Arvamuse edastamine

Aadress: Veski 32, 50409, Tartu; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post: [email protected]

Lisainfo: www.kohus.ee

Justiitsministeerium

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

[email protected]

Tartu Ringkonnakohtu arvamus halduskohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Ringkonnakohus tänab võimaluse eest esitada eelnõuga kavandatud muudatuste kohta

seisukoht. Meie hinnangul aitavad muudatused põhiosas kaasa halduskohtumenetluse

sujuvamale korraldamisele, adresseerides kehtiva seadistiku rakendamisel ilmnenud

kitsaskohti. Sellegipoolest ei ole muudatuste vajalikkus seaduseelnõu teksti ja seletuskirja

põhjal mõnes küsimuses piisavalt selge.

Veaotsus

Kahtleme veaotsuse instituudi vajalikkuses ja efektiivsuses. Eelnõu seletuskirjast ei ilmne, miks

on senised kohtu volitused ebapiisavad ning vajavad täiendamist. Abstraktselt sõnastatud

menetluse efektiivsuse suurendamise eesmärk ei selgita, miks sellise instituudi loomine on

vajalik.

Selge ei ole, et veaotsuse menetlusega tegelikkuses hoitaks kokku menetlusosaliste ja kohtu

aega ja muid vahendeid. Praktikas juba praegu haldusakti tühistamisel menetlus- või vormiliste

puuduste tõttu haldusorgan pigem loobub haldusakti andmisest või siis viib uue menetluse läbi

nii korrektselt, et vaidlust ei järgne. Teistkordne kohtuvaidlus samas asjas on harv juhus.

Liiatigi tuleb veaotsuse menetluses teha kaks otsust, samuti on ette nähtud kaks

edasikaebemenetlust. Võimalik kokkuhoid kehtiva regulatsiooniga võrreldes ei saa olla oluline.

Veaotsuse menetluse rakendamine võib soovitud eesmärgi asemel muuta kohtumenetluse

keerulisemaks ja aeganõudvamaks. Veaotsus on eraldi vaidlustatav. Kui kaebaja soovib uue

haldusakti andmise järel menetlust jätkata, siis tuleb asi uuesti sisuliselt lahendada ning teha

asjas teine otsus, mis on samuti kaevatav. Sel juhul on kohtul samas asja vaja koostada kaks

otsust, põhjendades mõlemal juhul lahendit. Selline korraldus on kohtu jaoks töömahukam ning

pikendab menetlusosaliste jaoks kohtumenetluses vaidluse lahendamisele kuluvat aega. Kui asi

laheneb eelnõu § 1711 lg-s 7 sätestatud viisil, on kohtu töö – s.o eelnev veaotsuse tegemine

koos vastavate põhjendustega ja hiljem kaebust rahuldava otsuse tegemine, isegi siis, kui see

toimub vaid resolutsiooniga – ikkagi võrreldav praeguse asja sisulise lahendamisega.

Veaotsuse menetluse kohaldamist saab vastustaja nõuda sisuliselt alati, kui menetlus- või

vormivigadega haldusakti vaidlustatakse. Kuna sageli tuginetaksegi kaebustes haldusakti

menetlus- ja vormivigadele, siis võib veamenetluse läbiviimine muutuda tühistamiskaebuste

Teie 22.10.2024 nr 8-1/7554-1

Meie 12.11.2024 nr 10-3/24/137-2

Aadress: Veski 32, 50409, Tartu; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post: [email protected]

Lisainfo: www.kohus.ee

menetlemise tavapäraseks küsimuseks. Seetõttu võib veamenetlusega kaasnev täiendav

koormus mõjutada paljusid kohtumenetlusi. Kohtu poolt ühe asja lahendamiseks kuluva aja

pikenemine vähendab paratamatult kohtu võimekust lahendada teisi asju, viies menetlusaja

pikenemisele. Mööda ei saa vaadata sellestki, et veaotsuse menetluse – kui uue õigusinstituudi

– rakendamine võib tekitada menetluslikke vaidlusi, nõudes seeläbi erinevatelt kohtuastmetelt

täiendavat tööd asja lahendamiseks. Näiteks ei ole selge, mille alusel hinnata, kas veaotsus võib

ebaproportsionaalselt riivata menetlusosaliste õigusi või avalikke huve.

Muudatuste jõustumisel saavad haldusorganid hakata arvestama võimalusega, et võimalik on

menetluslike või vormiliste puudustega haldusakti väljaandmine, sest haldusakti vaidlustamise

korral on võimalik veaotsuse menetluse raames haldusaktis esinenud vead ära parandada.

Seejuures võib loota, et kohus annab juhiseid, kuidas peab haldusorgan haldusmenetluse

läbiviimisel käituma, et jõuda õiguspärase tulemuseni. Seetõttu võib arvata, et veaotsuse

instituut mõjub haldusmenetluse kvaliteedile negatiivselt, kuni selleni välja, et haldusmenetlus

kaldub vähemalt osaliselt üle kohtumenetlusse. Keerulisemates vaidlustes on võimalik seegi, et

ka kohus asja esmakordsel lahendamisel ei märka kõiki olulisi menetlus- ja vormivigu ning

kaebus tuleb ka pärast haldusorgani poolt vigade parandamist rahuldada just menetlus- ja

vormivigade tõttu.

Menetluse kiirendamine taastuvenergia vaidluste lahendamisel

Eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks on taastuvenergia vaidluste osas vajalik kõrvalekaldumine

võrdse kohtlemise põhimõttest, eelistades neid menetlusi teistele menetlusetele, kus samuti on

vaidluse all isikute jaoks olulised (põhi-)õiguste riived. Viivitused taastuvenergia asjades

planeeringute kehtestamisel ja erinevate lubade saamisel on seotud pigem puudustega eelnevas

haldusmenetluses kui kohtumenetlusega.

Täiendavate kiireloomuliste menetluste lisandumine suurendab paratamatult eelisjärjekorras

lahendatavate asjade koguarvu, vähendades kohtute võimekust neid asju tavapärasest kiiremini

läbi vaadata. Ühtlasi ohustab uute kiireloomuliste asjade lisandumine nn tavaasjade mõistliku

menetlusaja jooksul lahendamist. Ebaselgeks jääb seegi, millisel määral kiirendab

eelmenetlusele kolmekuulise tähtaja kehtestamine taastuvenergia asjade lahendamist tervikuna.

Keerukamates asjade ja/või asjades, mille lahendamine nõuab eriliigiliste tõendite

(eksperdiarvamus, riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldav dokument) kogumist, ei

pruugi kolmekuulise tähtaja järgimine olla võimalik. Tasuks kaaluda, kas jätta kohtule siiski

võimalus ületada kolmekuulist tähtaega. Seda võimalust saaks tasakaalustada menetlusosalise

õigusega kontrollida kohtu tegevust menetluse kiirendamise taotluse esitamise kaudu.

Kinnipeetavate tervishoiuteenus

Arvestades 1. juulil 2024 jõustunud vangistusseaduse muutmise seaduse seletuskirjas toodut,

ei ole selge, kas kinnipeetavate tervishoiuteenuse asjade lahendamise pädevaks kohtuks

soovitakse määrata maakohtud või halduskohtud. Praeguse eelnõuga kavandatavate

muudatustega nähakse pädeva kohtuna ette halduskohtuid, kuid vangistusseaduse eelmise

muudatuse tegemisel näis seadusandja tahe olevat suunata seda liiki vaidluste lahendamine

maakohtutesse. Kui pädevuse valik halduskohtute kasuks on nüüd siiski selge, siis õigusselguse

ja kindluse huvides tasub kaaluda määratleda seaduses ka haldusorgan, mis esindab riiki seda

liiki vaidlustes. 1. juulil 2024 jõustunud vangistusseaduse muudatustega pandi kinnipeetavate

Aadress: Veski 32, 50409, Tartu; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post: [email protected]

Lisainfo: www.kohus.ee

tervishoiuteenuse korraldamise ülesanne Tervisekassale, kuid vangistuse täideviimisega seotud

ülejäänud kohustusi täidavad jätkuvalt vanglad. Kujunenud olukorras leiavad nii Tervisekassa

kui vanglad, et nad ei ole kohased vastustajad kinnipeetavate tervishoiuteenuse asjades, viidates

muu hulgas sellele, et neil puuduvad andmed kinnipeetava tervise ja kinnipeetavale

tervishoiuteenuse osutamise kohta kui ka vähemalt osaliselt võimalus neid andmeid saada.

Tervisekassa või vangla määratlemine riiki nendes vaidlustes esindava haldusorganina

võimaldaks ühtlasi anda sellele haldusorganile piisava pädevuse ja volituse asjakohastele

andmetele juurdepääsemiseks ja kogumiseks.

Täpsustada tuleks sedagi, kas Tervisekassa või vangla määratlemine riiki nendes vaidlustes

esindavaks haldusorganiks mõjutab kinnipeetava ning tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku

vastutuskindlustuse seaduse (TOKVS) alusel kindlustusandjaks määratud isiku vaheliste

vaidluste lahendamise korda seoses kinnipeetava võimaliku kahju hüvitamise nõudega.

TOKVS § 21 lg 7 järgi on õigustatud isikul kindlustusjuhtumiks mittetunnistamise korral õigus

pöördada kindlustusandja otsuse vaidlustamiseks vastutuskindlustuse lepituskomisjoni, kus

toimuvale menetlusele kohaldatakse lepitusseaduses (LepS) sätestatud regulatsiooni, ja seejärel

maakohtusse. Kui vastav menetlus liigub TOKVS ja LepS alusel maakohtutesse, saaksid

halduskohtud lahendada kinnipeetavate kahju hüvitamise vaidlusi vaid kindlustuse piirmäära

ületavas osas. Kui halduskohtumenetluse seaduse eelnõu eesmärgiks on aga välistada

maakohtute poolt kinnipeetavate tervisekahjudega seotud vaidluste lahendamine, tuleks luua

erisus ka TOKVS alusel kinnipeetavate kahju hüvitamise nõuete lahendamisele, näiteks

sätestades, et kindlustusandja ja kinnipeetava vahelised vaidlused kahju hüvitamise üle

lahendatakse halduskohtus ning LepS nende suhtes ei kohaldu.

Lugupidamisega

Tiina Pappel

Tartu Ringkonnakohtu esimees

Aadress: Veski 32, 50409, Tartu; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post: [email protected]

Lisainfo: www.kohus.ee

Justiitsministeerium

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

[email protected]

Tartu Ringkonnakohtu arvamus halduskohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Ringkonnakohus tänab võimaluse eest esitada eelnõuga kavandatud muudatuste kohta

seisukoht. Meie hinnangul aitavad muudatused põhiosas kaasa halduskohtumenetluse

sujuvamale korraldamisele, adresseerides kehtiva seadistiku rakendamisel ilmnenud

kitsaskohti. Sellegipoolest ei ole muudatuste vajalikkus seaduseelnõu teksti ja seletuskirja

põhjal mõnes küsimuses piisavalt selge.

Veaotsus

Kahtleme veaotsuse instituudi vajalikkuses ja efektiivsuses. Eelnõu seletuskirjast ei ilmne, miks

on senised kohtu volitused ebapiisavad ning vajavad täiendamist. Abstraktselt sõnastatud

menetluse efektiivsuse suurendamise eesmärk ei selgita, miks sellise instituudi loomine on

vajalik.

Selge ei ole, et veaotsuse menetlusega tegelikkuses hoitaks kokku menetlusosaliste ja kohtu

aega ja muid vahendeid. Praktikas juba praegu haldusakti tühistamisel menetlus- või vormiliste

puuduste tõttu haldusorgan pigem loobub haldusakti andmisest või siis viib uue menetluse läbi

nii korrektselt, et vaidlust ei järgne. Teistkordne kohtuvaidlus samas asjas on harv juhus.

Liiatigi tuleb veaotsuse menetluses teha kaks otsust, samuti on ette nähtud kaks

edasikaebemenetlust. Võimalik kokkuhoid kehtiva regulatsiooniga võrreldes ei saa olla oluline.

Veaotsuse menetluse rakendamine võib soovitud eesmärgi asemel muuta kohtumenetluse

keerulisemaks ja aeganõudvamaks. Veaotsus on eraldi vaidlustatav. Kui kaebaja soovib uue

haldusakti andmise järel menetlust jätkata, siis tuleb asi uuesti sisuliselt lahendada ning teha

asjas teine otsus, mis on samuti kaevatav. Sel juhul on kohtul samas asja vaja koostada kaks

otsust, põhjendades mõlemal juhul lahendit. Selline korraldus on kohtu jaoks töömahukam ning

pikendab menetlusosaliste jaoks kohtumenetluses vaidluse lahendamisele kuluvat aega. Kui asi

laheneb eelnõu § 1711 lg-s 7 sätestatud viisil, on kohtu töö – s.o eelnev veaotsuse tegemine

koos vastavate põhjendustega ja hiljem kaebust rahuldava otsuse tegemine, isegi siis, kui see

toimub vaid resolutsiooniga – ikkagi võrreldav praeguse asja sisulise lahendamisega.

Veaotsuse menetluse kohaldamist saab vastustaja nõuda sisuliselt alati, kui menetlus- või

vormivigadega haldusakti vaidlustatakse. Kuna sageli tuginetaksegi kaebustes haldusakti

menetlus- ja vormivigadele, siis võib veamenetluse läbiviimine muutuda tühistamiskaebuste

Teie 22.10.2024 nr 8-1/7554-1

Meie 12.11.2024 nr 10-3/24/137-2

Aadress: Veski 32, 50409, Tartu; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post: [email protected]

Lisainfo: www.kohus.ee

menetlemise tavapäraseks küsimuseks. Seetõttu võib veamenetlusega kaasnev täiendav

koormus mõjutada paljusid kohtumenetlusi. Kohtu poolt ühe asja lahendamiseks kuluva aja

pikenemine vähendab paratamatult kohtu võimekust lahendada teisi asju, viies menetlusaja

pikenemisele. Mööda ei saa vaadata sellestki, et veaotsuse menetluse – kui uue õigusinstituudi

– rakendamine võib tekitada menetluslikke vaidlusi, nõudes seeläbi erinevatelt kohtuastmetelt

täiendavat tööd asja lahendamiseks. Näiteks ei ole selge, mille alusel hinnata, kas veaotsus võib

ebaproportsionaalselt riivata menetlusosaliste õigusi või avalikke huve.

Muudatuste jõustumisel saavad haldusorganid hakata arvestama võimalusega, et võimalik on

menetluslike või vormiliste puudustega haldusakti väljaandmine, sest haldusakti vaidlustamise

korral on võimalik veaotsuse menetluse raames haldusaktis esinenud vead ära parandada.

Seejuures võib loota, et kohus annab juhiseid, kuidas peab haldusorgan haldusmenetluse

läbiviimisel käituma, et jõuda õiguspärase tulemuseni. Seetõttu võib arvata, et veaotsuse

instituut mõjub haldusmenetluse kvaliteedile negatiivselt, kuni selleni välja, et haldusmenetlus

kaldub vähemalt osaliselt üle kohtumenetlusse. Keerulisemates vaidlustes on võimalik seegi, et

ka kohus asja esmakordsel lahendamisel ei märka kõiki olulisi menetlus- ja vormivigu ning

kaebus tuleb ka pärast haldusorgani poolt vigade parandamist rahuldada just menetlus- ja

vormivigade tõttu.

Menetluse kiirendamine taastuvenergia vaidluste lahendamisel

Eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks on taastuvenergia vaidluste osas vajalik kõrvalekaldumine

võrdse kohtlemise põhimõttest, eelistades neid menetlusi teistele menetlusetele, kus samuti on

vaidluse all isikute jaoks olulised (põhi-)õiguste riived. Viivitused taastuvenergia asjades

planeeringute kehtestamisel ja erinevate lubade saamisel on seotud pigem puudustega eelnevas

haldusmenetluses kui kohtumenetlusega.

Täiendavate kiireloomuliste menetluste lisandumine suurendab paratamatult eelisjärjekorras

lahendatavate asjade koguarvu, vähendades kohtute võimekust neid asju tavapärasest kiiremini

läbi vaadata. Ühtlasi ohustab uute kiireloomuliste asjade lisandumine nn tavaasjade mõistliku

menetlusaja jooksul lahendamist. Ebaselgeks jääb seegi, millisel määral kiirendab

eelmenetlusele kolmekuulise tähtaja kehtestamine taastuvenergia asjade lahendamist tervikuna.

Keerukamates asjade ja/või asjades, mille lahendamine nõuab eriliigiliste tõendite

(eksperdiarvamus, riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldav dokument) kogumist, ei

pruugi kolmekuulise tähtaja järgimine olla võimalik. Tasuks kaaluda, kas jätta kohtule siiski

võimalus ületada kolmekuulist tähtaega. Seda võimalust saaks tasakaalustada menetlusosalise

õigusega kontrollida kohtu tegevust menetluse kiirendamise taotluse esitamise kaudu.

Kinnipeetavate tervishoiuteenus

Arvestades 1. juulil 2024 jõustunud vangistusseaduse muutmise seaduse seletuskirjas toodut,

ei ole selge, kas kinnipeetavate tervishoiuteenuse asjade lahendamise pädevaks kohtuks

soovitakse määrata maakohtud või halduskohtud. Praeguse eelnõuga kavandatavate

muudatustega nähakse pädeva kohtuna ette halduskohtuid, kuid vangistusseaduse eelmise

muudatuse tegemisel näis seadusandja tahe olevat suunata seda liiki vaidluste lahendamine

maakohtutesse. Kui pädevuse valik halduskohtute kasuks on nüüd siiski selge, siis õigusselguse

ja kindluse huvides tasub kaaluda määratleda seaduses ka haldusorgan, mis esindab riiki seda

liiki vaidlustes. 1. juulil 2024 jõustunud vangistusseaduse muudatustega pandi kinnipeetavate

Aadress: Veski 32, 50409, Tartu; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post: [email protected]

Lisainfo: www.kohus.ee

tervishoiuteenuse korraldamise ülesanne Tervisekassale, kuid vangistuse täideviimisega seotud

ülejäänud kohustusi täidavad jätkuvalt vanglad. Kujunenud olukorras leiavad nii Tervisekassa

kui vanglad, et nad ei ole kohased vastustajad kinnipeetavate tervishoiuteenuse asjades, viidates

muu hulgas sellele, et neil puuduvad andmed kinnipeetava tervise ja kinnipeetavale

tervishoiuteenuse osutamise kohta kui ka vähemalt osaliselt võimalus neid andmeid saada.

Tervisekassa või vangla määratlemine riiki nendes vaidlustes esindava haldusorganina

võimaldaks ühtlasi anda sellele haldusorganile piisava pädevuse ja volituse asjakohastele

andmetele juurdepääsemiseks ja kogumiseks.

Täpsustada tuleks sedagi, kas Tervisekassa või vangla määratlemine riiki nendes vaidlustes

esindavaks haldusorganiks mõjutab kinnipeetava ning tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku

vastutuskindlustuse seaduse (TOKVS) alusel kindlustusandjaks määratud isiku vaheliste

vaidluste lahendamise korda seoses kinnipeetava võimaliku kahju hüvitamise nõudega.

TOKVS § 21 lg 7 järgi on õigustatud isikul kindlustusjuhtumiks mittetunnistamise korral õigus

pöördada kindlustusandja otsuse vaidlustamiseks vastutuskindlustuse lepituskomisjoni, kus

toimuvale menetlusele kohaldatakse lepitusseaduses (LepS) sätestatud regulatsiooni, ja seejärel

maakohtusse. Kui vastav menetlus liigub TOKVS ja LepS alusel maakohtutesse, saaksid

halduskohtud lahendada kinnipeetavate kahju hüvitamise vaidlusi vaid kindlustuse piirmäära

ületavas osas. Kui halduskohtumenetluse seaduse eelnõu eesmärgiks on aga välistada

maakohtute poolt kinnipeetavate tervisekahjudega seotud vaidluste lahendamine, tuleks luua

erisus ka TOKVS alusel kinnipeetavate kahju hüvitamise nõuete lahendamisele, näiteks

sätestades, et kindlustusandja ja kinnipeetava vahelised vaidlused kahju hüvitamise üle

lahendatakse halduskohtus ning LepS nende suhtes ei kohaldu.

Lugupidamisega

Tiina Pappel

Tartu Ringkonnakohtu esimees