Kriminaalpoliitika põhialused ülevaade 2023

27125 27169 25817 25982 25663

27465

1124 1182 834 767 734 768

Kuritegude arv Alaealiste kuritegude arv

2018 2019 2020 2021 2022 2023

10000

20000

R e g i s t r e e r i t u d k u r i - t e g u s i d

( 2 0 2 2 . a 2 5 6 6 3 )

( + 7 % )

Kuritegude arvu muutus 27 465

Ta p m i s e d j a m õ r v a d

( 2 0 2 2 : 2 7 )

23

7%

E e s t i i n i m e s t e s t t u n n e b e n d

k o d u t ä n a v a l t u r v a l i s e l t *

( 2 0 2 2 : 7 1 % )

70%

134 2 0 2 2 :   1 5 6

Ta p m i s i j a m õ r v u 1 0 0 0 0 0 e l a n i k u

k o h t a

181,7 2 0 2 2 : 1 8

117 2 0 2 2 : 7 9

K i n n i p e e t a v a i d 1 0 0 0 0 0 e l a n i k u

k o h t a 3 1 . 1 2 s e i s u g a Ta p m i s t e s j a

m õ r v a d e s h u k k u n u i d N a r k o o t i k u m i d e

ü l e d o o s i d e s t p õ h j u s t a t u d   s u r m a d

*

1% 1% 2%

6%

34%

2% 2%

7% 8%

42%

2022 2023

Eesti Läti Soome EL Rootsi

0

20

40

Kuritegevuse tajumine EL-s Kinnipeetavate arv Euroopas

K u r i t e o o h v r i k s l a n g e n u t e o s a k a a l *

( 2 0 2 2 : 6 % )

* Allikas: Justiitsministeerium. 2022 ja 2023. Ohvriuuring. 

2 0 2 2 : 1 , 9

16.

Inimesed, kes peavad kuritegevust probleemiks oma riigis. Standard Eurobarometer 99 - Spring 2023 Standard Eurobarometer 97 - Summer 2022

Ü l e v a a d e 2 0 2 3 . a a s t a k o h t a

Kr iminaalpol i i t ika põhia lused 2030

1. Türgi (435) 8. Poola (193) 9. Ungari (192) 11. Läti (175) 16. Leedu (156) 52. Soome (52)

25. Eesti (122)

World Prison Brief. 2024

Ü L D N Ä I TA J A D

Inimeste mure kuritegevuse pärast on üsna väike. Suureks mureks on hoopis elukallidus ja hinnatõus (59% eestimaalastest, EL keskmine 45%).

2030. aastal on Eestis turvaline ja õiglane ühiskond, mille sõltumatu, tõhusa, nutika ja ohvreid abistava kriminaaljustiitssüsteemiga puutub kokku vähe lapsi ja noori. Sõltlased ja vaimsete häiretega õigusrikkujad saavad vajalikku abi. Toimib õigusrikkumisi vähendav karistussüsteem koos karistusalternatiividega. Raske vägivallakuritegevus väheneb Euroopa kiireimas tempos.

Kriminaalpoliitika eesmärk

100 000 elaniku kohta on Eestis 122 kinnipeetavat. Oleme edenenud üheksa kohta paremuse suunas.

Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030

1.

*Tervise Arengu Instituudi andmed, 13.02.24

kestab keskmiselt kohtumenetlus kriminaalasjades

Vägivallast loobumise liinile

pöördumised

Ü l e v a a d e 2 0 2 3 . a a s t a k o h t a

Kr iminaalpol i i t ika põhia lused 2030

1 .   K R I M I N A A L J U S T I I T S S Ü S T E E M O N T Õ H U S , K I I R E , S Õ L T U M AT U , I N I M K E S K N E J A O H V R I S Õ B R A L I K

22.02.2023 võttis Riigikogu vastu KarS muudatused, millega juriidilise isiku vastutuse alused laienesid nii kuritegude kui väärtegude korral.

1.04.2023 jõustus uus ohvriabi seadus, mis parandab abi kättesaadavust vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele.

