, et neid saaks edastada riiklikesse andmekogudesse.

Kuna turismi – nagu kõiki teisigi valdkondi – mõjutab digitaliseerimise areng, peab ka

turismisektor pöörama tähelepanu tööprotsesside automatiseerimisele ja digitaalsele

andmeedastusele nii riigi kui ka koostööpartneritega, online -kättesaadavusele, digiturundusele,

personaliseeritud teenustele ja andmetele, nüüdisaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtule.

Turismivaldkonna tööprotsesside automatiseerimiseks on turul olemas mitmesugused

tarkvarad, mille kasutuselevõtmise abil on võimalik turismivaldkonna andmed digitaliseerida.

Nende tarkvarade kasutuselevõtmine loob eeldused riiklike registrite ja riigiasutuste

andmeedastuskeskkondadega ühenduse loomiseks ja võimaldab edaspidi turismiteenuste

pakkujatel liituda ka digiriigi teenustega. Võttes oma igapäevaste tööprotsesside haldamiseks

kasutusele tarkvarad, luuakse võimalused andmevahetuseks digiriigi arendustega, nagu näiteks

e-majutusregister, Statistikaameti, Maksu- ja Tolliameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti või Töötukassa andmeedastuskeskkonnad, aga ka reaalajamajanduse lahendustega, nagu

näiteks e-arvete keskkond. Turismiettevõtjate avaandmete vastu tunnevad huvi nii avaliku

(näiteks Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus avalike huvipunktide osas) kui

ka erasektori (näiteks Bolt sõidujagamisteenuste tootearendamiseks) organisatsioonid.

Kuna suur osa turismiteenuste pakkujaid on mikro- ja väikeettevõtjad, kelle üldine teadlikkus

erinevatest digivaldkonna lahendustest on suhteliselt väike, siis suurendab selline toetus ka

sektori üldist teadlikkust erinevatest digitaliseerimise ja digiriigi lahenduste võimalustest ja

huvi nende vastu.

Toetus panustab tulemusvaldkonda Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE) ettevõtluskeskkonna programmi meetme 1

“Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine” tegevusse 1.2 “Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine” ning

täpsemalt mõõdikusse “Turismiteenuste eksport”.

Toetus panustab otseselt ka turismistrateegia eesmärgi „Digitaliseerimine annab

konkurentsieelise ja efektiivsuse” saavutamisse, mille tulemuseks on ettevõtjate vähenenud

halduskoormus, kuna tarkvarade kasutuselevõtmine ja nende integreerimine teiste

teenusepakkuja kasutatavate tarkvaradega toetab tõhusat ressursihaldust, andmete kogumist,

edastamist ja analüüsi.

strategy.ec.europa.eu/et/library/digital-economy-and-society-index-desi-2022 ja https://digital-

strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi-estonia 5 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi-estonia

Määrusega toetatakse turismiteenuse pakkujaid tarkvarade või nende lisamoodulite

kasutuselevõtul ning kasutusele võetavate ja juba kasutusel olevate tarkvarade omavahelisel

liidestamisel.

Toetuse otsene sihtrühm on turismiettevõtjad ja turismiteenuste pakkujad, kes soovivad

kasutusele võtta digitaalseid, sh digiriigi lahendusi ja võimalusi oma ettevõttes.

Tegevuse kaudseks sihtrühmaks on turismiteenuste tarbijad, sh väliskülastajad, kelle jaoks

paraneb teenuse kättesaadavus, kiirus ja usaldusväärsus ning tänu sellele Eesti kui digiriigi

kuvand nii kohalike kui ka välisriikide elanike seas.

Toetuse andmisel on seos ka Siseturvalisuse arengukavaga 2020–2030 (STAK), kuna

toetatavate projektide tegevused võivad aidata kaasa STAK alaeesmärgi 4.3 „Kindel

sisejulgeolek“ saavutamisele, mis põhiseadusliku korra tagamise tegevussuunana seab muu

hulgas eesmärgiks Schengeni kompensatsioonimeetmete arendamise, sh riigisiseste

infosüsteemide koostalistusvõime parandamise.

Toetusega panustatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9

sätestatud horisontaalsete põhimõtete edendamisse. Nimetatud horisontaalsetest põhimõtete

kohaselt peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas

nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Vastav analüüs on

seletuskirjale lisatud (lisa 2).

Lähtudes ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on toetusskeemi

rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (lisa 3).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kümnest peatükist ja 26 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1) „Üldsätted“;

2) „Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr“;

3) „Nõuded taotlejale ning taotlusele“;

4) „Toetuse taotlemine“;

5) „Taotluse menetlemine“;

6) „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“;

7) „Aruande esitamine“;

8) „Toetuse maksmise tingimused“;

9) „Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ning kohustused“;

10) „Finantskorrektsioonid ja vaided“.

1. peatükk

Üldsätted

Eelnõu 1. peatükis kehtestatakse määruse reguleerimisala, toetuse andmise põhimõtted,

määruses kasutatavad terminid, toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused. Samuti

määratakse rakendusasutus ja -üksus.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, nimetades määruse seose ÜSS2021_2027

eesmärkidega ja selle panuse nende saavutamisse.

Määruse alusel toetatavate projektide tegevused peavad arvestama Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu

Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud

horisontaalseid põhimõtteid.

Määrusega toetatavad tegevused ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse

määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju

ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93),

artiklis 7 sätestatud juhtudel.

Lõikes 3 sätestatakse, et toetusega seotud teabe- ja andmevahetust taotleja, toetuse saaja ja

rakendusüksuse vahel peetakse struktuuritoetuste registri veebipõhises keskkonnas (edaspidi e-

toetuse keskkond6). E-toetuse keskkonnas toimub nii toetuse taotlemine kui ka taotlemise ja

toetuse kasutamisega seotud teabe- ja andmete vahetamine. Toetuse saaja esitab e-toetuse

keskkonna kaudu tegevuse toimumist tõendavad dokumendid ja aruanded ning enne seda teeb

rakendusüksus samas e-keskkonnas kättesaadavaks nii taotlus- kui ka aruandevormid ning

juhised.

Lõikes 4 sätestatakse, et määruses ette nähtud toetuse andmise ja kasutamise tingimustele

kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses sätestatud

erisustega. Ühendmääruse tingimused hõlmavad muu hulgas nii toetuse taotlemise protsessi kui

taotlejale ja taotlusele esitatavaid nõudeid, taotluse menetlemise, rahuldamise ja rahuldamata

jätmise tingimusi, samuti taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise

tingimusi, kulude abikõlblikkuse, toetuse maksmise ja tagasinõudmise ning teavituse ja

aruandluse reegleid ning toetuse saaja kohustusi.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse toetuse andmise seos strateegiliste dokumentidega, milleks on riigi

pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“7 (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) ning panus

6 e-toetuste keskkond 7 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia

eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Infoühiskond“ ja riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel

kinnitatud digiühiskonna programmi meetme „Digiriik“ tulemuste saavutamisse.

Toetuse abil tehakse digilahenduste ja uuenduste väljatöötamisega seotud ettevalmistavaid tegevusi, toetatakse digilahenduste ja uuenduste arendamist, planeerimist ja kasutuselevõttu ning tehakse teadlikkuse suurendamisega seotud tegevusi, et tõhustada digilahenduste ja uuenduste kasutuselevõttu. Toetuse abil ergutatakse ettevõtteid oma andmeid digitaliseerima. Et riiklikud andmekogud saaks toimida, on vajalik, et ka erasektori andmed oleks digitaliseeritud. Tarkvarade kasutuselevõtuga tekivad suurel hulgal ettevõtjatel algandmed, mis on eelduseks digiriigi lahendustega liidestamiseks ning andmete automatiseeritult riigile edastamiseks.

Digilahenduste ehk tarkvarade kasutuselevõtt toetab ka nende tarkvarade uuenduste ja uute

funktsioonide arendamist, planeerimist ja kasutuselevõttu. Mida rohkem on tarkvaral

kasutajaid, seda enam survestavad kasutajad tarkvara omanikku tarkvara edasi arendama.

Suurem hulk kasutajaid toob ka rohkem tulu omanikule/arendajale, seeläbi tekib ka

finantsvõimekus uusi arendusi teha.

Sarnast toetust on varem rahastatud riigieelarvest ning juba toetuse olemasolu iseenesest

suurendas olulisel määral sektori teadlikkust tarkvaradest ja huvi märkimisväärset suurenemist

kogu digitaliseerimise teema vastu. Tänu sellele on uute digitaliseerijate arv ka ilma toetuseta

stabiilselt kasvanud, ettevõtjad on hakanud analüüsima oma vajadusi ning erinevate tarkvarade

võimalusi oma tööprotsesside ning riigile andmeedastuse efektiivsemaks muutmiseks.

30 ettevõtjat on osalenud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismi digimentorluse

teenuses, kus professionaalne mentor-konsultant aitab ettevõtjal digitaliseerimise teekaardi

koostada.

Eelnõu on suunatud ka „Eesti turismistrateegia 2022–2025“ visiooni ja eesmärgi elluviimisele,

panustades eelkõige turismistrateegia toote- ja sihtkohaarenduse valdkonna tegevussuunda

„Digi-, innovatsiooni- ja rohepööre” ning viies ellu visiooni alapunkti „Eesti turismisektoris on

toimunud arenguhüpe – ettevõtted ja sihtkohad on paindlikult ja uuenduslikult kohanenud

tarbijate ootustega ning kasvanud on turismisektori lisandväärtus.”.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse riigiabi reeglid, mida järgitakse toetuse andmisel, sealhulgas riigiabi

andmisel järgitavad õiguslikud alused ja neid sätestavad dokumendid. Määrusega antav toetus

on § 3 lõike 1 kohaselt vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831

(edaspidi VTA määrus) tähenduses.

Lõige 3 sätestab et VTA määrusega kooskõlas antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva

määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada VTA määruse artikli 3 lõikes

2 sätestatud määra, milleks on kehtiva VTA määruse kohaselt 300 000 eurot mistahes kolme

aasta pikkuse ajavahemiku jooksul.

Eelnõu §-s 4 on selgitatud eelnõus kasutatavaid olulisemaid termineid.

Liitumise all mõeldakse seda, kui turismiteenuse pakkujad võtavad kasutusele tarkvarad oma

tööprotsesside digitaliseerimiseks, sh uue kasutuselevõetava tarkvara liidestamine ettevõttes

juba kasutusel olevate tarkvaradega.

Liidestamise all peetakse silmas turismiteenuse pakkuja olemasolevate tarkvarade omavahelist

liidestamist selleks, et andmed oleksid integreeritud.

Punktis 4 on turismiteenuse pakkujatena loetletud ettevõtjad ja teised juriidilised isikud ja

asutused, kes pakuvad vähemalt üht järgmist teenust: majutusteenus, toitlustusteenus, spaa- ja

taastusraviteenus, konverentsi- ja sündmuskorraldusteenus, reisiettevõtja teenus, giiditeenus,

aktiivse puhkuse ja loodusturismiteenus, muuseum, atraktsioon, teemapark. Reisiettevõtjana

käsitatakse Eestis reisiteenuseid pakkuvaid ettevõtjaid vastavalt turismiseaduse § 6 punktidele

1, 6 ja 7. Andmed turismiteenuse kohta peavad olema Eesti turismiteenuste andmebaasis

www.puhkaeestis.ee sisestatud ning andmebaasi haldaja kehtestatud nõuetele vastavalt

ajakohased (uuendatud).

Toetuse taotleja määrab kindlaks oma teenuste pakkumise valdkonna(d) ja kirjeldab neid

taotlusvormis, sh lisab info selle kohta, millises avalikus kanalis (veebileht, sotsiaalmeedia,

puhkaeestis.ee andmebaas vms) on tema teenused avalikult kättesaadavad. Turismiteenuse

pakkujat ei määratleta EMTAKi koodi või muu klassifikaatori järgi, kuna kõikide nimetatud

turismiteenuste eristamiseks klassifikaatori alusel puuduvad piisavalt kvaliteetsed andmed ning

üks toetuse saaja pakub enamasti erinevaid teenuseid. Teenuste eristamine ei kanna sisulist

eesmärki taotluse menetlemise mõttes, vaid on vajalik hilisema statistika tegemiseks selle

kohta, millises valdkonnas toetust (enam) kasutati.

