Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
Viit | 11.1-8/24/2582-1 |
Registreeritud | 11.11.2024 |
Sünkroonitud | 12.11.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve |
Sari | 11.1-8 EL struktuurivahendite kirjavahetus |
Toimik | 11.1-8/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
Vastutaja | Marge Kõiva (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste rakendamise osakond, Elukestva õppe ja IT-arenduse talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
MÄÄRUS
Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/24/67
Kliimaministri 24.10.2023. a määruse nr 62 „Ehituse
e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“
muutmine
Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse
29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse
andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel.
Kliimaministri 24.10.2023. a määruses nr 62 „Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja
kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetatavad on järgmised käesoleva määruse §-s 2 sätestatud toetuse andmise eesmärgi ja
tulemusnäitajate saavutamiseks ning käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste elluviimiseks
vajalikud kulud:
1) immateriaalsesse varasse tehtava investeeringu kulu;
2) lepingulise teadustegevuse, välistest allikatest turutingimustel ostetud või litsentseeritud
teadmise ja patendi kulu;
3) projektiga seotud koolituse ja nõustamisteenuse kulu;
4) projektiga seotud võlaõiguslepingu alusel tegutseva isiku tasu ja sellelt tasutavad seadusega
kehtestatud maksud ja maksed.“;
2) paragrahvi 7 lõiked 2–3 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse punktidega 11–14 järgmises sõnastuses:
„11) taotleja töötajate palgakulud;
12) riistvara ostmine või rent;
13) taotleja tugifunktsioone toetava kontoritarkvara (sealhulgas raamatupidamis-, kliendihaldus-,
tekstitöötlus-, tabelarvutus- ja presentatsioonide loomisel kasutatavate programmide) soetamise ja
arendamise kulud;
14) turunduse ja müügiga seotud kulud.“;
4) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse arv „12“ arvuga „6“;
5) paragrahvi 9 lõigkes 1 asendatakse arv „1000“ arvuga „2000“ ja arv „160 000“ arvuga „25 000“;
6) paragrahvi 9 lõikes 4 asendatakse sõnad „kuni kaks taotlust“ sõnaga „ühe taotluse“;
7) paragrahvi 10 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) taotlejale, kes pole taotluse esitamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt maksukorralduse
seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise ning majandusaasta aruannete esitamise
kohustust.“;
8) paragrahvi 11 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:
„7) tõendid, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ning parima hinna ja kvaliteedi
suhtega, esitades võrreldavad hinnapakkumised või väljavõtted hinnakirjadest järgides § 25
punktis 15 sätestatud huvide konflikti põhimõtet. Võrreldavate pakkumiste puudumisel lisada
sellekohane põhjendus;“;
9) paragrahvi 11 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahv 15 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 16. Projektide hindamine, hindamiskriteeriumid ja kord
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad valdkonna kaks eksperti, kellest üks on
Kliimaministeeriumi esindaja. Ekspertide nimekirja kohta teeb Kliimaministeerium
vahendusasutusele ettepaneku.
(2) Eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja
taotlejatest.
(3) Projektide hindamise kriteeriumid on järgmised:
1) hindamiskriteerium 1 – projekt aitab saavutada toetuse andmise eesmärki, osakaal koondhindest
30 protsenti;
2) hindamiskriteerium 2 – projekti põhjendatus, osakaal koondhindest 30 protsenti;
3) hindamiskriteerium 3 – projekti kvaliteet, osakaal 30 protsenti;
4) hindamiskriteerium 4 – taotleja suutlikkus viia projekti tegevused ellu, osakaal koondhindest
10 protsenti;
5) lisakriteerium 5 – projekti otsene kasusaaja, osakaal koondhindest 10 protsenti.
(4) Hindamiskriteeriume hinnatakse skaalal 0–4, kus 0 tähendab puudulikku ning 4 väga head
hinnet.
(5) Juhul kui hindamiskriteeriumide 1, 2, 3 või 4 hinne on väiksem kui 2, lõpeb taotluse hindamine
ja tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(6) Taotlust hindavad eksperdid annavad hinded konsensuslikult, esitades täidetud ja digitaalselt
allkirjastatud hindamislehe (lisa 1) vahendusasutusele 12 tööpäeva jooksul taotluse hindamiseks
saamisest. Kui eksperdid ei jõua lõikes tähtaja jooksul konsensusele, toimub vastavat projekti
hinnanud ekspertide koosolek konsensusele jõudmiseks vahendusasutuse osalusel.