Justiitsministeeriumi, Victim Support Europe ja Virumaa haiglate koostöös loodi kehakaart patsiendi vigastuste fikseerimiseks. Lisaks töötati välja kannatanu individuaalsete vajaduste hindamise vorm, et ohvritele nii menetlusprotsessi jooksul, vahetu turvalisuse tagamiseks kui ka püsiva abivajaduse korral veelgi paremat tuge pakkuda.

1.09.2023 jõustus uus kohtuekspertiisiseadus, mis moderniseerib kohtuekspertiisi valdkonda. Digimenetlusele ülemineku esimene suur samm on täiesti uus kohtuekspertiisi infosüsteem (KEIS-2).

4.10.23 allkirjastasid siseminister ja justiitsminister kokkuleppe, millega seati politseile ja prokuratuurile kuritegevuse vastaseks võitluseks uued prioriteedid, sh suure kahjuga majanduskuritegude ja raske korruptsiooni vastane võitlus; laste ja noorte kaitsmine narkokuritegevuse kahjuliku mõju eest ning alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude vastane võitlus; kriminaaltulu tuvastamine, arestimine ja konfiskeerimine; kriminaalmenetluste tõhus ja kvaliteetne läbiviimine.

254831 46 36

246

32 27 41

247

31

58 41

315

2021 2022 2023

Kokkuleppemene… Käskmenetlus Lühimenetlus Üldmenetlus

0

100

200

300

1-10 kuud

9/142

0,70 0,71

0,72

0,74 0,75

Süsteem on korruptsioonivaba ja sõltumatu, menetlusosaliste õigused on tagatud. Probleeme on kiiruse ja tõhususega.

Eesti positsioon  rahvusvahelises õigusriigi indeksis kriminaaljustiits- süsteemi alakategoorias

Kõige rohkem registreeritud kuriteoliigid 2023

2.

2022: 2310

(Allikas: sotsiaalkindlustusamet)

788 870

623

404

268

KrMS § 203' alusel leppimisega lõpetatud

2018 2020 2021 2022 2023

500

Vahendusmenetluses lõpetatud kuritegude arv langeb

L e p i t u s m e n e t l u s t e a r v l a n g e b , k u n a p r o k u r a t u u r s u u n a b v ä g i v a l l a j u h t u m e i d r o h k e m s o t s i a a l k i n d l u s t u s a m e t i s s e k o n f l i k t i v a h e n d u s s e ,

v ä g i v a l l a s t l o o b u m i s e t e e n u s e l e j n e .

3586

Ohvriabisse pöördumised: uued juhtumid

2022: 3719

Vägivallakuritegusid registreeriti 1% vähem: 7012 (2022: 7076).

Allikas: worldjusticeproject. Joonisel on Eesti kriminaaljustiitssüsteemi indeksi väärtus aastatel 2016-2023.

Kohtumenetluse pikkus päevades

kehaline väärkohtlemine (5429)

mootorsõiduki joobes juhtimine (2429)

vargus (8027)

1

2 0 2 1 : 3 2 0 1 3 : 3 3

Alaealiste süütegude arv

Alaealiste arv vanglas:

Inimesed, kes peavad kuritegevust probleemiks oma riigis. Eurobarometer, 2021

734

3443

768

3164

2022 2023

-5,9%

Ü l e v a a d e 2 0 2 3 . a a s t a k o h t a

Kr iminaalpol i i t ika põhia lused 2030

Väärteod Kuriteod

2 . L A P S E D J A N O O R E D E I S AT U K R I M I N A A L J U S T I I T S S Ü S T E E M I VA AT E VÄ L J A , N O O R T E Õ I G U S R I K K U M I S E D VÄ H E N E VA D, TA G ATA K S E N O O R T E Õ I G U S R I K K U J AT E E A K O H A N E K O H T L E M I N E

Aasta jooksul kinnise lasteasutuse teenusel (KLAT) viibinud lapsed

102 A l a e a l i s t e k u r i t e g u d e a r v

( 2 0 2 3 )

( 2 0 2 2 : 7 3 4 )

768

7

3 3

2020 2021 2022

5

Vähem alaealisi kannab arestikaristust Alaealiste levinumad õigusrikkumised on vägivallakuriteod: enamasti kaklus või löömine, vargused, enamasti poevargused ja alkoholi tarbimine.

Kasvanud on narkootikumidega seotud süüteod (väärteod ja kuriteod) ja alkoholi tarbimine.

