Raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802 / [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Siseministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Justiitsministeerium

12.11.2024 nr 1-4/24/5436

Raudteeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Esitame kooskõlastamiseks raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Teadmiseks: [email protected], Logistika ja Sadamate Liit , [email protected], Enefit Power AS ,

Operail AS

Kätlin Ründla, 625 6407

[email protected]

1

EELNÕU

28.10.2024

Raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

§ 1. Raudteeseaduse muutmine

Raudteeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 3 ja § 94 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõna „pöörangute“ sõnaga

„pöörmete“;

2) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Reisijateveol kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/782

rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L172/1, 07.05.2021, lk 14–41) kehtestatud

nõuded.“;

3) paragrahvi 20 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „ reisijateveoga“ sõnaga „raudteeveoga“;

4) paragrahvi 22 lõiget 8 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse

anda lühemaks ajaks kui viis aastat, kui see on vajalik raudteeinfrastruktuuri majandamist

kahjustavate riskide maandamiseks. Sellisel juhul lisab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet põhjenduse otsusesse.“;

5) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Mitteavalikku raudteed majandada sooviv raudtee valdaja esitab tegutsemise

ohutustunnistuse saamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile asjakohase taotluse,

millele lisatakse:

1) kõikide osaliste allkirjastatud kinnituskiri või leping, kus on märgitud raudteeohutuse eest

vastutavate töötajate ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning

töötajatele väljaantud kutsetunnistuse numbrid;

2) asjakohaste raudteerajatistega raudteede skeem, kuhu on märgitud ka rööbasteede ja

pöörmete numbrid.“;

6) paragrahvi 24 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „raudteeliiklusregistri kood“

tekstiosaga „Euroopa raudteeveeremi number“;

7) paragrahvi 24 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud kontrollimise osana on Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametil õigus kontrollida ettevõtjat kohapeal, teha auditeid ning nõuda

kontrollimiseks asjakohase lisateabe esitamist.“;

9) paragrahvi 25 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Ühe kuu jooksul alates ohutusloa ning tegutsemise ohutustunnistuse taotluse saamisest

teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtjale, kas otsuse tegemiseks kõik

2

vajalikud dokumendid on esitatud, või palub esitada asjakohast lisateavet, andes selleks

mõistliku tähtaja.“;

10) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 41 – 43 järgmises sõnastuses:

„(41) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab ohutusloa või jätab ohutusloa taotluse

rahuldamata hiljemalt neli kuud pärast taotlejalt kogu nõutava teabe saamist.

(42) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab tegutsemise ohutustunnistuse või jätab

tegutsemise ohutustunnistuse taotluse rahuldamata hiljemalt üks kuu pärast taotlejalt kogu

nõutava teabe saamist.

(43) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei lahenda taotlust tähtaja jooksul, ei loeta

ohutusluba ning tegutsemise ohutustunnistust selle tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi

antuks.“;

11) paragrahvi 27 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „kehtib“ sõnaga „kuni“;

12) paragrahvi 42 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 137 kohases

raudteeliiklusregistris või muu liikmesriigi vastavas“ sõnadega „Euroopa raudteeveeremi“;

13) paragrahvi 42 lõigetest 3 ja 8 jäetakse välja sõna „kaubavagunite“;

14) paragrahvi 42 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „vastutava üksuse“ tekstiosaga „ja

hoolduse allhanke funktsioonide“;

15) paragrahvi 48 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 1371/2007“ tekstiosaga „(EL)

2021/782“;

16) paragrahvi 58 lõike 3 punktist 2 jäetakse välja pärast sõna „või“ sõna „läbinud“;

17) paragrahvi 84 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „raudteeliiklusregistri andmetega või

viidatakse raudteeliiklusregistrile“ tekstiosaga „Euroopa raudteeinfrastruktuuri registri

andmetega või viidatakse Euroopa raudteeinfrastruktuuri registrile“;

18) paragrahvi 110 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „raudteel“ tekstiosaga „,

samuti ohtliku kauba veoga mitteavalikul raudteel, kui see ei toimu enda tarbeks,“;

19) paragrahvi 110 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kehtestatud veoeeskiri ja selles tehtud muudatused edastatakse teadmiseks Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Konkurentsiametile ning avaliku reisijateveo korral

Transpordiametile.“;

20) paragrahvi 110 lõiget 6 täiendatakse pärast tekstiosa „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet,“ sõnaga „Transpordiamet“;

21) paragrahvi 120 lõike 3 punktis 4 asendatakse sõna „raudteeliiklusregistrite“ tekstiosaga

„Euroopa raudteeveeremi registri“;

22) paragrahvi 124 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 137 kohases raudteeliiklusregistris“

tekstiosaga „Euroopa raudteeveeremi registris“;

3

23) paragrahvi 124 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreerimise registritoimingud teeb

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vastavalt Komisjoni rakendusotsusele (EL)

2018/1614, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797

artiklis 47 osutatud veeremiregistrite kirjeldused ning muudetakse komisjoni otsust

2007/756/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT L 268, 26.10.2018, lk 53—91).“;

24) paragrahvi 125 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „raudteeliiklusregistrist“ tekstiosaga

„Euroopa raudteeveeremi registrist“;

25) paragrahvi 137 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raudteeliiklusregistri eesmärk on pidada arvestust raudteerajatiste, vedurijuhilubade,

sertifikaatide, tegutsemise ohutustunnistuste ja ohutuslubade üle.“;

26) paragrahvi 137 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 137 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Enne raudteerajatise registreerimise taotluse või registrikande muutmise taotluse esitamist

peab raudteerajatise omanik või valdaja tasuma selle raudteeliiklusregistrisse kandmise eest

riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras ja esitama andmed selle kohta taotluses.“;

28) paragrahvi 137 lõike 7 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „Kliimaministeerium ning

volitatud töötleja on“;

29) seadust täiendatakse §-ga 1371 järgmises sõnastuses:

㤠1371. Raudteeveeremi numeratsioon Euroopa Liidus ja kolmandates riikides

(1) Raudteeveeremi valdaja kannab raudteeveeremile, mis liigub ainult Euroopa Liidu

territooriumil, Euroopa raudteeveeremi numbri.

