Vastuskiri

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Christian Veske Teie 08.10.2024 nr 2-5/42_2024

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise voliniku kantselei

[email protected] Meie 12.11.2024 nr 11-2/1128-2

Kultuuriministeeriumi tegevused EL

rassismivastase tegevuskava 2020 – 2025

elluviimisel

Lugupeetud Christian Veske!

Vastuseks Teie pöördumisele annan ülevaate Kultuuriministeeriumi ellu viidud meetmete kohta, mis

toetavad Euroopa Liidu rassismivastase tegevuskava 2020-2025 elluviimist.

Eestil puudub eraldiseisev rassismivastasuse tegevuskava. Euroopa Liidu Rassismivastase tegevuskava

2020-2025 elluviimise töögrupi tööd Eestis koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Kaudselt panustavad rassismivastasesse võitlusesse kõik Kultuuriministeeriumi vastutusalas kehtivad

strateegilised dokumendid. Kultuuriministeeriumi vastutusalas on kolm laiapindset poliitikavaldkonda:

kultuur, sport ja lõimumine.

Kultuuri arengukava „Kultuur 2030“ sätestab, et ligipääs kultuurile peab olema tagatud sõltumata inimese

erivajadustest, elukohast, vanusest, rahvusest, keeleoskusest, huvidest, võimekusest ja muudest

tingimustest. Arengukava eesmärk on, et Eesti kultuur on elujõuline, arenev ja maailmale avatud ning

kultuuris osalemine on loomulik osa iga inimese elus. Selleks suurendatakse kõikide inimeste ligipääsu

kultuurile (tegevussuunad 1.9 ja 1.10) ning toetatakse vähemusrahvuste aktiivset kaasamist Eesti

ühiskonna- ja kultuuriellu ning otsekontakte eri kogukondade vahel (tegevussuund 3.4).

Eesti spordipoliitika põhialuste kohaselt pakutakse spordi korraldamisel tegevusi, mis on kõigile avatud ja

atraktiivsed ning aitavad luua kontakte olenemata inimeste sotsiaalsest taustast, vanusest, soost, rahvusest

ning kehalisest ja vaimsest võimekusest.

Lõimumise valdkonnas järgib Kultuuriministeerium arengukava „Sidusa Eesti arengukava 2030“, mis

seab eesmärgiks ebavõrdsuse vähendamise, võrdsed võimalused kõigile, kaasamise ja avatud

ühiskondlike hoiakute kujundamise.

Täpsema ülevaate elluviidud tegevustest lõimumisvaldkonnas leiate lisast 1.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Eda Silberg

kultuurilise mitmekesisuse asekantsler

Lisa 1 8 lehel.

Anne-Ly Reimaa 6282217 [email protected]

1

Lisa 1

Kultuuriministeeriumi tegevused EL rassismivastase tegevuskava 2020-2025 elluviimisel

1. Kultuuriministeeriumi roll EL rassismivastase tegevuskava elluviimisel

Kultuuriministeeriumi roll on aidata kaasa kultuuri-, spordi- ja lõimumisvaldkonna arengukavade kaudu

ebavõrdsuse vähendamisel ühiskonnas, suurendada võrdseid võimalusi kõigile, anda panus kaasamisele

poliitikakujundamises ja avatud ühiskondlike hoiakute kujundamisele.

Vastavalt Kultuuriministeeriumi põhimäärusele1 juhib ministeerium riigi kultuuri-, spordi- ja

muinsuskaitsetööd, edendab kunste, kultuurieksporti ja loomemajandust ning koordineerib riigi

meediapoliitikat, audiovisuaalpoliitikat ja lõimumispoliitikat. Riiklik kultuuripoliitika lähtub Eesti

Vabariigi põhiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi

aegade. Lõimumispoliitikaga tegeleb ministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse osakond (edaspidi

KMO), mille ülesandeks on tagada lõimumise valdkonna poliitika kujundamine ja koordineerida selle

elluviimist ning toetada Eestis elavate rahvusvähemuste ja hõimurahvaste kultuurielu arengut ning

väljaspool Eestit elavate rahvuskaaslaste tagasipöördumist ja kohanemist. KMO esindaja kuulub

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna koordineeritud Eesti Euroopa

Liidu Rassismivastase tegevuskava 2020-2025 elluviimise töögruppi.

2. Milliseid rassismivastaseid meetmeid on Kultuuriministeeriumi vastutusalas

ajavahemikul 2020 – 2024 ellu viidud?

Kultuuriministeeriumi haldusalas puuduvad rassismi ja rassilise diskrimineerimise vastu võitlemine

õigusaktid.

Eesti on ellu rakendanud kolm riiklikku lõimumisvaldkonna arengukava: Integratsioon Eesti ühiskonnas

2000-2007, Eesti lõimumiskava 2008-2013 ning valdkondlik arengukava Lõimuv Eesti 2020. Antud

ülevaateperioodil viiakse ellu Sidusa Eesti arengukava 2021–2030. Kesksel kohal kõigis

lõimumisvaldkonna arengukavades on olnud ühiskonna sidususe suurendamine, vastastikuse sallivuse

ja üksteisemõistmise edendamine kõigi Eesti elanike vahel ning võrdsete võimaluste loomine vabaks

eneseteostuseks. Arengukava elluviimisega aidatakse vähendada sotsiaalset segregatsiooni ja toetada

sidusa ühiskonna jaoks erinevaid olulisi tahke, sh võitlust vaenukõnega ja rassismiilmingutega, rassilise

diskrimineerimise vastu võitlemist kogu ühiskonnas.

Kehtivas Sidusa Eesti arengukavas 2021-2030 keskendutakse lõimumise, sh kohanemise, üleilmse

eestluse, kodanikuühiskonna ning rahvastikuarvestuse edendamisele, mis on peamiselt

Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi ja Väliministeeriumi valitsemisalas, kuid eesmärkide

saavutamisele aitavad kaasa lisaks teised ministeeriumid (Haridus- ja Teadusministeerium,

Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Justiitsministeerium) oma

tegevustega.

Sidusa Eesti arengukava üldeesmärk on, et Eesti on kestlik rahvusriik, kus kõigil on hea elada. Eesti

inimesed on koostöömeelsed, jagavad ühist Eesti kultuuriruumi, väärtustavad Eesti riiki ja tunnevad

ühtekuuluvust, sõltumata emakeelest, kultuuritaustast või elukohast. Mitmekesises Eestis jagavad kõik

inimesed demokraatlikke väärtusi ja kannavad ühist Eesti identiteeti. Riigi tegevus on inimesekeskne ja

toetab kogukondade arengut. Kõik inimesed tunnevad, et nad on väärtustatud ja kaasatud. Eesti inimesed

soovivad oma elu Eestiga siduda, nad osalevad aktiivselt kogukondlikus ja ühiskondlikus elus ning

aitavad kaasa riigi arengule.

1 Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/114062022001?leiaKehtiv

2

Eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele suunatud lõimumis-, sh kohanemisvaldkonnas näeb kava ette 6

tegevussuunda:

1) Tänapäevaste, nutikate ja tulemuslike kohanemis- ning lõimumisteekondade arendamine; 2) Ühine,

arusaadav ja usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum; 3) Ühtekuuluvustunnet toetavate

sotsiaalsete kontaktide soodustamine; 4) Uuendusmeelse ja vastutustundliku tööturu toetamine;

5) Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine; 6) Kohaliku tasandi toetamine ja

sektoriüleste partnerlussuhete arendamine.

Arengukava eesmärgid viiakse ellu Lõimumis, sh kohanemisprogrammi raames, mille kinnitab

valdkonna minister igal järjestikusel aastal. Hetkel viiakse ellu Lõimumis-, sh kohanemisprogrammi

2024-2027.2

Rassismivastasesse võitlusesse panustab Kultuuriministeerium lõimumisvaldkonnas järgmiste

meetmetega.

 Rassiliste ja etniliste stereotüüpide vähendamine meedia, kultuuri ja spordi kaudu

Sidusa Eesti arengukava 2021-2030 eesmärkide saavutamiseks ja anti-rassismiga seoses on kavandatud

lõimumisvaldkonnas tegevusi ESF+ rahastatud meetmes „Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-,

sealhulgas kohanemisteemadel“, mille raames korraldatakse avalikkusele suunatud teavituskampaaniad,

et eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed oleksid neile pakutavatest lõimumis-, sealhulgas

kohanemisteenustest teadlikud ning et ühiskonna liikmete hoiakud oleksid lõimumist, sh kohanemist

toetavad.

Kultuurministeerium tellis ESF+ rahastusel ristmeediaprogrammi, mille eesmärk on tuua esile Eesti

kultuuriline mitmekesisus selle erinevates ilmingutes ning soodustada tihedamaid kontakte erineva

kultuuri- ja rändetaustaga kogukondade ja inimeste vahel. Ka ristmeediaprogrammi osalejate seas on

väga erinevate rahvuste ja rasside esindajaid. Ristmeediaprogrammi materjalid avaldatakse alates 2024.

a. novembrist kuni 2025. a. suveni.

2024. aastal korraldas Kultuuriministeerium kultuurilise mitmekesisuse teema-aasta raames

teavituskampaania eesmärgiga tutvustada Eestis elavate eri rahvaste mitmekesist kultuuri ja traditsioone

ning Eesti oma unikaalseid kultuuriruume ja kogukondi ning kujundada Eesti elanike lõimumist

toetavaid hoiakuid.

Ränne, aga ka üldisem globaliseerumine, näiteks sotsiaalmeedia kaudu, on muutnud kohalike

kogukondade hoiakuid ja kaasanud kaudselt, sh sotsiaalmeedia jälgimise kaudu, globaalsetesse

konfliktidesse. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) toel korraldasid

Kultuuriministeerium ja Siseministeerium 13.11.2024 Tallinnas rahvusvahelise ühepäevase

koolitusseminari "Globaalsed konfliktid kohalike mõjudega: miks välismaailm tuleb meie koduõuele ja

miks see peaks meile korda minema" Eesti ajakirjanikele. Koolitusseminari eesmärk oli anda kriitiline

sissevaade tänapäeva sotsiaalse sidususe ja lõimumise uuringutesse, kuidas avatud demokraatlikku

ühiskonda saab õõnestada ja rünnata vägivaldse äärmusluse, rassismi ja sotsiaalsete konfliktide kaudu.

Venemaa täiemahulise agressiooni tagajärjel Ukrainas on Eesti meediamaastikul toimunud olulised

muutused. Vabariigi Valitsuse otsusega said neli Eesti venekeelset erameediakanalit (Postimees, Delfi,

Delovyje Vedomosti ning Põhjarannik) aastatel 2022 - 2024 täiendavat riiklikku toetust: 2022. aastal

eraldati kvaliteetse venekeelse ajakirjandusliku sisu loomiseks erameediakanalitele 1,3 miljonit ning

2023. ja 2024. aastal 1 miljon eurot.

2 Lõimumisprogramm2024-2027: https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2020-

10/L%C3%B5imumisprogramm%202021%E2%80%932024.pdf

3

Kuulatavaim ja originaaltoodangu mahult suurim venekeelne ERR-i avalik-õiguslik raadiojaam on

Raadio 4. Lisaks venekeelsetele saadetele edastab Raadio 4 saateid ukraina ja valgevene keeles. Kord

kuus on eetris saated aserbaidžaani, tatari ja tšuvaši keeles ning kolm korda kuus juudi kultuuri kajastav

saade.

Rahvusringhäälingu seaduse kohaselt tegutseb ERR-i juures eetikanõunik, kes jälgib ERR-i tegevuse

vastavust ajakirjanduse kutse-eetikale ja tavadele, vaatab läbi ERR-i saate või programmi sisu kohta

esitatud vastulaused ja vaidlustused ning jälgib programmi tasakaalustatust.

Kultuuriministeerium toetab rahvusvähemuste kultuuriseltse rahvusvähemuskultuuride säilitamisel,

arendamisel ja laiemal tutvustamisel. Peamised toetusmeetmed rahvusvähemuste kultuurühendustele

jagunevad kolmeks: rahvusvähemuste katusorganisatsioonide toetused, rahvusvähemuste

kultuuriseltside projektide toetusmeede ning rahvusvähemuste kultuuriautonoomia seaduse alusel

eraldatav toetus. Tegevustoetust saavad 17 katusorganisatsiooni ja nende kaudu 258 kultuuriseltsi

Integratsiooni Sihtasutuse (edaspidi INSA) kaudu e kolmeaastaste raamlepingute alusel.

Kultuuriautonoomia seaduse alusel tegutseb Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus.

Kultuuriministeerium koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskusega valmistas 2022. aastal ette

kultuurharidusliku kultuurisaadiku programmi, millega pakuti Ida-Virumaa koolide 6.-12. klasside

õpilastele ja nende õpetajatele eesti kultuurist osasaamise võimalusi Eestimaa eri paigus.

Kultuurisaadiku programm võimaldas 2023. a Ida-Virumaa koolide õpilastele tutvuda Eestit kultuuriga

hõlmates nii teatri- kui muuseumikülastusi.

Kultuuriministeeriumi kaudu eraldatud riigieelarvelistest vahenditest toetab INSA kultuuri- ja

spordivaldkonna koostööprojekte, mis aitavad luua eri kultuuritaustaga inimeste igapäevaseid kontakte,

soodustada omavahelist suhtlust ning suurendada eesti kultuurist ja inforuumist osasaamist.

Erakorralise taotlusvooruna avati 2023. aastal Kultuuriministeeriumi toel Ida-Virumaa lõimumist toetav

kultuuri- ja spordisündmuste taotlusvoor, mille rakendajaks oli INSA. Taotlusvooruga toetati

kontserdisarju, filmifestivale, spordivõistlusi ja liikumisharrastust toetavad tegevusi eesmärgiga

suurendada eri kultuuri- ja keeletaustaga inimeste vahelisi kontakte.

 Oluliste rassismiga seotud mälestuspäevade tähistamine

Alates 2003. aastast tähistatakse 27. jaanuaril rahvusvahelist holokausti mälestuspäeva koostöös

kohaliku juudi kogukonnaga.

Holokausti mälestamistseremooniad toimuvad igal aastal 5. septembril Kalevi-Liival ja 19. septembril

Kloogal, kus aastatel 1942–1943 mõrvati juute ja romasid.

Roma genotsiidi ohvreid mälestatakse 2. augustil, romade holokausti mälestuspäeval, mille Euroopa

Parlament kuulutas välja 2015. aastal. Romade holokausti mälestuspäeva mälestustseremooniatel

osalevad Eesti romad, juudi kogukonna ja valitsusasutuste esindajad.

Eesti on allkirjastanud Viini deklaratsiooni antisemitismivastase võitluse koostöö tõhustamise ja

antisemiitlikest intsidentidest teatamise julgustamise kohta 2022. aastal.

Antisemitismivastaste meetmete kontseptsiooni koostas Siseministeerium ja dokumendi kinnitas Eesti

valitsus 2021. aastal. Kontseptsiooni aluseks on Euroopa Liidu Nõukogu 6. detsembri 2018. aasta

avaldus, mis käsitleb antisemitismi vastu võitlemist ja turvalisust puudutava ühise lähenemisviisi

väljatöötamist, et paremini kaitsta juudi kogukondi ja institutsioone Euroopas. Kultuuriministeeriumi

esindaja kuulub Siseministeeriumi antisemitismivastaste meetmete töögruppi.

27. jaanuaril 2022 avati Liiva kalmistul holokaustiohvrite memoriaal holokaustiohvritele, kes hukati

mälestuspaiga lähedal 1941. aastal.

4

2023. aastal loodi Eesti Mälu Instituudi poolt portaal https://nazismvictims.ee/, mis jagab teavet

holokausti kohta okupeeritud Eestis aastatel 1941–1944. Veebileht on eesti, inglise ja vene keeles ning

mõeldud laiale publikule, sh üldhariduskoolidele ja ajaloohuvilistele.

Eesti Juudi Muuseum on saanud riigieelarvelisi projektitoetusi 2023. a. ja 2024. a.

 Kaasamise ja teadlikkuse peavoolustamine lõimumisvaldkonnas

Toetamaks Eestisse elama asuvate välismaalaste kiiret ja mugavat kohanemist kohaliku eluoluga ning

esmaste, iseseisvaks toimetulekuks vajalike teadmiste ja oskuste omandamist pakutakse kuni viis aastat

Eestis elanud välismaalastele kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“.

Programm koosneb kohanemiskoolitusest ja algtaseme keeleõppest ning on osalejatele tasuta. See on

kohustuslik rahvusvahelise kaitse täiendava kaitse ja ajutise kaitse saanud isikutele, teiste jaoks on

osalemine vabatahtlik. Programmis on baasmoodul, rahvusvahelise kaitse saaja moodul

(pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa ja ajutise kaitse saaja osa), töömoodul,

ettevõtlusmoodul, õppimismoodul, teadusmoodul ja perekonnamoodul. Kõiki mooduleid pakutakse ka

veebis, mis parendab koolituste kättesaadavust ka suurematest linnadest väljaspool elavatele inimestele.

Eelmise Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) perioodi jooksul arendati välja mitmed uussisserändajate

tugivõrgustiku teenused. Neist olulisemad on Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)

migratsiooninõustamine, perearsti leidmise teenus, KOV-ide rändekoordinaatorite rakendamine,

sotsialiseerimisürituste korraldamine uussisserändajatele, uussisserändajate vabatahtlikus tegevuses

osalemise soodustamine, kriisi- ja ohvriabi teenus ning koostöös Eesti Töötukassaga karjääri ja

enesearengu teemalised grupinõustamised.

Eraldi tähelepanu pööratakse rahvusvähemusorganisatsioonide võimestamisele tõstmaks nende

teadlikkust olemasolevatest teenustest (nagu kohanemisprogramm, migratsiooninõustamine,

tööinspektsiooni teenus jne), et nad oleksid kompetentsed oma rahvuskaaslasi vajadusel sobiva teenuse

juurde suunama.

Uussisserändajate sujuvaks suunamiseks kohanemisprogrammi töötati välja andmevahetuslahendus

PPA halduses oleva registri ning Kohanemisprogrammi halduri koolituste registri vahel. Esialgne

andmevahetuslahenduse versioon lansseeriti 2016. a. Uus andmevahetuslahendus valmis 2022. a.

alguses.

2024. a. alguses lansseeriti riigiportaalis eesti.ee infoteenus „Eestis kohanemine“, mis koondab ühte

kohta kogu vajaliku info uussisserändajatele mõeldud olemasolevatest teenustest. Infoteenus

„Kohanemine Eestis“, koosneb seitsmest osateenusest: elukoha registreerimine, perearsti leidmine,

kohanemisprogramm, juhiloa vahetus, eesti keele õpe, alus- ja üldharidus ning peretoetused. Infoteenus

arendatakse tulevikus proaktiivseks sündmusteenuseks.

Seoses Venemaa sõjalise agressiooni hoogustumisega Ukrainas 2022. aasta veebruaris on Eesti vastu

võtnud hulgaliselt sõjapõgenikke. Eesti riik pakub sõjapõgenikele erinevaid kohanemist toetavaid

tugiteenuseid, mh kohanemisprogrammi, mis annab baasteadmised Eesti riigi ja ühiskonna toimise

kohta ning võimaluse õppida algtasemel eesti keelt.

 Digipöörde ja uute tehnoloogiate kasutamise arendamine

2022. aastal toimus rahvusvähemustele mõeldud kultuuri digihäkaton, kus rahvusvähemuste

organisatsioonid ja vabaühendused otsisid inspiratsiooni ja mooduseid, kuidas oma rahvuskultuuri

digitaliseerida. Parimaid projekte premeeriti rahaliselt.

5

31.05.2024 allkirjastasid Riigi Tugiteenuste Keskus ning Šveitsi Konföderatsiooni suursaadik Tallinnas

lepingu, mille raames toetatakse aastatel 2024-2028 sotsiaalse kaasatuse suurendamist Eestis kokku

ligikaudu 23 miljoni euroga3. Toetusmeetme eesmärk on parandada Eestis elavate, eelkõige eri keele-

ja kultuuritaustaga inimeste võimalusi Eesti ühiskonnas aktiivsemaks osalemiseks. Keskendutakse

lõimumise, sh kohanemise, hariduse, sotsiaalhoolekande teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi

parandamisele ning sotsiaalse innovatsiooni edendamisele.

Kultuuriministeeriumi tegevused toetusmeetmes keskenduvad kultuurilisele ja keelelisele lõimumisele:

valmistatakse ette lõimumisvaldkonna digipööret, kaasatakse vabatahtlikke lõimumisvaldkonna

tegevustesse ning arendatakse kohanemise, sh keeleõppe nõustamisteenust. Samuti viiakse ellu Eesti

kultuuriruumi tutvustavaid tegevusi ning luuakse meediapädevuse programm. Plaanis on luua

meediakirjaoskuse programm täiskasvanutele, mis toetab teisest rahvusest täiskasvanute teadmisi Eesti

meediaruumist ning aitab suurendada sihtrühma oskust tarbida professionaalset meediat, sealhulgas

oskusi analüüsida tekste ja nende tonaalsust, päritolu ja objektiivsust. Samuti on kavas koostada

meediakirjaoskust toetavaid digitaalseid õppematerjale.

Programmis osalevad Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium ning

Kultuuriministeerium, kes juhib koostööprogrammi koostamist ja elluviimist. Koostööprogrammi

riiklik koordineerimisüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. Läbivalt kaasatakse tegevustesse partnerina

Berni Rakendusteaduste Ülikool. Programmi elluviimine on planeeritud aastatele 2024-2027.

 Haavatavate rühmade, sealhulgas romade ja teiste rassilise või etnilise vähemuse

taustaga inimeste kaasamine

Kultuuriministeerium kujundab lõimumispoliitikat koostöös rahvusvähemuste kultuurinõukoja ja Ida-

Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümarlauaga. Kultuurinõukoja liikmeteks on ka kultuuriomavalitsuste

ja roma organisatsiooni esindajad. Nõukoda ja ümarlaud arutavad ja annavad oma arvamusi kõigis

lõimumist ja rahvusvähemuskultuure puudutavates küsimustes aga ka muudes aktuaalsetes teemades,

näiteks Ukraina sõjapõgenike abistamine, arengukavade ja programmide koostamine või uuendamine

jm.

Rahvusvähemuste kultuuriseltside esindajatele korraldatakse ümarlaudu ja seminare, koolitus- ja

nõustamistegevusi. INSA korraldab koostööpäevakuid vähemuskultuuride ühingutele ja eesti

kultuuriühingutele.

Romade lõimumisküsimustega tegelemiseks ja teabe koordineerimiseks tegutseb Kultuuriministeeriumi

juures edasi romade lõimumise nõukoda. Nõukotta kuuluvad eri ministeeriumide esindajad, mistõttu on

nõukojal laiapõhjaline kompetents romade lõimumisküsimuste käsitlemiseks. Vajadusel saab kutsuda

koosolekule eksperte teistest valdkondadest.

Eesti ei ole vastu võtnud eraldiseisvat romade lõimumisstrateegiat. Romade lõimumist toetavad

erimeetmed on kajastatud Sidusa Eesti arengukava 2021-2030 lõimumis-, sh kohanemisprogrammis.

Meetmete eesmärgiks on suurendada avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide teadlikkust

romade kogukonnast, võimestada roma kogukonna liikmeid nende sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks

ning arendada välja roma mentorteenus.

Eesti on ellu viinud perioodil 2017-2023 kolm romadele suunatud projekti (ESTROM 1, ESTROM 2 ja

ESTROM3) Euroopa Liidu kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi rahastusel

eesmärgiga toetada romade lõimumist. Projekti tegevused olid suunatud eelkõige roma noortele ja roma

naistele, aga ka kõigile teistele sidusrühmadele nagu asjassepuutuvad ministeeriumid ja kohalikud

omavalitsused, romadega töötavad pedagoogid ning kogu Eesti ühiskond. Viimase projekti (ESTROM

3 Pressiteade 31.05.2024: https://www.rtk.ee/uudised/eesti-sveitsi-koostoos-toetatakse-sotsiaalset-kaasamist-pea-

23-miljoni-euroga

6

3) perioodil 2021-2023, korraldas Kultuuriministeerium 17 romadele suunatud koolitust koostöös Eesti

romade organisatsiooniga, 4 roma päeva kontserti (2 Tallinnas ja 2 Valgas), 2 roma holokaustipäeva

mälestusüritust ning viis läbi kohtumised kohalikes omavalitsustes.

2020. aasta juunis käivitati Valga vallas Kultuuriministeeriumi rahastusel ja INSA koordineerimisel

roma mentoriteenus, mille eesmärk on sotsiaalsete lõhede ületamine romade ja muu ühiskonna vahel

ning romade lõimumisele igakülgne kaasa aitamine. Alates 2022. aastast rahastab pooles mahus

mentorteenust lisaks Kultuuriministeeriumile ka Haridus- ja Teadusministeerium. Mentorteenuses

pööratakse tähelepanu eelkõige koostööle roma perekondade ja haridusasutuste vahel. Mentorteenuse

tulemusena astub igal aastal rohkem lapsi lasteaeda. Peaaegu kõik roma lapsed ja noored, kes peavad

käima koolis, järgivad koolikohustust, ning üha enam on noori, kes oma haridusteed pärast põhikooli

või ka gümnaasiumi lõpetamist jätkavad.

Alates 2023. aasta aprillist on INSA üksusena avatud Valga Roma Noortekeskus. Keskus toimib osana

mentorteenusest ja seal korraldatakse erinevad romadele suunatud üritusi ja tegevusi. 2024.a. seisuga

tegutsevad Eestis aktiivselt kaks roma MTÜ-d: Euroopa Romade Foorum Eestis (asutatud 2012. a.

Tallinnas ) ja Shukar Roma (asutatud 2024. a. Valgas).

2020. aastal alustas Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel tegevust Tallinna Roma Kultuurikeskuses

tegutsev romade huvikool, kus Tallinna ja lähiümbruse roma taustaga lapsed ja noored saavad õppida

roma keelt ja kultuuri. Kord nädalas saadakse kokku oma ruumides ja kord kuus korraldatakse mõni

väljasõit, millega saavad liituda ka lapsed väljastpoolt Tallinna.

Kultuuriministeerium on regulaarselt tellinud Eesti Statistikaametilt statistilise uuringu (viimati 2024.

a), mis annab informatsiooni muuhulgas romade haridustaseme, eluruumide ja nende tehnovarustuse,

samuti tööhõive määra kohta. Üle 15-aastaste romade kõrgeim lõpetatud haridustase ning tööhõive määr

on näitajad, mis kuuluvad lõimumisprogrammi mõõdikute hulka ja neid seiratakse regulaarselt.

Moslemikogukonna suurenemisega Eestis on kogukond ise loonud lastele koraani, kombestiku ja

araabia keele õppimise tingimused. Kaalutakse ka islamikooli rajamist. Hinnanguliselt on Eesti

moslemikogukonnas koolieas lapsi 500 ja 600 vahel. Eesti ühiskonna seisukohast laste sulandumine

Eesti ilmalikku ühiskonda ja kooliruumi ning siinsesse komberuumi äärmiselt tähtis lõimumise

seisukohast, et vältida Eestis separaatse ja riik riigis moslemiühiskonna teket, mille negatiivseid

tagajärgi on olnud näha mitmel pool mujal Euroopas.4 Moslemikogukonnaga on püütud luua kontakti

eesti keele õppe eesmärgil. Kuigi tervikuna saab moslemikogukonda hinnata rahumeelseks, esinevad

kogukonnas siiski suureneval määral mõningad negatiivsed arengusuundumused. Näiteks on täheldatav

uussisserändajate madal kohanemise tase, vähene tahe õppida eesti keelt ja sobituda Eesti kombestikuga.

 Koostöö kõigi tasandite poliitikakujundajatega ja osalejatega

Sidusa Eesti arengukava 2021-2030 üks olulistest tegevussuundadest on kohalikul tasandil toimuvate

algatuste avatuse (st ühisloome ja osalusvõimalused) suurendamine eri keele- ja kultuuritaustaga

inimestele. Selleks toetatakse KOV-e eesti keelest erineva emakeelega inimeste suuremat kaasamist

kohaliku tasandi algatustesse; toetatakse eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste osalemist erinevates

kodanikuühendustes; ning toetatakse rahvusvähemuste kultuuriseltside aktiivset kaasamist eestikeelsete

üleriigiliste katusorganisatsioonide ja esindusorganisatsioonide töösse.

2023. aastal käivitus ESF+ tegevus „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas

kohanemise teenuste pakkumisel“, mille elluviijaks on Eesti Linnade ja Valdade Liit (edaspidi ELVL)

ning partneriteks on kohalikud omavalitsused (praegusel hetkel Tartu, Tallinn, Rakvere, Pärnu,

Saaremaa vald, liitumas on Haapsalu, Kohtla-Järve ja Jõhvi). Meetme eesmärk on võimestada kohalikke

omavalitsusi, et suurendada nende suutlikkust pakkuda kvaliteetseid kohanemise teenuseid

4 KAPO aastaraamat 2023-2024, lk 37.

7

uussisserändajatele, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele ja tagasipöördujatele. Näiteks

arendatakse nõustamisteenust ja parandatakse mitmekeelse info kättesaadavust, sealjuures on oluline

roll sihtrühma kaasamisel teenuste arendamise protsessi.

Alates 2019. aastast on toetatud erinevaid vabaühendusi uussisserändajate vabatahtlikku tegevusse

kaasamisel. Partnerluses MTÜga Külaliikumine Kodukant arendati vabatahtlikus tegevuses

osalemisvõimalusi pakkuva veebiplatvormi www.vabatahtlikud.ee keskkond vene- ja ingliskeelseks.

2024. aasta lõpus käivitub ESF+ toetusmeede „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste

toetamine“, mille elluviijaks on Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakond. Meetme

eesmärk on suurendada uussisserändajate, eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate

osalust kogukondlikes tegevustes, eelkõige kohalikes piirkondlikes ettevõtmistes, mis tugevdab

kultuuridevahelist mõistmist ja kogukonna ühtekuuluvustunnet ning vähendab sotsiaalset tõrjutust.

Kogukondlikke koostöötegevusi korraldavad kaks partnerit: Integratsiooni Sihtasutus (Ida-Virumaal) ja

Eesti Rahvakultuuri Keskus (ülejäänud Eesti piirkondades). Viimase juurde asuvad tööle ka

piirkondlikud mentorid, kelle ülesandeks on soodustada koostöökontakte ja nõustada kohalikke

kogukondi. Lisaks pakub Kodaniku Ühiskonna Sihtkapital üle Eesti vabaühendustele

arenguprogrammi, mille eesmärk on suurendada nende võimekust kaasata sihtrühma kogukondlikesse

tegevustesse.

 Rassilise või etnilise päritolu alusel eristatud andmete kogumine

Etnilise päritolu alusel eristatud andmete kogumiseks teeb Kultuurministeerium koostööd

Statistikaameti ja Rahvastikuregistriga.

Andmed kogutakse ka rakenduslike uuringutega, näiteks uuring „Eesti keele õpe kolmandate riikide

kodanikele“.5 Lisaks viiakse läbi ESF/ESF+ andmekorjed seoses keeleõppe ja kohanemisprogrammiga.

Iga kolme aasta järel tellib Kultuuriministeerium arengukava tulemuste jälgimiseks süvauuringu, Eesti

integratsiooni monitooringu (lühendina EIM) 6. Viimane, arvult üheksas monitooring viidi läbi 2023.

aastal, selle andmed avaldati 2024. a. märtsis.

EIM-i raames on uussisserändajate kohta kvantitatiivselt andmed kogutud aastatel 2011., 2015., 2017.,

2020. ja 2023. aastal. Uussisserändajateks on kohanemisprogrammi järgi vähem kui viis aastat Eestis

elanud välismaalased, 2023. a. uuringus laiendati seda piiri kümne aastani ehk alates 2013. aastast sisse

rännanud Euroopa Liidu (EL) ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ning kolmanda riigi kodanikele

(KRK), et hinnata ka seda, kuidas läheb varem sisserännanud inimestel. Sihtrühmaks olid vähemalt 15-

aastased sisserändajad. Selle sihtrühma koosseis on mitmekesine ning see hõlmas ka Ukrainas 2022.

aastal puhkenud sõja tõttu Eestisse tulnud põgenikest tingituna toimunud olulisi muutusi. EIM 2023 tõi

esile, et 85% uussisserändajatest on oma eluga tervikuna väga või küllaltki rahul. Elukvaliteeti Eestis

hindavad palju paremaks eelkõige kolmanda riigi ja muude riikide kodakondsusega sisserändajad,

samas kui Euroopa Liidu kodakondsusega inimesed annavad keskmisest osaliselt madalamaid

hinnanguid.

Lisaks on ESF+ toel loomisel Kultuuriministeeriumi ja Statistikaameti koostöös juhtimislauad rände- ja

lõimumisalase statistika kättesaadavuse parandamiseks ja statistika paremaks visualiseerimiseks,

2021. a rahvaloenduse andmetel elab Eestis 211 rahvuse esindajat7. 69% riigi elanikkonnast on rahvuselt

eestlased, 24% venelased, 2% ukrainlased, 0,9% valgevenelased ja 0,6% soomlased.

5 Eesti keele õpe kolmandate riikide kodanikele. Balti Uuringute Instituut, 2022: https://www.ibs.ee/wp-

content/uploads/Eesti-keele-ope-kolmandate-riikide-kodanikele.pdf 6 Eesti ühiskonna lõimumismonitooring https://www.kul.ee/EIM2023 7 Statistikaameti andmeil on 2024. a. Eestis 216 eri rahvuse esindajat.

8

Läbiviidud rahvaloenduse andmetel elab Eestis 676 roma8 (0,05% rahvastikust), kõige arvukamalt Läti

piiriäärses Valga vallas: 202, Tartus 65, Pärnus ja Narvas 45, Tallinnas 47, Kohtla-Järvel 30, Kohila

vallas 17, Peipsiääre vallas 15 ja Paides 14 roma. Teiste omavalitsuste territooriumidel elab romasid

vähem kui 10 inimest.

Eestis elab Statistikaameti andmeil seisuga 01.01.2024 2013 juudi rahvusest isikut.

2021. a rahvaloenduse andmetel oli Eestis 5800 üle 15-aastast moslemit. Eesti moslemikogukond on

jätkuvalt kasvav ning muutumas etniliselt üha mitmekesisemaks ja eripalgelisemaks.

Rahvastikuregistril põhinevad kodakondsuse andmed seisuga 01.01.2024 näitavad Aafrika riikidest

suurimana kogukonnana Eestis resideeruvaid Nigeeria kodakondseid – kokku 1188 inimest. Aasia

riikidest paistavad silma India kodakondsed - 1558 inimest. Pakistani kodakondsusega on 692 inimest,

Türgi kodakondsusega 960 inimest, Aserbaidžaani kodakondsusega on 821 inimest.

 Mitmekesisuse aktsepteerimise edendamine

Iga aasta 24. septembril tähistatakse Eestis traditsiooniliselt rahvuste päeva, mis meenutab Eestimaa

Rahvuste Foorumi esmakordset kogunemist 1988. aastal ning on pühendatud kõigile Eestimaal elavatele

rahvustele. Eesti eri paikades toimuvad alates 2005. a rahvuste päevale pühendatud kontserdid, näitused,

loengud ja töötoad, kus tutvustatakse erinevate rahvuste kultuuripärandit.

Kultuuriministeerium kuulutas 2024. aasta Kultuuririkkuse teema-aastaks, mille eesmärk on tutvustada

Eestis elavate eri rahvaste mitmekesist kultuuri ja traditsioone ning Eesti oma unikaalseid kultuuriruume

ja kogukondi. Kultuuririkkuse aasta korraldamist koordineerib INSA. Teema-aasta raames on üle Eesti

toimunud arvukalt suuremaid ja väiksemaid üritusi, mille raames on tutvustatud ja tähistatud erinevate

Eestis elavate rahvuste kultuuri ja traditsioone.

3. Millised on planeeritud tegevused aastaks 2025?

Lõimumisvaldkonnas on seatud 2025. a. neli prioriteeti: 1) avalikkusele ja poliitikakujundajatele

mõeldud juhtimislaua loomine, mis annab ülevaate rände- ja lõimumisvaldkonna põhinäitajatest; 2)

kohanemisprogrammi personaliseeritumaks ja ligipääsetavamaks muutmine, sh infoteenuse „Eestis

kohanemine” täiemahuliseks sündmusteenuseks arendamine; 3) jätkame Ukraina sõjapõgenikele

kohanemisprogrammi, sh eesti keele õppe pakkumist ning Ukraina noorte toetamist; 4) KOV-ide

võimestamine lõimumis-, sh kohanemisteenuste arendamisel.

Jätkatakse kõiki uussisserändajatele suunatud tegevusi, sh keeleõpet, samuti rahvusvähemuste

kultuuriseltside toetamist ja meediakampaaniaid ja -tegevusi, pööratakse tähelepanu digipöördega

kaasnevate võimaluste arendamisele lõimumisteenustes, romade kaasamist, holokausti mälestamist ja

sellega seotud teavitusüritusi, osalust antisemitismiga võitlemise töörühmas.

8 Statistikaameti andmetel 01.01.2024 seisuga elab Eestis 650 roma, kes moodustavad 0,05% Eesti rahvastikust.

Romasid elab enim Valga vallas (209). 37% romadest on Eesti kodanikud, 42% Läti kodanikud, 13% Venemaa

Föderatsiooni kodanikud, 7% on kodakondsuseta, kuid omavad kodanikega sarnaseid õigusi ning 0,6% muu riigi

kodakondsusega roma.