3.

01.02.2023 käivitus ESF+ projekt "Noorte korduvkuritegevuse ennetamine", mille eesmärk on soodustada ja edendada 14-29-aastaste õigusrikkumistaustaga noorte osalemist ühiskonnaelus, toetada nende iseseisvat toimetulekut, nende jõudmist õppetegevusse ja tööturule ning seal püsimist, et ennetada sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist.

Koolitati laste ja noortega töötavaid spetsialiste taastava õiguse, konfliktivahenduse, lastega suhtlemise oskuste, motiveeriva intervjueerimise, alaealiste ülekuulamise erisuste ja praktilise küsitlemise teemadel.

Esmase ennetuse arenduseks katsetati Tallinnas, Rakvere vallas ja Viimsis kogukonnapõhist ennetustöö mudelit, mis põhineb Islandi ennetusmudelil.

Rakendati "Ringist välja“ mudelit eriti keeruliste juhtumite korral, mille suureks lisandväärtuseks on  spetsialistide ja perekonna omavaheline koostöö. 

Viidi läbi täiendavaid kiusuennetustegevusi Eesti koolides SA Kiusamisvaba Kooli toel ning toetati õigusrikkumise taustaga noorte kooli ja tööle saamist läbi STEP programmi.

2023. aasta kevadel viidi Eesti üldhariduskoolides läbi rahvusvaheline noorte hälbiva käitumise uuring ISRD4. Tähelepanu väärivad kaks õigusrikkumiste liiki, mis näitavad tõusu: vargus poest või ostukeskusest ning narkootikumide müük ja vahendus.

A l a e a l i s t e s e a s k a s v a s h ü p p e l i s e l t n a r k o o t i k u m i d e k ä i t l e m i n e v ä i k e s e s k o g u s e s j a a l k o h o l i t a r b i m i n e . K õ i g e e n a m v ä h e n e s i d

k e h a l i s e v ä ä r k o h t l e m i s e g a s e o t u d k u r i t e o d , v ä ä r t e g u d e s t k e r g l i i k l e j a l i i k l u s n õ u e t e r i k k u m i s e d n i n g p i s i v a r g u s e d j a v a r a

k a h j u s t a m i n e . R e g i s t r e e r i t i ü k s t u l i r e l v a g a s e o t u d j u h t u m j a p a n d i t o i m e ü k s t a p m i n e ( 2 0 2 2 n i i s u g u s e i d j u h t u m e i d p o l n u d ) .

1470

2022 : 1260

n a r k o o t i k u m i d e k ä i t l e m i n e j a a l k o h o l i

t a r v i t a m i n e

2022: 113 2021: 123 2020: 121

30% R e t s i d i i v s u s k õ i g i

v a n g l a s t v a b a n e j a t e p u h u l  

Ü l e v a a d e 2 0 2 3 . a a s t a k o h t a

46%

26%

20%

20%

41%

24%

21%

18%

2019 2021

Vanglas karistuse lõpuni

kandnud

Tingimisi ennetähtaegselt

vabanenu

Šokivangistus

Elektr. valve vabanemise

järel

0 20 40

Kr iminaalpol i i t ika põhia lused 2030

Vanglast vabanenute retsidiivsus

Joonisel kajastuvad õigusrikkujad, kes mõistetakse kahe aasta jooksul uuesti süüdi. Nt mõistetakse süüdi 41% neist, kes vabanevad vanglast tähtaegselt, aga 21% šokivangistuse saanutest. Paljude kuritegude puhul (vägivald, vargused, joobes juhtimine jt) on retsidiivsuse peamiseks riskiteguriks alkoholi- või narkosõltuvus.

3 . E N N E TATA K S E K O R D U V K U R I T E G E V U S T, S H S Õ L T U V U S E S T J A VA I M S E T E R V I S E H Ä I R E T E S T T I N G I T U D Õ I G U S R I K K U M I S I , T Õ H U S TATA K S E K A R I S T U S P O L I I T I K AT J A T O E TATA K S E K U R I T E G E V U S E S T E E M A L D U M I S T

4.