(7) Vahendusasutus moodustab taotluste koondhinnete alusel taotluste paremusjärjestuse, kus
esimesel kohal on kõrgeima koondhinde saanud taotlus.
(8) Kui hindamise tulemusel saavad projektid võrdse koondhinde, kuid vooru maht ei võimalda
kõiki rahuldada, eelistatakse taotlust, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumi 3 eest. Kui ka
seejärel on punktid võrdsed, eelistatakse taotlust, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumi 2
eest. Kui ka seejärel on punktid võrdsed, eelistatakse varem esitatud taotlust.
(9) Hindamise tööprotsessi koostab vahendusasutus kooskõlastatult Kliimaministeeriumiga ja
avaldab selle vahendusasutuse veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks.“;
12) paragrahvi 17 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Rahuldamisele kuuluvad taotlused paremusjärjestuse alusel kuni taotlusvooru eelarve
ammendumiseni.“;
13) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) taotlus ei kuulu rahuldamisele vastavalt § 16 lõikele 5;“;
14) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
15) paragrahvi 22 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetuse saaja esitab vahendusasutusele projekti aruande taotluse rahuldamise otsuses
märgitud korras.“;
16) paragrahvi 22 lõikes 2 ja § 23 lõike 7 punktis 2 asendatakse sõna „lõpparuandes“ sõnaga
„aruandes“;
17) paragrahvi 23 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Toetust makstakse taastekava määruse § 9 lõike 3 punktis 2 nimetatud viisil ühekordse
maksena pärast aruande kinnitamist, lähtudes taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustest
ja korrast.“;
18) paragrahvi 23 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;
19) paragrahvi 25 punktis 8 asendatakse number „8“ numbriga „7“;
20) paragrahvi 25 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks;
21) paragrahvi 25 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:
„15) Ostumenetluse läbiviimisel hoidutakse huvide konfliktist, kus lõppsaajal või tema nimel
tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud
ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle
ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib
käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Vladimir Svet (allkirjastatud digitaalselt)
taristuminister Keit Kasemets
kantsler
Kliimaministri 24.10.2023. a määruse nr 62
„Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine
Lisa 1
1
Kooskõlastustabel
Nr Märkuse esitaja & märkuse või ettepaneku sisu Arvestamine
1. Riigi Tugiteenuste Keskus
Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab kliimaministri 24.10.2023 määruse 62 "Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord" muutmise
eelnõu ja sellega kaasnevad dokumendid alljärgnevate ettepanekute ja märkustega arvestamisel.
1.1 Määruse § 15 ja § 16 muudatuse osas leiame, et see ei ole kooskõlas
RRF üldmäärusega.
Üldmääruse § 4 lõikes 2 on ära toodud ministeeriumi ülesanded ning
olukorras, kus taotlusi hindab sama ministeerium, kes on kehtestatud
toetuse andmise tingimused, ei ole tagatud kohustuste ja ülesannete
lahusus.
Samuti ei ole sellisel juhul taotluste hindamine läbipaistev, kuivõrd
kogu ministeerium vastutab taotluste hindamise eest.
Ettepanek lahendada praegune probleem: määratakse ära mitu eksperti
ühte taotlust hindab (nt igat taotlust hindab kolm erapooletut,
sõltumatut ja usaldusväärset valdkonna eksperti). Ekspertide
kooseisu/nimekirja kohta teeb ettepaneku ministeerium. Ja kui on soov
kaasata hindamisse ministeeriumi inimene, siis saab seda reguleerida
(nt iga taotluse hindamisse on kaasatud ekspert Kliimaministeeriumist
vms.).
Arvestatud.
1.2 Muudetakse § 7 lõikes 1 toetatavaid kulusid. Eelnõu seletuskirjas
täpsustatakse: Edaspidi on toetatavad kulud vaid investeeringud
teenustesse ja toodetesse ning projekti raames võlaõigusliku lepingu
alusel töötava isiku tasu. Viimasel juhul on lubatud ka tehingud isikute
vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 kohaselt seotud isikud.