Punkti 5 kohaselt on toetus mõeldud eeskätt, et digitaliseerida turismiettevõtte tööprotsessid,

milleks on:

a. ressursside planeerimine. Ressurssideks võivad olla näiteks töötajad ja nende kompetentsid,

ruumid (nt majutustuba, seminari- vm ruum, saun) või teenuse osutamise vahendid ja tööriistad,

nt mööbel, jalgrattad, kanuud vmt; samuti materjalid, nende planeerimine, ost ja ladustamine;

b. müügipakkumiste koostamine ja edastamine eri müügikanalitesse;

c. klientide päringute haldamine ning pakkumuste tegemine ja kinnitamine (sh hinnastamine ja

käibejuhtimine);

d. klientide andmete ja lepingute haldamine;

e. külastajate vastuvõtmine, teenindamine (sh lisateenuste müük ja eri külastajate soovide

täitmine, toitlustamine) ja külastajate lahkumine;

f. külastaja lahkumise järgsete tegevuste haldamine:

i. ruumide koristamine;

ii. teenuste osutamise vahendite puhastamine, ettevalmistamine järgmise külastaja

vastuvõtmiseks, vahendite transportimine teise kohta;

iii. külastaja teenindamiseks kasutatavate ruumide ja vahendite hooldamine, või

kavandatud remont / (varu)osade vahetamine;

g. turismiteenustega seotud arvete koostamine, esitamine ja nende tasumise kontrollimine;

h. külastajate tagasiside küsimine ja analüüsimine;

i. eelnimetatud tegevuste hindamine ja analüüsimine.

Ettevõtete tööprotsesside digitaliseerimise tulemusel tekivad nendes tööprotsessides andmed

digitaalsel kujul, näiteks klientide andmed, töötajate andmed, finants- ja juhtimisandmed,

ressursikasutuse andmed jm, mida on võimalik automaatselt edastada riiklikesse ja kohalike

omavalitsuste andmekogudesse, koostööpartneritele, tarneahela teistele osalistele,

sihtkohajuhtimisorganisatsioonidele jne.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetuse eesmärk ja väljundnäitajad.

Toetuse eesmärk on toetada turismiteenuseid pakkuvate ettevõtete ja organisatsioonide

tööprotsesside digitaliseerimist ja automatiseerimist eri tarkvarade ja nende funktsioonide

kasutuselevõtmise ning nende omavahelise liidestamise kaudu. Seeläbi võimaldatakse muu

hulgas digiriigi lahenduste kasutuselevõttu, näiteks liitumist riiklike registritega ja riigiasutuste

andmeedastuskeskkondadega, avaandmete vastuvõttu ja edastamist või e-riigi koodivaramu

kasutamist.

Toetus võimaldab liituda tarkvaraga, näiteks võtta kasutusele uue PMSi ehk hotellitarkvara

(ingl property management software) ja/või liidestada eri tarkvarasid, näiteks ettevõttes

olemasolevaid PMSi ja POSi ehk kassasüsteemi tarkvara (ingl point of sale).

Sealhulgas saab toetada mõlemat tegevust korraga – nii uue tarkvaraga liitumist kui ka selle

samaaegset liidestamist (näiteks ressursihalduse tarkvara juurutamine ning selle liidestamine

kassasüsteemi ja raamatupidamise tarkvaraga), et tarkvarad oleksid omavahel integreeritud ja

võimaldaksid automaatset andmevahetust.

Toetuse andmise tulemusena:

1) paraneb turismiteenuse pakkujate võimekus kasutada digiriigi lahendusi. Ilma tööprotsesse,

infot ja külastajateekonda digitaliseerimata on turismiteenuste pakkujate ressursside ja

broneeringutevoo igapäevane haldamine käsitsi töö rohke ja ajakulukas. Palju on käsitsi

hallatavaid andmeid, sh andmete käsitsi sisestamist ühest andmekogust teise andmekogusse.

Seega on tarkvarade laialdane kasutuselevõtt väga oluline, et parandada andmete kogumise,

analüüsimise ja edastamise kvaliteeti;

2) suureneb turismiteenuste pakkujate konkurentsivõime, sest teenuste hulk ja kvaliteet ning

nende kättesaadavus paranevad. Teenuste pakkumine muutub paindlikumaks – toetuse

tulemusena on võimalik pakkuda rohkem erinevaid teenuseid ning tulla rohkem vastu klientide

erisoovidele;

3) kasvab turismiteenuste pakkujate tööjõutootlikkus, kuna kaovad dubleerivad ja väärtust mitte

lisavad tegevused, ehk siis sama ressurssiga on võimalik käsitleda rohkemate klientide

päringuid ning teenindada rohkemaid kliente. Näiteks sama turismiteenus saab olla müügis

mitmes online-kanalis korraga või raamatupidaja ei pea enam käsitsi andmeid

finantstarkvarasse sisestama, vaid andmed liiguvad integreeritult müügitarkvarast

finantstarkvarasse;

4) paraneb turismiteenuste pakkujate tööprotsessides tekkivate andmete kogus ja nende

kvaliteet ja andmeanalüüsi võimekus, mille tulemusena tekib võimalus äritegevust

põhjalikumalt analüüsida ning sellest tulenevalt paraneb kvaliteetsemate äriotsuste tegemise

võimekus;

5) paraneb turismiteenuste pakkujate uudsete digitaalsete tehnoloogiate (nt tehisintellekt)

juurutamise võimekus;

6) on turismiettevõtjatel võimalik kokku hoida elektrit, soojust, vett ja muid ressursse ning see

kandub üle keskkonnaressursside ja CO₂ säästu.

Eelnõuga panustatakse rakenduskava järgmistesse väljundnäitajatesse (vt tabel 1).

Tabel 1. Rakenduskava väljundnäitajad

Väljundnäitaja Ühik Algtase

2023

Sihttase Andme-

allikas

Mõõtmis-

sagedus 2025 2029

Toetatavad

ettevõtjad, sh mikro-,

väike- ja keskmise

suurusega ettevõtjad*

ette-

võtjate

arv

0 10 50

SFOS,

projekti-

aruanded

üks kord

projekti

jooksul

Toetustega

toetatavad

ettevõtjad

10 50

Uued või uuendatud

digiteenused, -tooted

ja -protsessid

arv 10 100

* Sh peetakse eraldi arvestust mikro-, väike-, keskmise suurusega ning suurettevõtjate arvu üle.

Väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud poliitikaeesmärgi „Nutikam

Eesti” perioodi 2021−2027 näitajate metoodika kirjelduses. Iga projektiga luuakse vähemalt

üks uus või uuendatud digiprotsess. Samas on algse metoodikaga võrreldes kavas toetada

turismisektorile olulisi, kuid väiksemahulisemaid projekte. See omakorda toob kaasa

mõõdikute sihttasemete suurendamise ja metoodika vastava täiendamise.

Arvestades toetuse kogueelarvet ning toetuse maksimumsummat, saab rahastada vähemalt 100

projekti ning seega toetatakse ka vähemalt 100 uut või uuendatud digitaliseeritud tööprotsessi

(digiprotsessi). Toetuse sihtrühma kuuluvad ka muud juriidilised isikud, mitte ainult ettevõtjad,

kuid arvestatakse, et vähemalt pooled toetuse saajad on ettevõtjad, seega on toetatavate

ettevõtjate (sh toetustega toetatavate ettevõtjate) arv vähemalt 50.

Toetuse andmisel lähtutakse Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtetest ning sihtidest. Nende aluspõhimõtete hoidmist

ja sihtide saavutamist hinnatakse tasakaalustatud regionaalset arengut ning keskkonna- ja

kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste horisontaalsete näitajatega:

1) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Euroopa Liidu 27

liikmesriigi keskmisest;

2) tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest;

3) kasvuhoonegaaside netoheide CO₂ ekvivalenttonnides.

Kõik toetuse saajad, kelle tegevuskoht on väljaspool Harjumaad, panustavad sisemajanduse

kogutoodangu kasvu, kuna toetust saavate projektide laiem eesmärk on suurendada toetuse

saajate müügitulu ja vähendada tööjõukulu (digitaalne andmehaldus vähendab käsitsi tööd).

Samuti panustavad kõik projektid näitajasse “tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest”, sest

digitaliseerimise abil saab vähendada dubleerivaid ja väärtust mitte loovaid tegevusi, ehk siis

sama ressurssiga on võimalik käsitleda suurema arvu klientide päringuid ning teenindada

rohkem kliente. Näiteks sama turismiteenus saab olla müügis mitmes online-kanalis korraga

või raamatupidaja ei pea enam käsitsi andmeid finantstarkvarasse sisestama, vaid andmed

liiguvad integreeritult müügitarkvarast finantstarkvarasse.

Näitajaga „kasvuhoonegaaside netoheide CO₂ ekvivalenttonnides” on seos kaudne.

Digitaliseerimine ja automatiseerimine aitavad kaasa ressursitõhususe eelduste loomisele, mis

omakorda vähendab positiivselt kasvuhoonegaaside netoheidet.

Horisontaalsete näitajatega „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse

mõõdik“ ja „ligipääsetavus” seos puudub. Kõik projektid on ühetaolise iseloomuga ning

suunatud andmete ja protsesside digitaliseerimisele. Projektide elluviimine ei mõjuta soolist

võrdõiguslikkust, võrdset kohtlemist ega ligipääsetavust, sest toetusest ei rahastata

lõpptarbijatele mõeldud lahendusi (nt veebilehed, mobiiliäpid, kasutajaliidesed jms). Kõikide

projektide puhul rahastatakse ainult tööprotsessidega seotud tarkvarade kasutuselevõttu ning

projektide tulemusel ei muutu andmed lõppkasutajatele nähtavaks, vaid luuakse võimalused

digitaalsete andmekogumite tekkimiseks. Lõppkasutajatele suunatud tegevusi selle toetusega ei

rahastata.

Eelnõu §-s 6 nimetatakse rakendusasutus ja rakendusüksus.

Rakendusasutuse ülesandeid täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja

rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

Peatükis sätestatakse toetatavad ja mittetoetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ja projekti

abikõlblikkuse periood ning toetuse piirmäärad, omafinantseeringu määr ja nendega seotud

tingimused.

Eelnõu §-s 7 nähakse ette määrusega toetatavad ja mittetoetatavad tegevused. Toetust antakse

tegevustele, mis aitavad saavutada eelnõu §-s 5 sätestatud eesmärgi ja tulemused.