51

43

T u g i t e e n u s e k a s u t a j a t e s t

j õ u d i s t ö ö h õ i v e s s e

22%

40 K i n n i p e e t a v a

k e s k m i n e v a n u s

49% S ü s t e m a a t i l i s e

v a r g u s e e e s t v a n g l a k a r i s t u s t

k a n d n u t e s t p a n e b 2 a j o o k s u l t o i m e

u u e k u r i t e o .

1,7% Eesti inimestest tunnistab, et on viimase aasta jooksul langenud vägivaldse ründe ohvriks

15% Eesti inimestest tunnistab, et ta on viimase aasta jooksul langenud kauba müügi või teenuse osutamisega seotud pettuse ohvriks.

Allikas: Justiitsministeerium. 2023. Ohvriuuring.

2019: 38,6

valdkonnaülese ennetuse koordineerimiseks loodud ennetusnõukogu koos alatöörühmadega on teinud tööd ennetuses ühtsete sõnumite ja suundade leidmisel. Kokku on saanud lähiaastate tegevusplaan, kus sees just ühist tähelepanu vajavad tegevused.

„Vanglast vabanenute jätkutugi“ programmi raames viidi läbi tööhõiveprogramm eesmärgiga õpetada vabanevatele kinnipeetavatele teadmisi ja oskusi, mille järele on tööturul suur nõudlus. See aitab vabanemisel leida omandatud kompetentsile vastav töö.

Juba mitmendat aastat viisime Koostöös TalTechi ja Tartu Ülikooli üliõpilastega viisime läbi korruptsiooni valdkonna tunde gümnaasiumites, 2023. aastal osales sellistes tundides üle 350 gümnaasiumiõpilase.

Riigikogule saadeti menetlemiseks tööalasest EL õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu, mis annab kaitse neile, kes EL õiguse rikkumisest teada annavad, ning aitab tööandjatel nii era- kui ka avalikus sektoris ilma suurema kära ja tähelepanuta rikkumistele reageerida ja tõhusalt piir panna.

Siseminister, justiitsminister, sotsiaalkaitseminister ja haridus- ja teadusminister allkirjastasid kokkuleppe koos tegevuskavaga, millest on seatud lähisuhtevägivalla ennetamise eesmärgid ja tegevused.

Valmisid olulised karistuspoliitika analüüsid, sh Vanemaealiste kuriteoohvrite analüüs, Lähenemiskeelu taotlemise ja kohaldamise analüüs, Analüüs ja ettepanekud kriminaalasjade menetlemise kiiremaks ja ökonoomsemaks muutmiseks, Korruptsioon Eestis 2023.

R e t s i d i i v s u s k õ i k i d e l õ i g u s r i k k u j a t e l

15%

Ühes kuus oli tugiisikuteenusel keskmiselt 51 inimest ja majutusteenusel 43 inimest (2023).2022: 33%Vangistuse mediaanpikkus:

Narkootikumidega seotud süüteo eest süüdi mõistetuid - 386

Eluvastase süüteo eest süüdimõistetuid - 230

Liiklussüüteo eest süüdi mõistetuid - 173

Vanglates on kõige enam:

4,25 a

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei [email protected] VV istungi päevakorrapunkt Vastavalt Riigikogu 12.11.2020 a otsuse p-le 9 teeb Vabariigi Valitsus Riigikogule ettekande kriminaalpoliitika põhialuste elluviimise kohta. Seoses ettekande esitamisega Riigikogu istungil 2.12.2024, edastame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks jaotusmaterjalid Riigikogu liikmetele ettekande lisana. Palume lisada 14. novembri Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda punkt: „Ettekanne „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimisest 2023. aastal“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister Lisad:

1. Jaotusmaterjalid – 4 lk 2. Protokollilise otsuse eelnõu

[email protected]

Meie 12.11.2024 nr 9-1/8019

EELNÕU

November 2024 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja Päevakorrapunkt nr … „Ettekanne „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimisest 2023. aastal" 1. Kiita heaks justiits- ja digiministri esitatud ettekande „„Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimisest 2023. aastal“ ülevaade. 2. Justiits- ja digiministril esineda punktis 1 nimetatud ettekandega Riigikogu täiskogu 2024. aasta detsembris toimuval istungil. 3. Justiitsministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument ministeeriumi veebilehel. Kristen Michal Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär