Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 12.11.2024, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Annika Vanatoa

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24231751287

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX

Kriminaalmenetlus asjas nr 24231751287 alustati 20.04.2024 xxx suhtes KarS § 121 lg 2 p 2, 3

tunnustel.

Xxx kahtlustatakse selles, et tema ajavahemikul 01.05.2023 kuni 06.05.2024 oma elukohas

Tallinnas, aadressil xxx , kasutas füüsilist vägivalda oma alaealise lapse xxx suhtes, lüües teda

korduvalt püksirihmaga tuharate piirkonda ja lahtise käega vastu pead, põhjustades seeläbi

kannatanule füüsilist valu.

Sellise tegevusega pani xxx toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise

inimese kehalise väärkohtlemise valu tekitamisega, mis on toime pandud lähisuhtes ja

korduvalt.

Xxx kahtlustatakse selles, et tema ajavahemikul 01.05.2023 kuni 06.05.2024 oma elukohas

Tallinnas, aadressil xxx , kasutas füüsilist vägivalda oma alaealise kasupoja suhtes, lüües teda

korduvalt püksirihmaga tuharate piirkonda ja lahtise käega vastu pead.

Sellise tegevusega pani xxx toime KarS 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise

inimese kehalise väärkohtlemise valu ja tervisekahjustuse tekitamisega, mis on toime pandud

lähisuhtes ja korduvalt.

Kannatanu xxx ütluste protokollist nähtub, et ta lööb teda täie jõuga siis, kui laps sõna ei kuula või

midagi halba teeb. ta lööb rihmaga või käega. Sama moodi võib lüüa ka ema. Ema lööb rihmaga vastu

peput ning selle tõttu tunnebxxx löögi kohas valu. Samuti tunned laps valu, kui ema lööb käega

vastu pead. ta teeb talle samamoodi.

Kannatanu isa xxx ütluste kohaselt kasutavad xxx füüsilist vägivalda tema ja naise ühise alaealise

lapse suhtes. Vägivalla kasutamisest sai teada oma vanaemalt , kelle juures xxx kõik

nädalavahetused veedab. ta oli enda vanavanaemale rääkinud 12.04.2024-14.04.2024 , et lõi teda

kodus rihmaga vastu tuharaid. sõnul võib lapse vägivaldse käitumise põhjuseks olla kodune vägivald.

Tunnistaja ütlustest nähtub, et 06.04.2024 oli xxx tema juures ning rääkis, kuidas xxx oli teda nii

kõvasti rihmaga löönud, et pepu oli punane. Xxx oli suure valu tõttu nutnud. ta sai lapse peale

vihaseks, kuna too oli oma ema väikest 5-aastast venda näpistanud. See juhtum leidis aset

ajavahemikul 01.04.2024-05.04.2024. sõnul peab ta lapse füüsilist karistamist normaalseks. Kui

ajaperioodil 22.04.2024-24.04.2024 külas oli, siis oli tema jalal umbes 6 cm pikkune kuivanud verega

marrastus. oli vigastuse kohta öelnud, et tõukas teda kõvasti, mistõttu ta kukkus. Jaanuaris 2024 olid

xxx külla tulles kolm täppsinikat selgroo juures. Xxx andis mõista, et ei saanud neid kukkudes ega

2

tekitanud neid ise, kuid rohkem sinikatest ei rääkinud. ta ole kunagi kurtnud, et ema tema vastu

vägivaldne oleks. Tegelikult ei kurdagi laps kunagi, v.a see kord, kui ta rääkis rihmaga löömisest.

Kahtlustatava xxx ülekuulamise protokolli kohaselt ta oma süüd ei tunnista – laps ise on agressiivse

iseloomuga. Isapoolse vanavanaema juurest tulles käitub ta alati ohjeldamatult – ei kuula sõna, viskub

põrandale, hüsteeritseb, tõukab teda endast eemale. ta nendib, et on andnud pepule lakse. Nende

eesmärgiks oli last korrale kutsuda, mitte talle haiget teha. Xxx ei mäleta, et ta oleks last rihmaga

löönud. Viimasel korral märtsikuus lõi last rihmaga vastu tuharaid. Üks kord, kui kruusi katki tegi,

lükkas teda õlgadest ja ta kukkus põrandale ja sai jalale marrastuse. ta olevat laste kasvatamise koha

pealt lihtsalt range. ta tunnistab, et ei osanud sõnakuulmatu lapse käitumisele muud moodi reageerida

ja tal on kahju, et oma tegevusega talle valu põhjustas.

