| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-4/7154-2 |
| Registreeritud | 13.11.2024 |
| Sünkroonitud | 14.11.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-4 Õigusalane kirjavahetus |
| Toimik | 8-4/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik |
| Saabumis/saatmisviis | Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik |
| Vastutaja | Andreas Kangur (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Kriminaalpoliitika valdkond, Kriminaalpoliitika osakond, Karistusõiguse ja menetluse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898
Christian Veske Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik [email protected] Vastus selgitustaotlusele Lugupeetud hr Veske Olete kirjutanud justiits- ja digiministrile seoses soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku rassilise diskrimineerimise eriraportiga, mis hetkel koostamisel on. Vastamaks Teie kirjas toodud küsimustele saame öelda järgmist. Eesti kohta koostatud ECRI ja CERD soovitustes on peamiseks murekohaks KarS § 151 (nn vaenukõne säte) sõnastus, mille parandamiseks raportööride soovitud suunas valmistas Justiitsministeerium 2023. aastal ette ja esitas Riigikogule karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Antud eelnõu eesmärgiks on viia Eesti karistusõigus kooskõlla Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuetega, eelkõige Nõukogu raamotsusega 2008/913/JSK, 28. november 2008, teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega. Hetkel on eelnõu 232 SE Riigikogu menetluses. Eelnõu on läbinud esimese lugemise ning jätkuvad arutelud Riigikogu õiguskomisjonis. Diskussioonid eri poliitiliste jõudude vahel on käimas ja nende ajajoont on keeruline ennustada, kuid kuivõrd sellega seondub Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlus, võiks loota peatset lahendust, hilisemalt 2025. aastal. CERD soovitustes kinnitatakse, et kõikides riikides toimub rassiline diskrimineerimine ning õhutatakse Eestit uurima, kas senine väike kaebuste arv võib olla tingitud sellest, et vähemusgrupid ei ole oma õigustest teadlikud. Justiitsministeeriumil puudub igasugune indikatsioon, et üksikuid Eestis kriminaalõigussüsteemiga kokku puutunud erineva nahavärviga inimesi kuidagi erinevalt koheldakse, võrreldes ülejäänutega, kuna meil kehtib läbivalt võrdse kohtlemise põhimõte. Kahjuks ei ole Justiitsministeeriumil võimalik hetkel, kitsaste ressursside tingimustes, teise nahavärviga inimeste temaatikat sügavamalt uurida. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Laidi Surva asekantsler Andreas Kangur 54800354 [email protected]
Teie 08.10.2024 nr 2-5/46_2024
Meie 13.11.2024 nr 8-4/7154-2
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|