AS Eesti Vanglatööstuse 2024 majandusaasta aruande kinnitamine

13.11.2024 nr 4-1/8046

Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus (likvideerimisel) registrikood 10727967

Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Keskväljak 4, 41531

AINUAKTSIONÄRI OTSUS

Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus (likvideerimisel), registrikood 10727967 (edaspidi „Aktsiaselts“) ainuaktsionär Eesti Vabariik, kellele kuulub 46 669 Aktsiaseltsi aktsiat, igaüks nimiväärtusega 10 eurot, mis kokku annab 46 669 häält ehk 100% Aktsiaseltsi häältest,

keda riigivaraseaduse § 5 lg 1 ja lg 5 alusel esindab Aktsiaseltsi aktsiate valitseja (aktsiate valitsejaks on vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.01.2001 korralduse nr 35-k punktile 6 Justiitsministeerium), s.o Justiitsministeeriumi poolt justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta,

võttes arvesse ja kinnitades, et:

(1) Aktsiaseltsi likvideerija on esitanud Aktsiaseltsi lõpparuande ainuaktsionärile tutvumiseks ja ainuaktsionär on saanud lõpparuandega tutvuda alates 10.09.2024;

(2) Aktsiaseltsi ainuaktsionär nõustub lõpparuande osaks olevas vara jaotusplaanis sätestatuga, sh teatud vara mittemüümisega väljamaksete tegemiseks;

tegi äriseadustiku § 305 lg 1, § 378 lg 3 ja § 378 lg 5 alusel järgmised otsused:

1. PÕHIKIRJA MUUTMINE

1.1 Muuta Aktsiaseltsi põhikiri ja kinnitada selle uus redaktsioon, mis on lisatud käesolevale otsusele.

2. LÕPPARUANDE KINNITAMINE

2.1 Kinnitada Aktsiaseltsi likvideerimise lõpparuanne seisuga 10.09.2024, sh vara jaotusplaan.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

Lisad:

1. Aktsiaseltsi likvideerimise lõpparuanne seisuga 10.09.2024, sh vara jaotusplaan, koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega.

2. Aktsiaseltsi põhikirja uus redaktsioon.

1[3]

AS Eesti Vanglatööstus

ETTEVÕTTE ÜLEANDMISE JA ÜHINGU LIKVIDEERIMISE TEGEVUS- JA AJAKAVA

Seisuga 09.08.2024

Rohelise taustaga tegevused: tehtud

Kollase taustaga tegevused: töös

Punase taustaga tegevused: vaja teha

Mõisted:

EVT – AS Eesti Vanglatööstus

Ettevõte - majandusüksus, mida omab ja majandab EVT ning mille majandustegevuseks on kinnipeetavate tööhõivega tegelemine Tallinna, Viru ja Tartu vangla tootmisüksustes ning kõik varad, õigused ja kohustused, sh lepingud, mis on seotud nimetatud tegevustega.

TRINITI - Advokaadibüroo TRINITI

Ekspert – EVT poolt välja valitud sõltumatu ekspert, kes hindab Ettevõtte turuväärtust

Vangla – Tallinna Vangla ettevõtluskeskus

Nr. TEGEVUS VASTUTAJA AJAKAVA KOMMENTAARID / STAATUS

1. Maksumemo koostamine (Ettevõtte tasuta üleandmisega kaasnev võimalik maksustamine)

TRINITI 19.01.2024 TEHTUD

2. Ettevõtte väärtuse hindamine Ekspert Aprill 2024 TEHTUD

3. Ettevõtte tasuta võõrandamise lepingu koostamine

TRINITI Esimene projekt: 31.01.2024 TEHTUD

4. EVT aktsionäri otsus (Ettevõtte tasuta võõrandamise heakskiitmine)

TRINITI koostab. EVT ainuaktsionäri esindaja allkirjastab.

Esimene projekt: 31.01.2024 Allkirjastamine hiljemalt 01.03.2024, kuid enne punkti 5

TEHTUD

2[3]

Nr. TEGEVUS VASTUTAJA AJAKAVA KOMMENTAARID / STAATUS

5. EVT nõukogu otsus (Ettevõtte tasuta võõrandamise heakskiitmine ja juhatuse volitamine lepingu sõlmimiseks)

TRINITI koostab. EVT nõukogu allkirjastab.