Kahtlustatava xxx ülekuulamisel tunnistas ta oma süüd osaliselt. Üks kord kevadel, kui neil külas

oli, näpistas xxx ja viimane hakkas seepeale nutma. Xxx andis selle tõttu tuharate peale rihma. Nii

tema kui seletasid lapsele mida ta valesti tegi ning miks talle rihma anti. 2023. aasta sügisel oli

juhtum, kus tegi kruusi katki, mille peale kiiruga kildude juurest ära tõstis. 2023. aasta suvel tõmbas

ta autoteelt ära lapse enda kaitseks, põhjustades seega lapsele valu. Rohkem ta suhtes füüsilist jõudu

kasutanud ega löönud ei ole. Laps on oma pärisisa sugulaste juurest tulles temaga tõrkjas ja

ebaviisakas. Pärisisal tema jaoks kohta ei ole. Laps on aktiivne, emotsionaalne ja ohjeldamatu – tihti

nutab ja viriseb näiteks siis, kui ei saa oma tahtmist. ta kahetseb, et lapsele haiget tegi.

Tunnistaja ütluste protokollist nähtub, et 2024. aasta aprilli alguses käis ta oma tütrel külas.

Külaskäigu ajal tuli xxx nuttes tema juurde ja ütles, et xxx näpistas teda. Xxx oli näos punane laik.

Peale seda läks lapsega rääkima. Kuulda oli ainult, et laps hakkas nutma. xxx ise ei riidle. Tema sõnul

on tegemist on raske lapsega, lasteaiast tuleb palju kaebusi ning Olesja käib temaga psühholoogi

juures. Laps hüsteeritseb tihti.

Karistusregistri väljavõtete kohaselt xxx kehtivaid karistusi ei ole.

Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise

asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet,

on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud kriminaalmenetlus KrMS § 202

alusel lõpetada.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et

kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda

kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

KrMS § 202 lg 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult

rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur.

KarS 121 lg 2 p 2 ja 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni

viieaastane vangistus. Niisiis on käesoleval juhul kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu,

mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära.

Kuriteoga hüvitatavat kahju ei tekitatud ja kannatanu tsiviilhagi ei esitanud. Kriminaalmenetluses

menetluskulusid ei tekkinud. Lisaks kahju hüvitamise ja menetluskulude hüvitamise kohustusele

võidakse KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel kahtlustatavale panna lisakohustus

KrMS § 202 lg 2 järgi. Antud juhul kohustatakse tegema koostööd kohaliku omavalitusega.

3

Kahtlustatavate süü ei ole suur. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole

sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära. Samuti tuleb arvestada, et kuriteoga

kriminaalmenetluses hüvitatavat kahju ei tekitatud.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

vajadusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on

avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku

karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse

lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo

iseloomust.

Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,

valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud

tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just

selle järele on tungiv vajadus.

Antud asjas puudub avalik menetlushuvi. Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavaid

kriminaalkorras karistada, kuna puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute

süütegude toimepanemise poolt. Õiguskatiseorganitele ei ole laekunud informatsiooni, et isikud

oleks jätkanud lapse väärkohtlemist. Kuigi isikud on korduvalt toime pannud kehalise

väärkohtlemise kannatanu suhtes, siis prokuröri hinnangul puuduvad kahtlustatavatel teadmised ja

oskused vägivalda kasutamata lapse korrale kutsumiseks ja kasvatamiseks. Kuivõrd kahtlustatavate

hukkamõistetava käitumise kolle paikneb puudulikes kasvatusoskustes, siis puudub alus arvata, et

kriminaalkorras karistamine oleks sobiv meede isikute õiguskuulekale teele suunamiseks.

Kahtlustatavate kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud üldpreventiivsetel eesmärkidel.

Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna

menetlusosalised kuulati üle ning kahtlustatavale seati eripreventatiivse mõjuga kohustus. Riik on

niisiis reageerinud isiku käitumisele operatiivselt ning üheselt mõistetavalt ja suunanud kahtlustatava

õiguskuulekale teele tagasi. Seega ei sea käesolevas kriminaalasjas menetluse lõpetamine ohtu

ühiskonna usku õiguse kehtivusse, vaid annab tunnistust õiglasest ja individuaalsest lähenemisest.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on

tungiv vajadus ning muudest meetmetest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et

kriminaalkorras karistamise vajadus puudub.

Juhindudes KrMS § 202 lg 2 p 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231751287 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

4

Teha koostöö kohaliku omavalitsuse lastekaitse spetsialistiga ja võtta vastu teenuseid ( mh vanemlike

oskuste programm)

Tähtaeg: 12.11.2025

Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:

- 1 DVD-R plaat kannatanu ülekuulamisega jätta kriminaalasja materjalide juurde

5. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: ei kustutata

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kannatanule , kannatanu isale , kahtlustatavale , kahtlustatavale.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne

päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti

tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

9. Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik

menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks

saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti

tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Annika Vanatoa

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud kohustuse

mittetäitmise tagajärgi.

____________________________