Statsionaarse sõltuvusravi teenuse väikeost 2025

Väikehange „Statsionaarse sõltuvusravi teenuse väikeost 2025“

Käesoleva dokumendiga kutsub Justiitsministeerium Teid esitama pakkumust väikehankel.

1. Hanke üldandmed: Hankija nimi: Justiitsministeerium Hankija aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik Hanke eest vastutav isik: Maarja Kerner-Ader, telefon 58543813, e-post: [email protected] Hanke eeldatav maksumus km-ta1: 100 000 eurot (12 kuud). Lepingu pikendamisel suureneb maksumus proportsionaalselt vastavalt pikendatavale perioodile. Teenuse CPV kood: 85312500-4 Rehabilitatsiooniteenused. Isikuandmete töötlemine: Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida isikuandmete kaitse seaduses ja üldmääruses (EL 2016/679) sätestatut. Riigihangete strateegiliste põhimõtete kasutamine:

- Keskkonnahoidlik hankimine: jah - Sotsiaalselt vastutustundlik hankimine: jah

2. Hanke objekti tehniline kirjeldus/ olulisemad tingimused 2.1. Hanke objektiks on statsionaarse rehabilitatsiooniteenuse osutamine süüdimõistetud

uimastisõltlasest isikutele. Teenuse osutamise eesmärgiks on saavutada isiku psüühilise ja füüsilise tervise ning sotsiaalsete oskuste paranemine ning luua eeldused tema integreerimiseks igapäevaellu, sh tööturule. Teenusele esitatavad nõuded on esitatud lisas 2. Teenuse osutamine on jaotatud kolmeks osaks: 2.1.1. I OSA – teenuse osutamine täisealistele meessoost uimastisõltlastest süüdimõistetud isikutele; 2.1.2. II OSA – teenuse osutamine täisealistele naissoost uimastisõltlastest süüdimõistetud isikutele; 2.1.3. III OSA – teenuse osutamine alaealistele uimastisõltlastest süüdimõistetud isikutele. Pakkumuse võib esitada osale I, II või III või mitme/kõigi osade kohta.

2.2. Täitmise koht: teenuseosutaja asukohas või asukohtades. 2.3. Tähtaeg ja/või ajakava: Leping sõlmitakse eduka(te) pakkuja(te)ga hangitava teenuse osutamiseks

kuni 31.12.2025. Lepingu pikendamise ja mahu suurendamise alused on esitatud käsunduslepingu projektis (Lisa 4)

2.4. Pakkuja peab hankelepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks: a) töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada

eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge; b) vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid

materjale; c) pakkuja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud

optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust;

d) hankelepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust

2.5. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et juhindub meeskonna komplekteerimisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklist 7, mis näeb ette, et arvestatakse ja toetatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja välditakse diskrimineerimist soo, rassi või rahvuse, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal ning võetakse arvesse puuetega inimeste juurdepääsu. Ühtlasi lähtutakse Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetest, mis näeb ette, et kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal-majanduslikust võimekusest ja elukohast.

2.6. Lepingutingimused: Lepingu täitmisel kohaldatakse Justiitsministeeriumi käsunduslepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Justiitsministeeriumi kodulehel aadressil:.

1 eeldatav maksumus on hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Füüsiliste isikutega sõlmitavate lepingute korral tuleb eeldatava maksumuse sisse arvestada ka tööandja maksud ja maksed.

https://www.just.ee/majandusteave-ja-riigihanked#justiitsministeeriumi_lepingute_uldtingimused Lepingu eritingimused on toodud väikeostu dokumendi lisas (lisa 4).

3. Pakkujale ja pakkumusele esitatavad nõuded 3.1. Pakkuja peab olema psühhiaatrilise abi seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja,

kellel on tegevusluba psühhiaatrilise abi osutamiseks.

3.2. Pakkujal peab olema vajalik rehabilitatsioonimeeskond, kuhu kuuluvad vähemalt järgmised

spetsialistid:

 psühhiaater, kes on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikuks registris;

 psühholoog, kellel peab olema kõrgharidus psühholoogias;

 sotsiaaltöötaja, kellel peab olema kõrgharidus sotsiaaltöös;

 meditsiiniõde, kes on registreeritud tervishoiutöötajate registris.

3.2.1 Vähemalt ühel rehabilitatsioonimeeskonda kuuluval spetsialistil peab olema mh

psühhoteraapia väljaõpe ja soovitatavalt väljaõpe mõnes tunnustatud mitteverbaalse teraapia

meetodis.

3.2.2 Kui ühel rehabilitatsiooni meeskonda kuuluvalt spetsialistil on olemas kombineeritult erinevad

punktis 3.2 loetletud kompetentsid ning pakkuja suudab tagada kvaliteetse teenuse osutamise, on

aktsepteeritav, et üks isik omab mitut nõutud kompetentsi.

3.3. Pakkuja esitab rehabilitatsioonimeeskonda kuuluva iga spetsialisti kohta elulookirjelduse (CV), mis

sisaldab infot ulatuses, mis võimaldab Justiitsministeeriumil kontrollida kaasatavate spetsialistide

vastavust punktis 3.2 sätestatud tingimustele.

3.4. Pakkujal peab kaasatavate rehabilitatsioonimeeskonda kuuluvate spetsialistide esitamisel

arvestama, et spetsialistid seotakse lepingu täitmisega personaalselt. Spetsialisti asendamisel

peab spetsialisti kvalifikatsioon vastama punktis 3.2 sätestatud nõuetele.