(2) Euroopa Liidust kolmandatesse riikidesse mineva, kolmandatest riikidest tuleva või

kolmandates riikides kasutamiseks ette nähtud 1520 või 1524 millimeetri laiusel rööbasteel

liikuvale raudteeveeremile kannab raudteeveeremi valdaja raudteeveeremi numbri „SRÜ

liikmesriikide, Aserbaidžaani Vabariigi, Gruusia Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi,

Eesti Vabariigi kaubavagunite ning konteinerite ühiskasutuse kokkuleppe“ ning „Endise NSVL

TM kaubavagunite ja konteinerite inventariparkide SRÜ liikmesriikide, Aserbaidžaani

Vabariigi, Gruusia Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahel jagamise

ning nende edaspidise ühiskasutuse kokkuleppe“ nõuete alusel.“;

30) paragrahvi 138 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raudteeliiklusregister koosneb:

1) vedurijuhilubade ja sertifikaatide andmebaasist;

2) tegutsemise ohutustunnistuste ja ohutuslubade andmebaasist;

3) raudteerajatise registrikoodist;

4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehtud ettekirjutuste andmetest;

5) Euroopa raudteeveeremi numbrist.“;

4

31) paragrahvi 138 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 138 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Tegutsemise ohutustunnistuste ja ohutuslubade andmebaasi kantakse raudtee-ettevõtjale

väljaantud tunnistuse ja loa andmed.“;

33) paragrahvi 139 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

34) paragrahvi 140 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „või raudteeveeremi“;

35) paragrahvi 140 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

36) paragrahvi 141 lõike 1 punktist 1 ja lõike 2 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „või

raudteeveerem“ vastavas käändes;

38) paragrahvi 142 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõna „liikmesriigis“ sõnadega

„Euroopa raudteeveeremi registris“;

39) paragrahvi 167 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 1371/2007 artiklis 8“ tekstiosaga

„(EL) 2021/782 artiklis 9“;

40) paragrahvis 168 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(EL)1371/2007 artiklis 13” tekstiosaga

„,2021/782 artiklis 15”;

41) paragrahvi 169 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 1371/2007 artiklis 16 või 18“

tekstiosaga „(EL) 2021/782 artiklis 18 või 20“;

42) paragrahvi 170 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr1371/2007 artiklis 20, 22 või 23“

tekstiosaga „(EL) 2021/782 artiklis 22 või 23“.

§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 209 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠209. Riikliku raudteeliiklusregistri kanded

(1) Raudteerajatise raudteeliiklusregistrisse kandmise eest e-teenuste infosüsteemi kaudu

tasutakse riigilõivu 68 eurot.

(2) Raudteeveeremi raudteeliiklusregistrisse kandmise eest e-teenuste infosüsteemi kaudu

tasutakse riigilõivu 272 eurot.

(3) Raudteerajatise registrikande muutmise eest e-teenuste infosüsteemi kaudu tasutakse

riigilõivu 40 eurot.

(4) Raudteeveeremi registrikande muutmise eest e-teenuste infosüsteemi kaudu tasutakse

riigilõivu 68 eurot.“;

5

2) paragrahv 210 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahv 2132 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 2132. Hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaadi ja hooldusfunktsiooni

vastavussertifikaadi taotluse läbivaatamine

(1) Hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu

6240 eurot.

(2) Hooldusfunktsiooni vastavussertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu

4680 eurot.“.

………………….

Riigikogu esimees

Tallinn, ........ ........................... 2024. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ........ ........................... 2024. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

30.10.2024

Raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega korrastatakse ja ajakohastatakse raudteeseadust (RdtS) ning seetõttu

muudetakse ka riigilõivuseadust (RLS). Eelnõu koostamise tingis vajadus kõrvaldada Euroopa

Liidu Raudteeameti (ERA) auditi käigus välja toodud puudused. Eelnõu eesmärk on parandada

raudteeohutust ja viia RdtS vastavusse Euroopa Liidu õigusaktidega. Täiendatakse

raudteeliikluse ohutuse hindamise ja kontrolli mehhanisme, täpsustatakse ohutuse seire ja

hindamise protseduure, samuti käsitlevad muudatused riskijuhtimissüsteemide rakendamist.

ERA auditis märgiti, et Eestis puudub ressurss korrektselt menetleda hoolduse eest vastutava

üksuse (ECM) sertifitseerimist (sertifitseerimismenetlus) ning sertifitseerimisprotsess ei täida

kõiki akrediteerimisskeemi nõudeid. Auditi kohaselt ei ole Eesti riiklik ohutusasutus (NSA),

kelleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), täitnud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivis (EL) 2016/798 ja komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/779 sätestatud

kohustusi, kuna sertifitseerimisasutusel puudub sõltumatu hindamiskomitee ning puudub ka

järelevalve selle vastavuse üle. Nimetatud puudused võivad ERA hinnangul kahjustada

valdkonna usaldust sidusrühmades ja teiste ELi liikmesriikide akrediteeritud

sertifitseerimisasutustes, samuti tekitada riski, et Eesti ei suuda täita Euroopa Liidu määrustest

tulenevaid kohustusi.

Sätestatakse ERA auditi käigus loodud tegevusplaani RdtS-t puudutavad punktid. Samuti

reguleeritakse Kliimaministeeriumi auditikohustust, et tagada raudteesüsteemi järjepidev

hindamine ja sertifitseerimisprotsessi vastavus kehtivatele nõuetele. Samuti tagatakse raudtee

reisijateveo reeglite vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/782, mis

puudutab rongireisijate õigusi ja kohustusi, muutes raudteeseaduse asjakohaseid sätteid.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Seaduseelnõu ning seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna

nõunik Kätlin Ründla (256 407, [email protected]) ja raudtee

valdkonnajuht Indrek Laineveer (639 7636, [email protected]).

Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Anna-Liisa Kotsjuba

(6258 998, [email protected]). Keeletoimetaja oli

Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega on kavandatud muuta 2024. aasta18. oktoobril jõustunud RdtS-i

redaktsiooni ( RT I, 08.10.2024, 16) ja riigilõivuseadust (RT I, 21.06.2024, 22).

ERA auditi raporti kohaselt ei täideta akrediteerimiskava ERA 1172/002 V3.1 nõudeid.

Kliimaministeerium ei olnud seni kontrollinud TTJA-d nende akrediteerimisnõuete järgi. Kuigi

TTJA on määratud raudteeseadusega ECM-i sertifitseerimisorganiks, ei ole TTJA-le

rakendatud akrediteerimiskava nõudeid. Raportis tuuakse välja ka risk, et kohaldatakse

puudustega raudteeseaduse ja EL-i määruse 2019/779 sätteid. ERA auditi tegevusplaanis on

2

kavandatud, et alates hiljemalt 31. detsembrist 2024 hakkab Kliimaministeerium kontrollima

NSA vastavust akrediteerimiskava nõuetele ning NSA-d auditeerima kindlate intervallide järgi.

Eelnõus sätestatakse konkreetsed nõuded raudteeliikluse ohutuse kontrolli ja hindamise

mehhanismide, ohutuse seire ja hindamisprotseduuride ning riskijuhtimissüsteemide kohta.

Muudatuste kehtestamine on oluline samm Eesti raudteeliikluse ohutuse ja efektiivsuse

parandamisel ning vastavuse tagamisel Euroopa Liidu õigusele.

Lisaks uuendatakse raudteeseaduses viited Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr

1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 03.12.2007, lk 14–41)

ajakohastatud viidetega määrusele (EL) 2021/782 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta

(ELT L 172, 17.05.2021, lk 1–42).

Muudetakse ka raudteeseaduse 12. peatükki, mis käsitleb raudteeliiklusregistrit. Komisjoni

otsuse (EL) 2018/16141 artikli 8 „Üleminek riiklikelt veeremiregistritelt Euroopa

raudteeveeremi registrile“ (edaspidi komisjoni otsuse (EL) 2018/1614 artikkel 8) punkti 5

kohaselt kasutavad liikmesriigid alates 16.06.2024 tsentraliseeritud registreerimisfunktsiooni.

Raudteeliiklusregistrist viiakse raudteeveeremi andmestik üle Euroopa raudteeveeremi

registrisse (European Vehicle Register (EVR)). Hoolduse eest vastutava üksuse määramine ja

registreerimine on kohustuslik igale raudteeveeremile enne selle kasutuselevõttu. See toimub

esmalt riiklikus raudteeliiklusregistris ja ülemineku käigus EVR-i süsteemis.

Täiendatakse ka tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmist, uuendamist ja taotlemist, et oleks

tagatud tegutsemise ohutustunnistuste kontrolldokumentide asjakohasus ja vajalik detailsus

tunnistuse väljastamiseks.

Samuti muudetakse ohutusloa menetluse tähtaegu. ERA auditis viidati, et ohutuslubade

menetlusaeg on liiga lühike. ERA auditi käigus leiti, et praegune 30-päevane tähtaeg ei ole

piisav põhjalikuks ja kvaliteetseks hindamiseks ning tehti ettepanek pikendada menetlusaega,

et tagada kõikide ohutusega seotud aspektide põhjalik läbivaatamine ja analüüs.

Menetlustähtaegade muutmine on vajalik, et vastata EL-i nõuetele ja parandada raudteeohutust.

Raudteeseadusesse lisatakse hoolduse allhanke funktsioonide sertifikaadi väljastamine,

mistõttu täiendatakse ka riigilõivuseadust.

Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ (HÕNTE) § 1 lõike 2 punktiga 2 ei ole seaduse väljatöötamiseks

koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõukohase seadusega rakendatakse Euroopa Liidu

õigust. Eelnõu seletuskirja koostamisel on arvestatud HÕNTE-s seaduseelnõu väljatöötamise

kavatsuse sisule esitatud nõuetega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu algatati ERA auditis välja toodud ettepanekute põhjal. Eelnõu põhieesmärk on

rakendada ERA auditi soovitusi, et tagada riikliku raudteesüsteemi vastavus EL-i õigusele ning

suurendada raudteeliikluse ohutust ja efektiivsust, koostada tegevusplaan ja sätestada seaduse

tasandil Kliimaministeeriumi kohustus auditeerida valdkonda, kuna ERA tuvastas auditi käigus

puudujääke raudteeliikluse ohutuse kontrollimisel ja hindamisel.

Tegevusplaanis sätestatakse meetmete eesmärgiks tagada, et kõik raudteeliikluses osalevad

ettevõtted rakendaksid ühtseid ohutusstandardeid. Seadusemuudatuste eesmärk on kehtestada

1Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1614, 25. oktoober 2018, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

(EL) 2016/797 artiklis 47 osutatud veeremiregistrite kirjeldused ning muudetakse komisjoni otsust 2007/756/EÜ ja

tunnistatakse see kehtetuks, Euroopa Liidu Teataja L 268/53.

3

konkreetsed nõuded ja kontrollimehhanismid, et tagada pidev ohutusalane järelevalve ning

puudujääkide kiire kõrvaldamine. Lisaks toodi auditis välja, et olemasolevad ohutuse

hindamise ja seire protseduurid vajavad täpsustamist ja optimeerimist. Tegevusplaanis nähakse

ette, et raudtee-ettevõtted peavad välja töötama ja rakendama täpsemad ohutusalase hindamise

protseduurid ning andma regulaarseid ülevaateid oma ohutusmeetmete tõhususest. Eelnõus

sätestatakse nõuded nende protseduuride standardimiseks ja järelevalveks.

Auditi käigus leiti, et raudteesektoris puudub ühtne ja süsteemne lähenemine riskide juhtimisele

ning õnnetusjuhtumite ennetamisele. Tegevusplaanis esitatakse meetmed raudteeliikluse kõiki

aspekte hõlmava riskijuhtimissüsteemi loomiseks ja juurutamiseks ning nõuded riskijuhtimise

protsesside ja süsteemide rakendamiseks raudteeliikluses. Auditis on toodud esile vajadus, et

Kliimaministeerium teeks regulaarseid auditeid, et hinnata raudteeliikluse ohutust ja vastavust

kehtestatud nõuetele. Arvestades auditi soovitust, täiendatakse seaduse sõnastust, et tagada

auditeerimise järjepidevus ja tulemuste usaldusväärsus. Seaduse tasandil reguleerimine

kindlustab, et auditeerimisprotsess on süsteemne ja läbipaistev, mis omakorda suurendab

raudteeliikluse üldist ohutust.

Samuti on eelnõu eesmärk tagada, et reisijateveo reeglid vastaksid Euroopa Liidu nõuetele ning

oleks tagatud riigisiseste nõuete vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL)

2021/782, millega tunnistati kehtetuks rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta kehtiv määrus

(EÜ) nr 1371/2007. Seega on oluline muuta RdtS vastavaid sätteid, et viidata praegu kehtivatele

määrustele.

Eelnõu koostamisel on arvestatud ka TTJA ettepanekutega, mida on peetud oluliseks

raudteesektori regulatsioonide ajakohastamisel ning tõhustamisel.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 sätestatakse RdtS-i muudatused ning see

koosneb 42 punktist. Paragrahviga 2 sätestatakse RLS-i muudatused.

Paragrahvi 1 punkt 1. RdtS-i § 3 lõike 1 punktis 3 ja § 94 lõike 1 punktis 6 asendatakse

sõna „pöörangute“ sõnaga „pöörmete“. Terminit „pöörangud“ ei ole raudteeseaduses

määratletud. Selle asemel viidatakse oluliste raudtee osadena pöörmetele. Raudtee on seaduses

määratletud kui maatükiga püsivalt ühendatud funktsionaalselt terviklik rajatis, mille olulised

osad on muldkeha ja sellele toetuv tee pealisehitus, mis koosneb rööbastest, pöörmetest,

liipritest ja ballastist. Et tagada õigusaktides kasutatava terminoloogia ühtsus ja täpsus, tuleb

asendada sõna „pöörangute“ sõnaga „pöörmete“. See muudatus aitab vältida segadust ja tagab

selguse raudtee oluliste osade määratlemisel.

Punkt 2. RdtS-i § 7 lõikes 1 asendatakse viide kehtetule määrusele viitega otsekohalduvale

määrusele (EL) nr 2021/7822, mis sisaldab vajalikke reegleid reisijateveo kohta. Seetõttu on

oluline teha asjakohane muudatus ka seaduses, mis omakorda tagab, et seadus on kooskõlas

Euroopa Liidu õigusega ja viitab kehtivatele nõuetel rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta.

Punkt 3. RdtS-i § 20 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „reisijateveoga“ sõnaga

„raudteeveoga“. Muudatusega täiendatakse raudteeseadust mitteavaliku raudtee kaubaveo

vastutuskindlustuse nõudega.