Lõiked 1 ja 2 kohaselt toetatakse liitumist tarkvaradega, mis võimaldavad automatiseerida ja

digitaliseerida turismiteenuste pakkumiste protsesse, nagu:

 2c8 Modeling Tool (ärijuhtimise süsteemi digitaliseerimine),

 Aeroguest (majutusettevõtte klienditeekonna digitaliseerimine),

 Alldevice (seadmete hoolduse juhtimise digitaliseerimine),

 Apex Web Premium (lisateenuste haldus ja broneerimismootor),

 Asana (projektide juhtimise digitaliseerimine),

 Begin (tööaja jälgimise digitaliseerimine),

 Bidrento (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),

 Bokun (lisateenuste haldus ja broneerimismootor),

 Bouk (majutusettevõtte ja lisateenuste haldus ning broneerimismootor),

 Cloudbeds (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),

 CompuCash kliendihaldus (klienditeekonna digitaliseerimine),

 Compu Access (tööaja jälgimise digitaliseerimine),

 CostPocket (ostutšekkide digitaliseerimine),

 Dynamics 365 Business Central (ressursihaldustarkvara),

 Dynamics 365 Sales (kliendihaldustarkvara),

 D-EDGE Connectivity (majutusettevõtte müügikanalite integratsioon),

 D-EDGE CRS (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),

 D-EDGE Data Intelligence (majutusettevõtte käibejuhtimise digitaliseerimine),

 Directo (müügipakkumised ja -tellimused, ressursid, hinnakujundus, projektiarvestus ja -

juhtimine, kliendihaldus ja teenindus),

 Eesti Matkaliidu projekt (matkaettevõtete broneerimismootor),

 Eesti Spaaliidu projekt (spaa broneerimismootor),

 Fareharbor (lisateenuste haldus ja broneerimismootor),

 HotelBuddy (majutusettevõtte klienditeekonna digitaliseerimine),

 Hotellab (majutusettevõtte käibejuhtimise digitaliseerimine),

 Hotellinx (majutusettevõtte haldus),

 HotelTime (majutusettevõtte haldus),

 Hotsoft (majutusettevõtte haldus),

 IDeaS (majutusettevõtte käibejuhtimise digitaliseerimine),

 Infor HMS (majutusettevõtte haldus),

 Lightspeed Golf (golfiväljakute broneerimismootor, müügipakkumised ja -tellimused,

ressursid, hinnakujundus, kliendihaldus ja teenindus),

 LoQuiz (tuuride ja ekskursioonide ressursihalduse digitaliseerimine),

 Lydian (lisateenuste haldus ja broneerimismootor),

 Mapal (teenindava personali suhtluse digitaliseerimine),

 Medispa (spaateenuste haldus ja broneerimismootor),

 Mews (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),

 Moder (majutusettevõtte ja lisateenuste haldus ning broneerimismootor),

 Monotree (teenindava personali suhtluse digitaliseerimine),

 Navicup (tuuride ja ekskursioonide ressursihalduse digitaliseerimine),

 Oaky (majutusettevõtte klienditeekonna digitaliseerimine),

 Oracle Hospitality, Opera Cloud (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),

 Quinyx (tööjõu juhtimise digitaliseerimine),

 QlikView (juhtimise andmete integreerimise ja digitaliseerimise platvorm),

 Persona (töötajate haldamise digitaliseerimine),

 Pipedrive (projektide juhtimise digitaliseerimine),

 Pricepoint (majutusettevõtte käibejuhtimise digitaliseerimine),

 Priswing (golfiväljakute käibejuhtimise digitaliseerimine),

 RSVP (toitlustusettevõtte broneeringute digitaliseerimine),

 Safari Portal (reisiplaanide koostamine ja reisipakkumised, kliendisuhtlus),

 Salbos (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),

 Salesforce (kliendihaldustarkvara)

 SevenRooms (toitlustusettevõtte klientide haldus ja broneerimismootor),

 Scoro (kliendihaldus, projektide juhtimise digitaliseerimine),

 Siteminder (majutusettevõtte kanalite haldus ja broneerimismootor),

 TAC The Assistant Company (klienditeekonna digitaliseerimine),

 TNG (spaateenuste haldus ja broneerimismootor),

 Touringery (majutusettevõtte ja lisateenuste haldus ja broneerimismootor),

 TravelGuider (lisateenuste broneerimismootor),

 TravelLine (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),

 Wemply (tööaja jälgimise digitaliseerimine).

Kõikide loetletud tarkvarade puhul on oluline arvestada, et toetatakse sisemiste protsesside

haldamiseks mõeldud tarkvarade kasutuselevõttu ja liidestamist. Juhul kui mõni tarkvara

võimaldab pakkuda ka muid lahendusi (näiteks lõpptarbijast kliendi vaade), siis selle osa

kasutuselevõtmiseks tehtud kulu ei ole abikõlblik.

Loetelu ei ole toodud näidetega piiratud, taotleja võib valida ka mõne muu turismiteenuse

haldamiseks mõeldud tarkvara, mis sobib konkreetse taotleja teenustega ja mille valik on

põhjendatud ning kooskõlas toetuse andmise eesmärkidega. Sellisel juhul hindab

rakendusüksus (kaasates vajaduse korral vastava eksperdi) taotluses valitud tarkvara sobivust

turismiteenuste haldamiseks sobivate tarkvarade loetellu ja sobivuse korral lisab selle

vastavasse loetellu. Loetelu on avaldatud rakendusüksuse veebilehel.

Toetatakse ka taotleja kasutuses oleva tarkvara lisamoodulite kasutuselevõtmist ja/või

lisafunktsioonide arendamist.

Samuti antakse toetust liidestamiseks, st turismiteenuste pakkujate kasutuses olevate tarkvarade

omavaheliseks liidestamiseks, et andmed oleksid integreeritud. Näiteks võib

ressursihaldustarkvara liidestada finantstarkvaraga, personalitarkvaraga vms. Samas peab

vähemalt üks liidestatavatest tarkvaradest olema otseselt seotud turismiteenuste osutamise

protsessiga.

Liidestatav tarkvara loetakse seotuks turismiteenuse osutamise protsessiga, kui see on esitatud

ülal toodud loetelus. Kui liidestatavat tarkvara ei ole selles loetelus, siis hindab Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus (kaasates vajaduse korral vastava eksperdi) taotluses valitud tarkvara

sobivust turismiteenuste haldamiseks sobivate tarkvarade loetellu ja sobivuse korral lisab selle

vastavasse loetellu.

Majutusteenuse osutajal on kohustus esitada Politsei- ja Piirivalveametile ning

julgeolekuasutustele majutusteenuse kasutaja andmeid. Võttes kasutusele majutusettevõtte

halduse, broneerimise, kliendihalduse ja klienditeekonna digitaliseerimise tarkvarad, paraneb

märgatavalt andmekvaliteet ning tekib võimalus vastata automaatselt Politsei- ja

Piirivalveameti e-majutusregistri päringutele. E-majutusregister on hiljuti valminud ning

eelnõu koostamise ajal tehakse arendustöid koos majutustarkvarade omanikega, et luua

ühendused tarkvarade ja e-majutusregistri vahel. Suuremal hulgal digitaalsete majutusandmete

olemasolu motiveerib tarkvarade omanikke e-majutusregistriga ühendusi looma.

Majutusettevõtjatel on kohustus esitada Statistikaametile majutatute ja ööbimiste arv iga

päritoluriigi ja reisi eesmärgi kaupa, samuti kogutakse küsimustikuga andmeid majutuskohtade

ja töötajate arvu kohta. Statistikaamet on eelnõu koostamise ajal avaldamas majutusandmete

edastamise taksonoomiat ning tegemas koos majutustarkvarade omanikega arendusi, mille

tulemusel on majutusasutustel, kes kasutavad majutusettevõtete tarkvarasid, 2025. aastast alates

võimalik nende kaudu majutusstatistikat automaatselt Statistikaametile edastada.

Kasutades mitmesuguseid ressursihaldus- ja hotellitarkvarasid ning neid omavahel liidestades,

on võimalik omada majutusasutuse reaalajas täituvuse infot ning samal ajal reguleerida

automaatselt küttesüsteemi ja sealtkaudu optimeerida energiakasutamist ning hallata ja

edastada neid andmeid kolmandatele isikutele (näiteks riik või koostööpartner, kes on

kestlikkuse aruandluse kohuslane).

Kui majutusasutusel on digitaalsed andmed täituvuse, külastajate jm kohta, siis on võimalik ka

näiteks prügimajandust optimeerida ja selle kohta kolmandatele isikutele automaatselt andmeid

edastada.

Võttes kasutusele ärijuhtimise, käibejuhtimise, projektide juhtimise ja ostutšekkide

digitaliseerimise tarkvarad, on ettevõtjatel nende kaudu võimalik tekitada hõlpsam ning

kvaliteetsem andmevahetus näiteks Maksu- ja Tolliametiga.

Kui taotleja teeb liidestuse finantstarkvaraga, peab projekti lõppedes taotlejal vastavalt § 7

lõikele 4olema võimekus väljastada ja vastu võtta e-arveid.

Võttes kasutusele tööaja jälgimise ja tööjõu juhtimise tarkvarad, on ettevõtjatel nende kaudu

võimalik tekitada hõlpsam ning kvaliteetsem andmevahetus näiteks Maksu- ja Tolliametiga

ning Töötukassaga. Personalihaldustarkvara kasutades on võimalik koguda ka kestlikkuse

aruandluse tööjõu jaotise jaoks vajalikke andmeid ning neid ja nende kohta koostatud aruandeid

hallata.

Võttes kasutusele reisiplaanide koostamise ja reisipakkumiste tegemise tarkvara, on ettevõtjatel

nende kaudu võimalik tekitada hõlpsam ning kvaliteetsem andmevahetus näiteks Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ametiga (pakettreiside aruandemoodul).

Lõige 3 sätestab, et selle määruse alusel ei toetata liitumist MS Office’i ja Google’i

rakendustega, turundusplatvormide ja e-posti turunduse platvormidega, veebilehe

sisuhaldustarkvaradega, raamatupidamis- ja finantstarkvaradega ega kassasüsteemide

tarkvaradega.

Lisaks ei toetata selle määruse alusel turundusplatvormide ja e-posti turunduse platvormide

liidestamist mõne teise tarkvaraga. Samuti ei toetata olemasoleva tarkvara versiooniuuenduste

kasutuselevõttu ega uue tarkvara väljatöötamist ja arendamist.

Samuti ei toetata turismiteenuste lõpptarbijatele veebilehtede ja mobiilirakenduste loomist ja

arendamist, ega ka audiogiidide ja kaardirakenduste loomist, mis on oma iseloomult

tootearendus (digitaalsete elamuste pakkumine,) mitte tööprotsessidega seotud ressursihaldus.

Lõige 4 sätestab, et kui toetust taotletakse ka turismiteenuse osutamiseks vajaliku tarkvara

liidestamiseks raamatupidamis- ja finantstarkvaraga, peab projekti lõppedes taotlejal olema

võimekus väljastada ja vastu võtta e-arveid.

Määruse §-s 8 kehtestatakse projekti abikõlblikud kulud ja nendega seotud tingimused.

Kulud peavad vastama taotluse rahuldamise otsuse tingimustele ning olema vajalikud, et viia

ellu toetatavad tegevused ja saavutada väljundnäitajad. Seejuures peavad kulud vastama

ühendmääruse § 15 üldtingimustele. Kulu peab olema põhjendatud, tekkinud projekti

abikõlblikkuse perioodil, mis peab jääma rakenduskava abikõlblikkuse perioodi ning olema

kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. Ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 alusel

arvestatakse kulusid kindlasummaliste maksete alusel, mis tähendab, et toetus makstakse välja,

kui taotluse rahuldamise otsuses esitatud tingimused on täidetud ning kuludele eraldi kontrolli

ei tehta.

Lõikes 1 on loetletud abikõlblikud kulud. Abikõlblik on tarkvaraga liitumiseks või

liidestamiseks tehtav ühekordne liitumis- ja juurutamiskulu. Püsikulusid, nt kuutasusid või muu

perioodi makseid ei toetata, v.a juhul kui see on ühekordse ja esmase liitumispaketi osa.

Abikõlblik on:

1) uue tarkvaralitsentsi ost või ühekordne tarkvaraga liitumise tasu;

2) liitumisega kaasnev juurutamiskulu, sh juurutamise projekti määramine, plaanimine ja

juhtimine, muu hulgas:

– tehnilise ülesande koostamine, sh tulevikuvaate loomine tööprotsesside kohta (ingl k to-be

process),

– funktsionaalsete ja mitte-funktsionaalsete nõuete loetelude koostamine,

– tarkvara seadistamine vastavalt tehnilisele ülesandele,

– töötajate koolitamine,

– uue kasutuselevõetava tarkvara liidestamine taotleja poolt juba kasutatava(te) tarkvara(de)ga,

– riiklike registrite ja riigiasutuste andmeedastuskeskkondadega ühenduse loomine.

Toetatakse sisseostetavat juurutamise teenust, mille eest võib tasuda nii arvega kui ka hankida

selle võlaõigusliku lepingu alusel. Ettevõtte töötajate palgakulu ei ole abikõlblik.

Käibemaks on abikõlblik, kui taotleja ei saa seda tagasi küsida.

Lõige 2 nimetab abikõlbmatud kulud, milleks on taotleja tööjõukulud, kulud riistvara

soetamiseks või rentimiseks, jooksvad halduskulud ning enne taotluse esitamist tehtud kulu.

Eelnõu §-s 9 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood.

Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või

taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast ning lõppeb taotluses märgitud ja taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2029. Taotleja ei

tohi projektiga seotud tegevustega alustada ega võtta kohustusi nende tegevuste elluviimiseks

enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

Lõikes 4 sätestatakse, et projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni kuus kuud, mida saab lõike

5 kohaselt mõjuval põhjusel pikendada kõige rohkem kuue kuu võrra. Arvestades toetuse

maksimaalset suurust, ei ole tarkvaradega liitumise ja juurutamise projektid enamasti väga

ajamahukad, kuid pikendamise võimalus on antud, pidades silmas ka antud toetuse võimalikku

mõju teenuste kättesaadavusele. Projekti pikendamisel peab taotleja saavutama projekti taotluse

rahuldamise otsuses nimetatud eesmärgid.

Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise korral peab toetuse saaja projekti tegevused ära

lõpetama hiljemalt 31. oktoobriks 2029.

Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on toetuse saaja esitatud aruande kinnitanud ja

aruande alusel toetuse saajale väljamakse teinud.

Eelnõu §-s 10 sätestatakse toetuse minimaalne ja maksimaalne summa ning toetuse osakaal

projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest.

Lõike 1 kohaselt on ühe projekti jaoks taotletava toetuse miinimumsumma 2000 eurot ja

maksimumsumma 20 000 eurot.

Lõike 2 kohaselt on toetuse osakaal kuni 70% projekti abikõlblikest kuludest, mis tähendab, et

taotleja peab 30 % projekti kuludest tasuma ise. Omafinantseeringu nõue on mõistlik, et taotleja

kaaluks põhjalikult oma vajadust tarkvara järele pikemas perspektiivis.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

Peatükis määratakse kindlaks nõuded taotlejale ja taotlusele.

Eelnõu §-s 11 kehtestatakse nõuded taotlejale.

Lisaks eelnõus sätestatule peab taotleja vastama ka ühendmääruse § 3 nõuetele, näiteks ei tohi

taotlejal või tema esindajal olla kehtivaid karistusi karistusseadustiku teatud paragrahvide

alusel.

Lõike 1 kohaselt võib toetust taotleda turismiteenuse pakkuja. Vastav definitsioon on

määratletud § 4 punktis 4. Sõltumata taotleja juriidilisest vormist on oluline, et taotleja põhi-

või kõrvaltegevus on turismiteenuste pakkumine ja taotlus ise on seotud turismiteenuste

pakkumise protsesside efektiivsemaks muutmise ja digiriigi lahendustega liitumise võimekuse

tekitamisega.

Lõige 2 kehtestab, et taotleja eelmise majandusaasta müügitulu peab olema vähemalt 30 000

eurot. Selline piirang on seatud, et toetust saaksid need turismiteenuse pakkujad, kellel on

olemas varasem teenuste pakkumise baastase, mis võimaldab tarkvara kasutuselevõtuga

arenguhüpet teha ning olemasolevaid protsesse automatiseerida. Riigiasutused, mis ei esita

äriregistrile majandusaasta aruannet, peavad sarnaselt ettevõttega teenima müügitulu (näiteks

muuseum piletimüügitulu) ning esitama rakendusüksusele asjakohase raamatupidamise

väljavõtte, näiteks omatulude aruande.

Kui taotleja on ühendmääruse § 3 lõike 2 punkti 1 kohaselt saanud perioodi 2007–2013

struktuuritoetuse seaduse või perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse alusel toetust, mille

ta on pidanud tagasi maksma, peavad tagasimaksed olema tähtajaks tehtud.

Eelnõu §-s 12 sätestatakse nõuded taotlusele.

Taotlus peab vastama kõikidele määruse tingimustele, toetuse andmise eesmärkidele ja

tulemustele ning olema esitatud ettenähtud korras ja vormil ning taotluses esitatud andmed

peavad olema täielikud ja õiged. Toetust saab taotleda vaid §-s 7 sätestatud tegevustele ja §-s 8

sätestatud abikõlblikele kuludele. Taotletav toetus peab vastama §-s 10 sätestatud toetuse

suurusele ja osakaalule. Projekti tegevused tuleb ellu viia projekti abikõlblikkuse perioodil.

Taotleja peab tagama projekti eelarves ette nähtud nõutava omafinantseeringu.

Punkti 1 kohaselt esitatakse taotluses taotleja üldandmed: taotleja nimi, registrikood ja Eesti

majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tegevusala kood. EMTAKi tegevusala kood

ei oma tähtsust toetuse määramise üle otsustamisel – toetust võib saada ka

ettevõtja/organisatsioon, kellel on muu põhitegevusala, ent kes osutab kõrvaltegevusena

turismiteenuseid. EMTAKi koodi läheb rakendusüksusel vaja andmete riigiabi ja vähese

tähtsusega abi registrile esitamisel.

Punkti 2 alusel peab taotleja kirjeldama oma tegevust määruses loetletud ühe või mitme

turismiteenuse pakkujana. Lisaks peab taotleja sama lõike punkti 3 kohaselt ära märkima,

millist teenust ja millises avalikus kanalis ta külastajatele pakub. Selleks tuleb esitada online-

kanalite, nt veebilehe, sotsiaalmeediakanali, „Puhka Eestis“ vm andmebaasi link, kus ta oma

pakutavat turismiteenust tutvustab ja/või müüb.

Punkti 4 kohaselt peab taotleja nimetama taotlusega seotud objekti asukoha aadressi. See on

vajalik, et täita Vabariigi Valitsuse poolt ministeeriumidele seatud kohustust seirata toetuse

regionaalset jaotumist eesmärgiga, et vähemalt 40% Nutikama Eesti ettevõtlusmeetmete

toetustest jõuaks väljapoole Tallinna ja Tartu regioone ning vajadusel kavandada

ettevõtlusmeetmete tingimuste täpsustamist. Siiski peab silmas pidama, et toetuse regionaalse

jaotuse seiramine ning kindla protsendi toetuse eraldamine väljapool Tallinna ja Tartut

tegutsevatele taotlejatele on selle toetuse puhul raskendatud, sest paljude turismiteenuse

pakkujate (nt ketihotellid või -restoranid, kes tegutsevad nii Tallinnas, Tartus kui

maapiirkonnas või reisikorraldajad, kes võivad ettevõttena olla registreeritud kas Tallinnas või

Hiiumaal, aga osutavad teenuseid kõikjal Eestis või ka hoopis välisriikides) puhul ei ole ühte

kindlat projekti asukohta (tegutsemiskohta) valla või maakonna täpsusega võimalik määrata.

Punkti 5 kohaselt peab taotlus sisaldama kirjeldust selle kohta, kuidas planeeritavad tegevused

panustavad käesolevas määruses nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse.

Punkti 7 järgi peab taotleja nimetama tarkvarad, millega liitumiseks või liidestamiseks ta toetust

taotleb ning kirjeldama, kuidas ja missugune teenuse osutamise protsess, sh andmevahetus

riigiga, seeläbi efektiivsemaks muutub.

Punktide 8–10 kohaselt peab taotluses kirjeldama projekti kulusid ning lisama kulude aluseks

olevad hinnapakkumised. Iga kuluartikli kohta peab esitama vähemalt ühe hinnapakkumise.

Kui ostu abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või sellest suurem, peab

taotleja tõendama, et ta on võrrelnud erinevaid pakkumisi. Taotleja esitab vähemalt kaks

võrreldavat hinnapakkumist juhul, kui nende esitamine on võimalik, näiteks kui on olemas mitu

samaväärsete funktsioonidega tarkvara, mille vahel ta saab valida.

Juhul kui taotlejal ei ole projekti iseloomust (tarkvaradega liitumine ja liidestamine) lähtudes

võimalik saada võrreldavaid hinnapakkumisi, siis peab taotleja eelnevalt analüüsima oma

ettevõtte vajadusi, koostama ja esitama nende põhjal tarkvarade funktsioonide võrdleva

analüüsi.

Vajalike tarkvarade valik on otseses sõltuvuses näiteks taotleja põhi- ja kõrvaltegevusaladest,

suurusest, töötajate arvust ja nende oskustest, asukohast, sihtrühmadest, nende harjumustest ja

oskustest, ettevõtja andmeedastuskohustustest ning taotlejal või tema koostööpartneril võivad

juba varasemast olla kasutusel teatud seadmed ja/või tarkvarad.

Seega peab ettevõtja lähtuma tarkvara välja valides oma olukorrast ja sellest, milline tarkvara

vastab oma funktsioonide poolest kõige paremini ettevõtja vajadustele ning küsida selle alusel

konkreetset hinnapakkumist.

Tarkvaradega liitumise ja liidestamise hinnapakkumised tehakse enamasti n-ö

rätsepalahendustena iga konkreetse teenusepakkuja jaoks tema spetsiifilistest vajadustest

lähtudes ning need ei ole omavahel võrreldavad, kuna pakutavad funktsioonid ei ole identsed.

Kui taotlejal on olemas digitaliseerimise teekaart, loetakse see hinnapakkumise valiku

põhjenduseks.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

Peatükis määratakse kindlaks, kuidas toetust taotletakse.

Eelnõu §-s 13 sätestatakse toetuse taotlemise kord.

Lõikes 1 määratakse, et toetust saab taotleda pidevalt, mis on mõistlik korraldus toetusskeemi

iseloomu arvestades ehk rahaliselt väiksemahuliste ja lihtsamat tüüpi projektide rahastamiseks.

Toetuse saamise eelduseks on taotluse vastavus toetuse andmise tingimustele. Sisuline

hindamine ja pingerea koostamine ei ole asjakohased.

Taotluste vastuvõtmine lõpetatakse juhul, kui registreeritud taotlustega taotletav rahaline

summa, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, saab vähemalt

võrdseks meetme tegevuse eelarve vaba jäägiga. Sellisel juhul menetletakse menetluses olevaid

taotlusi nende esitamise järjekorras.

Lõikes 2 sätestatakse, et rakendusüksus peab enne taotluste vastuvõtmise alustamist

taotlusvooru kestuse ja eelarve ning taotletava toetuse minimaalse ja maksimaalse summa

rakendusasutusega kooskõlastama. Samuti tuleb ministeeriumiga kooskõlastada taotlusvooru

peatamine ja sulgemine.

Lõige 3 kirjeldab, et taotlusvooru puudutav vajalik informatsioon, sealhulgas taotlusvooru

avamis- ja sulgemiskuupäev ning taotlusvooru eelarve avaldatakse rakendusüksuse veebilehel.

Lõige 4 seab piirangu, et üks taotleja võib toetust saada (st talle tehakse taotluse rahuldamise

otsus) üks kord kalendriaasta jooksul. Selline piirang tagab, et toetust saaks ja oma tööprotsesse

muudaks digitaalseks võimalikult suur arv teenusepakkujaid, kuid vahendite olemasolu korral

oleks võimalik ka juba toetust saanud ettevõtjal veelgi oma tööprotsesse digitaliseerida ja

automatiseerida. Kui taotleja on esitanud projektis, mille osas on tehtud taotluse rahuldamise

otsus, toetusest loobumise avalduse, või taotlus jäetakse rahuldamata, siis võib ta esitada uue

taotluse kohe pärast loobumise avalduse esitamist või algse taotluse rahuldamata jätmist.

5. peatükk

Taotluse menetlemine

5. peatükk kirjeldab, kuidas toimub taotluse menetlemine ning missugused on rakendusüksuse

elluviidavad tegevused ja tähtajad. Peatükis sätestatakse ka taotluse ja taotleja nõuetele

vastavaks või mittevastavaks tunnistamise ning taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise

tingimused ja kord.

Eelnõu § 14 lõige 1 näeb ette, et taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva. Vastavalt

lõikele 3 on rakendusüksusel põhjendatud juhtudel õigus seda tähtaega pikendada kuni 10

tööpäeva võrra, näiteks taotlejalt selgituste ja lisateabe küsimiseks või täienduste ja muudatuste

tegemiseks. Rakendusüksus teavitab taotlejat taotluse menetlemise tähtaja pikendamisest.

Eelnõu §-s 15 sätestab, millistel tingimustel jätab rakendusüksus taotluse rahuldamata, taotlust

sisuliselt hindamata. Taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kohta eraldi haldusakti ei anta,

nõuetele vastavus või mittevastavus märgitakse taotluse rahuldamist või rahuldamata jätmist

käsitavas haldusaktis.

Eelnõu §-s 16 kehtestatakse projektide valikukriteeriumid ja -kord.

Vastavalt lõikele 1 lähtutakse projektide valikul seirekomisjonis kinnitatud 2021.–2027. aasta

rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast.