4. Pakkumuse ettevalmistamine, vormistamine ja esitamine 4.1. Huvitatud isikutel on õigus küsida väikeostu dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-

posti teel [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks.

4.2. Pakkumuses esitab pakkuja: 4.2.1. Pakkumuse vormi (lisatud pakkumuskutsele – lisa 1); 4.2.2. Meeskonnaliikmete CV-d;

4.3. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski.

4.4. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. 4.5. Pakkumus tuleb esitada digitaalselt allkirjastatult või kirjalikult taasesitatavas vormis e-posti

aadressil [email protected] hiljemalt 28.11.2024 kell 16.00. 4.6. Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada. 4.7. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. 4.8. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe

ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud.

5. Pakkumuste menetlemine, sh hindamiskriteeriumid 5.1. Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust

väikeostu dokumendis sätestatud nõuetele. 5.2. Juhul kui pakkumus ei vasta väikeostu dokumendis esitatud tingimustele, lükkab hankija

pakkumuse tagasi. 5.3. Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus nõuaks riigihangete seaduse kohaselt

toiminguid riigihangete registris. 5.4. Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi

esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikeostu dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle.

5.5. Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate

ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta.

5.6. Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse.

5.7. Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks.

5.8. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda.

5.9. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus so madalaima maksumusega pakkumus.

6. Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine 6.1. Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva

jooksul alates lepingu sõlmimisest. 6.2. Hankija sõlmib igas osas edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu. Juhul kui

mitmes/kõikides osades tunnistatakse edukaks üks pakkuja, sõlmib hankija ühe lepingu mitme/kõikide osade kohta.

Lisad:

Lisa 1. Pakkumuse vorm

Lisa 2. Nõuded teenuse osutamisele

Lisa 2.1. Tervise Arengu Instituudi poolt välja töötatud statsionaarse sõltuvusravi teenuse

kirjeldus

Lisa 3. Statsionaarse rehabilitatsiooni tegevusaruande vorm

Lisa 4. Käsunduslepingu eritingimused

Lisa 1 väikeostule

Pakkumuse vorm 5-6/8057 Pakkumus esitatakse väikeostu osa ….. kohta (märkida millistele väikeostu osadele pakkumus esitatakse, I, II, III) Pakkuja üldandmed

Pakkuja ärinimi

Pakkuja registrikood

Pakkuja juriidiline aadress

Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel

Pakkuja kontaktisik/ volitatud esindaja lepingu täitmisel - nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber)

Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes

Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot)

Ühe isiku rehabilitatsiooniteenus ühe ööpäeva kohta

ööpäev

Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta)

Käibemaks:

Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga)

1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest.

2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja.

3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu.

4. Kinnitame, et kasutame lepingu täitmisel keskkonnahoidlikke lahendusi.

5. Kinnitame, et oleme meeskonna komplekteerimisel järginud võrdse kohtlemise ja mitte- diskrimineerimise põhimõtteid.

6. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud.

Lisa 2 Väikeostule

Nõuded teenuse osutamisele

1. Nõuded osutatavatele teenustele

1.1 Teenuse osutamisel tuleb lähtuda järgmistest õigusaktidest:

 karistusseadustik;

 kriminaalmenetluse seadustik;

 psühhiaatrilise abi seadus;

 karistusregistri seadus;

 kriminaalhooldusseadus;

 tervishoiuteenuste korraldamise seadus;

 justiitsministri 17.06.2011 määrus nr 33 „Sõltuvusravi ning karistusest tingimisi

vabastamisel või vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatava

narkomaania ravi ettevalmistamise ning täitmise ja järelevalve kord“.

1.2 Teenuse osutaja peab tagama sõltuvusravi saajate toitlustamise vastavalt rahvatervise

seaduse § 8 lõike 2 punkti 4 alusel kehtestatud nõuetele.

1.3 Teenuse osutaja peab võimaldama sõltuvusravi saajatele vajadusel esmased hügieenitarbed

kogu teenuse osutamise perioodil.

1.4 Teenuse osutaja peab tagama sõltuvusravi saajate majutamise sõltuvusravi osutamise kohas

vähemalt turismiseaduse § 19 lõike 3 alusel puhkemajale kehtestatud nõuetele vastavates

tingimustes.

1.5 Teenuse osutaja peab tagama majutamise, toitlustamise ja teenuse osutamise samal aadressil.

Erandiks on rehabilitatsioonitegevused, mida ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik samal

aadressil pakkuda, nt linna- ja kodukülastused, teatud osas tööteraapia, töötukassa külastused,

koolitused jms.

1.6 Teenuse osutaja peab kindlustama piisava personali olemasolu, et tagada ööpäevaringne

järelevalve statsionaarset sõltuvusravi saavate isikute üle.

2. Teenuse osutamise tingimused

2.1 Teenuse osutamisel võib kasutada ainult teaduslikult tõestatud meetodeid; lähtuda tuleb

Tervise Arengu Instituudi poolt välja töötatud statsionaarse sõltuvusravi teenuse kirjelduse (lisa

2.1) alapeatükis Töömeetodid toodust.

2.2 Teenust tuleb osutada vastavalt sõltuvusravi saajale koostatud individuaalsele

rehabilitatsiooniplaanile. Rehabilitatsiooniplaani koostamisel tuleb lähtuda Tervise Arengu

Instituudi poolt välja töötatud statsionaarse sõltuvusravi teenuse (lisa 2.1) alapeatükis

Raviplaan ja ravikokkulepe toodust.