Kehtivas § 20 lõikes 1 ei ole reguleeritud mitteavaliku raudtee kaubaveo vastutuskindlustust.

RdtS-i § 17 lõike 1 kohaselt on vastutuskindlustuslepingu olemasolu kohustuslik tegutsemise

ohutustunnistuse omanikule. Seetõttu on vaja lisada raudtee kaubaveo tegutsemise

2Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/782, 29. aprill 2021, rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta.

4

ohutustunnistuse omanikule vastutuskindlustuslepingu nõue. Muudatus tagab, et ka

mitteavalikul raudteel kaubaveoga tegelevatel ettevõtjatel on vastutuskindlustust, mis aitab

suurendada tegevuse ohutust ja tagab kaitset võimalike kahjunõuete korral. Kindlustussumma

suuruse määramine kindlustusandja ja raudteeveoettevõtja vahelise kokkuleppe järgi

võimaldab paindlikkust ning vastavust ettevõtja spetsiifilistele vajadustele ja riskidele.

Punkt 4. RdtS-i § 22 lõiget 8 täiendatakse teise ja kolmanda lausega. Teine lause võimaldab

teatud põhistatud põhjustel ohutusloa väljastada ka lühema kehtivusajaga. Praegu kehtivad

ohutusload viis aastat, mis ei võimalda piisavalt kaalutlusõigust olukordades, kus ohutusloa

väljastamine lühemaks ajaks oleks põhjendatud. Komisjoni soovitus (EL) 2019/780

taristuettevõtjatele ohutuslubade väljastamise praktilise korra kohta punkt 5.2 näeb ette, et

riiklik ohutusasutus võib ohutusloa kohaldamisala piirata kasutuspiirangute ja -tingimustega,

kui need on seotud küsimustega, mis takistavad ohutusloa väljaandmist. Komisjoni määruse

(EL) 2018/763 artikkel 8 sätestab, et ühtne ohutustunnistus võib kehtida vähem kui viis aastat,

kui see on vajalik raudteevedusid kahjustavate riskide tõhusa kontrolli tagamiseks. Näiteks

võivad riskid olla seotud taristu osade ajutise halva seisukorra või hooldustöödega, mis võivad

mõjutada raudtee ohutust. Eesti raudteeseadus ei võimalda praegu ohutusloa lühemat

kehtivusaega, mis tähendab, et riiklikul ohutusasutusel ei ole võimalust kohaldada selliseid

piiranguid ka siis, kui see on põhjendatud. Muudatus võimaldab riiklikul ohutusasutusel

paremini hallata raudteevedude ohutusega seotud riske. Kolmanda lause kohaselt peab TTJA

põhjendama ohutusloa väljastamist lühema kehtivusajaga. Selle muudatuse puhul on üldkorras

jõustumine õigustatud, sest tegemist on muudatusega, mis tuleneb EL vastavatest suunistest ja

üleüldisest ohutusnõuete loogikast, mis on ka valdkonnas tegelevatele ettevõtjatele teada.

Lühemaid lube kui 5a võib anda üksnes ohutusega seotud põhjendatud juhtudel, mistõttu on

regulatsiooni muutmiseks ilma üleminekuajata kaalukas avalik huvi. Lisaks on see muudatus

ettevõtjale pigem positiivne, sest annab loa andmisel paindlikkuse, et põhjendatud juhul pigem

lühem luba anda, kui selle andmisest üldse keelduda.

Punkt 5. RdtS-i § 24 lõiget 1 muudetakse, et tagada tegutsemise ohutustunnistuste

kontrolldokumentide asjakohasus ja vajalik detailsus tunnistuse väljastamiseks. Seetõttu

muudetakse ka ohutustunnistuse avalduse vormi, mis on esitatud majandus- ja taristuministri

06.12.2020 määruses nr 84 „Ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse taotlemise ning

väljaandmise kord“. Muudatuse järgi jäetakse nimetatud määruse lisades 1 ja 2 vormilt

alalõigud „Ohutusloa taotlemisel esitatavad dokumendid“ ja „Tegutsemise ohutustunnistuse

taotlemisel esitatavad dokumendid“. Taotlusega esitatavate dokumentide nimekirja eraldi välja

toomine ei anna lisaväärtust ja see nõue on pigem jäänud ajast, kui taotluseid esitati enamasti

paberkandjal.

Punkt 6. RdtS-i § 24 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „raudteeliiklusregistrikood“

tekstiosaga „Euroopa raudteeveeremi number“. Komisjoni otsuse (EL) 2018/1614 artikli 8

punkti 5 kohaselt kasutavad liikmesriigid alates 16.06.2024 tsentraliseeritud

registreerimisfunktsiooni. Raudteeveeremi andmestik viiakse raudteeliiklusregistrist üle

Euroopa raudteeveeremi registrisse ( (EVR).

Punkt 7. RdtS-i § 24 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks. Kehtivas § 24 lõikes 2 on

sätestatud, et taotleja peab märkima, millisel viisil ta soovib otsuse edastada. Kuna kõik

taotlused esitatakse elektrooniliselt, on see nõue vananenud ja üleliigne. Tegutsemise

ohutustunnistuse käskkiri allkirjastatakse digitaalselt ja edastatakse elektrooniliselt taotlejale.

Seega on otstarbekas see punkt välja jätta, et lihtsustada ja ajakohastada taotlusprotsessi. Säte

käsitleb vaid riigisisese tegutsemise ohutustunnistust ja selle alusel on võimalik tegutseda ainult

Eestis, mitte Euroopa Liidus. Ühtse ohutustunnistuse väljastamine toimub endiselt ERA ühtse

kontaktpunkti süsteemi kaudu.

5

Punkt 8. RdtS-i § 25 täiendatakse lõikega 31, mille kohaselt on TTJA-l õigus kontrollida

raudteeveoettevõtjaid kohapeal ja auditeerida juba kehtivate õigusnormide järgi, nagu

sätestatud ühtse ohutustunnistuse menetlusega seotud paragrahvides (RdtS § 29 lg 4 ja § 30 lg

3). Ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuste menetlemise osana on olenevalt menetluse

subjektist ja objektist vajadus teha raudtee-ettevõtja veeremi ja raudteetaristu tehnilise

seisukorra ülevaatus. Seetõttu lisatakse raudteeseadusesse TTJA-le õigus korraldada menetluse

raames menetlusosalise juures kohapealseid kontrolle ja auditeid. See tähendab, et amet saab

iseseisvalt hinnata, kas ettevõtja vastab kehtestatud ohutusnõuetele ja -standarditele, mis on

vajalik ohutuse tagamiseks raudteetranspordis. Ameti õigus nõuda ettevõtjalt lisadokumentide

või teabe esitamist aitab tagada, et kõik vajalikud andmed on ametile kergesti kättesaadavad,

võimaldades põhjalikku kontrolli.

Punkt 9. RdtS § 25 lõiget 4 muudetakse. TTJA-le seatakse kohustus teavitada ettevõtjat ühe

kuu jooksul alates ohutusloa ning tegutsemise ohutustunnistuse taotluse saamisest, kas esitatud

dokumendid on täielikud või paluda esitada asjakohast lisateavet. Ohutuslubade menetlusaja

ebamõistlikult lühikesele tähtajale osutati ERA auditi käigus. Lubade menetlusaeg on sarnane

ühtse ohutustunnistuse menetlusega, hõlmates nii dokumentide kontrolli kui ka kohapealseid

auditeid. Kehtiv lõige 4 sätestab, et TTJA annab ohutusloa ning tegutsemise ohutustunnistuse

välja, muudab või uuendab neid 30 päeva jooksul taotluse ja nõuetekohaste dokumentide

saamisest arvates. Lisaks võib amet põhjendatud juhtudel pikendada menetlustähtaega kuni 30

päeva võrra, teavitades sellest taotluse esitajat. Siiski on praktikas selgunud, et keerukamate

juhtumite puhul on 30 päeva sageli liiga lühike aeg põhjaliku ja asjakohase otsuse tegemiseks.

Seetõttu on ohutuse seisukohalt vaja muuta sätet nii, et TTJA saab mõistliku tähtaja, et tagada

dokumentide õigsuse põhjalik kontroll. See aitab vältida olukordi, kus keerukamate juhtumite

tõttu on otsuste tegemine häiritud, ja tagab, et kõik osalised saavad vajalikku teavet õigeaegselt.

Punkt 10. RdtS-i § 25 täiendatakse lõikega 41 – 43, et käsitleda ühtlaselt ohutusloa ja

ohutustunnistuse taotluste menetlemise tähtaegu, andes selged ajaraamid iga toimingu jaoks

ning määratledes TTJA kohustused ja taotlejate õigused igas protsessi etapis.“Muudatuse

kohaselt peab TTJA andma ohutusloa või jätma taotluse rahuldamata hiljemalt neli kuud pärast

taotlejalt nõutava teabe saamist. Selline pikendamine nelja kuuni tuleneb ERA auditi käigus

tõstatatud probleemidest, kus varasem 30-päevane tähtaeg osutus sageli ebapiisavaks

keerukamate juhtumite korral. Neli kuud võimaldab ametil põhjalikumalt hinnata esitatud

dokumentide nõuetele vastavust, sealhulgas korraldada vajalikud kohapealsed kontrollid ja

auditeerimised, et tagada otsuste kvaliteet ja säilitada ohutuse tase. Kui TTJA ei suuda taotlust

nimetatud tähtaja jooksul lahendada, ei loeta ohutusluba ja tegutsemise ohutustunnust taotlejale

vaikimisi antuks.

Punkt 11. RdtS-i § 27 lõiget 5 muudetakse, et võimaldada TTJA-l kohandada ohutustunnistuse

kehtivusaega konkreetse olukorra ja vajaduse järgi ning mitte lubada seda tingimata viieks

aastaks. Muudatuse kohaselt on ühtse ohutustunnistuse kehtivusaeg kuni viis aastat senise viie

aasta asemel.

Punkt 12. RdtS-i § 42 lõikes 1 asendatakse senine viide raudteeliiklusregistrile viitega Euroopa

veeremiregistrile. Hoolduse eest vastutav üksus registreeritakse ERADIS-süsteemis ja

konkreetse paragrahvi põhimõte on, et igal veeremil peab olema hoolduse eest vastutav üksus

ja see määratakse raudteeliiklusregistris. ELi platvormile üleminekul peab hoolduse eest

vastutav üksus olema määratud EVR registris.

Punkt 13. RdtS-i § 42 lõigetest 3 ja 8 jäetakse välja sõna „kaubavagunid“. RdtS-i § 42

muudatused käsitlevad hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaadi taotlemist, laiendades

6

vajadust ka vedurite, reisivagunite, mootorrongide ja eriveeremite hoolduse eest vastutavatele

üksustele. Kehtiva RdtS-i seletuskirja kohaselt piirdub hoolduse eest vastutava üksuse

sertifitseerimise vajadus ainult kaubavagunitega ning ei nähta ette TTJA rolli rakendamist enne

Rail Balticu projekti. Komisjoni rakendusmäärus 2019/779 kehtestab ühtsed eeskirjad ja

nõuded hoolduse eest vastutavate üksuste ning sertifitseerimisasutuste (TTJA) tegevuse kohta.

Alates jaanuarist 2024 on TTJA väljastanud hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaadid neljale

ettevõttele, mida on rakendusmääruse kohaselt vaja igal aastal auditeerida. ERA 2023. aasta

auditi raportis märgitakse, et NSA-l puuduvad piisavad ressursid ECM-i

sertifitseerimistoiminguteks, mistõttu sertifitseerimiskomitee koosseis ei erine enamikul

juhtudel hindamismeeskonnast. Kolm isikut on seotud ECM-i sertifitseerimistegevusega, kuid

nende aeg on piiratud muude protsesside tõttu. Seetõttu on ERA hinnangul vaja määrata uus

ametipositsioon TTJA struktuuris, mis võimaldaks kvaliteetset ja nõuetekohast ECM-i

sertifitseerimist ja auditeerimist, et koordineerida hoolduse eest vastutava üksuse

allhankefunktsiooni ja vedurite hooldust. Selle ametikoha kulud on hinnanguliselt 50 000 eurot

aastas, summa katab palgakulud, koolitused ja muude vajalike ressursside hankimise kulud.

Ametikoha määramisega on võimalik täita ka ERA nõue luua sõltumatu komisjoni, mis tagab

raudteeohutuse ja hoolduse sõltumatu ja objektiivse hindamise ning järelevalve.

Punkt 14. RdtS-i § 42 lõiget 5 täiendatakse allhanke funktsioonide sertifitseerimise nõudega.

Hoolduse allhanke funktsioonide sertifitseerimine on reguleeritud komisjoni rakendusmääruse

2019/779 artiklis 10. Allhanke funktsioonide sertifitseerimise lisamisega on vaja täpsustada ka

RdtS-i hoolduse eest vastutavat üksust käsitlevaid sätteid. Muudatusega sätestatakse, et

hoolduse eest vastutav üksus peab võtma kasutusele allhankefunktsiooni, mis hõlmab ka

vedurite hooldust ja teenindamist. Eesmärk on tagada, et hoolduse eest vastutavad üksused on

paremini varustatud ja struktureeritud, et nad suudaksid tõhusamalt hallata

raudteeinfrastruktuuri ja vedurite hooldust. Lisandunud nõue tähendab, et hoolduse eest

vastutav üksus peab olema võimeline allhanke korras tellima ja koordineerima vedurite

hooldusteenuseid kehtestatud kvaliteedi- ja ohutusstandardite kohaselt.

Punkt 15. RdtS-i § 48 lõikes 9 asendatakse viide kehtetule määrusele viitega otsekohalduvale

määrusele (EL) nr 2021/782. See tagab, et seadus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ja

kajastab rongireisijate õigusi ja kohustusi.

Punkt 16. RdtS-i § 58 lõike 3 punktist 2 jäetakse välja pärast sõna „või“ sõna „läbinud“, et

muuta lause üheseltmõistetavalt vastavaks kehtivatele nõuetele. Tegemist on keelelise

parandamisega, mitte sisulise muudatusega. Kehtiv sõnastus võib olla eksitav, sest see sätestab,

et vedurijuhiluba antakse isikule, kes on omandanud vähemalt põhihariduse ja läbinud

vedurijuhi 3. taseme kutseõppe või läbinud keskhariduse baasil vedurijuhi väljaõppe

üldkoolituse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ ühenduse

raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta artikli 11

kohaselt peavad vedurijuhi kandidaadid olema edukalt lõpetanud vähemalt üheksa-aastased

õpingud (põhikooli) ning läbinud edukalt kutseõppe, mis vastab nõukogu 16. juuli 1985. aasta

otsuses 85/368/EMÜ (Euroopa Ühenduse liikmesriikide kutsekvalifikatsioonide võrreldavuse

kohta) osutatud 3. tasemele. Kehtiva sõnastuse kohaselt saaks ekslikult järeldada, et

põhimõtteliselt ei nõuta põhihariduse ja vedurijuhi 3. taseme kutseõppega isikult vedurijuhi

väljaõppe üldkoolitust ning see oleks kohustuslik ainult keskhariduse baasil.

Punkt 17. RdtS-i § 84 lõikes 2 täpsustatakse sõnastust seoses raudteeliiklusregistri andmete

üleviimisega Euroopa raudteeinfrastruktuuri registrisse. Muudatusega asendatakse tekstiosa

,,raudteeliiklusregistri andmetega või viidatakse raudteeliiklusregistrile“ tekstiosaga „Euroopa

raudteeinfrastruktuuri registri andmetega või viidatakse Euroopa raudteeinfrastruktuuri

registrile“.

7

Punkt 18. RdtS-i § 110 lõike 1 täpsustuse kohaselt võib raudteeveoettevõtja tegeleda avaliku

reisijateveoga, samuti kaubaveoga mitteavalikul raudteel, kui tegemist on ohtliku kauba veoga

ja vedu ei toimu enda tarbeks või teiste raudteevedudega avalikul raudteel, üksnes veoeeskirja

alusel. Praegu kehtivad veotingimused ja ohutusnõuded avalikul raudteel, kuid mitteavalikul

raudteel võivad need puududa või olla ebaühtlased. Muudatus tagab, et ka mitteavalikul

raudteel veetakse ohtlikke kaupu kehtestatud veoeeskirjade ja ohutusnõuete kohaselt. Ühtsete

standardite kehtestamine aitab lihtsustada järelevalvet ja tagab võrdsed tingimused kõikidele

raudteeveoettevõtjatele.

Punktid 19 ja 20. RdtS-i § 110 lõikeid 5 ja 6 täiendatakse selliselt, et reisijateveo korral tuleb

veoeeskiri edastada teadmiseks ka Transpordiametile, kellel on õigus teha ettekirjutus

veoeeskirja muutmiseks. Muudatus on vajalik, kuna RdtS-i § 7 alusel teeb järelevalvet reisijate

õiguste tagamise üle Transpordiamet.

Punkt 21. RdtS-i § 120 lõike 3 punktis 4 asendatakse sõna „raudteeliiklusregister“ sõnadega

„Euroopa raudteeveeremiregistriga“. Muudatus on vajalik, sest komisjoni rakendusotsuse (EL)

2018/1614 artikli 8 punkti 5 kohaselt kasutavad liikmesriigid alates 16.06.2024 tsentraliseeritud

registreerimisfunktsiooni. Raudteeliiklusregistrist viiakse raudteeveeremi andmestik üle

Euroopa raudteeveeremi registrisse.

Punkt 22. RdtS-i § 124 lõiget 1 muudetakse, sätestades nõude raudteeveeremi

registreerimiseks Euroopa raudteeveeremi registris. Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2018/1614

artikli 8 punkti 5 kohaselt kasutavad liikmesriigid alates 16.06.2024 tsentraliseeritud

registreerimisfunktsiooni. Raudteeliiklusregistrist viiakse raudteeveeremi andmestik üle

Euroopa raudteeveeremi registrisse.

Punkt 23. RdtS-i § 124 täiendatakse lõikega 11. Säte käsitleb raudteeveeremi registreerimise

toiminguid Euroopa Liidu õigusaktide alusel. Täienduse kohaselt teeb TTJA registritoimingud

komisjoni rakendusotsuse (EL) 2018/1614 kohaselt. Komisjoni rakendusotsuses on sätestatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 47 osutatud veeremiregistrite

kirjeldused. Selle otsuse alusel viiakse raudteeveeremi registreerimine vastavusse Euroopa

Liidu ühtsete nõuetega, mis parandab andmete ühtsust ja võimaldab raudteeveeremeid jälgida

ja hallata kõigis liikmesriikides ühtsel viisil.

Punkt 24. RdtS-i § 125 lõike 1 punkti 2 sõnastust muudetakse, asendades sõna

„raudteeliiklusregistrist“ sõnadega „Euroopa veeremiregistrist“.

Punkt 25. RdtS-i § 137 lõikest 1 jäetakse välja raudteeveeremi ja raudteerajatiste osa, et

kohandada seadust rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu õigusaktide järgi. EL-i platvormile

üleminekul peab hoolduse eest vastutav üksus olema määratud sealses EVR-i registris.

Punkt 26. RdtS-i § 137 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna edaspidi TTJA ei väljasta

omaniku või valdaja nõudmisel registreerimistunnistust, sest raudteeliiklusregistri haldamine ja

järelevalve on reguleeritud EL-i tasandil. Euroopa raudteeveeremi numbri kasutamine on juba

reguleeritud Euroopa Liidu õigusaktidega, mistõttu on need tarbetud nõuded, mis võivad

tekitada segadust ning erandeid. Samuti ei ole vaja eristada raudteeveeremit, mis liigub ainult

EL-i territooriumil, kuna kõigile raudteeveeremitele kehtivad samad standardid.

Punkt 27. RdtS-i § 137 lõiget 5 muudetakse, et vähendada riigilõivude dubleerimist ja

parandada menetluste tõhusust. Praegu on riigilõivuseaduse §-s 209 sätestatud kaks paralleelset

riigilõivu: üks iseteeninduse ja teine menetleja kasutamise puhul. Muudatuse eesmärk on

8

säilitada vaid menetleja lõiv, kaotades iseteeninduse tasu. Samuti kaotatakse eraldi riigilõiv

rajatiste registreerimisel. Muudatus on ajendatud ka registreerimistunnistuste väljastamise

lõpetamisest (RLS § 210), kuna edaspidi keskendutakse digitaalsetele lahendustele, mis

lihtsustavad haldusprotsessi ja vähendavad bürokraatiat.

Punkt 28. RdtS-i § 137 lõikes 7 määratakse Kliimaministeeriumi asemel raudteeliiklusregistri

vastutavaks töötlejaks TTJA. Kuna Kliimaministeerium ei tee ühtki toimingut selles registris,

puudub vajadus jätkata vastutava töötlejana.

Punkt 29. Seadust täiendatakse paragrahviga 1371 ning muudatus on sisult formaalne, sest

juba kehtivas raudteeseaduse §-s 137 lõikes 4 on sisuliselt samasugune säte, mis sätestab

raudteeveeremi numeratsiooni vastavalt Euroopa Liidu territooriumil ja kolmandates riikides

liikuva raudteeveeremi nõuetele, mis tunnistatakse käesoleva seaduseelnõuga kehtetuks.

Punkt 30. RdtS-i § 138 lõige 1 muudetakse, et ajakohastada ja laiendada raudteeliiklusregistri

koosseisu. Senised raudteeliiklusregistri koosseisus sisalduvad andmebaasid on muutunud ja

lisandunud uued elemendid.

Punkt 31. RdtS-i § 138 lõige 3, mis käsitleb raudteeveeremi andmebaasi ja selles

registreeritavaid andmeid, tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva seaduse kontekstis on oluline

tagada regulatiivne ühtsus ja kooskõla uute õigusaktide ning raudteeveeremi registreerimist

käsitlevate standarditega. Üksikute andmete registreerimine ja haldamine on paremini

struktureeritud ning keskendutakse rohkem üldistele ja järjestikustele nõuetele, mis kehtivad

EL-i tasandil. Raudteeveeremi andmete haldamine on koondatud ühtsesse registrisse, mis

võimaldab paremat andmevahetust ning lihtsustab järelevalvet.

Punkt 32. RdtS-i § 138 lõike 5 muudatuse kohaselt kantakse tegutsemise ohutustunnistuste ja

ohutuslubade andmebaasi raudtee-ettevõtjale välja antud tunnistuse ja loa andmed.

Punkt 33. RdtS § 139 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna raudteeveeremi

andmebaas viiakse raudteeliiklusregistrist üle Euroopa raudteeveeremi registrisse.

Punktid 34, 36 ja 37. RdtS-i § 140 lõike 1 punktist 1, § 141 lõike 1 punktist 1 ja lõike 2

punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „või raudteeveerem“, kuna raudteeveeremi andmebaas

viiakse raudteeliiklusregistrist üle Euroopa raudteeveeremi registrisse.

Punkt 35. RdtS-i § 140 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks. Komisjoni rakendusotsus

(EL) 2018/1614 reguleerib raudteeveeremi registreerimist ja andmete esitamist. Nimetatud

määruse kohaselt on raudteeveeremi valdaja ja hoolduse eest vastutav isik kohustatud esitama

kõik vajalikud andmed liikmesriigi vastavale registreerimisüksusele enne veeremi

kasutuselevõttu liidu raudteesüsteemis. Kuna määruses on sätestatud konkreetsed nõuded

andmete esitamiseks, ei ole riiklikus õiguses vaja dubleerida samu nõudeid, nagu on RdtS-i

§ 142 lõikes 2.

Punkt 38. RdtS-i § 142 lõike 2 esimese lause sõnastust muudetakse. Komisjoni otsuse (EL)

2018/1614 artikli 8 punkti 5 kohaselt kasutavad liikmesriigid alates 16.06.2024 tsentraliseeritud

registreerimisfunktsiooni.

Punktid 39-42. RdtS-i § 167 lõikes 1, § 168 lõikes 1, § 169 lõikes 1 ja § 170 lõikes 1

asendatakse viide kehtetule määrusele (EL) 1371/2007 viitega otsekohalduvale määrusele (EL)

nr 2021/782.

9

Eelnõu §-ga 2 muudetakse RLS-i.

Punkt 1. RLS-i § 209 muudatusega kaotatakse tavamenetluse võimalus ja selle riigilõiv. Kõik

registreerimise ja kande muutmise toimingud tuleb edaspidi teha elektrooniliselt, mis lihtsustab

ja kiirendab protsessi. Muudatuse peamine eesmärk on üleminek täielikult digitaalsele

menetlusele, kus kõik riiklikud raudteeliiklusregistri toimingud tehakse ainult e-teenuste

infosüsteemi kaudu. Alles jääb üks riigilõiv: e-teenuste kaudu tehtavate toimingute eest.

Punkt 2. RLS-i § 210 tunnistatakse kehtetuks. Paragrahvi 210 kehtetuks tunnistamine on

vajalik, kuna raudtee ja raudteeveeremi registreerimistunnistuste väljastamise praktika on

muutunud ja need tunnistused ei ole enam asjakohased.

Punkt 3. RLS-i § 2132 muudetakse. Hoolduse eest vastutava üksuse (ECM) allhanke

funktsiooni sertifikaadi väljastamise eest nähakse ette riigilõiv. Hooldusfunktsiooni

vastavussertifikaati saab taotleda hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaadi veeremi

kategooriate kolmele funktsioonile: hoolduse arendamise funktsioonile, vagunipargi haldamise

funktsioonile ja hooldamise funktsioonile. Riigilõiv kujuneb sertifikaadi väljaandmisel TTJA

tegelike kulude põhjal. Kuna menetluse maht on 1/3 võrra väiksem kui hoolduse eest vastutava

üksuse sertifitseerimisel, siis on ka riigilõiv 1/3 võrra väiksem ehk 4680 €.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei sisalda uusi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/782

rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L172/1, 07.05.2021, lk 14–41), komisjoni

otsuse (EL) 2018/1614 artikliga 8 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ

artikliga 11.

6. Seaduse mõju

Eelnõu väljatöötamise käigus hinnati kavandatavate muudatuste mõju eri mõjuvaldkondade

kaupa, lähtudes Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei mõjude hindamise metoodikast. Mõjude

olulisuse hindamisel on analüüsitud mõju ulatust, mõju avaldumise sagedust, mõjutatud

sihtgrupi suurust ja ebasoovitava mõju kaasnemise riski.

Eeldatavat olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja

looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele ei

tuvastatud.

6.1. Muudatus

Seaduse vastuvõtmisel muutub oluliselt raudteeseaduse 12. peatükk, mis käsitleb

raudteeliiklusregistrit. Komisjoni otsuse (EL) 2018/1614 artikli 8 punkti 5 kohaselt kasutavad

liikmesriigid alates 16.06.2024 tsentraliseeritud registreerimisfunktsiooni. Raudteeveeremi

andmestik viiakse raudteeliiklusregistrist üle Euroopa raudteeveeremi registrisse. Hoolduse

eest vastutava üksuse määramine ja registreerimine on kohustuslik igale raudteeveeremile enne

selle kasutuselevõttu. See toimub esmalt riiklikus raudteeliiklusregistris ja ülemineku käigus

Euroopa Liidu platvormile EVR süsteemis.

Mõjuvaldkond: mõju majandusele

10

Eeldatavasti ei mõjuta muudatused majandust, kuna muudatused on peamiselt administratiivsed

ja tehnilised. Euroopa raudteeveeremi registri kasutuselevõtt ei too kaasa otseseid kulusid ega

tulu, vaid lihtsustab andmete haldamist ja parandab registreerimisprotsessi tõhusust.

Mõjuvaldkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Eeldatavasti mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub.

Mõjuvaldkond: keskkonnamõju

Arvestades eelnõu sisu ja kavandatud muudatusi, võib eeldada, et eelnõu keskkonda ei mõjuta.

6.2. Muudatus

Täiendatakse tegutsemise ohutunnistuse väljaandmise, uuendamise ja taotlemise loetelu, et

tagada tegutsemise ohutustunnistuste kontrolldokumentide asjakohasus ja vajalik detailsus

tunnistuse väljastamiseks. Muudetakse ohutusloa menetluse tähtaegu. ERA auditi käigus leiti,

et praegune 30-päevane tähtaeg ei ole piisav põhjalikuks ja kvaliteetseks hindamiseks, seetõttu

sätestatakse senise 30 päeva asemel tähtajaks neli kuud.

Mõjuvaldkond: mõju majandusele

Muudatusega kaasneb vähene mõju raudteeinfrastruktuuri ettevõtjatele, kuna nad peavad

hakkama kolm kuud varem taotlema ohutusloa pikendamist.

Mõjuvaldkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Arvestades eelnõu sisu ja kavandatud muudatusi, võib eeldada, et eelnõul ei ole olulist mõju

riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

6.3. Muudatus

Seadust täiendatakse mitteavaliku raudtee kaubaveo vastutuskindlustusega.

Mõjuvaldkond: mõju majandusele

Muudatusega kaasneb mõju mitteavalikul raudteel kaubaveoga tegelevatele

raudteeveoettevõtjatele, kuna nad peavad omama kohustuslikku vastutuskindlustust. Kuna

kindlustussumma suurus määratakse kindlustusandja ja raudteeveoettevõtja vahelise

kokkuleppe järgi, võimaldab see paindlikkust ning vastab ettevõtja spetsiifilistele vajadustele

ja riskidele. Kuna tegemist on tegevusalaga, kus võimalikud kahjunõuded õnnetuse korral

võivad olla suured, on ettevõtjad juba varem oma tegevuse mingil kujul kindlustanud, kuid

muudatusega tagatakse ühtne kindlustuskaitse kõikidele kolmandatele isikutele, kes võivad olla

ettevõtjate tegevusest puudutatud.

6.4 Muudatus

Hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaadi taotlemise kohustust laiendatakse vedurite,

reisivagunite, mootorrongide ja eriveeremite hoolduse eest vastutavate üksustele. Samuti

lisatakse hoolduse allhanke funktsioonide sertifitseerimine, mida reguleerib komisjoni

rakendusmääruse 2019/779 artikkel 10.

Mõjuvaldkond: mõju majandusele

Muudatusega kaasneb kulu hoolduse eest vastutavatele üksustele, kes peavad sertifikaadi

taotlema ka vedurite, reisivagunite, mootorrongide ja eriveeremite hoolduseks. Samuti tuleb

taotleda eraldi sertifikaat hoolduse allhanke funktsioonideks. Vastavad riigilõivud on 6240

eurot ja 4680 eurot.

Mõjuvaldkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

11

Raudteeseaduse muudatuse tulemusena on vaja luua TTJA struktuuri uus ametipositsioon, mille

eesmärk on hoolduse eest vastutava üksuse allhankefunktsiooni ja vedurite hoolduse

koordineerimine. Ametikohaga kaasnevad kulud on hinnanguliselt 50 000 eurot aastas.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Raudteeseaduses täiendatakse hoolduse eest vastutavat üksust käsitlevaid sätteid, sh lisatakse

hoolduse eest vastutava üksuse allhankefunktsiooni nõue ja § 42 lõiget 3 täiendatakse vedurite

osaga. Muudatuste rakendamine nõuab ühe ametipositsiooni määramist, millega kaasnevad

kulud, aastas u 50 000 eurot. See summa sisaldab palka, sotsiaalmaksu, võimalikke muid

administratiivseid kulutusi. Lisaks võivad tekkida ka kaudsed kulud, näiteks koolituskulud,

ametikohaga seotud halduskulud, ametikoha täitmisega kaasnevad kulud(nt reisikulud,

koolitused jne). Sellele ametikohale määratud ametnik saab keskenduda ECM-i

sertifitseerimistegevusele, vähendades ressursipuudujääki ja suurendades efektiivsust.

Ametikoha määramine aitab tagada, et hoolduse eest vastutavad üksused järgivad Euroopa

Liidu eeskirju ja nõudeid. Korrapärased auditeerimised ja sertifitseerimised aitavad tagada, et

raudteeveerem ja -teenused vastavad rangetele ohutusstandarditele. Investeering uude

ametikohta võib tuua pikas perspektiivis kaasa kulude kokkuhoiu, vähendades ohte ja

probleeme raudteeliikluse suurema ohutuse ja tõhususega.

8. Rakendusaktid

Muudetakse Vabariigi Valitsuse 04.12.2020. a määruse nr 79 „Raudteetöötaja tervisenõuded ja

tervisekontrolli kord“ lisa 2, mille kavand on lisatud seletuskirja juurde.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse Justiitsministeeriumile, Siseministeeriumile ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

........ ........................... 2024. a.

12

Raudteeseaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

KAVAND

MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 26.11.2020. a

määruse nr 79 „Raudteetöötaja tervisenõuded

ja tervisekontrolli kord “ lisa 2 muutmine

Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 37 lõike 8 alusel.

Majandus- ja taristuministri 26.11.2020. a määruse nr 79 „Raudteetöötaja tervisenõuded ja

tervisekontrolli kord “ lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

Vladimir Svet

kliimaminister Keit Kasemets

Kantsler

13

Raudteeseaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri Lisa2

TERVISETÕEND Eesnimi:............................................Perekonnanimi:..................................................

Isikukood:

Elukoht:........................................................................................................................................

Telefon:........................................................................................................................................

Ametikoht:...................................................................................................................................

Tööandjanimi

aadress:.................................................................................................................

.......................................................................................................................................................

Võttes aluseks tervisekontrolli tulemused, kinnitan käesolevaga, et lähtudes

raudteetöötajatele kehtestatud tervisenõuetest,

on/ei ole ülalnimetatud isik kohustatud kandma prille või kontaktläätsesid;

on/ei ole ülalnimetatud isik kohustatud kandma kuuldeaparaati või muud suhtlemise

abivahendit;

on/ei ole ülalnimetatud isik sobiv töötama (ametikoha nimetus)

.......................................................................................................

Järgmisetervisekontrolliaeg.......................................................................................................

Töötervishoiuarsti ees-ja perekonnanimi:

Töötervishoiuarsti kood:

Telefon:

E-post:

Töötervishoiuarsti allkiri: Kuupäev:

Töötervishoiuteenuse osutaja

nimi..................................................................................................................

aadress..............................................................................................................

tegevusloa nr ....................................................................................................