Pöörame tähelepanu, et sellises sõnastuses tekib vastuolu huvide
konflikti vältimise kohustusega.
Arvestatud.
Kliimaministri 24.10.2023. a määruse nr 62
„Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine
Lisa 1
2
Juhime tähelepanu huvide konflikti suunise (https://eur-
lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0409(01)#ntr120-
C_2021121ET.01000101-E0120 ) punktile 6.4, kus on selgelt viidatud,
et Komisjoni ootus huvide konflikti vältimisele on ka projektide
tasandil ja liikmesriik peab vastavad abinõud välja töötama.
TAT-s peab olema selgelt välja toodud, kas see a) kuidas selle
konkreetse TAT raamides huvide konflikti mõista või b) milliste
isikute vaheline tehing ei ole aktsepteeritav. Ainult pakkumiste
võtmisega huvide konflikti olukorda ei ennetata.
Teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks määruse § 7 lõige 3
„Toetatavate kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on
tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud, välja arvatud
personalikulu, mis on projekti elluviimise seisukohast vajalik“,
kuivõrd viitamine tulumaksuseadusele ei ole kooskõlas RRF
üldpõhimõtetega.
Sõnastusettepanek § 25 p 15: Ostumenetluse läbiviimisel hoidutakse
huvide konfliktist, kus lõppsaajal või tema nimel tegutseval isikul,
sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on
kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes
võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on
finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib
käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.
Ettepanek jätta määrusest välja § 25 p 13. Lisatav § 25 p 15 katab
vajaduse ära.
1.3 Palun seletuskirjas selgitada, mida mõeldakse § 7 lõikes 1 nimetatud
kulude all (selgitada lahti, milliseid kulusid on mõeldud). Praegu jääb
arusaamatuks, mida nende all täpsemalt mõeldakse. § 7 lg 1 punktides
3 ja 4 on rõhutatud otseselt projektiga seotud koolituste ja
nõustamisteenuse kulud ning otseselt projektiga seotud
võlaõiguslepingu tasud. Mida on täpsemalt mõeldud otsese all?
Arvestatud.
Kliimaministri 24.10.2023. a määruse nr 62
„Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine
Lisa 1
3
Kulud peavad olema projektiga seotud, kui kulu projektiga seotud ei
ole, siis ei ole see toetatav.
1.4 Muuta määruse § 11 punkti 7 muudatust täiendades esimest lauset
järgmiselt: "järgides § 25 punktis 15 sätestatud huvide konflikti
põhimõtet" ehk „7) tõendid, et kulu on eelarvestatud säästlikult,
otstarbekalt ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega, esitades
võrreldavad hinnapakkumised või väljavõtted hinnakirjadest järgides
§ 25 punktis 15 sätestatud huvide konflikti põhimõtet. Võrreldavate
pakkumiste puudumisel lisada sellekohane põhjendus;“.
Arvestatud.
1.5 Muuta tuleb eelnõu punkti 11 § 16 lõiget 5 ja sõnastada analoogselt
kehtiva sättega: "Juhul kui hindamiskriteeriumide 1, 2, 3 või 4 hinne
on väiksem kui 2, siis taotluse hindamine lõpeb ja tehakse taotluse
rahuldamata jätmise otsus.". Seletuskirja palun täiendada, et lõige 5 ei
kohaldu lisakriteeriumile (§ 16 lg 3 punktile 5). § 16 lg 5 kohaldub
hindamiskriteeriumidele 1-4 ehk § 16 lg 3 punktidele 1-4.
Arvestatud.
1.6 Seoses § 16 muudatusega tuleb muuta ka § 17 lg 2 punktides viidet §
16 ehk viide § 16 lõikele 4 tuleb muuta ära § 16 lõikele 6. Palun
kontrollida ja teha vajalik muudatus.
Sisuliselt arvestatud. Sõnastuse muutumise tõttu ei sisalda § 17 enam
viiteid § 16-le.