Määratud kriteeriumid on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et valitud

tegevused arvestavad määruse nr 2021/10608 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid,

millega:

 võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat;9

 võetakse arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõudeid, sealhulgas

artiklis 9 esitatud nõudeid ligipääsetavusele;

 võetakse arvesse ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist

ning sooküsimuste lõimimist;

 tagatakse diskrimineerimise vältimine ja ligipääsetavus;

 toetatakse kestliku arengu edendamise eesmärke;

 tagatakse vastavus Euroopa Liidu keskkonnaalastele õigusaktidele;

 rakendatakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“.

Lõike 2 kohaselt peavad taotlused olema kooskõlas järgmiste ühendmääruse § 7 esitatud

valikukriteeriumitega:

1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele;

2) projekti põhjendatus;

3) projekti kuluefektiivsus;

4) toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia;

5) projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega, juhul kui projektil on

tuvastatud seos eelnõu § 5 lõikes 3 esitatud näitajaga.

Projekti kooskõla riigi pikaajalise arengustrateegiaga arvestatakse eelkõige näitaja „väljaspool

Harjumaad loodud sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi

keskmisest” alusel. Kõik toetuse saajad, kelle tegevuskoht (sh arvestatakse reaalset

turismiteenuste pakkumise asukohta, mitte taotleja juriidilist aadressi) on väljaspool

Harjumaad, panustavad sisemajanduse kogutoodangu kasvu, kuna toetust saavate projektide

laiem (kaudne) eesmärk on suurendada toetuse saajate müügitulu ja vähendada tööjõukulu

(digitaalne andmehaldus vähendab käsitsi tööd).

Näitajaga „kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“ on seos kaudne.

Digitaliseerimine ja automatiseerimine võimaldavad rakendada ressursisäästu ning seeläbi

mõjutada kasvuhoonegaaside netoheidet. Toetatavate ettevõtjate ja projektide suurust

arvestades on mõju siiski tagasihoidlik.

Rakendusüksus teeb kõikide taotluste vastavuskontrolli, mille käigus kontrollitakse taotluse

kooskõla kõikide määruse nõuetega. Lähtudes valikukriteeriumi täitmisest antakse

kriteeriumile positiivne või negatiivne hinnang.

Rahastuse saamiseks peab projekt vastama kõigile viiele valikukriteeriumile. Juhul kui projekt

ei vasta mõnele esitatud valikukriteeriumile, jäetakse taotlus rahuldamata. Näiteks, kui projekti

elluviimisega seotud kulud ei ole põhjendatud, antakse projektile projekti kuluefektiivsuse

valikukriteeriumis negatiivne hinnang.

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk. 159–706). 9Euroopa Liidu põhiõiguste harta

Toetust ei taotleta vooru kaupa, vaid pidevalt ja taotlusi menetletakse nende esitamise

järjekorras. Projekte ei seata pingeritta. Kõik projektid, mis vastavad kõigile kriteeriumitele,

hinnatakse vastavaks ja saavad rahastuse.

Eelnõu §-s 17 sätestatakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord.

Rakendusüksus saab rahuldada taotluse taotletud ulatuses, rahuldada taotluse osaliselt või jätta

taotlus rahuldamata.

Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses

sätestatud nõuetele ning taotluses kirjeldatud projekt vastab kõikidele § 16 lõike 2

kriteeriumitele.

Lõike 2 punktis 3 on sätestatud, et taotluste rahuldamata jätmise otsused tehakse ka eelarve

lõppemisel.

Lõikes 3 on kirjeldatud, mida märgitakse ja täpsustatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata

jätmise otsuses. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse lisaks ühendmääruses sätestatule

(otsuse tegija, otsuse number ja kuupäev, toetuse saaja andmed, projekti nimetus,

kogumaksumus, toetuse ja omafinantseeringu summa, projekti abikõlblikkuse periood, aruande

esitamise tähtaeg ja kord, toetuse maksmise tingimused) ka toetuse saaja õigused ja kohustused,

projekti elluviimise tingimused, kindlasummaliste maksete suurus ja arv ning toetuse

rahuldamise otsuse muutmise alused.

Kui taotlust ei rahuldata, märgitakse taotluse rahuldamata jätmise otsuses otsuse tegija, otsuse

tegemise kuupäev ja otsuse number, taotleja andmed, projekti nimetus, otsuse tegemise õigused

ja faktilised alused, taotluse rahuldamata jätmise põhjused ja otsuse vaidlustamise kord.

Eelnõu § 18 kirjeldab, millistel juhtudel ja tingimustel võib taotluse osaliselt rahuldada.

Lõike 1 punkti 3 kohaselt peab taotleja taotluse osalise rahuldamise korral andma nõusoleku

toetussumma või projekti muutmiseks. Juhul kui taotleja ei nõustu taotluse osalise

rahuldamisega, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise

tingimused ja kord.

Eelnõu §-s 19 määratakse kindlaks taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord.

Toetuse saaja saab vastavalt taotleda taotluse rahuldamise otsuse muutmist vaid juhul, kui ta

soovib muuta projekti abikõlblikkuse perioodi vastavalt kooskõlas § 9 lõike 5 tingimustega.

See piirang lähtub sellest, et toetust makstakse kindlasummalise maksena. Kindlasummalise

makse puhul saab muuta üksnes abikõlblikkuse perioodi, sest selline kulude arvestamise ja

hüvitamise viis põhineb tulemuste saavutamise kokkuleppel ning seda ei saa projekti

elluviimise kestel muuta. Võimalus muuta projekti elluviimise aega ei lähe vastuollu

kindlasummalise makse rakendamise olemusega, sest tegevuse ja tulemuse sisu sellest ei

muutu.

Lõige 1 sätestab, et taotluse rahuldamise otsust võib muuta nii rakendusüksuse kui ka taotleja

algatusel.

Rakendusüksus taotleja esitatud muutmistaotluse asjakohasust ja vajalikkust ning lõike 2

kohaselt võib rakendusüksus muutmistaotluse rahuldamisest ka keelduda, kui see ei ole

asjakohane ja vajalik või kui soovitav muudatus ei aita kaasa oodatavate tulemuste

saavutamisele või tingib selle, et projekti tegevusi ei lõpetata abikõlblikkuse perioodil.

Lõige 3 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise tähtajad ja muudatuste tegemise

võimaliku perioodi. Kui taotluse rahuldamise otsust ei ole võimalik muuta, võib rakendusüksus

taotluse rahuldamise otsuse § 20 lõike 1 kohaselt osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada.

Lõike 4 kohaselt saab taotluse rahuldamise otsust muuta ka tagasiulatuvalt. Ka sellisel juhul

hinnatakse, kas taotluse rahuldamise otsuse muutmine aitab kaasa projekti tulemuste

saavutamisele, on põhjendatud ja kooskõlas riigiabi reeglitega.

Eelnõu §-s 20 kirjeldatakse asjaolusid, mispuhul rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise

otsuse kehtetuks. See võib toimuda vastavalt ühendmäärusele või selles määruses nimetatud

juhtudel ja tingimustel nii sihtasutuse kui ka taotleja initsiatiivil.

Lõige 2 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral tuleb toetuse

saajal toetus täielikult tagastada. Toetus tuleb täielikult tagastada muu hulgas juhul, kui selgub,

et taotleja ei ole projekti nõuetekohaselt ellu viinud või ta ei saa seda teha.

7. peatükk

Aruande esitamine

Määruse 7. peatükis nähakse ette, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruande

esitamine.

Eelnõu §-s 21 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise tingimused ja kord.

Lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja e-toetuse keskkonna kaudu ainult ühe aruande. Kuna

tegemist on lihtsate ja lühikeste projektidega, on nii toetuse saaja kui ka toetuse andja

halduskoormust arvestades mõistlik, et toetuse saaja esitab aruande vaid üks kord, projekti

lõppedes.

Lõike 3 kohaselt sisaldab aruanne projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti

väljundite ja tulemuste saavutamise kohta, hinnangut projekti ja selle elluviimise

tulemuslikkuse kohta ning strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamise

kirjeldust.

Lõige 4 sätestab, et toetuse saaja peab koos aruandega esitama rakendusüksusele tarkvaraga

liitumist ja liidestamist tõendava töö üleandmise-vastuvõtmise akti või muu dokumendi, mis

tõendab töö teostamist aktiga samaväärselt.

Toetuse andmisel rakendatakse lihtsustatud kuluna kindlasummalist makset, mis tähendab, et

toetus makstakse välja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemuse saavutamise alusel.

Kuna seetõttu tegelikke kuludokumente (arve ja maksekorraldus) ei kontrollita, siis töö

üleandmise- ja vastuvõtmise akt võimaldab rakendusüksusel kontrollida, kas toetuse saaja on

projekti eesmärgid täitnud ja otsuse kohase tulemuse saavutanud. Juhul kui üleandmise-

vastuvõtmise akti ei ole võimalik esitada (näiteks juhul, kui tarkvara ostetakse rahvusvaheliselt

ettevõttelt, kes sellist akti väljastada ei saa), lepivad rakendusüksus ja taotleja kokku, missugune

töö tegemist tõendav dokument (näiteks litsents, leping, müüja või juurutaja kirjalikus vormis

esitatav kinnitus vms) koos aruandega esitatakse. Tõenduseks oleva dokumendi vorm

märgitakse taotluse rahuldamise otsuses.

Lõigetes 6 ja 7 sätestatakse, et rakendusüksus peab aruande kinnitama 20 tööpäeva jooksul

alates aruande esitamisest. Kui aruannet on vaja täiendada, annab rakendusüksus selleks eraldi

tähtaja.

8. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

Eelnõu §-s 22 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Lõike 1 kohaselt makstakse toetus välja ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel kindlasummaliste

maksetena.

Kindlasummaline makse on makse, mille suurus on määratud kulude hüvitamise otsuses ning

selle väljamaksmise eeldus on tegevuse eesmärkide ja tulemuste täielik saavutamine. Kui toetus

makstakse toetuse saajale kindlasummalise maksena, siis ei esita toetuse saaja kuludokumente,

vaid toetus makstakse välja pärast kokkulepitud tulemuse rakendusüksusele esitamist ja selle

heakskiitmist rakendusüksuse poolt.

Kindlasummaline makse on suunatud eelkõige tulemuslikkuse rahastamisele – kokkulepet ei

tehta mitte tegevuse, vaid tulemuse tasandil. Kulu loetakse tekkinuks, kui kokkulepitud tulemus

on täielikult saavutatud. Seda, kui palju tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused tegelikult

maksma läksid, kulu hüvitamisel enam ei vaadata.

Kindlasummalise makse suuruse määrab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuses vastavalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 53 lõike 3 punktile c ja

ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1.

Kui tegevuse tulemused saavutatakse osaliselt, siis rakendusüksus selleks tegevuseks määratud

toetust välja ei maksa.

Juhul kui projektiga võetakse kasutusele mitu tarkvara või tehakse mitu liidestust, siis võib

projektis võib olla mitu kindlasummalist makset, kuid ühe kindlasummalise makse suurus on

minimaalselt 2000 eurot. Sellisel juhul peab toetuse saaja projektis olevate liitumiste ja

liidestuste kohta esitama eraldi hinnakalkulatsioonid/hinnapakkumised.

Projektile tehtavate kindlasummaliste maksete arv sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

Projektis on võimalik planeerida üks või mitu kindlasummalist makset vastavalt tegevuse

eesmärkidele ning toetuse saaja soovidele.

Juhul, kui projekti tegevustel on üks määratletud tulemus (tarkvara kasutuselevõtt ja/või

liidestamine), on võimalik määrata üks kindlasummaline makse, mitme tulemuse puhul on

võimalik määrata mitu kindlasummalist makset. Sageli on soovitakse ühes projektis kasutusele

võtta mitu tarkvara või teha mitu liidestust korraga, ent tarkvarade juurutusprotsessi ajal võib

selguda, et kõiki esialgselt kavandatud lahendusi ei saa või ei ole mõistlik kasutusele võtta.

Mitme kindlasummalise makse puhul on võimalik projekti tulemused saavutada ka osaliselt

ning see võimaldab teha osalise väljamakse ka siis, kui mõni esialgselt kavandatud tegevustest

jääb teostamata. See tähendab, et mõne kindlasummalise makse aluseks olev tegevus/tegevused

(liitumine või liidestamine) jäävad teostamata, ent teine/teised kindlasummalise makse aluseks

olevad tegevused (liitumine või liidestamine) teostatakse täies mahus. Iga kindlasummalise

maksega seotakse üks või mitu konkreetset tegevust (liitumine või liidestamine) ning

väljamakse tehakse vaid siis, kui sellega seotud tegevus(ed) on täies mahus teostatud.

9. peatükk

Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused

Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja kohustusi ja õigusi ning rakendusüksuse kohustusi ja õigusi.

Eelnõu §-s 23 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.

Kooskõlas lõikega 1 on toetuse saajal õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja

nõuandeid, mis on seotud toetuse kasutamise ja toetuse saaja kohustustega. Rakendusüksus

töötab välja peamiste toetuse taotlemiseks vajalike dokumentide vormid.

Toetuse saajal on kohustus täita ühendmääruse paragrahvides 10 ja 11 seatud kohustusi toetuse

saajale, sealhulgas kohustusi seoses hankimisega. Juhul kui toetuse saaja on hankija

riigihangete seaduse tähenduses, siis tuleb tal asjade või teenuste hankimisel lähtuda

riigihangete seadusest.

Lõige 2 sätestab toetuse saaja kohustused lisaks ühendmääruses sätestatule, milleks on muu

hulgas projektiga seonduva dokumentatsiooni säilitamine, toetuse kasutamise aruande ja muu

projekti elluviimise seisukohalt olulise teabe esitamine.

Eelnõu §-s 24 sätestatakse rakendusüksuse õigused ja kohustused.

Lõike 1 kohaselt on rakendusüksusel õigus kontrollida projekti üle järelevalve tegemise käigus

toetuse kasutamise tingimuste täitmist, projekti elluviimist ja omafinantseeringu kasutamist,

sealhulgas viibida toetuse saaja ruumides ning territooriumil ning kontrollida toetuse

kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale. Vajaduse korral võib

rakendusüksus nõuda lisaandmete esitamist.

Rakendusüksusel on õigus lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või

täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027, selle alusel antud määrustes või

käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse

rahuldamise otsuses sätestatust.

Rakendusüksusel on lõike 2 kohaselt ka hulk mitmesuguseid kohustusi. Näiteks on ta

kohustatud koostama asjakohased juhendid, vormid, töökorrad ja tegema need taotlejale ja

toetuse saajale kättesaadavaks; avaldama avalikku infot toetuse kasutamise kohta ning kaitsma

taotlejate ja toetuse saajate konfidentsiaalset infot; kontrollima projektide elluviimist ja seirama

pidevalt toetuse rahalisi jääke; koguma ja esitama rakendusasutusele ülevaateid toetusmeetme

rakendamise seisust ning osalema mõjuanalüüsi tegemisel; menetlema toetuse kasutamise

aruandeid, sealhulgas läbi vaatama toetuse saaja koostatud projektiaruanded. Samuti peab

rakendusüksus kandma info vähese tähtsusega abi andmise kohta riigiabi registrisse ja säilitama

riigiabi andmisega seotud andmed kümme aastat alates viimasest taotluse rahuldamise otsusest.

10. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

Peatükis sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused.

Eelnõu § 25 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ja nõutakse toetus tagasi vastavalt

ÜSS2021_2027 §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 34–38.

Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega

maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud abikõlbmatu kulu katteks või esineb toetuse

tagasinõudmise muu alus. Toetuse tagasinõudmise otsus on haldusmenetluse seaduse

tähenduses haldusakt.

Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse ühendmäärusele vastavalt kaalutlusõiguse alusel, kui

toetuse saaja on rikkunud oma kohustust toetuse saajana või jätnud täitmata nõude, mis on

mõjutanud või võib mõjutada kulude abikõlblikkust. Siin peetakse silmas olukorda, kus toetuse

saaja ei järgi menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasneva

kahju suurust ei ole võimalik üheselt võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada. Näiteks on

kahjustatud raha säästliku kasutamise põhimõtet.

Toetuse tagasinõudmise alus võib olla ka toetuse saaja suhtes algatatud likvideerimis- või

pankrotimenetlus. Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, ei

anna see fakt üksi veel iseenesest alust teha otsus toetus tagasi nõuda, kuid ajendab

rakendusüksust hindama, kas toetatav käimasoleva projekti tegevus jääb sealjuures pooleli, kas

see mõjutab projekti elluviimiseks vajalikku finantssuutlikkust (sh vajalikku haldus- ja

toimimissuutlikkust) või kas projekt viiakse lõpuni ja eesmärgid saavutatakse.

Toetus tuleb tagastada 60 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima

hakkamise päevast arvates. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või

kättetoimetamisest koostoimes HMSi § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt

teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse

kehtetuks või seda muudetakse. Dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta

on HMSi § 27 lõike 2 punktide 3 ja 4 kohaselt kätte toimetatud, kui see on edastatud äriühingu

äriregistrisse kantud elektronposti aadressile või avalik-õigusliku juriidilise isiku äriregistrisse

kantud või nimetatud isiku avaldatud elektronposti aadressile.

Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tunnistatakse toetuse

tagasinõudmise otsus kehtetuks. Seda ka seetõttu, et kui määratud toetust toetuse

tagasinõudmise otsuse tõttu kasutada ei saa, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks

tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks kohustus viia toetatavad tegevused

lõpuni.

Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid

selgitada ehk ta ära kuulata. Nii ärakuulamise käigus kui ka kümne tööpäeva jooksul alates

toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisest võib toetuse saaja esitada taotluse tagasimakse

ajatamiseks.

Eelnõu § 26 sätestab vaide esitamise ja menetlemise korra.

3. Eelnõu vastavus ELi õigusele

Eelnõu aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused.

Eelnõu on kooskõlas järgmiste ÜSS2021_2027 aluseks olevate Euroopa Liidu määrustega:

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706, parandatud ELT L 450, 16.12.2021, lk

160 ja ELT L 241, 19.09.2022, lk 16);

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93,

parandatud ELT L 13, 20.01.2022, lk 74).

Eelnõu vastab Euroopa Komisjoni määrusele (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa

Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.

4. Määruse mõjud

Määrusel on otsene positiivne mõju Eesti majandusele.

Lähtudes eelnevast ja joonisel 1 esitatud ELi riikide ettevõtjate digitaliseerituse ja

lisandväärtuse suhtest, on määrusel otsene mõju majandusele. Turismiteenuse pakkujate

suurem digitaliseeritus aitab suurendada teenitavat tulu, maksta töötajatele kõrgemat palka,

osaleda rahvusvahelistes väärtus- ja tarneahelates. See omakorda suurendab riigi maksutulu,

millega kaasneb Eesti elanike üldise heaolu kasv ja paremad riigi teenused oma kodanikele ja

ettevõtjatele.

Toetusega rahastatavate projektide tegevuste tulemusel paraneb Eesti turismiteenuste pakkujate

võimekus pakkuda oma teenuseid kiiremini, efektiivsemalt ja suuremale hulgale klientidele.

Paraneb võimekus luua uusi ja paremaid (sh näiteks veebibroneerimise võimalused) teenuseid,

sh nišiteenuseid, ja pakkuda neid sihistatult huvitatud klientidele.

Toetuse tulemusena suureneb teenusepakkujate ressursiefektiivsus ja lisandväärtus. Kasutusele

võetud tarkvarad võimaldavad automatiseerida tööprotsesse, mille tulemusel väheneb vajadus

lihtsamate standardsete töölõikude täitmise ja väiksema lisandväärtusega tööjõu järele ning

turismisektoril on võimalik pakkuda suurema lisandväärtusega ja kõrgema palgaga töökohti.

Tõuseb sektori maine nii klientide, koostööpartnerite, töötajate kui ka avalikkuse silmis.

Toetuse andmine võimaldab parandada külastajateekonda, suurendada info kättesaadavust

teenuste kohta, vähendada teenuse osutamise ooteaega nii riigisisestele kui ka välisriikide

klientidele, mis aitab kaasa turismisektori müügitulu ja ekspordivõimekuse kasvule. Väikese

lisandväärtusega ja madala palgaga töökohad saab asendada hea kvalifikatsiooni, suurema

lisandväärtuse ja kõrgema töötasuga töökohtadega. Seega aitab toetus kaasa riigieelarve

tasakaalule nii suurema tööjõu- kui ka tulumaksu laekumise näol ning suurendab Eesti

eksporditulu.

Toetuse tulemusel on turismisektoril, aga ka riigil olemas paremad andmed nii äri- kui ka

poliitikat kujundavate otsuste tegemiseks.

Kaudselt suurendatakse toetuse abil turismisektori tehnoloogilist võimekust tervikuna ja

antakse hoogu uute digitaalsete tehnoloogiate, sh tehisintellekti juurutamiseks.

Määrusel on kaudne positiivne mõju keskkonnahoiule ja ligipääsetavusele.

Tööprotsesse digitaliseerides ja automatiseerides säästavad turismiteenuse pakkujad nii enda

kui ka keskkonna ressursse ning suureneb teenuste kättesaadavus nii digitaalselt kui ka

füüsiliselt, sealhulgas ka eristuvate ja erivajadustega inimestele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõuga kavandatava Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest eraldatava toetuse eelarve

on 2 000 000 eurot. Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. Määruse

rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid. Määruse rakendamiseks vajalikud

tegevused viib ellu rakendusüksus. Toetuse rakendamisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi

vahenditest.

Meetme 21.1.2.2 eelarve ELi toetuse osa on 20 000 000 eurot, millest käesoleva määruse alusel

toetatavate tegevuste toetuste eelarve on 2 000 000 eurot. Samast meetmest rakendatakse ka

ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetust 5 000 000 euro ulatuses. Toetuste eelarve ülejäänud

13 000 000 euro jagamisel eri tegevuste tarbeks lähtutakse rakenduskavas kokkulepitud

eesmärkidest ja tegevustest. Juhul kui määruse ja teiste toetusmeetmete rakendamisel selgub,

et turismiteenuse pakkujate digitaliseerituse suurendamiseks on vaja rohkem investeerida

tarkvarade kasutuselevõttu, siis on põhjendatud ka käesoleva määruse alusel makstavate

toetuste eelarve suurendamine, kasutades selleks meetme 21.1.2.2 eelarve veel kasutamata

jääki.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile,

Euroopa Komisjonile ning Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele ning Eesti Linnade

ja Valdade Liidule ning teadmiseks turismi erialaliitudele ja regionaalsetele turismisihtkohtade

juhtimise organisatsioonidele.

Eelnõule esitatud märkused ning nendega arvestamine nähtub seletuskirja lisast 4.

Lisad

Lisa 1. Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSMi

artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs

Lisa 2. Põhiõiguste harta ja PIKi arvestamise kontroll-leht (eraldi fail)

Lisa 3. Riskihindamise tabel (eraldi fail)

Lisa 4. Märkustega arvestamise tabel (eraldi fail)

Lisa 1

Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSMi

artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs

„Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted

Eesti majandus on

uuendusmeelne ja

teaduspõhine

Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine)

Eelnõu tasemel seos puudub. Toetus on suunatud turismisektori

tarkvarade kasutuselevõtmisele (sisemiste protsesside

digitaliseerimisele) ning ei mõjuta otseselt ei teenuste tarbimist ega

töötajate valiku tingimusi.

Kaudselt võib leida positiivse seose võrdsete võimaluste loomisega

noortele paremate töökohtade loomise kaudu. Turismisektoris töötab

teiste sektoritega võrreldes suhteliselt rohkem noori (kusjuures

paljudele noortele on see sektor esimene tööandja). Majutuse,

toitlustuse ja turismi (MTT) põhikutsealadel hõivatute keskmine vanus

on tööjõu keskmisest vanusest madalam. Alla 40-aastaseid on

valdkonnas üle poole (54%), samal ajal kui tööjõus keskmiselt on neid

44%. Oluliselt rohkem on valdkonnas noori, kuni 30-aastaseid

töötajaid – kui kogu tööjõu seas keskmiselt 20%, siis MTT-s 35%.10

Samal ajal on sektori töötasud aga madalamad kui paljudes teistes

valdkondades. Sektori digitaliseerimise ja automatiseerimisega on

võimalik suurendada lisandväärtust ning töötajate tasu.

Seega võivad eelnõu alusel toetatud projektid kaudselt panustada eri

ühiskonnarühmade võimalustesse osaleda tööelus ja elukestvas õppes

ning tegeleda ettevõtlusega.

Kuna projektide käigus kasutusele võetavad digilahendused on

vaikimisi suunatud teenuste kõigile reaalajas kättesaadavaks

tegemisele, siis kaudselt kaasneb sellega positiivne mõju teenuste

kõigile ühiskonnagruppidele parema kättesaadavuse näol. Tuleb siiski

silmas pidada, et see toetus on mõeldud teenusepakkujate sisemiste

protsesside digitaliseerimiseks, mitte lõppkasujatele (turistid) teenuste

kättesaadavaks tegemiseks. Seega seos võrdsete võimaluste loomisega

on kaudne – see toetus loob võimaluse tegeleda teenuste

kättesaadavuse parandamisega mõnes järgmises arendusetapis.

Sooline võrdõiguslikkus

Eelnõu tasemel seos puudub. Toetus on suunatud turismisektori

tarkvarade kasutuselevõtmisele (sisemiste protsesside

digitaliseerimisele) ning ei mõjuta otseselt ei teenuste tarbimist ega

töötajate valiku tingimusi.

Kaudselt võib leida positiivse seose naissoost töötajatele paremate

töökohtade loomise kaudu. Turismisektoris töötab teiste sektoritega

võrreldes suhteliselt rohkem naisi.11 Samal ajal on sektori töötasud aga

madalamad kui paljudes teistes valdkondades. Sektori

digitaliseerimise ja automatiseerimisega on võimalik suurendada

10 Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: majutus, toitlustus ja turism. OSKA, 2018. 11 Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: majutus, toitlustus ja turism. OSKA, 2018.

lisandväärtust ja tõsta töötajate tasusid ning seeläbi kaudselt

vähendada palgalõhet.

Ligipääsetavus

Eelnõu tasemel seos puudub. Toetus on suunatud turismisektori

tarkvarade kasutuselevõtmisele. Tarkvaradele ei ole kehtestatud

ligipääsetavuse nõudeid ja standardeid. Toetuse abil ei rahastata

lõppkasusaajatele mõeldud lahendusi (veebilehed, mobiiliäpid jmt)

ega ligipääsetavuse seaduses loetletud teenuste loomist, seega ei

mõjuta tarkvarade kasutuselevõtt teenustele ligipääsetavust.

Kaudselt võib leida positiivse seose ligipääsetavuse edendamisega

osade tööülesannete laadi muutumise kaudu.

Digitaliseerimise ja automatiseerimise abil muudetakse muu hulgas

taotleja füüsilist pingutust nõudvad tööülesanded, paberil antavad

töökäsud jne sellisteks, mida juhitakse arvuti ja tehnoloogiatega, mille

tulemusel võib turismisektoris töötamine muutuda huvipakkuvaks ja

ligipääsetavamaks teistsuguste ootuste ja vajadustega töötajatele.

Kuna projektide käigus kasutusele võetavad tarkvarad on vaikimisi

suunatud teenuste kõigile reaalajas kättesaadavaks tegemisele, siis

kaasneb projektidega kaudselt ka positiivne mõju teenuste parema

kättesaadavuse näol kõigile ühiskonnagruppidele, sealhulgas

ligipääsetavus erivajadustega inimestele. Tuleb siiski silmas pidada, et

see toetus on mõeldud teenusepakkujate sisemiste protsesside

digitaliseerimiseks, mitte lõppkasujatele (turistid) teenuste

kättesaadavaks tegemiseks. Seega on seos ligipääsetavuse tagamisega

kaudne – see toetus loob võimaluse tegeleda teenuste kättesaadavuse

parandamisega mõnes järgmises arendusetapis.

Regionaalne tasakaalustatus

Eelnõu tasemel on otsene seos. Sarnast toetust on antud seni

riigieelarvelistest vahenditest ning toetust on saanud või on otsuse

ootel 68 projekti (31.07.2024. a seisuga). Neist 38 ehk üle poole

toetuse saajatest tegutseb väljaspool Harjumaad. Eelduste kohaselt

rakendub sarnane toetuste jaotus ka struktuurivahenditest rahastatava

toetuse puhul, kuna turismisektor on paljude teiste tegevusaladega

võrreldes regionaalselt tasakaalustatum.

Turismisektor on oluline tööandja paljudes maapiirkondades.

Keskmisest suurema majutus- ja toitlustussektori töötajate osakaaluga

on Lääne- ja Lõuna-Eesti ning Harjumaa ja Lääne-Virumaa, mis on

turistide seas populaarsed piirkonnad ja kus asub suhteliselt rohkem

majutus- ja toitlustusasutusi.12

Noorte ootuste tõttu tööle on eriti raske leida töötajaid maapiirkondade

ettevõtetesse. Digitaliseerimine ja automatiseerimine aitavad muuta

töö noortele atraktiivsemaks ning seeläbi tuua rohkem noori

suurematest keskustest väljapoole.

12 Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: majutus, toitlustus ja turism. OSKA, 2018.

Paljudele noortele ja peredele on elukoha valikut tehes olulised just

kodukohas kättesaadavad vaba aja teenused – toitlustusasutuste ja

atraktsioonide olemasolu. Digitaliseerimine ja automatiseerimine

aitavad pakkuda rohkem ja paremaid teenuseid ka kohalikele, sh

maapiirkondade elanikele, elavdada piirkonna elu ja muuta selle

atraktiivsemaks.

Piirkondlike projektide rahastamise eeldus on piirkondades tehtav

teavitus- ja nõustamistöö, mida teevad nii rakendusasutus,

rakendusüksus kui ka organisatsioonid, kes edendavad piirkondlikku

ettevõtlust. Seega on turismisihtkoha juhtimise organisatsioonide,

maakondlike arenduskeskuste ja muude maakondlike

ettevõtlusorganisatsioonide tähtsus just oma piirkonna ettevõtjatele

toetuse saamisel suur.

Eeldus: rakendusüksuse ja regionaalsete turismisihtkoha juhtimise

organisatsioonide tööjaotuse kokkuleppimine, mis toimub enne eelnõu

rakendamist. Tööjaotuse kokkuleppimisel räägitakse muu hulgas läbi,

milliseid koolitus- ja infovahetustegevusi tuleb teha maakondlikel

arendusorganisatsioonidel, et nende piirkonna ettevõtjad oleksid

toetusest teadlikud ja saaksid seda taotleda.

Keskkond/kliima

Eelnõu tasemel on kaudne seos. Toetusel on kaudne positiivne mõju

kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele.

Toetuse tulemusena suureneb teenusepakkujate ressursiefektiivsus.

Tööprotsesse digitaliseerides ja automatiseerides säästavad

turismiteenuse pakkujad nii enda kui ka keskkonna ressursse.

Taotlejate eeldatavat suurust ja toetuse suurust arvestades jääb

määruse positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide

saavutamisel siiski pigem tagasihoidlikuks.

MÄÄRUS

11.11.2024 nr 37

Turismisektori tarkvarade liitumis- ja

liidestamistoetuse taotlemise ja kasutamise

tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis

1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava)

poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ meetme 21.1.2.2 „Digiriik” (edaspidi meede) sekkumise

21.1.2.21 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt erasektoris“ alategevuse

„Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetus“ elluviimiseks toetuse andmist Euroopa

Regionaalarengu Fondist.

(2) Määruse alusel toetatav tegevus ei tekita olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (OJ L 198, 22.06.2020, lk 13–43)

artikli 17 tähenduses.

(3) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teave ja

dokumendid esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027

§ 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna kaudu. Kui selles keskkonnas ei ole vastavat liiki

dokumendi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.

(4) Määruses ette nähtud toetuse andmisele ja kasutamisele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse

12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses sätestatud erisustega.

2

§ 2. Toetuse andmise seos strateegiliste arengudokumentidega

(1) Määruse alusel toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu otsusega heaks

kiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“)

sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihi „Eesti

majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ saavutamisele.

(2) Toetusega panustatakse riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Infoühiskond“ ja

riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud digiühiskonna programmi meetme

„Digiriik“ tegevuste „Digiriigi arenguhüpped“ ja „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ tulemuste

saavutamisse.

(3) Toetus on suunatud Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punktide 1 ja 3 alusel kinnitatud Eesti

turismistrateegia 2022–2025 visiooni ja eesmärgi elluviimisele, panustades eelkõige

turismistrateegia toote- ja sihtkohaarenduse valdkonna tegevussuunda „Digi-, innovatsiooni- ja

rohepööre”.

§ 3. Riigiabi

(1) Toetus on vähese tähtsusega abi, mille andmisel kohaldatakse Euroopa Komisjoni määrust

(EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), (edaspidi VTA

määrus).

(2) Toetust ei anta:

1) ettevõtjale, kes on jätnud talle Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on

tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud abi tagasimaksmise

korralduse täitmata;

2) VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(3) VTA määruse kohaselt antud abi ei tohi ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud

piirmäära.

(4) Toetuse andmisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud vähese tähtsusega abi

kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks

sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

§ 4. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) tarkvara on protseduuride ja sellega seotud dokumentatsiooni ning andmete kogum;

2) tarkvara liidestamine on kasutatavate tarkvarade vahel ühenduste loomine, et integreerida

nendes olevad andmed;

3) tarkvaraga liitumine on tarkvara kasutuselevõtmine või kasutatava tarkvara juurde

lisamoodulite kasutuselevõtmine;

4) turismiteenuse pakkuja on Eestis registreeritud juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse üksus,

selle ametiasutuse hallatav asutus ja riigiasutus, kes pakub vähemalt majutusteenust,

toitlustusteenust, spaa- ja taastusraviteenust, konverentsi- ja sündmuskorraldusteenust,

reisiettevõtja teenust, giiditeenust, aktiivse puhkuse ja loodusturismiteenust, muuseumiteenust või

atraktsiooni- või teemapargi teenust, ning mis on leitav www.puhkaeestis.ee Eesti turismiteenuste

andmebaasis;

3

5) turismiteenuse pakkuja tööprotsessid on ressursside haldamine ja planeerimine,

müügipakkumuste koostamine ja edastamine müügikanalitesse, klientide päringute haldamine

ning pakkumuste tegemine ja kinnitamine, klientide lepingute haldamine, klientide vastuvõtmine

ja teenindamine, klientide lahkumise ja sellele järgnevate tegevuste korraldamine, ruumide ja

välialade hooldamine, koristamine ja uuendamine, turismiteenuse osutamise vahendite

ettevalmistamine, transportimine ja hoiustamine, turismiteenusega seotud arvete koostamine,

esitamine ja tasumise kontrollimine, kliendiandmete haldamine ja analüüsimine, klientide

tagasiside kogumine ja analüüsimine ning eelnimetatud tegevuste hindamine ja analüüsimine.

§ 5. Toetuse andmise eesmärk ja väljundnäitajad

(1) Toetuse eesmärk on võimestada digiriigi lahendusi ja võimalusi, toetades turismiteenuseid

pakkuvaid ettevõtjaid ja organisatsioone turismiteenuse pakkuja tööprotsesside digitaliseerimisel

ja automatiseerimisel tarkvaraga liitumise ja tarkvara liidestamise kaudu ning seeläbi võimaldada

neil digiriigi lahendustega liidestada ning digiriigis loodud avaandmeid ja olemasolevaid koode

kasutada.

(2) Toetusega panustatakse järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:

1) toetatavad ettevõtjad;

2) toetustega toetatavad ettevõtjad;

3) uued või uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid.

(3) Strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud

regionaalset arengut ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse

andmisel järgmiste horisontaalsete näitajatega:

1) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Euroopa Liidu 27

liikmesriigi keskmisest;

2) tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest;

3) kasvuhoonegaaside netoheide CO₂ ekvivalenttonnides.

§ 6. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 7. Toetatavad ja mittetoetatavad tegevused

(1) Toetatakse turismiteenuse pakkuja tööprotsesside digitaliseerimist või automatiseerimist ühe

või mitme tarkvaraga liitumise või turismiteenuse pakkuja kasutatavate tarkvarade liidestamise

abil.

(2) Tarkvarade liidestamisel peab vähemalt üks liidestatavatest tarkvaradest olema otseselt seotud

turismiteenuse osutamisega.