3. Teenuse sihtrühm

Teenuse sihtrühmaks on isikud, kellele on kohtu poolt määratud sõltuvusravi järgneval alusel:

karistusseadustiku § 692 kohane vangistuse asendamine sõltuvusraviga.

Lisa 2.1 Väikeostule

Statsionaarse sõltuvusravi teenuse kirjeldus

Teenuse eesmärk Sõltuvusravi eesmärk on püsivate psüühikamuutuste saavutamine ja uute käitumismallide

omandamine ning eneseefektiivsuse tõstmine riskisituatsioonides toimetulekuks läbi erinevate

teraapiliste võtete ja eriala spetsialistide nõustamise.

Sõltuvusravi tulemusel on paranenud isiku psüühiline ja füüsiline tervis ning sotsiaalsed

toimetulekuoskused; on loodud eeldused tema integreerumiseks igapäevaellu sealhulgas tööturule.

Teenuse sihtrühm Teenuse sihtrühma kuuluvad uimastisõltuvusega isikud alates 18-ndast eluaastast, kes vajavad

professionaalset abi psüühika- ja käitumismuutuste saavutamiseks ning sotsiaalsete

toimetulekuoskuste parandamiseks.

Teenuse põhimõtted

 Sõltuvus on krooniline haigus, mille arengut ning väljendumist mõjutavad bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed faktorid.

 Sõltuvus on somaatiliste, käitumuslike ja kognitiivsete avalduste kompleks, mille korral aine või ainete tarvitamine muutub isikule tähtsamaks varem väärtustatud käitumisnormidest. Sõltuvussündroomi olulisim iseloomujoon on kontrollimatu ja vastupandamatu tung ja vajadus psühhoaktiivset ainet tarvitada.

 Sõltuvus on mitmemõõtmeline haigus, mis nõuab diferentseeritud lähenemist ning multidistsiplinaarse personali kaasaamist raviprotsessi. Tervishoiutöötajad, psühholoogid, psühhoterapeudid, sotsiaaltöötajad ja mitmed teised spetsialistid teevad koostööd nende erialase kompetentsi alusel.

 Sõltuvusprobleemidega isikule abiandmise eelduseks on seisundi õige hindamine.

 Teenus peab olema suunatud uimastisõltuvusega isikute füüsilisele ja psüühilisele seisundile, nende tervisehäirete tõsidusele, sotsiaalsetele ressurssidele, motiveeritusele sõltuvusest vabaneda, vanusele, soole ning sotsiaalkultuurilisele taustale.

 Teenuse kestvus on juhukeskne ehk sõltub isiku individuaalsetest vajadustest.

 Teenuse osutamisel kasutatavad meetodid peavad olema tõenduspõhised.

 Teenuseosutaja peab tagama konfidentsiaalsuse teenusel viibivate isikute tervist puudutavate küsimuste üle.

Teenuse osutamine

Sõltuvusravi programm

Teenuseosutaja koostab programmi, mis omab selget eesmärki. Programmi võib määratleda kui

sõltuvusega isikute raviks vajalike erinevate tegevuste ja tõenduspõhiste meetodite kogumit.

Programm peab sisaldama individuaalset ja grupiteraapiat ning pereteraapiat, millele lisanduvad

erinevate spetsialistide nõustamised, juhendatud rühmatööd ning tööharjutused. Programmi viiakse

ellu päevaplaani alusel. Päevaplaan sisaldab kellajalise täpsusega planeeritud erinevaid tegevusi.

Päevaplaanis peavad olema näidatud kõik tegevused alates ravil viibiva isiku ärkamisest kuni öörahuni,

sealhulgas ärkamise aeg, toidukorrad, vaba aeg (mis peab olema eesmärgistatud), individuaalsed ja

grupipõhised nõustamised ja teraapiad ning teised ravi eesmärkide täitmisele suunatud tegevused.

Sõltuvusravi programmi täitmiseks kehtestatav sisekord

Teenuseosutaja töötab välja sisekorra, mis toetab programmi elluviimist. Sisekord jaguneb kaheks

osaks, millest üks on suunatud teenusel viibivatele isikutele ning teine ravimeeskonnale. Teenusel

viibivatele isikutele suunatud osa peab kajastama vähemalt järgmisi punkte:

 päevaplaan iga nädalapäeva kohta, mida teenusel viibivad isikud peavad järgima.

 Asutuses kehtivad käitumisreeglid.

 Nõue, et teenusel viibiva isiku ja teda külastava isiku valduses ei tohi olla ravimeid ega uimasteid, nende kasutamisega seotud vahendeid või muid elu ja tervist ohustavaid aineid.

 Esemete loetelu, mida on keelatud teenusel viibides omada.

 Teenusel viibivale isikule saadetava posti läbivaatamise õigused (millistel juhtudel on töötajatel õigus avada isikule suunatud posti). Iseseisev Interneti, sealhulgas e-posti, kasutamine ei ole teenusel lubatud.

 Telefoni kasutamine teenusel viibiva isiku poolt (millistel juhtudel on isikul lubatud telefoni kasutada). Isikliku telefoni kasutamine ei ole keskuses lubatud.

 Teenuselt väljaarvamise põhjused (millistel juhtudel on asutusel õigus lõpetada lepinguline suhe): vägivaldne käitumine, uimastite kasutamine teenusel viibides, sisekorra korduv rikkumine.