1.7 Lisaks tuleb muuta § 18 lg 1 punktis 2 viide § 16 lõigetele 3 ja 4 ära
ehk siis vastavalt § 16 lg 5 ja 6.
Arvestatud.
1.8 Muuta § 25 punktis 8 viidet punktile 8 (peab olema punkt 7). Ehk
praegu jääb arusamatuks mis punkti 8 mõeldakse, kuid mõeldud on
punktis 7 nimetatud asutusi.
Arvestatud.
1.9 Seletuskirja punkti 1 osas viimane lause „Viimasel juhul on lubatud ka
tehingud isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 kohaselt
seotud isikud“ seletuskirjast eemaldada, kuivõrd see läheb vastuollu
RRF üldpõhimõtetega.
Arvestatud.
1.10 Seletuskirja punkt 4 on vastuolus eelnõu punktiga. Seletuskirja punktis
4 on öeldud: "Punktiga 4 lühendatakse § 8 lõikes 3 abikõlblikkuse
Arvestatud.
Kliimaministri 24.10.2023. a määruse nr 62
„Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine
Lisa 1
4
perioodi kuuelt kuult 12le". Eelnõu tekstist selgub, et abikõlblikkuse
perioodi lühendatakse 12-lt kuult 6-le kuule. Numbrid on läinud
seletuskirjas vahetusse. Palun kontrollida ja korrigeerida.
2. Rahandusministeerium
Vaadanud läbi määruse eelnõu „Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“ ja seletuskirja, toob Rahandusministeerium eelnõu
kooskõlastamiseks välja järgmised märkused:
2.1 Määruse § 15 ja § 16 muudatused ei ole kooskõlas RRF üldmäärusega.
Üldmääruse § 4 lõikes 2 on välja toodud ministeeriumi ülesanded, kus
sisaldub muuhulgas ülesanne kehtestada taastekava elluviimiseks
toetuse andmise tingimuste määrus või käskkiri. Olukorras, kus
taotlusi hindab ministeerium, kes on kehtestatud toetuse andmise
tingimused, ei ole taotluste hindamine läbipaistev ega ole tagatud
kohustuste ja ülesannete lahusus.
Arvestatud.
2.2 Seletuskirja punkt 4 on vastuolus eelnõu punktiga. Seletuskirja punktis
4 on välja toodud: "Punktiga 4 lühendatakse § 8 lõikes 3 abikõlblikkuse
perioodi kuuelt kuult 12le". Eelnõu tekstis on aga välja toodud, et
abikõlblikkuse perioodi lühendatakse 12-lt kuult 6-le kuule. Palume
üle kontrollida ja ühtseks korrigeerida.
Arvestatud.
2.3 Seletuskirja osas 3 (eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele) on
viidatud, et eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL)
nr 1407/2013, kuid see määrus alates 01.01.24 enam ei kehti. Selle
asemel on Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831.
Arvestatud.
- Eelnõu koos seletuskirjaga on edastatud ka Euroopa Komisjonile, kelle tagasiside palume enne määruse kehtestamist ära oodata ja arvesse
võtta.
3. Euroopa Komisjon
3.1 We have no comments for the moment regarding the amendments.
Please note that the above constitutes a technical exchange on the
implementation of the Estonian RRP. It is without prejudice to the final
assessment of the implementation of the measure and should under no
-
Kliimaministri 24.10.2023. a määruse nr 62
„Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine
Lisa 1
5
circumstances be perceived as stating the official position of the
Commission regarding the fulfilment of the milestone. The
information transmitted is intended for discussions only.
1
Taristuministri määruse „Kliimaministri 24.10.2023. a määruse nr 62
„Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse
29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja
toetuse andmise üldtingimused” § 8 lõike 1 alusel.
Määruse alusel korraldati üks avalik taotlusvoor, mis sulgus 15. jaanuaril 2024. Vooru
tulemused avalikustati 13. mail 2024, positiivne otsus tehti 40 projekti kohta.
Kuigi voor kulges edukalt ja suuri probleeme polnud, oli näha, et taotlusvooru tingimusi on
võimalik nii taotlejate, hindajate kui ka vahendusasutuse jaoks paremaks muuta.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna ehituse
e-hüppe programmijuht Regina Viljasaar-Frenzel (tel 625 6426, e-post
[email protected]) koostöös Riigi Tugiteenuste Keskuse ametnikega.
Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk
(tel 626 2948, e-post [email protected]). Keelekontrolli tegi
Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (e-post
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 21 punktist.
Punktiga 1 muudetakse § 7 lõikes 1 toetatavaid kulusid. Määruse eelmise redaktsiooni järgi
olid lubatud kõik kulud, mis olid vajalikud ja põhjendatud projekti eesmärgi saavutamiseks,
kuid see jättis liiga palju ruumi tõlgendamiseks, mida tähendab kulude põhjendatus. Edaspidi
on toetatavad kulud vaid investeeringud teenustesse ja toodetesse – immateriaalsesse varasse
tehtav kulu (tarkvara), lepingulise teadustegevuse, teadmise ja patendi kulud, koolitus- ja
konsultatsioonikulud – ning projekti raames võlaõigusliku lepingu alusel töötava isiku tasu.
Punktiga 2 tunnistatakse esiteks kehtetuks § 7 lõige 2, mille järgi oli riistvara soetamine
lubatud, kui see oli möödapääsmatult vajalik digilahenduse loomiseks või rakendamiseks.
Edaspidi ei ole investeeringud riistvarasse lubatud. Kuigi vahel võivad sellised kulutused olla
digilahenduste kasutamiseks vajalikud, siis näitas ehituse e-hüppe viimane voor, et riistvarale
võidakse taotluses rohkem rõhku panna, kui oli toetusprogrammi luues eesmärk ning
hindamiskomisjonil oli raske otsustada, kas taotleja esmane eesmärk oli investeering
digilahendusse või riistvarasse. Seetõttu peavad taotlused edaspidi käsitlema vaid
digilahenduste arendamist või rakendamist. Teiseks tunnistatakse kehtetuks sama paragrahvi
lõige 3, mille järgi ei arvatud toetatavate kulude hulka tehinguid isikute vahel, kes on
tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud. Viitamine tulumaksuseadusele ei ole
2
kooskõlas RRF üldpõhimõtetega. Huvide konflikti vältimist käsitleb edaspidi paragrahvi 25
lõige 15.
Punktiga 3 täiendatakse § 7 lõiget 4 infoga, et lubatud pole taotleja töötajate palgakulud,
riistvara ostmine ega rent, taotleja põhitegevust toetava tugitarkvara soetamine ja turunduse
ning müügiga seotud kulud. Eesmärk on hoida taotlejate tähelepanu esiteks oma
põhitegevusalal suutlikkuse suurendamisel ning teiseks konkreetse muutuse saavutamiseks
vajalikel investeeringutel.
Punktiga 4 lühendatakse § 8 lõikes 3 abikõlblikkuse perioodi 12lt kuult kuuele ja punktiga 5
muudetakse § 9 lõikes 1 toetuse piirmäärasid – senise 1000 kuni 160 000 euro asemel saab
toetus olla 2000 kuni 25 000 eurot. Muudatuste eesmärk on suurendada toetusprogrammist
kasu saavate ettevõtete arvu ning suunata taotlejaid mõtlema võimalikult täpselt sihitud
projektide peale.
Punktiga 6 muudetakse § 9 lõiget 4. Varasema kahe taotluse asemel võib üks taotleja esitada
ühes voorus vaid ühe taotluse. Eesmärk on parandada taotluste kvaliteeti ning laiendada
toetusesaajate ringi.
Punktiga 7 lisatakse § 10 lõikesse 3 punkt 3, mille kohaselt ei anta toetust taotlejale, kellel on
taotluse esitamise hetkeks tähtajaks esitamata maksudeklaratsioon ning majandusaasta
aruanne. Muudatuse eesmärk on anda toetust ettevõtetele, kes täidavad nõudeid korrektselt,
ning anda hindajatele võimalus tutvuda värskeima infoga ettevõte majandusnäitajate kohta, et
hinnata nende suutlikkust viia projekt ellu.
Punktiga 8 muudetakse § 11 punkti 7 sõnastust. Varem tuli esitada tõendid, et kulu on
eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega, kui kuluartikli
summa ületas 5000 eurot. Edaspidi tuleb esitada sellised tõendid – näiteks võrreldavad
hinnapakkumised või väljavõtted hinnakirjast – olenemata kuluartikli summast. Kui tõendeid
pole võimalik esitada (näiteks on mõnel tootel vaid üks pakkuja), tuleb lisada selle kohta
selgitus. Eesmärk on anda vahendusasutusele ja hindajatele parem ülevaade eelarve
kujunemisest.
Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks § 11 lõige 8, mille järgi pidid taotlejad, kes soovisid
toetust rohkem kui ühe maksena, kirjeldama taotluses projekti etappe. Etapiviisiline makse oli
lubatud, kui toetuse summa oli 50 000 eurot või rohkem, kuid uue redaktsiooniga nii suurt
toetust enam ei maksta ning kaob vajadus jagada toetus mitme etapi vahel.
Punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks § 15, mis puudutab hindamiskomisjoni moodustamist,
sest edaspidi hindavad taotluseid väliseksperdid ja Kliimaministeeriumi esidnaja.
Punktiga 11 sõnastatakse uuesti § 16. Lõike 1 järgi hindab taotluseid kaks valdkonna
eksperti, kellest üks on Kliimaministeeriumi esindaja. Muudatuse eesmärk on vähendada
taotluste hindamisele kuluvat aega. Varasem nõue, et komisjoni ettepanek rahastusotsuste
kohta peab olema konsensuslik, nõudis kõigilt komisjoniliikmetelt enam kui saja taotluse
läbivaatamist ning mitmeid ühiseid töökoosolekuid. Lõike 2 järgi peavad eksperdid
deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ning taotlejatest.
Lõige 5 ei kohaldu lõikes 3 kirjeldatud lisakriteeriumile. Lõigete 3–5 ja 8–9 puhul muutub
numeratsioon, mitte lõigete sisu. Lõikes 6 täpsustatakse hindamisprotsessi: eksperdid esitavad
konsensuslikud hindamislehed vahendusasutusele 12 tööpäeva jooksul ning lõike 7 järgi
3
moodustab vahendusasutus hindamislehtede põhjal pingerea ning langetab otsused
paremusjärjestuse alusel. Määrusele lisandub hindamislehe vorm (lisa 1).
Punktiga 12 muudetakse § 17 lõike 2 sõnastust, sest hindamiskomisjoni ettepaneku asemel
on edaspidi määrav punktisumma. Kehtima jääb tingimus, et rahastamise summa ei tohi
ületada vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet.
Punktiga 13 asendatakse viide § 18 lõike 1 punktis 2 viitega õigele § 16 lõikele.
Punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks § 18 lõike 1 punkt 3, sest edaspidi ei tee
rahastusettepanekuid hindamiskomisjon.
Punktiga 15 jäetakse § 22 lõikest 1 ning punktiga 16 sama paragrahvi lõikest 2 ja § 23
lõike 7 punktist 2 välja viide lõpparuandele, sest edaspidi on võimalik esitada projekti kohta
vaid üks aruanne.
Punktiga 17 muudetakse § 23 lõiget 3 ja punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks § 23 lõiked 5
ja 6, sest edaspidi makstakse toetust vaid ühekordse maksena pärast aruande kinnitamist.
Punktiga 19 asendatakse viide § 25 punktis 8 viitega sama paragrahvi õigele punktile.
Punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks § 15 punkt 13, kuna seda käsitleb edaspidi § 25 lisanduv
punkt 15.
Punktiga 21 lisatakse § 25 punkt 15, mis käsitleb huvide konflikti ostumenetluse läbiviimisel.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/241, millega
luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75).
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831vähese tähtsusega abi
suhtes.
4. Määruse mõju
Määruse rakendamisega ei kaasne olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju
riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale,
regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ega muud otsest või
kaudset olulist mõju.
Muudatused toetavad Eesti taaste- ja vastupidavuskavas seatud sihttaseme saavutamist.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid, samuti ei lisandu tööd kohaliku
omavalitsuse üksustele ega riigile.
4
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine ning avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks
ja Riigi Tugiteenuste Keskusele arvamuse avaldamiseks.