Esimene projekt: 31.01.2024 Allkirjastamine hiljemalt 01.03.2024, kui pärast punkti 4 ja enne punkti 6

TEHTUD

6. Ettevõtte tasuta võõrandamise lepingu allkirjastamine

EVT ja Vangla Hiljemalt 01.03.2024, kuid pärast punkte 4 ja 5

TEHTUD

7. Töötajate teavitamine TRINITI koostab teavituse projekti. EVT teavitab töötajaid

Esimene projekt: 14.02.2024 Teadete esitamine hiljemalt 01.03.2024

TEHTUD

8. Lepingupartnerite teavitamine TRINITI koostab teavituse projekti. EVT teavitab lepingupartnereid

Esimene projekt: 14.02.2024 Teadete esitamine hiljemalt 01.04.2024

TEHTUD

9. Riigiasutuste teavitamine (tegevuslubade, majandustegevusteadete vms õiguste üleandmiseks)

TRINITI koostab teavituste projektid. EVT teavitab.

Esimene projekt: 14.02.2024 Teadete esitamine koheselt pärast Ettevõtte tasuta võõrandamise lepingu allkirjastamist.

TEHTUD

10. Ettevõtte tasuta võõrandamise lõpuleviimine TRINITI koostab Ettevõtte tasuta võõrandamise lõpuleviimise akti. EVT ja Vangla allkirjastavad.

Pärast Ettevõtte tasuta võõrandamise lepingus ette nähtud lõpuleviimise toimingute sooritamist. Hiljemalt 01.04.2024

TEHTUD

11. EVT aktsionäri otsus EVT lõpetamise kohta ja likvideerijate määramise kohta

TRINITI koostab. EVT aktsionär allkirjastab.

Esimene projekt: 29.02.2024 Allkirjastamine: 30.04.2024 seisuga

TEHTUD

12. Likvideerija nõusolek TRINITI koostab. Likvideerija allkirjastab.

Esimene projekt: 29.02.2024 Allkirjastamine: hiljemalt lõpetamise kandeavalduse esitamise ajaks

TEHTUD

13. Avalduse esitamine lõpetamisotsuse ja likvideerijate äriregistrisse kandmiseks

TRINITI valmistab ette. EVT juhatus allkirjastab ja esitab e-äriregistri kaudu

Viivitamatult pärast punktide 11 ja 12 olemasolu

TEHTUD

14. EVT likvideerimise algus

EVT likvideerija Pärast lõpetamiskande tegemist äriregistris: 07.05.2024

TEHTUD

15. Võlausaldajate teavitamine Ametlikes Teadaannetes ja teadaolevate võlausaldajate teavitamine otse

TRINITI valmistab ette. EVT likvideerija teavitab

08.05.2024 TEHTUD

16. Likvideerimisaruande koostamine ja auditeerimine 30.04.2024 seisuga

EVT likvideerija ja EVT audiitor Hiljemalt 4 kuu jooksul lõpetamisotsuse vastuvõtmisest, arvestades punktiga 18

TEHTUD 27.08.2024

3[3]

Nr. TEGEVUS VASTUTAJA AJAKAVA KOMMENTAARID / STAATUS

17. Likvideerimisaruande kinnitamine aktsionäri poolt TRINITI koostab otsuse. EVT aktsionär allkirjastab

Hiljemalt 4 kuu jooksul lõpetamisotsuse vastuvõtmisest, arvestades punktiga 18

TEHTUD

18. Likvideerimisaruande esitamine äriregistrile EVT likvideerija Hiljemalt 30.08.2024 TEHTUD

19. Võlausaldajate õigus esitada EVT vastu nõudeid - Kuni 08.09.2024 TEHTUD 9.09.2024

20. Nasdaq CSD teavitamine äriühingu likvideerimisest

TRINITI koostab teavituse. EVT likvideerija allkirjastab

Hiljemalt likvideerimise lõpparuande koostamise ajaks

TEHTUD

21. Likvideerimise lõpparuande (sh vara jaotusplaani) koostamine ja auditeerimine

EVT likvideerija ja EVT audiitor Mitte varem kui alates 09.09.2024 (s.o pärast kõigi võlausaldajate nõuete selgumist ja rahuldamist)

TTEHTUD 28.10.2024

22. Likvideerimise lõpparuande (sh vara jaotusplaani) kinnitamine aktsionäri poolt

TRINITI koostab otsuse. EVT aktsionär allkirjastab

Pärast lõpparuande valmimist ja auditeerimist

Tutvustatud ainuaktsionärile

23. Vara jaotamine EVT aktsionärile vara jaotusplaani alusel

EVT likvideerija Mitte varem kui alates 09.11.2024 ja mitte varem kui 2 kuu möödumisel lõpparuande kinnitamisest aktsionäri poolt

VAJA TEHA

24. Avalduse esitamine EVT kustutamiseks äriregistrist

TRINITI valmistab ette. EVT likvideerija allkirjastab ja esitab e-äriregistri kaudu

Mitte varem kui alates 09.11.2024 ja mitte varem kui 3 kuu möödumisel lõpparuande kinnitamisest aktsionäri poolt

VAJA TEHA

25. EVT kustutamine äriregistrist Äriregister 15 tööpäeva jooksul avalduse esitamisest

VAJA TEHA

26. EVT dokumentide hoiustamine (arhiivipidajaks Tallinna vangla)

EVT likvideerija, Tallinna vangla Vastavalt õigusaktidega ettenähtud tähtaegadele

VAJA TEHA

*****

1

AKTSIASELTS EESTI VANGLATÖÖSTUS

PÕHIKIRI

1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI, ASUKOHT TEGEVUSALAD JA EESMÄRK

1.1. Äriühingu ärinimi on Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus (lühendatult AS Eesti Vanglatööstus).

1.2. Äriühingu asukoht on Eesti Vabariik, Jõhvi vald, Ida-Virumaa.

1.3. Äriühingu tegevusaladeks on:

1.3.1. Metalltoodete valmistamine ja müük;

1.3.2. puittoodete valmistamine ja müük;

1.3.3. tekstiiltoodete valmistamine ja müük;

1.3.4. pesupesemise teenuste osutamine;

1.3.5. pakkimis- ja muude teenuste osutamine;

1.3.6. tööstuskaupade jae- ja hulgikaubandus.

1.4. Äriühing on õigustatud tegema kõiki tehinguid ja toiminguid, mis otseselt või kaudselt on

vajalikud tema tegevusaladel tegutsemiseks ja mis ei ole vastuolus seadusega.

1.5. Äriühingu eesmärk on tagada kinnipeetavate suurem tööga hõivatus, eelkõige oskustöö

võimaluste pakkumise teel, lähtudes vangistusseaduse §-st 38 ja vastavalt omaniku poolt

kinnitatud ootustele. Kinnipeetavatele tööhõive pakkumise osas täidab äriühing avalikust

huvist lähtuvat funktsiooni.

1.6. AS Eesti Vanglatööstus on teabevaldaja avaliku teabe seaduse tähenduses teabe osas, mis

puudutab kinnipeetavatele tööhõive tagamist.

2. ÄRIÜHINGU TÄHTAEG

1.1. Äriühing on asutatud määramata ajaks.

1.2. Äriühingu majandusaasta on kalendriaasta, majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõppeb 31.

detsembril. Esimene majandusaasta algab äriühingu äriregistrisse kandmisega ja kestab

äriregistrisse kandmise aasta 31. detsembrini.

3. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD

3.1. Äriühingu miinimumkapitali suurus on 447 390 (nelisada nelikümmend seitse tuhat kolmsada

üheksakümmend) eurot ja maksimumkapitali suurus on 1 789 560 (üks miljon seitsesada

kaheksakümmend üheksa tuhat viissada kuuskümmend) eurot.

3.2. Äriühingu aktsiad on ühte liiki aktsiad.

3.3. Kõigi äriühingu aktsiate nimiväärtuseks on 10 (kümme) eurot.

3.4. Aktsionäril ei ole õigust nõuda aktsia kohta aktsiatähe väljaandmist.

3.5. Äriühingu aktsiad on vabalt võõrandatavad. Äriühingu suhtes loetakse aktsia üleläinuks

omandaja kandmist aktsiaraamatusse.

3.6. Äriühingu aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja. Äriühingu juhatus tagab

aktsiaraamatu pidajale seadusega sätestatud ja õigete andmete õigeaegse esitamise.

2

3.7. Aktsia võib kuuluda mitmele isikule ühiselt. Aktsiast tulenevate kohustuste täitmise eest

vastutavad isikud solidaarselt. Kui aktsia kuulub mitmele isikule ühiselt, on aktsiat ühiselt

omavad isikud kohustatud esitama oma nimed nende kandmiseks aktsiaraamatusse.

Aktsiaõiguste teostamiseks peavad isikud nimetama oma ühise esindaja, kelle nimi kantakse

aktsiaraamatusse lisaks aktsionäride omale.

3.8. Äriühing võib suurendada oma aktsiakapitali:

3.8.1. uute aktsiate väljalaskmise või

3.8.2. olemasolevate aktsiate nimiväärtuse suurendamise teel.

3.9. Aktsiakapitali suurendatakse kas täiendavate sissemaksetega või sissemakseteta

(fondiemissoon).

3.10. Äriühingu aktsiate eest võib tasuda nii rahas kui ka mitterahalise sissemaksega. Rahalised

sissemaksed tuleb tasuda äriühingu pangaarvele.

3.11. Mitterahalise sissemaksega aktsiate eest tasumisel hindab sissemakse väärtuse juhatus või

juhatuse poolt määratud ekspert ning mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist kontrollib

audiitor.

3.12. Aktsionär, kes ei tasu oma aktsia eest õigeaegselt, on kohustatud maksma viivist tasumisega

viivitatud summalt null koma kaks protsenti (0,2%) iga tasumisega viivitatud päeva eest.

3.13. Äriühing võib aktsiaid välja lasta väljalaskehinnaga, mis võib olla suurem aktsiate

nimiväärtusest (ülekurss).

3.14. Aktsiakapitali suurendamise läbiviimine toimub Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud

korras.

3.15. Aktsiakapitali võib vähendada aktsiate nimiväärtuse vähendamise või aktsiate tühistamisega.

3.16. Aktsiakapitali vähendamine toimub Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras.

4. ÄRIÜHINGU JUHTIMINE

4.1. Äriühing rakendab juhtimisel head ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku

tegevuse põhimõtteid ning kirjeldab nende järgimist ühingujuhtimise aruandena

majandusaasta aruande koosseisus.

4.2. Äriühingu juhtorganid on:

4.2.1. ainuaktsionär üldkoosoleku õigustes (edaspidi üldkoosolek);

4.2.2. nõukogu;

4.2.3. juhatus.

4.3. Nõuded juhtorganite liikmetele.

4.3.1. Nõukogu ega juhatuse liikmeks ei või olla isik:

4.3.1.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

4.3.1.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud

tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

4.3.1.3. kellel on ärikeeld;

4.3.1.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

4.3.1.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.

3

4.3.2. Lisaks punktis 4.3.1 loetletud piirangutele ei või nõukogu liikmeks olla isik, kellel on

AS-ga Eesti Vanglatööstus sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla

asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

4.3.2.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb AS-ga Eesti Vanglatööstus samal

tegevusalal ja kes ei ole selle aktsionär;

4.3.2.2. on AS-ga Eesti Vanglatööstus samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või

usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole selle aktsionär;

4.3.2.3. omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses äriühingus, mis

tegutseb AS-ga Eesti Vanglatööstus samal tegevusalal ja ei ole selle aktsionär;

4.3.2.4. on AS-ga Eesti Vanglatööstus samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani

liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle riigi osalusega

äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on selle

riigi osalusega äriühingu osanik või aktsionär;

4.3.2.5. omab AS-ga Eesti Vanglatööstus seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu

hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise

juriidilise isiku juhtorganisse, kes on AS-i Eesti Vanglatööstus oluline kaupade

müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.

4.3.3. Punktides 4.3.1.1-4.3.1.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti

väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju

hüvitamist.

4.3.4. Punktis 4.3.1.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on

karistusregistrist kustutatud.

5. ÜLDKOOSOLEK

5.1. Äriühingu kõrgeimaks juhtimisorganiks on aktsionäride üldkoosolek, mis toimub kas äriühingu

asukohas või üldkoosolekul osalejate poolt kokku lepitud kohas.

5.2. Äriühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus.

5.3. Korraline üldkoosolek kutsutakse kokku hiljemalt kolme kuu jooksul alates majandusaasta

lõppemisest. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku seaduses toodud juhtudel.

5.4. Üldkoosoleku pädevuses on äriseadustikus ja muudes õigusaktides nimetatud küsimuste

otsustamine.

5.5. Üldkoosolek võib kõigis küsimustes vastu võtta otsuseid.

5.6. Aktsionäril on õigus saada üldkoosoleku protokoll või selle osa ärakiri vastava nõude

esitamisel juhatusele.

5.7. Kui äriühingul on üks aktsionär, siis võib otsuseid vastu võtta järgimata äriseadustiku § 291, §

293-297 ja § 304 sätestatut. Otsused vormistatakse kirjalikult ja digitaalallkirjastatakse.

5.8. Üldkoosolek peab kehtestama nõukogu töökorra ja nõukogu liikmetele nõukogu töös

osalemisega kaasnevate kulude katmise korra.

5.9. Üldkoosolek peab kehtestama äriühingule omaniku ootused, millega määratakse

strateegilised ja finantseesmärgid ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal.

4

6. NÕUKOGU

6.1. Nõukogu on äriühingu organ, mis planeerib äriühingu tegevust ja korraldab juhtimist ning

teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks

üldkoosolekule.

6.2. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik äriühingu nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad

igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:

6.2.1. osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes või

6.2.2. kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine või

6.2.3. välisfiliaalide asutamine ja sulgemine või

6.2.4. investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste

summa, või

6.2.5. laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud

summa, või

6.2.6. laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase

majandustegevuse raamest.

6.3. Nõukogu kinnitab äriühingu korruptsiooni ennetamise eeskirja, strateegia, finantsplaani ja

aastaeelarve lähtudes omaniku ootustest.

6.4. Nõukogul on kolm (3) liiget. Nõukogu liikmete volituste kestus on kuni kolm aastat ja liikmete

määramine ning tagasikutsumine otsustatakse õigusaktides sätestatud korras.

6.5. Nõukogu esimehe, kelle ülesandeks on korraldada nõukogu tööd, valib üldkoosolek.

6.6. Nõukogu koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosoleku

kokkukutsumine toimub õigusaktides sätestatud korras. Nõukogu koosoleku kutsub kokku

nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige.

6.7. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.

Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel nõukogu liikmete häälte

võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Juhatuse esimees võib osaleda

nõukogu koosolekutel hääleõiguseta.

6.8. Nõukogu peab järgima rahandusministri kehtestatud nõudeid riigi äriühingu nõukogu

koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta.

6.9. Nõukogu esimees on kohustatud esitama osaluse valitsejale ja rahandusministrile:

1) nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku

toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast

nõukogu koosoleku toimumist;

2) nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse

eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või

hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.

6.10. Nõukogu liikmete õigused (sh tasu), kohustused ja vastutus on sätestatud õigusaktides.

Nõukogu lähtub oma töö korraldamisel lisaks õigusaktides ja põhikirjas sätestatule

üldkoosoleku poolt kinnitatud nõukogu töökorrast.

5

6.11. Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab üldkoosolek,

arvestades äriühingu spetsiifikat, riigivaraseaduses ja teistes õigusaktides ettenähtud

kordasid.

6.12. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui riigivaraseadusest või Vabariigi Valitsuse

seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu

liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses

nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses.

6.13. Nõukogu liikmetele hüvitatakse nende taotlusel nõukogu liikme tegevusega seotud

põhjendatud kulud.

6.14. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja

nõukogu organi tegevuses.

6.15. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

6.16. Kui nõukogu esimees ei täida põhikirja punkti 6.9 punktis 1 või 2 nimetatud kohustust, võib

tasu määranud isik või organ otsustada peatada tasu maksmise nõukogu esimehele või

vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.

6.17. Nõukogu liikmed peavad hoidma äriühingu ärisaladust.

7. JUHATUS

7.1. Juhatus on äriühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib äriühingut. Juhatusel on üks (1) kuni kolm

(3) liiget. Üheliikmelise juhatuse korral võib juhatuse liiget nimetada juhatajaks.

7.2. Nõukogu valib äriühingu juhatuse kuni kolmeks aastaks.

7.3. Juhatuse liikmega sõlmib kirjaliku lepingu nõukogu liige, keda nõukogu on selleks volitanud.

Lepingus nähakse täpsemalt ette juhatuse liikme õigused ja kohustused äriühingu suhtes.

7.4. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel.

Kui juhatuse liige täidab lisaks äriühingu juhatuse liikme ülesannetele muid äriühingule

vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette

nähtud juhatuse liikme lepingus.

7.5. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava

tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab omaniku poolt äriühingule

seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei

või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu.

7.6. Nõukogu võib juhatuse liikme kooskõlas seadusega tagasi kutsuda.

7.7. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes siis, kui nõukogu kutsub juhatuse

nõukogu algatusel tagasi enne tema volituste tähtaja möödumist ja juhatuse liikmega sõlmitud

lepingus on lahkumishüvitise maksmine ette nähtud. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse

liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

7.8. Ennetähtaegselt tagasikutsutud või omal soovil lahkunud või surnud juhatuse liikme asemele

valib nõukogu uue juhatuse liikme.

6

7.9. Nõukogu nimetab juhatuse liikmete hulgast ühe liikme juhatuse esimeheks ning ühe liikme

juhatuse esimehe asetäitjaks. Üheliikmelise juhatuse korral loetakse juhatuse esimeheks

juhataja.

7.10. Äriühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees.

7.11. Juhatus tagab Äriregistri kannete ajakohasuse ja esitab Äriregistrile kannete

tegemiseks vajalikud dokumendid.

8. KONTROLLISÜSTEEM

8.1. AS Eesti Vanglatööstus on avaliku sektori üksus audiitortegevuse seaduse mõistes.

8.2. Äriühing on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ning moodustama siseaudiitori

ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest

konsolideeritud näitajast aruandeaasta bilansipäeva seisuga on suuremad kui käesolevas

punktis märgitud: müügitulu kuus miljonit eurot, bilansimaht kolm miljonit eurot ja töötajate arv

75.

8.3. Äriühingul on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse

ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu

sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada äriühingu üldkoosolekuga.

8.4. Osaluse valitsejal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt

juhitava asutuse struktuuriüksust.

8.5. Finantstegevuse kontroll toimub audiitorkontrolli teenuse ostmise teel seda teenust

pakkuvatelt audiitorettevõtjatelt. Audiitorite arvu määrab ja audiitorid nimetab ning audiitorite

tasustamise korra määrab üldkoosolek. Audiitoritel on seaduses sätestatud õigused ja

kohustused.

9. ARUANDLUS, KASUMI JAOTAMINE JA RESERVID

9.1. Juhatus peab peale majandusaasta lõppu seaduses sätestatud korras koostama

raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande.

9.2. Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande, tegevusaruande, audiitori järeldusotsuse ja

kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosoleku otsuse ettevalmistamiseks üldkoosolekut

abistavale personalile hiljemalt iga aasta 31. märtsiks.

9.3. Nõukogu vaatab majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, milles

näitab, kas ta kiidab heaks juhatuse poolt koostatud aastaaruande ning annab hinnangu

juhatuse tegevusele äriühingu tegevuse korraldamisel ja juhtimisel.

9.4. Nelja kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest esitab juhatus

Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande

koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on äriühingu

tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse

igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa. Äriühingu

teistel aktsionäridel on õigus nõuda nimetatud aruannet ja ülevaadet tutvumiseks samal

tähtajal.

7

9.5. Juhatus esitab majandusaasta aruande Äriregistrile pärast selle üldkoosoleku poolt

kinnitamist.

9.6. Üldkoosolek otsustab dividendide maksmise, kui Vabariigi Valitsus on kinnitanud

dividendisumma või -määra.

9.7. Äriühingul on kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks reservkapital, mis

moodustatakse iga-aastasest puhaskasumieraldisest, samuti muudest eraldistest, mis

kantakse reservkapitali seaduse alusel. Äriühingu reservkapitali suurus on vähemalt 1/10 (üks

kümnendik) aktsiakapitalist.

9.8. Äriühingu kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama

riigieelarve seaduses esitatud reeglitele.

9.9. Äriühing koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt

finantsplaani, mis on aluseks äriühingu eelarve koostamisel.

10. LÕPPSÄTTED

10.1. Äriühingu lõpetamine, ühinemine ja jagunemine või ümberkujundamine toimub Eesti Vabariigi

õigusaktidega ettenähtud korras, kui põhikirjas pole sätestatud teisiti.

10.2 Äriühingu likvideerimisel võib väljamakseid teha nii rahalises kui mitterahalises vormis. Äriühingu ssssss

10.3. Põhikirja muutmise kohta teeb otsuse üldkoosolek õigusaktides sätestatud korras.