Teenuse personali puudutavas osas peab olema kajastatud konkreetse teenust pakkuva asutuse

töökord, sealhulgas töö üldised põhimõtted:

 meeskonnatöö kord, sealhulgas meeskonna koosolekute aeg ja sagedus, meeskonnaliikmete vastutused ja ülesanded;

 uue isiku vastuvõtmise kord;

 kuidas toimub isiku seisundi jälgimine;

 koostöö teiste ametkondadega;

 teenusel viibivate isikute kohta andmete edastamine perekonnaliikmetele, elukohajärgse omavalitsuse esindajale jt asjaomastele ametnikele;

 töötajate tegutsemine kriisiolukorras.

Isiku hindamine

Sõltuvusravi alustamiseks on vajalik isiku põhjalik hindamine, mida viivad läbi ravimeeskonna erinevad

spetsialistid psühhiaatri eestvedamisel. Andmete kogumine toimub isiku ütluste põhjal järgmistes

valdkondades.

Uimastite tarvitamise anamnees:

1. millist uimastit/uimasteid isik käesolevalt tarvitab; 2. millal ta uimastit/uimasteid tarvitama hakkas; 3. millised on tarvitatavad uimasti/uimastite kogused ja sagedus; 4. milline on uimasti/uimastite manustamisviis; 5. kas on esinenud uimasti üledoseerimist; 6. millised sümptomid tekivad uimasti mittesaamisel; 7. millised on isiku ootused uimasti/uimastite mõju suhtes; 8. milline on käesolevalt tarvitatava uimasti/uimastite mõju, tavalised emotsionaalsed ja

käitumuslikud reaktsioonid uimasti/uimastite toimele; 9. kellega ja millistes olukordades ta uimastit tarvitab; 10. kas tema tuttavad /sõbrad tarvitavad uimasteid ja kuidas nad suhtuvad uimastite

tarvitamisesse; 11. millised on uimasti tarvitamise otsesed ja kaudsed tagajärjed toimetulekule erinevates

valdkondades nagu suhted pereliikmete ja sõpradega, töö (kool), vaba aja veetmine; 12. kas isik on püüdnud uimasti tarvitamist lõpetada, millised asjaolud on takistanud uimasti

tarvitamise lõpetamist; 13. kas on varasemalt osalenud ravi- või rehabilitatsiooniprogrammis uimastite tarvitamisest

loobumiseks, millised olid tulemused; 14. kui suured on kulutused uimastile/uimastitele (sealhulgas alkohol, tubakas); 15. millal esimest korda uimasteid tarvitas ja milliseid (sealhulgas tubaka ja alkoholi tarvitamine); 16. kas keegi pereliikmetest tarvitab või on tarvitanud uimasteid, milliseid ning on see kaasa

toonud probleeme perele.

Üldmeditsiiniline ja psühhiaatriline anamnees:

1. uimastite tarvitamisest tingitud tüsistused, viirushaigused, toitumishäired jms; 2. nakatumine B ja /või C hepatiidi viirusega; 3. nakatumine HIV-ga; 4. tuberkuloosi esinemine; 5. krooniliste somaatiliste haiguste põdemine; 6. psüühika- ja/või käitumishäirete esinemine; 7. varasem psühhiaatriline ravi; 8. enesetapukatseid, sealhulgas uimasti tahtlik üledoseerimine enesetapu eesmärgil; 9. võimaliku kaasuva psüühika- või käitumishäire olemasolu.

Psüühilise seisundi hindamine

Eraldi tuleb tähelepanu pöörata muutustele psüühilises seisundis ja käitumises, mis võivad olla tingitud

uimasti otsesest mõjust (ainele iseloomulik toime ja võõrutussündroom) või uimasti pikaajalise

tarvitamise tagajärgedest. Võõrutussündroomid on mõnevõrra erinevad sõltuvalt manustavast

uimastist. Pikaajaline uimastite tarvitamine võib põhjustada tähelepanuvõime halvenemist, meeleolu

kõikumisi, ärrituvust ja selle süvenemist, rahutut und, emotsionaalset ebastabiilsust, impulsiivsust ning

kõrvalekaldeid närvisüsteemi talitsuses. Vajadusel võib isiku kognitiivse funktsiooni, vaimse arengu

taseme või isiksuse hindamiseks läbi viia vastavad psühholoogilised uuringud.

Sotsiaalne anamnees (sealhulgas õigusrikkumised):

1. kas isik elab perekonnaga, kes selle moodustavad; 2. millised on pereliikmete vahelised suhted; 3. milline on pere üldine sotsiaalne ja majanduslik toimetulek; 4. isiku enda sotsiaalne toimetulek; 5. töökoha olemasolu; 6. eluaseme olemasolu; 7. materiaalne olukord, võlgade olemasolu; 8. kas on esinenud õigusrikkumisi, missuguseid ja millised on olnud määratud karistused; 9. kas õigusrikkumised on sooritatud uimasti tarvitamise/hankimisega seoses, uimasti mõju all; 10. kas käesolevalt on isiku suhtes algatatud uurimine seoses õigusrikkumisega.

Raviplaan ja ravikokkulepe

Raviplaan

Isiku hindamise tulemuste põhjal koostab ravimeeskond isikule individuaalse raviplaani. Raviplaan

kajastab isiku vajadusi, ravi eesmärke (vajadusel ka vahe-eesmärke), mis peavad olema sõnastatud

isikule arusaadavalt, kuid piisavalt konkreetselt ravi edukuse edaspidiseks hindamiseks. Eesmärgid

peavad olema isiku jaoks jõukohased ning vastama tema motivatsiooni ja valmisoleku tasemele.

Raviplaani tuleb kindlate ajavahemike järel (soovitatavalt kord kuus) koos isikuga üle vaadata, hinnata

saavutatud tulemusi ning vajadusel teha raviplaani muudatused.

Raviplaan peab hõlmama vähemalt järgmisi valdkondi:

 isiku motivatsiooni parandamine;

 vajadusel kaasuvate psüühikahäirete ravi psühhoteraapia abil, sealhulgas vajadusel psüühikahäire ravi jätkamine medikamentidega;

 perekonna kaasamine raviprotsessi isiku paremaks jälgimiseks ning lähisuhete taastamiseks;

 probleemi lahendamise ja sotsiaalsete oskuste õpetamine;

 sotsiaalselt aktsepteeritava käitumise osakaalu suurendamine;

 tagasilanguste ennetamise (hõlmab nii käitumuslike, emotsionaalseid kui kognitiivseid aspekte);

 järelteenuste (nõustamine, sotsiaalteenused jms) korraldamine.

Ravikokkulepe

Ravi alustamisele eelneb kokkuleppe kirjalik sõlmimine isikuga. Kokkulepe põhineb raviplaanil.

Kokkuleppes fikseeritakse ravi läbiviimise tingimused, sealhulgas osapoolte õigused ja kohustused,

päevaplaan, sisekord, kriteeriumid ravi katkestamiseks, toksikoloogiline kontroll illegaalsete uimastite

kasutamise tuvastamiseks. Enne kokkuleppe allkirjastamist, tuleb veenduda, et isik mõistab

allkirjastatava dokumendi sisu.

Raviplaani ja kokkuleppe koostamise põhimõtted

 Raviplaani ning kokkuleppe koostamise põhimõtted on järgmised:

 isikut tuleb teavitada ravi(programmi) sisust;

 isikus ei tohi tekitada valesid või ebarealistlikke ootusi ega anda talle katteta lubadusi;

 isikule tuleb tutvustada ja selgitada tema seisundi hindamise tulemusi;

 isikule tuleb kinnitada, et tema kohta kogutud andmed hinnangu koostamiseks koheldakse konfidentsiaalselt ega jagata neid kolmandate osapooltega (välja arvatud isiku nõusolekul);

 isikut tuleb kaasata plaani koostamisse, arvestada tema soovide ja eelistustega.

Töömeetodid

Teenuse osutamisel võib kasutada ainult teaduslikult tõestatud meetodeid. Levinumad meetodid on

erinevad psühhoteraapilised võtted (sealhulgas kognitiiv-käitumuslik teraapia, psühhodünaamiline

teraapia, motiveeriv intervjuu, pereteraapia), samuti mitteverbaalsed teraapiavormid (sealhulgas

kunsti- ja muusikateraapia), kehalise tegevuse arendamine (sealhulgas füsioteraapia), tööharjutused,

sotsiaalsete toimetulekuoskuste arendamine, sotsiaalse võrgustiku korrastamine ning sotsiaalse

isolatsiooni vähendamine.

Psühhoteraapia

Psühhoteraapia eesmärk on abistada isikut teadvustama ning mõistma oma vajadusi, mida uimastite

tarvitamine on rahuldanud. Samuti on eesmärgiks tugevdada tema enesekontrolli, mis suudaks

takistada tagasilangemist uimastitarbimise juurde. Teraapia võimaldab isikul saada ettekujutuse

endast ja ümbritsevatest inimestest ning soodustab isiksuse arengut tervikuna. Psühhoteraapiat

viiakse läbi erinevates vormides, eristatakse individuaal, grupi ja pereteraapiat. Pereteraapia

eesmärgiks on pereliikmete ja lähedaste nõustamine, kaassõltuvuse ära tundmine ning uute

käitumismustrite õpetamine. Psühhoteraapia meetodeid on mitmeid, uimastisõltuvusega isikute

puhul kõige enam kasutatavamad on kognitiiv-käitumuslik teraapia, psühhodünaamiline teraapia,

motiveeriv intervjuu. Ravi osutamisel võib kasutada ka teisi tunnustatud psühhoterapeutilisi

meetodeid.

Mitteverbaalsed teraapiavormid

Lisaks ülalnimetatud psühhoterapeutilistele võtetele kasutatakse uimastisõltuvuse ravis teisi toetavaid

teraapilisi võtteid, sealhulgas kunsti- ja muusikateraapiat ning muid loovust arendavaid teraapiad.

Mitteverbaalsed teraapiavormid võimaldavad oma loovuse ja sisemise maailma tundmaõppimist ja

hingelise tasakaalu saavutamist. Kuna mitteverbaalsetes teraapiates kasutatakse sõnu vähe, sobib see

ka neile, kes ei ole valmis, ei soovi või ei ole võimelised end sõnaliselt väljendama.

Psühholoogiline nõustamine

Psühholoogilise nõustamise eesmärk on anda isikule praktilist abi tema akuutsete psühholoogiliste

probleemide ja kriiside lahendamiseks, kohanemisvõime parandamiseks, isiksuse enesearendamise

võimaluste realiseerimiseks. Psühholoogiline nõustamine, mis ei eelda konkreetse psühhoteraapia

teooriast lähtumist, keskendub olevikule ja situatsioonilistele probleemidele ning on suunatud isiku

käitumise muutmisele. Psühholoogilist nõustamist viiakse läbi nii individuaalselt kui grupipõhiselt.

Süstematiseeritud kehalise tegevuse arendamine

Süstematiseeritud kehalise tegevuse arendamise eesmärk on läbi juhendatud sporditegevuste ja

füsioteraapia isiku füüsilise vorm taastamine.

Tööteraapia

Tööteraapia eesmärk on tööharjumuste vilumine läbi kergemate füüsiliste tööde tegemise.

Sotsiaalsete toimetulekuoskuste arendamine

Sotsiaalsete toimetulekuoskuste arendamise eesmärk on igapäevaste rutiinsete tegevuste ja

iseseisvaks toimetulekuks vajalike oskuste õpetamine ja arendamine, sealhulgas vanemlike oskuste

arendamine, pesupesemine, koristamine, viisakus- ja suhtlemisreeglid, jm igapäeva tegevusteks

vajalikud oskused.

Sotsiaalse võrgustiku korrastamine

Sotsiaalse võrgustiku korrastamise eesmärk on pere ja lähisuhete taastamine ning sotsiaalvõrgustiku

loomine või taastamine; sotsiaalsete suhete korrastamine, sealhulgas kriminaalsest keskkonnast

eemaldumine, töökoha ja/või õppimisvõimaluste leidmine. Sotsiaalvõrgustiku moodustavad inimest

ümbritsevad sotsiaalsed suhted, mis on talle vajalikud igapäevaeluga toimetulekuks - pereliikmed,

sõbrad, tuttavad, töökaaslased jne.

Ravi etapid

Ravis võib eristada kolme etappi.

Ettevalmistus ja kohanemine

Etapp on suunatud kliendi tervisliku seisundi ja füüsilise enesetunde taastamisele. Samaaegselt tegeletakse kliendiga motivatsiooni selgitamise ja tugevdamisega. Jälgitakse kliendi sisseelamist programmi ning julgustatakse osalema päevaplaani tegevustes ja järgima sisekorraeeskirju. Etapi eesmärgiks on kliendi integreerimine raviprogrammi, kliendi tavakeskkonnast eraldamine ning raviplaani täpsustamine. Kohanemise etappi iseloomustavad alljärgnevad tegevused:

1. psühholoogiline nõustamine ja psühhiaatriline ravi;

2. alustatakse tööteraapiaga või mõne muu toetava teraapiaga (sõltuvalt isiku valmisolekust);

3. alustatakse lihtsamate rutiinsete igapäevaeluks vajalike oskuste arendamisega;

4. kliendi perekonnaga kontakteerumine (isiku nõusolekul), perekohtumiste korraldamine;

5. sisekorra täitmise jälgimine;

6. kohanemise etapis ei ole külastused soovitatavad va perekohtumised. Klient ei tohi lahkuda raviasutuse territooriumilt.

Ravi

Peab olema jälgitav kliendi sotsialiseerimine, valmidus osaleda programmi ja päevaplaaniga ettenähtud ühistegevustes, individuaalses raviprotsessis ning muuta tavapärast suhtlemis- ja käitumisstiili. Selles etapis on teenus suunatud individuaalsete ning perekesksete teraapiate kasutamisele. Viiakse läbi alljärgnevaid tegevusi:

1. regulaarne individuaalne ja grupipõhine psühholoogiline nõustamine; 2. individuaalne ja grupipõhine psühhoteraapia; 3. perekondliku tausta uurimine ning peret ja isikut ühendav pereteraapia; 4. sotsiaalsete oskuste arendamine; 5. kehalise tegevuse arendamine;

6. tööteraapias osalemine; 7. isiku sotsiaalsete probleemide lahendamine, sealhulgas õigusalane abi; 8. sotsiaalvõrgustiku loomine/taastamine ja selles osalemine; 9. kindla suunitlusega tegevuste ja oskuste omandamine, vaimse tegevuse arendamine.

Peab olema jälgitav kliendi toimetulekuoskuste paranemine, sotsialiseerumisvõime kõrgenemine ning füüsilise enesetunde taastumine.

Ravi lõpetamine

Enne ravi lõppu valmistatakse isik ette iseseisvaks toimetulekuks igapäevaelus. Keskendutakse

tulevikuplaanide täpsustamisele. Raviprogrammi lõpuks peab isik olema omandanud uued

käitumismallid, õppinud lahendama erinevaid sotsiaalseid probleeme ning tema eneseefektiivsus

kriisiolukordadega toimetulekuks on kasvanud. Talle on antud teadmised ja oskused tööturul

orienteerumiseks (CV koostamine, tööintervjuudel osalemine), elukoha leidmiseks. Vaatamata sellele,

et selles etapis keskendutakse paljuski tulevikule, jätkuvad erinevad tavapärased tegevused:

1. jätkuv regulaarne individuaalne ja grupipõhine psühholoogiline nõustamine; 2. jätkuv individuaalne ja grupipõhine psühhoteraapia (sealhulgas pereteraapia); 3. jätkuv sotsiaalsete toimetulekuoskuste arendamine 4. jätkuvad kehalise tegevuse arendamisele suunatud tegevused 5. jätkuv erinevate oskuste arendamine 6. jätkuv sotsiaalsete probleemide lahendamine 7. sotsiaalvõrgustiku ja tugiisikute süsteemi tugevdamine.