(3) Ei toetata järgmisi tegevusi:

1) liitumine MS Office’i ja Google’i rakendustega, turundusplatvormidega, e-posti turunduse ja

e-kaubanduse platvormidega, veebilehe sisuhaldustarkvaraga, raamatupidamis- ja

finantstarkvaraga, kassasüsteemide tarkvaraga;

4

2) tarkvara liidestamine turundusplatvormide, e-posti turunduse ja e-kaubanduse platvormidega;

3) turismiteenuste lõpptarbijatele veebilehtede ja mobiilirakenduste loomine;

4) audiogiidide ja kaardirakenduste loomine;

5) uue tarkvara arendamine;

6) kasutusel oleva tarkvara versiooniuuenduste tegemine.

(4) Kui toetust taotletakse raamatupidamis- ja finantstarkvara liidestamiseks, peab taotlejal

projekti lõppedes olema võimekus väljastada ja vastu võtta e-arveid. E-arve on masintöödeldav

arve, mis luuakse, edastatakse, kinnitatakse ja kirjendatakse ning mida säilitatakse elektroonilises

keskkonnas.

§ 8. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblikud on järgmised kulud:

1) ühekordne tarkvaralitsentsi või tarkvaraga liitumise tasu;

2) tarkvaraga liitumisega kaasnev juurutamiskulu;

3) tarkvarade omavahelise liidestamisega kaasnev juurutamiskulu.

(2) Abikõlbmatud kulud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele järgmised kulud:

1) toetuse saaja töötajate töötasu ja lähetuskulu ning nendega seotud seadusest tulenevad maksud

ja maksed;

2) riistvara soetamise ja rentimise kulu;

3) halduskulu;

4) kulu, mis on tehtud enne rakendusüksusele taotluse esitamist.

§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2029.

(3) Taotleja ei tohi võtta kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist

rakendusüksusele.

(4) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni kuus kuud.

(5) Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist

kõige rohkem kuue kuu võrra, ületades lõikes 4 sätestatud tähtaega, tingimusel et saavutatav

tulemus seondub endiselt toetuse eesmärgiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt

31. oktoobril 2029.

(6) Projekt lõppeb, kui projekti väljundnäitajad ja tulemused on saavutatud ning rakendusüksus on

aruande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale väljamaksed.

§ 10. Toetuse piirsumma ja osakaal

(1) Toetuse miinimumsumma on 2000 eurot ja maksimumsumma 20 000 eurot ühe projekti kohta.

(2) Toetuse maksimaalne osakaal on 70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

5

(3) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata.

(4) Omafinantseeringuna ei käsitata riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu

institutsioonide või fondide või muust välisvahendist antud tagastamatuid toetusi.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ning taotlusele

§ 11. Nõuded taotlejale

(1) Toetust võib taotleda turismiteenuse pakkuja.

(2) Taotleja müügitulu Eestis peab äriregistrile või muule registrile, kus taotleja on registreeritud,

esitatud majandusaasta aruande järgi olema taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal

vähemalt 30 000 eurot. Kui taotlejal puudub majandusaasta aruande esitamise kohustus, tõendab

taotleja nimetatud müügitulu raamatupidamise väljavõttega.

(3) Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-,

sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust.

§ 12. Nõuded taotlusele

Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente:

1) taotleja nimi, registrikood, suurus ja justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59

„Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade

klassifikaator“ sätestatud vastava tegevusala kood;

2) taotleja tegevuse kirjeldus turismiteenuse pakkujana;

3) avalik online-kanal, kus kuvatakse taotleja turismiteenuste pakkumisi;

4) taotlusega seotud objekti asukoha aadress;

5) projekti nimetus, plaanitavad tegevused, nende algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk ja

lühikirjeldus;

6) teave taotleja vastavuse kohta §-s 11 sätestatud nõuetele;

7) tarkvara nimetus ja kirjeldus, millega liitumiseks või mille liidestamiseks toetust taotletakse;

8) projekti eelarve ja taotletava toetuse summa;

9) vähemalt üks hinnapakkumus, kui ostu abikõlblik maksumus käibemaksuta on väiksem kui

20 000 eurot;

10) vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumust, kui ostu abikõlblik maksumus käibemaksuta on

võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, või kui võrreldavaid hinnapakkumusi ei ole võimalik

võtta, siis vähemalt üks hinnapakkumus ning selle valiku põhjendus;

11) omafinantseeringu summa ja kinnitus selle olemasolu kohta;

12) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

13) raamatupidamise väljavõte, millest nähtub § 11 lõikes 2 sätestatud müügitulu, kui taotlejal

puudub majandusaasta aruande esitamise kohustus;

14) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult

vastava aluse esinemisel kehtetuks tunnistada;

15) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses esitatud toetuse summa

avalikustatakse;

16) teave selle kohta, kas projektile või projekti üksikule tegevusele taotletakse samal ajal muust

riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide või muust

välisvahendist antavat tagastamatut toetust;

6

17) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud

põhiõiguseid.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 13. Toetuse taotlemine

(1) Toetust saab taotleda jooksvalt § 1 lõikes 1 nimetatud alategevuse rahastamise eelarve

ammendumiseni või kuni 31. märtsini 2029.

(2) Rakendusüksus kooskõlastab toetuste eelarve ning taotluste vastuvõtmise alustamise ja

lõpetamise kuupäevad rakendusasutusega.

(3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuste eelarvest annab

rakendusüksus teada oma veebilehel.

(4) Toetust saab taotleda ühele projektile korraga. Rakendusüksus võib teha kalendriaasta jooksul

sama taotleja kohta ühe taotluse rahuldamise otsuse.

(5) Hetkest, mil menetluses olevate taotlustega, mille kohta ei ole veel rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsust tehtud, taotletav toetuse summa võrdsustub taotluste rahastamise

eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetleb menetluses olevaid

taotlusi nende esitamise järjekorras. Taotluste vastuvõtmist jätkatakse rahaliste vahendite

vabanemisel.

5. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 14. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates.

(2) Rakendusüksus võib taotluste menetlemisse kaasata eksperte. Eksperdid peavad vastama

ÜSS2021_2027 § 11 lõike 2 nõuetele ning kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest

projektidest ja taotlejatest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama.

(3) Kui taotluse või taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse

sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille

võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud

tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavus

Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui esineb

vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotlus või taotleja ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele;

2) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse või taotleja vastavust nõuetele.

7

§ 16. Projekti valikukriteeriumid ja -metoodika

(1) Rakendusüksus avalikustab rakendusasutusega kooskõlastatud ja lõikes 2 sätestatud

kriteeriumidele baseeruva valikumetoodika oma veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise

alustamise päeval.

(2) Rakendusüksus kontrollib taotluste vastavust järgmistele valikukriteeriumidele:

1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele;

2) projekti põhjendatus;

3) projekti kuluefektiivsus;

4) taotleja suutlikkus projekt ellu viia;

5) projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega, mida hinnatakse vastavalt

§ 5 lõikes 3 sätestatule.

§ 17. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise ning osalise rahuldamise tingimused ja

kord

(1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui taotleja ja taotlus vastavad määruse

nõuetele, projekt vastab kõikidele § 16 lõikes 2 nimetatud kriteeriumitele ning taotletav toetuse

summa ei ületa taotluste rahastamise eelarve vaba jääki.

(2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks järgmistest

asjaoludest:

1) taotleja või taotlus ei vasta määruse nõuetele;

2) taotluses kirjeldatud projekt ei vasta vähemalt ühele § 16 lõikes 2 nimetatud kriteeriumile;

3) taotletav toetuse summa ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jääki ja taotlust ei ole

võimalik osaliselt rahuldada;

4) taotluses on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt

otsuse tegemist.

(3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:

1) projekti elluviimise tingimused;

2) toetuse saaja õigused ja kohustused;

3) kindlasummaliste maksete suurus ja arv;

4) otsuse muutmise alused.

§ 18. Taotluse osaline rahuldamine

(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud järgmistel juhtudel:

1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast

põhjendatud;

2) taotletav toetuse summa ületab rahastamise eelarve vaba jääki;

3) projekti eesmärki on võimalik saavutada ka taotluse osalise rahuldamise korral.

(2) Taotluse võib lõike 1 punktide 2 või 3 alusel osaliselt rahuldada, kui taotleja nõustub

rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projekti kavandatud

tegevusi. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse

rahuldamata jätmise otsuse.

8

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudab rakendusüksus põhjendatud juhtudel omal algatusel või

toetuse saaja taotluse alusel.

(2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav

muudatus ei aita kaasa oodatavate tulemuste saavutamisele või projekti tegevusi tõenäoliselt ei

lõpetata projekti abikõlblikkuse perioodil.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul taotluse

saamisest arvates. Kui toetuse saajale antakse aega puuduste kõrvaldamiseks või lisateabe

esitamiseks, otsustatakse otsuse muutmine 30 tööpäeva jooksul.

(4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste

saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui projekti tegevusi ei

ole võimalik lõpetada hiljemalt 31. oktoobril 2029.

(2) Toetuse saaja tagastab saadud toetuse osaliselt või täielikult taotluse rahuldamise otsuse

osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt.

7. peatükk

Aruande esitamine

§ 21. Aruande esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele toetuse kasutamise aruande.

(2) Aruande esitamise kuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses.

(3) Aruanne sisaldab projekti peamiste tegevuste kirjeldust, teavet projekti väljundnäitajate ja

tulemuste saavutamise kohta ning strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtetesse ja sihtidesse

panustamise kirjeldust.

(4) Koos aruandega esitab toetuse saaja tarkvaraga liitumist või liidestamist tõendava töö

üleandmise-vastuvõtmise akti või muu dokumendi, mis tõendab töö tegemist samaväärselt

üleandmise-vastuvõtmise aktiga.

(5) Rakendusüksus võib aruandele hinnangu andmiseks kaasata eksperte. Ekspertidele kehtivad

§ 14 lõikes 2 sätestatud nõuded.

(6) Rakendusüksus kinnitab aruande või lükkab selle tagasi 20 tööpäeva jooksul selle

rakendusüksusele esitamisest arvates.

9

(7) Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist määratud tähtaja jooksul. Kui taotleja

aruannet nõutud tähtajaks ei täienda, jätab rakendusüksus aruande kinnitamata ja toetuse välja

maksmata.

8. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

§ 22. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetust makstakse ühendmääruse § 28 lõike 2 kohaselt kindlasummalise maksena. Toetust võib

maksta ühe või mitme maksena. Ühe makse minimaalne suurus on 2000 eurot.

(2) Toetust makstakse 20 tööpäeva jooksul pärast aruande kinnitamist vastavalt § 21 lõikele 6.

Tegevuse tulemuste osalise saavutamise korral jäetakse toetus välja maksmata.

9. peatükk

Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused

§ 23. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud toetuse

kasutamise ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja on kohustatud:

1) esitama rakendusüksusele nõutud teabe kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates;

2) võimaldama järelevalvet tegevale isikule juurdepääsu projektiga seotud tarkvaradele;

3) tagama projekti elluviimiseks õigusaktides ettenähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;

4) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seotud dokumente vähemalt kümme aastat

alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

§ 24. Rakendusüksuse õigused ja kohustused

(1) Rakendusüksusel on õigus nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja

tulemuste kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

(2) Rakendusüksus on kohustatud:

1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendid taotlejale ja toetuse saajale oma veebilehel

kättesaadavaks;

2) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime,

projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu ja projekti eesmärgi;

3) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud neid,

mis avaldatakse punkti 2 kohaselt;

4) kontrollima projekti elluviimist;

5) säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja asjakohaste

lisadokumentidega kümme aastat viimasest taotluse rahuldamise otsusest arvates;

6) koguma ja esitama rakendusasutusele andmeid ja teavet toetusmeetme rakendamise seisust ning

toetusmeetme lõppemisel osalema mõjuanalüüsi tegemises;

7) kandma vähese tähtsusega abi riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse.

10

10. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

§ 25. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb rakendusüksus vastavalt

ÜSS2021_2027 §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 34–38.

§ 26. Vaide esitamine ja menetlemine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaie

rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaide lahendab rakendusüksus

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler