2
tekitanud neid ise, kuid rohkem sinikatest ei rääkinud. ta ole kunagi kurtnud, et ema tema vastu
vägivaldne oleks. Tegelikult ei kurdagi laps kunagi, v.a see kord, kui ta rääkis rihmaga löömisest.
Kahtlustatava xxx ülekuulamise protokolli kohaselt ta oma süüd ei tunnista – laps ise on agressiivse
iseloomuga. Isapoolse vanavanaema juurest tulles käitub ta alati ohjeldamatult – ei kuula sõna, viskub
põrandale, hüsteeritseb, tõukab teda endast eemale. ta nendib, et on andnud pepule lakse. Nende
eesmärgiks oli last korrale kutsuda, mitte talle haiget teha. Xxx ei mäleta, et ta oleks last rihmaga
löönud. Viimasel korral märtsikuus lõi last rihmaga vastu tuharaid. Üks kord, kui kruusi katki tegi,
lükkas teda õlgadest ja ta kukkus põrandale ja sai jalale marrastuse. ta olevat laste kasvatamise koha
pealt lihtsalt range. ta tunnistab, et ei osanud sõnakuulmatu lapse käitumisele muud moodi reageerida
ja tal on kahju, et oma tegevusega talle valu põhjustas.
Kahtlustatava xxx ülekuulamisel tunnistas ta oma süüd osaliselt. Üks kord kevadel, kui neil külas
oli, näpistas xxx ja viimane hakkas seepeale nutma. Xxx andis selle tõttu tuharate peale rihma. Nii
tema kui seletasid lapsele mida ta valesti tegi ning miks talle rihma anti. 2023. aasta sügisel oli
juhtum, kus tegi kruusi katki, mille peale kiiruga kildude juurest ära tõstis. 2023. aasta suvel tõmbas
ta autoteelt ära lapse enda kaitseks, põhjustades seega lapsele valu. Rohkem ta suhtes füüsilist jõudu
kasutanud ega löönud ei ole. Laps on oma pärisisa sugulaste juurest tulles temaga tõrkjas ja
ebaviisakas. Pärisisal tema jaoks kohta ei ole. Laps on aktiivne, emotsionaalne ja ohjeldamatu – tihti
nutab ja viriseb näiteks siis, kui ei saa oma tahtmist. ta kahetseb, et lapsele haiget tegi.
Tunnistaja ütluste protokollist nähtub, et 2024. aasta aprilli alguses käis ta oma tütrel külas.
Külaskäigu ajal tuli xxx nuttes tema juurde ja ütles, et xxx näpistas teda. Xxx oli näos punane laik.
Peale seda läks lapsega rääkima. Kuulda oli ainult, et laps hakkas nutma. xxx ise ei riidle. Tema sõnul
on tegemist on raske lapsega, lasteaiast tuleb palju kaebusi ning Olesja käib temaga psühholoogi
juures. Laps hüsteeritseb tihti.
Karistusregistri väljavõtete kohaselt xxx kehtivaid karistusi ei ole.
Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise
asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet,
on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud kriminaalmenetlus KrMS § 202
alusel lõpetada.
KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et
kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles
kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama
kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda
kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
KrMS § 202 lg 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult
rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur.
KarS 121 lg 2 p 2 ja 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni
viieaastane vangistus. Niisiis on käesoleval juhul kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu,
mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära.
Kuriteoga hüvitatavat kahju ei tekitatud ja kannatanu tsiviilhagi ei esitanud. Kriminaalmenetluses
menetluskulusid ei tekkinud. Lisaks kahju hüvitamise ja menetluskulude hüvitamise kohustusele
võidakse KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel kahtlustatavale panna lisakohustus
KrMS § 202 lg 2 järgi. Antud juhul kohustatakse tegema koostööd kohaliku omavalitusega.