Raviasutusest lahkumine ning iseseisva elu alustamine paneb proovile programmi raames omandatu.

Seetõttu on eriti oluline, et enne lahkumist on isikule leitud sobiv ambulatoorne nõustamisteenus

ja/või eneseabirühm, kus ta saab vajadusel psühholoogilist ja sotsiaalset tuge ning kriisinõustamist

tagasilanguse ennetamiseks. Kolm peamist faktorit, mille olemasolu suurendab isiku uimastivabaks

jäämist on kindla elamiskoha olemasolu, töökoha olemasolu või muu isiku jaoks tähendusrikas tegevus

ning tugev sotsiaalvõrgustik.

Nõuded teenuseosutajale

Teenust võib osutada tervishoiuteenuse osutaja, kellel on tegevusluba psühhiaatrilise abi osutamiseks.

Nõuded meeskonnale

Sõltuvusega kaasnevad mitmed meditsiinilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed probleemid, mis

vajavad lahendamist, seetõttu peavad ravimeeskonda kuuluma erineva eriala spetsialistid.

Ravimeeskonda peavad kuuluma minimaalselt järgmised spetsialistid:

1. Tervishoiutöötaja, kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus psühhiaatrias ning kes on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris ja kes soovitatavalt omab eelnevat kogemust töös sõltuvusprobleemidega isikutega.

2. Psühholoog, kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus psühholoogias ning soovitatavalt vastavus kliinilise psühholoogia kutsestandardile või sellele vastav kvalifikatsioon ning kes soovitatavalt omab eelnevat kogemust töös sõltuvusprobleemidega isikutega;

3. Sotsiaaltöötaja, kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös ning kes soovitatavalt omab eelnevat kogemust töös sõltuvusprobleemidega isikutega;

4. Vähemalt ühel ravimeeskonna liikmel peab olema psühhoteraapia väljaõpe ning soovitatavalt väljaõpe mõnes tunnustatud mitteverbaalse teraapia meetodis.

5. Teenuseosutaja peab kindlustama piisava personali tagamaks ööpäevaringse järelevalve teenust saavate isikute üle. Järelevalve teostamiseks ning teenusel viibivate isikute tegevuste juhendamiseks peab olema ööpäevaringselt vähemalt kaks töötajat, kelleks võivad olla pedagoogilise, sotsiaal-, õendus-, hooldus- või tegevusjuhendamise alase ettevalmistusega spetsialistid.

Lisaks eelnevalt loetletud spetsialistidele võivad ravimeeskonda kuuluda ka teised spetsialistid.

Nõuded ruumidele

Teenuseosutaja peab tagama, et kõik tegevused sealhulgas majutus toimuvad samal aadressil.

Tegevuste läbiviimiseks peab olema tagatud ruumide kooslus, mis on vajalik individuaalse ja

grupinõustamise läbiviimiseks, toitlustamiseks, vaba aja veetmiseks ja majutamiseks.

Individuaalseks tööks kasutatav ruum peab olema minimaalselt 12m² ning grupitööks kasutatav

pindala peab olema minimaalselt 16m².

Samuti peavad olema tagatud tingimused, sealhulgas vahendid erinevate teraapiate läbiviimiseks.

Teenuse osutaja peab tagama vajaliku ruumide mööbli ja inventari, mis võimaldab ruumide sihipärast

kasutamist.

Ööpäevaringse teenuse osutamiseks peab teenuseosutaja omama statsionaarse psühhiaatrilise abi

osutamise tegevusluba või ambulatoorse psühhiaatrilise abi teenuse osutamise tegevusluba,

majutusettevõtte luba ning ruumide tingimused peavad vastama turismiseaduse § 19 lõike 4 alusel

majutusettevõttele kehtestatud nõuetele vähemalt puhkemajale kehtestatud nõuete ulatuses. Ravil

viibivad isikud majutatakse maksimaalselt kolmekohalistesse majutusruumidesse. Vastavalt

puhkemajale kehtestatud nõuetele peab hoones olema lisaks majutusruumidele puhkeruum,

toiduvalmistamise võimalust pakkuv ruum ning pesemis- ja tualettruumid. Juhul, kui teenuseosutajal

on tegevusluba statsionaarse psühhiaatrilise abi osutamiseks, ei ole majutusettevõtte luba nõutav.

Teenuseosutaja peab tagama teenusel viibivate isikute toitlustamise vastavalt Sotsiaalministri

14. novembri 2002. a määrusele nr 131 Tervisekaitsenõuded toitlustamisele tervishoiu-

ja hoolekandeasutuses.

Lisa 3 Väikeostule

STATSIONAARSE REHABILITATSIOONI TEGEVUSARUANDE VORM

Aruandlusperiood: …………………………..

/ kuu ja aasta /

Isiku

nimi

Ravi

alguse

kuupäev

Voodipäevade

arv

Visiitide arv Muudes

rehabilitatsi

oonitegevus

tes

osalemine

(loetelu ja

maht)

Narkotesti

d

(kuupäev,

tulemus) Psühholoog Psühhiaater Medõde Sotsiaaltöötaja

Lisa 4 Väikeostule

KÄSUNDUSLEPINGU NR 5-6/8057 ERITINGIMUSED

Eesti Vabariik, Justiitsministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Tõnis Saar (edaspidi nimetatud „Käsundiandja“) ja [Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “Käsundisaaja”), edaspidi koos nimetatud „Pooled“ ja eraldi „Pool“, sõlmisid käesoleva käsunduslepingu (edaspidi “Leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Lepingu objektiks on kohtu poolt sõltuvusraviteenusele suunatud isikutele statsionaarse

rehabilitatsiooni (taastusabi) teenuse osutamine Käsundisaaja poolt vastavalt Lepingu tingimustele Käsundiandja poolt tellitavas mahus (edaspidi „Teenused“).

1.2. Lepingu objektiks on Teenuste osutamine hanke osas I, II, III. 1.3. Teenust rahastatakse riigieelarvest. 1.4. Lepinguga ei broneerita ravikohti. Kohtu poolt sõltuvusravile määratud isikud saadetakse ravile

üldjärjekorra alusel. Teenuste täpsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1 (väikehanke dokumendi lisas 2) – nõuded teenuse osutamisele.

2. Teenuste osutamise aeg ja tähtpäevad 2.1. Käsundisaaja kohustub osutama Lepingu objektiks olevaid Teenuseid alates lepingu sõlmimisest

kuni 31.12.2025 või kuni lepingu punktis 3.1 sätestatud mahu täitumiseni, sõltuvalt kumb tingimus täitub varem. Teenuseid osutatakse vajaduspõhiselt.

3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel Käsundisaaja poolt osutatavate Teenuste maksimaalseks kogumaksumuseks on

100 000 eurot (edaspidi nimetatud „Lepingu Hind“). Lepingu hinnale ei lisandu käibemaks.

3.2. Käsundiandja tasub Käsundisaajale Teenuste osutamise eest Käsundisaaja poolt esitatud ja Käsundiandja volitatud esindaja kinnitatud tegevusaruande (Lisa 2) alusel esitatud arve alusel igakuiselt, pakkumuses esitatud isikupõhise hinna alusel (… eurot ööpäevas ühe isiku teenus), arvestades aruandluse kalendrikuus teenustel olevate isikute arvu ja teenuse perioodi.

3.3. Käsundisaaja esitab Käsundiandjale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast.

4. Erisätted 4.1 Lepingu täitmisesse kaasatud rehabilitatsioonimeeskonda kuuluvate spetsialistide asendamisel

peab asendava spetsialisti kvalifikatsioon vastama väikeostu dokumendi punktides 3.2 sätestatud nõuetele.

4.2 Käsundisaaja kohustub esitama Käsundiandjale Teenuste osutamise kohta kord kuus tegevusaruande vastavalt lepingu lisas 2 (väikeostu dokumendi lisas 3) toodud vormile. Aruanne esitatakse Käsundiandjale eelmise kalendrikuu kohta hiljemalt järgneva kuu viiendaks kuupäevaks.

4.3 Käsundiandja volitatud esindaja kohustub 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvestades Käsundisaaja poolt aruande esitamisest aruande läbi vaatama. Käsundiandjal on õigus sama aja jooksul põhjendatult keelduda aruande kinnitamisest, teatades sellest Käsundisaajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

4.4 Juhul, kui Käsundisaajal puudub kompetents osutada Teenuseid keeles, milles Teenustele saadetud isik Teenuseid vajab, jätab Käsundiandja endale õiguse tellida vastava isiku tarbeks Teenuseid kolmandatelt isikutelt.

4.5 Kui lepingu perioodil ei ole tehtud teenuse sisus või teenuse aluseks olevates õigusaktides muudatusi, mis muudaksid teenuse osutamise tingimusi, on käsundiandjal õigus pikendada käsundisaaja nõusolekul punktis 2.1 nimetatud lepingu täitmise tähtaega kuni 12 kuu võrra, suurendades lepingu hinda proportsionaalselt pikendatud täitmise tähtajaga. Lepingu täitmise tähtaega on lubatud pikendada eeldusel, et täitja on sõlmitud lepingut täitnud nõuetekohaselt st täitja ei ole oluliselt või pidevalt rikkunud sõlmitud lepingut nii, et rikkumise tulemusena oleks olnud käsundiandjal õigus leping üles öelda, nõuda kahju hüvitamist või esitada leppetrahvi nõue.

5. Volitatud esindajad 5.1. Käsundiandja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on Maarja Kerner-Ader,

tel 56655648, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Käsundisaaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja

perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress].

6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1 Lisa 1 – Nõuded teenuse osutamisele (väikehanke dokumendi lisa 2, lisatakse lepingu sõlmimisel) 6.2 Lisa 2 – Statsionaarse rehabilitatsiooni tegevusaruande vorm (väikehanke dokumendi lisa 3,

lisatakse lepingu sõlmimisel)

7. Muud sätted 7.1 Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele Käsunduslepingute

üldtingimused. Käsundisaaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Justiitsministeeriumi kodulehel aadressil https://www.just.ee/majandusteave-ja- riigihanked#justiitsministeeriumi_lepingute_uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.

7.2 Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „Leping” Lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik Käsundisaaja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus Käsundiandja poolt sätestatud tingimustega, sh Lepingu eritingimuste ja üldtingimustega.

7.3 Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Käsundiandja Käsundisaaja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tel: 620 8100 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress]

Käsunduslepingu lisa 1

NÕUDED TEENUSE OSUTAMISELE

(väikeostu dokumendi lisa 2, lisatakse lepingu sõlmimisel)

Käsunduslepingu lisa 2

STATSIONAARSE REHABILITATSIOONI TEGEVUSARUANDE VORM

(väikeostu dokumendi lisa 3, lisatakse lepingu sõlmimisel)