Maaeluministri määruste muutmine

MÄÄRUS

xx.xx.2024 nr …..

Maaeluministri määruste muutmine

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 36 lõike 2 ja § 55 lõike 3 alusel.

§ 1. Maaeluministri 11. märtsi 2022. a määruse nr 14 „Marutaudi ennetamise ja tõrje

täpsemad meetmed“ muutmine

Maaeluministri 11. märtsi 2022. a määruses nr 14 „Marutaudi ennetamise ja tõrje täpsemad

meetmed“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvide 3, 6 ja 7 pealkirjas asendatakse sõnad „koer ja kass“ tekstiosaga „koer, kass ja

valgetuhkur“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 3 lõikes 1, § 6 lõikes 1 ning § 7 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „koer või

kass“ tekstiosaga „koer, kass või valgetuhkur“ vastavas käändes.

§ 2. Maaeluministri 17. novembri 2021. a määruse nr 56 „Nende loomaliikide loetelu,

millesse kuuluvate loomade pidamisel koostab isik bioturvalisuse kava“ muutmine

Maaeluministri 17. novembri 2021. a määruse nr 56 „Nende loomaliikide loetelu, millesse

kuuluvate loomade pidamisel koostab isik bioturvalisuse kava“ § 2 täiendatakse punktiga 4

järgmises sõnastuses:

„4) veised, välja arvatud juhul, kui neid peetakse kodumajapidamises oma tarbeks.“.

§ 3. Määruse jõustumine

Määruse § 2 jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

EELNÕU

05.11.2024

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Sotsiaalministeerium

Kliimaministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/1120

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Maaeluministri määruste muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määrus: EN_M_14_ja_56_muutmine.pdf

2. Seletuskiri: SK_M_14_ja _56_muutmine.pdf

Sama: Põllumajandus- ja Toiduamet, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti

Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Loomaarstide Koda

Ülle Pau

625 6256 [email protected] Katrin Tuula 625 6166 [email protected]

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri määruste muutmine“

eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 36 lõike 2 ja § 55 lõike 3 alusel.

Määrusega muudetakse maaeluministri 11. märtsi 2022. a määrust nr 14 „Marutaudi ennetamise

ja tõrje täpsemad meetmed“ (edaspidi määrus nr 14) ja maaeluministri 17. novembri 2021. a

määrust nr 56 „Nende loomaliikide loetelu, millesse kuuluvate loomade pidamisel koostab isik

bioturvalisuse kava“ (edaspidi määrus nr 56).

Määrust nr 14 muudetakse seoses vajadusega täiendada marutaudi ennetamise ja tõrje meetmeid.

Eelnõuga kavandatakse lisada loomapidajale kohustus tagada tema lemmikloomana peetava

valgetuhkru (Mustela putorius furo) vaktsineerimine marutaudi vastu, samuti kohustus võtta

marutaudi kahtluse puhul kõik ettenähtud meetmed. Ühtlasi viiakse määruse nr 14 muutmisega

määrus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 576/2013 lemmikloomade

mittekaubandusliku liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003

(ELT L 178, 28.06.2013, lk 1–26) (edaspidi EL määrus nr 576/2013). Nimetatud EL määruses

nr 576/2013 kehtestatud nõudeid lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes ühest

liikmesriigist teise või territooriumilt või kolmandast riigist liikmesriiki kohaldatakse lisaks

koertele ja kassidele ka lemmikloomana peetavate valgetuhkrute suhtes.

Määrust nr 56 muudetakse seoses vajadusega täiendada nende loomaliikide loetelu, millesse

kuuluvate loomade pidamisel koostab isik bioturvalisuse kava. Muudatuse kohaselt kuuluvad

nimetatud loomaliikide loetellu edaspidi ka veised, välja arvatud juhul, kui neid peetakse

kodumajapidamises oma tarbeks. Kehtiva määruse nr 56 kohaselt on bioturvalisuse kava

koostamise kohustus sea- ja kodulinnupidajatel ning kalade ja koorikloomade pidamisel

vesiviljelusettevõttes. Bioohutuskavas näidatakse ära rakendatavad bioturvameetmed ja peetakse

jooksvalt arvestust nende rakendamise üle.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regioonaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse

osakonna loomatervise ja -heaolu valdkonna nõunik Ülle Pau (5684 8244, [email protected]).

Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna nõunik Katrin Tuula (625 6166, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu

sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal (625 6165, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-ga 1 muudetakse määrust nr 14.

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 asendatakse määruse nr 14 asjakohastes sätetes (§-des 3, 6 ja 7)

sõnad „koer ja kass“ ning „koer või kass“ tekstiosaga „koer, kass ja valgetuhkur“ ning „koer, kass

või valgetuhkur“ vastavas käändes.

Eelnõus kavandatud muudatustega viiakse maaeluministri määrus nr 14 kooskõlla EL määrusega

nr 576/2013. EL määruse nr 576/2013 artikli 6 kohaselt tohib üldjuhul lemmikloomana peetavaid

koeri, kasse ja valgetuhkruid ühest liikmesriigist teise viia vaid juhul, kui nad on nõuetekohaselt

marutaudi vastu vaktsineeritud. Valgetuhkrute puhul on tegemist marutaudile vastuvõtlikku liiki

KAVAND

05.11.2024

2

kuuluvate loomadega. Kuna valgetuhkrud on marutaudi viirusele samamoodi vastuvõtlikud nagu

koerad ja kassid ning nende lemmikloomana pidamine on küllalt levinud, siis peaks ka

valgetuhkrute suhtes kehtima marutaudivastase vaktsineerimise kohustus. Samuti tuleks

kohaldada valgetuhkrute puhul kõiki marutaudi kahtluse puhul võetavaid meetmeid. Määruse

muutmisega muutuvad kõik määrusega nr 14 kehtestatud nõuded (sealhulgas vaktsineerimise

kohustus marutaudi vastu, meetmed marutaudikahtlase lemmiklooma puhul, meetmed puretud

lemmikloomal marutaudi kahtluse puhul ning nõuded marutaudis või marutaudikahtlase looma

hukkamiseks ja uurimismaterjali võtmiseks) kohustuslikuks ka valgetuhkrute pidamise korral.

Eesti on marutaudivaba staatusega riik ning selle staatuse hoidmiseks on oluline, et kehtiks

valgetuhkrute vaktsineerimise kohustus. Kuna Eesti naaberriigis Vene Föderatsioonis on

marutaudi esinemise sagedus kõrge, siis on väga reaalne oht, et sealtkaudu võib metsloomade

liikumisega levida marutaud ka Eestisse. Seetõttu on oluline kehtestada marutaudi täpsemad

ennetamise ja tõrje meetmed ka lemmikloomana peetavate valgetuhkrute puhul.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse maaeluministri määrust nr 56.

Kehtiva määruse nr 56 kohaselt koostab ettevõtja bioturvalisuse kava järgmistesse

loomaliikidesse kuuluvate loomade pidamise korral:

1) sead;

2) kalad ja koorikloomad, kui neid peetakse vesiviljelusettevõttes;

3) kodulinnud, kui neid on ettevõttes üle 50.

Eelnõuga täiendatakse määruse nr 56 §-s 2 sätestatud loomaliikide loetelu, millesse kuuluvate

loomade pidamisel koostab isik bioturvalisuse kava, lisades loetellu loomaliigina veised. Samuti

täpsustatakse, et bioturvalisuse kava ei pea koostama loomapidaja, kes ei tegele ettevõtlusega,

vaid peab veiseid kodumajapidamises oma tarbeks.

Nõue koostada bioturvalisuse kava on juba kehtiv nõue, mis toetab bioturvalisuse nõuete

tõhusamat rakendamist. Bioturvameetmete üldised kohustused tulenevad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid

loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT

L 84, 31.03.2016, lk 1–208), artiklist 10.

Veterinaarseaduse § 36 lõikes 2 kehtestatud volitusnormi eesmärk on mitte rakendada

bioturvalisuse kava koostamise kohustust korraga kõikidesse loomaliikidesse kuuluvate

põllumajandusloomade pidamisel, vaid teha seda riskipõhiselt, lähtudes iga loomaliigi puhul

asjakohaste loomataudide leviku ohust. Kliima soojenemise tõttu nihkub järjest kaugemale

põhjapoole taude levitavate putukate ehk siirutajate leviala. Seetõttu on paljud loomataudid, mis

varem levisid ainult lõunapoolsetes piirkondades, nüüdseks jõudnud Kesk-Euroopasse ja isegi

kaugemale põhja poole. Seega suureneb nendesse taudidesse nakatumise oht ka Eestis. Näiteks

levib praegu laialdaselt lammaste katarraalne palavik Rootsis, Taanis, Austrias, Hispaanias ning

Itaalias. Tegu on viirusliku hooajalise haigusega, mis kandub edasi teatud sääseliikide (Culicoides

perekond) vahendusel. Haigusele on vastuvõtlikud lambad, veised, kitsed, ulukmäletsejalised.

Selleks, et kaitsta meie veisekarju ohtlike taudide eest, on vaja hoida fookuses bioturvameetmete

täitmine. Sellel eesmärgil ongi hea tööriist bioturvalisuse kava, mille täitmine aitab

loomapidamisettevõttes luua selge ja kontrollitava bioturvalisuse süsteemi, mida vastavalt

vajadusele saab hinnata ja ajakohastada.

Bioturvalisuse kava tuleb koostada teatud loomaliigi ja pidamisviisi korral ning nende

loomaliikide loetelu kehtestab veterinaarseaduse § 36 lõigete 2 ja 3 kohaselt valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Bioturvalisuse kava ei pea koostama kodumajapidamises oma

tarbeks loomade pidamise korral, välja arvatud juhul, kui see kohustus pannakse eriti ohtliku või

esilekerkiva loomataudi leviku korral tauditõrjemeetmete rakendamisega seoses. Bioturvalisuse

kava koostamisel ei ole tähtsust selle kava mahukusel, vaid oluline on, et see on ettevõttepõhine

3

ning selles oleks kajastatud loomapidamisettevõttes tehtud tegevused (loomade sünd ja

sissetoomine, sööda ja allapanu sissetoomine, loomade liikumine, surevus, sõnniku eemaldamine,

ettevõtte puhastamine ja desinfitseerimine, kahjuritõrje jne), samuti peab kõik bioturvalisuse

kavas kajastatu olema kooskõlas ettevõtte tegeliku olukorraga, mis omakorda nähtub loomapidaja

peetavast arvestusest bioturvalisuse meetmete rakendamise üle.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga kavandatavad muudatused on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega. Eelnõu

ettevalmistamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 576/2013

lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus

(EÜ) nr 998/2003 (ELT L 178, 28.06.2013, lk 1–26), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) 2016/429, loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise

valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84,

31.03.2016, lk 1–208).

4. Määruse mõjud

Eelnõus sätestatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju järgmistes valdkondades:

sotsiaalne mõju, mõju riigiasutuste korraldusele, mõju majandusele ning mõju elu- ja

looduskeskkonnale.

4.1. Kavandatav muudatus määruses nr 14: loomapidaja kohustus tagada tema lemmikloomana

peetava valgetuhkru vaktsineerimine marutaudi vastu, samuti kohustus võtta kõik ettenähtud

meetmed marutaudi kahtluse puhul.

Mõju valdkond: kaudne sotsiaalne mõju (mõju inimeste tervisele)

Sihtrühm: elanikkond

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: muudatus mõjutab kaudselt rahvatervist. Marutaud on

surmaga lõppev närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, millesse võivad nakatuda nii loomad kui

ka inimesed. Inimese tervise kaitseks on oluline vaktsineerida lemmikloomi marutaudi vastu.

Vaktsineerimine on ainus kaitse marutaudi vastu. Seega on oluline, et lisaks koertele ja kassidele

vaktsineeritakse marutaudi vastu regulaarselt ka lemmikloomana peetavaid valgetuhkruid.

Vaktsineerimine aitab marutaudi paremini ennetada ja tõrjuda ning tagada, et loomad oleksid

terved ja kaitstud. Loomade tervise ja heaolu tagamine mõjutab tervishoidu. Muudatus on aluseks

veelgi tõhusamale marutaudi leviku tõrjele, aidates vähendada marutaudi viiruse leviku riski.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on väike.

Mõju olulisus: oluline mõju puudub.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: Põllumajandus- ja Toiduamet

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: lemmikloomadega mittekaubandusliku liikumise korral

ühest liikmesriigist teise või territooriumilt või kolmandast riigist liikmesriiki kohaldatakse EL

määrust nr 576/2013, mille nõudeid piiriülese liikumise korral jälgitakse ka praegu. Ka

valgetuhkrutele kohaldatakse eelnimetatud määruse nõuded. Maaeluministri määruse nr 14

muutmisega viiakse riigisisene õigus kooskõlla ELi omaga.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on väike.

Mõju olulisus: oluline mõju puudub.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: lemmikloomapidajad, kes peavad valgetuhkruid

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: määruse muudatus mõjutab valgetuhkrute pidajaid, kes

peavad oma lemmikuid marutaudi vastu vaktsineerima vaktsiini juhendis ettenähtud sagedusega.

Praegu peetakse Eestis lemmikloomana umbkaudu 600 valgetuhkrut. Loomapidaja jaoks võivad

4

vaktsineerimisega kaasneda kulud, näiteks visiiditasu, sõidukulu vms. Riik toetab marutaudi

vastu vaktsineerimist ning maksab volitatud veterinaararstile vaktsiini ja süstimise eest.

Loomakliinikus tehtavad marutaudi vastu vaktsineerimise kulud katab aga loomapidaja.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on väike.

Mõju olulisus: oluline mõju puudub.

4.2. Kavandatav muudatus määruses nr 56: veisepidajate (välja arvatud kodumajapidamises oma

tarbeks peetavate loomade puhul) kohustus koostada bioturvalisuse kava ja pidada arvestust selle

täitmise kohta.

Mõju valdkond: kaudne mõju elu- ja looduskeskkonnale.

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: muudatusel on positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale,

kuna läbimõeldud bioturvalisuse nõuete järgimisega kaasneb loomapidamisruumides eeldatavalt

tõhusam hügieeninõuete täitmine ja suureneb loomapidamisettevõtte üldine heakord. Loomi

ravitakse vähem ja ka mikroobide resistentsusega seotud probleeme on seetõttu vähem. Mõju on

positiivne ka peetavatele loomadele, kuna nad on tervemad ja annavad elu jooksul rohkem

toodangut. Seetõttu saab kokkuvõttes pidada vähem loomi, mis on hea keskkonnale.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on väike.

Mõju olulisus: oluline mõju puudub.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: Põllumajandus- ja Toiduamet

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: eelnõuga kavandatav muudatus tõstab vähesel määral

Põllumajandus- ja Toiduameti töökoormust, mis seisneb selles, et veiste pidamise ettevõtte

kontrollimisel kontrollitakse muu hulgas ettevõtte bioturvalisuse kava olemasolu ja selle täitmist.

Tegemist ei ole suure mõjuga töökorraldusele, sest juba praegu kontrollitakse samade nõuete

täitmist sea- ja linnupidajate puhul ning kalade ja koorikloomade pidamisel vesiviljelusettevõttes.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on väike.

Mõju olulisus: oluline mõju puudub.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: veisepidajad (välja arvatud juhul, kui nad peavad veiseid kodumajapidamises oma

tarbeks)

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: vähesel määral kasvab veisepidajate halduskoormus

bioturvalisuse kava koostamisega ja hiljem selle ajakohastamisega ning selle täitmise kohta

arvestuse pidamisega seoses. Bioturvalisuse kava koostamisega kasvab küll veisepidajate

halduskoormus, kuid kuna veisepidajad rakendavad ka praegu bioturvameetmeid, siis võib

bioturvalisuse kava koostamise kohustuse mõju hinnata väikeseks. Bioturvalisuse kava

koostamise kohta ei ole erinõudeid ning see võib olla koostatud ettevõtjale sobivas vormis.

Sõltuvalt loomapidamisettevõtte suurusest võtab bioturvalisuse kava koostamine hinnanguliselt

aega mõnest tunnist mõne päevani. Jooksva arvestuse pidamine bioturvameetmete rakendamise

kohta võtab sõltuvalt loomapidamisettevõtte suurusest ja loomapidamisettevõttes peetavate

loomade arvust aega hinnanguliselt viis kuni mõnikümmend minutit päevas. Bioturvalisuse kava

ajakohastamise all mõeldakse näiteks loomapidamisettevõttes peetavate loomade,

loomataudialase staatuse ja loomapidamisettevõttes rakendatud bioturvalisuse meetmete kohta

käivate andmete uuendamist nende muutumise korral. Bioturvalisuse kava ei pea koostama

loomapidaja, kes ei tegele ettevõtlusega, vaid peab loomi kodumajapidamises oma tarbeks.

Muudatus mõjutab umbkaudu 750 veisepidajat.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on väike.

Mõju olulisus: oluline mõju puudub.

Kuna määrusel puudub oluline mõju, ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 65 lõike 2 kohast mõjude

analüüsi.

5

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi ega -kulutusi riigieelarve vahenditest, samuti ei

kaasne määruse rakendamisega tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, välja arvatud määruse § 2, mille jõustumine on kavandatud

1. jaanuaril 2026. aastal. Paragrahvi 2 jõustumise erisus on kavandatud, sest veisekasvatajate

jaoks on vaja ette näha üleminekuaeg, et kohaneda bioturvalisuse kava koostamise ning selle

täitmise kohta arvestuse pidamise nõuetega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitatakse õigusaktide eelnõude infosüsteemis (EIS) kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeeriumile ja Kliimaministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile, Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskojale, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistule ning Eesti Loomaarstide Kojale.