Kiri

PP303_PP_v01_LohusaluYVK_2024-11-12.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

EERO ANTONS PNOEE-37809294213 2024-11-12 11:55:36

PP303_PP_TL-5-01.pdf

I

K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2

1 2

12

K2

1 2

K2

1 2

K2

1

2

1

2

K2

1

2

K2

1

2

K2

1

3

K2 K2

1

K2

1

2

1 2

4 3

K2 K2

2

1

K2

1

2

K2

1

2

K2 K2

K2 K2 12

K2 K2 K2

K2 K2

K2

12

3

KS 2

1 2

KS 2

1

2

KS2

KS2 1 2

1 2

V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2

V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2

V2 V2

V2

KS2 KS2

V2

2

KS2

1 2

V2

K2

K2 3

1 2

VK-5

VK-6 VK-7

VK-8

www.ekore.ee

Lohusalu reoveekogumisala veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimis- ja ehitustööd

Katendite taastamise plaan ja skeemid

- projekteeritud veetorustik

- projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioon

Projekteeritud tehnovõrgud:

K2

V2

- projekteeritud veesõlmV-1

Olemasolev madalpinge maakaabel V V V

Olemasolevad tehnovõrgud:

Olemasolev veetorustik Olemasolev reoveekanalisatsioon

TINGMÄRGID:

Olemasolev sademeveekanalisatsioonSK SK SK

Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon

- likvideeritav puu - likvideeritav rajatis

- projekteeritud kanalisatsioonisõlmKS-1

MÄRKUSED: 1. Märkused ja kirjeldused ehitustööde kohta vt. seletuskirjast; 2. Ehitustööde ja materjalide mahud vt. töömahtude tabelist; 3. Varem paigaldatud kaablite, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende omaniku juhendite kohaselt; 4. Insenervõrkude kaitsetsoonis teostada töid käsitsi, vajadusel võrgud toestada; 5. Enne ehitustööde algust tuleb täpsustada ristuvate kommunikatsioonide asukohad; 6. Reoveekanalisatsioonitorustiku lõigu pikkused on võetud kaevu teljest kaevu teljeni; 7. Survetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m maapinnast torustiku peale; 8. Kanalisatsioonikaevud millede läbimõõt ei ole kajastatud joonisel on De400/315 9. Ennem ehitustööde algust täpsustada kinnistul planeeritava maapinna kõrgusmärgid ja vajadusel korrigeerida kaevukaante kõrgusmärgid

Kinnistupiir

Olemasolev madalpinge õhuliin

Olemasolev kõrgepinge maakaabel

- projekteeritud survekanalisatsioonKS2

IV-haljasala taastamine Murukülv Kasvupinnas; min. h=15 cm Täitepinnas

I- asfaltkattega sõidutee (ühekihiline) taastamine

Teepeenra ja kruuskattega tee taastamine

Haljasala taastamine liikluspiirkonnas

Asfaltbetoon AC 16 surf(70/100); h=6 cm Paekivist killustikalus fr 16/32, kiilutud fr 8/12, h= 25 cm Keskliivast dreenikiht k>2,0 m/ööp, hmin=25 cm Lõpptäide, kt=0,98 liiv kf>1,0 m/ööp Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

Murukülv Kasvupinnas min h=15cm Paekivist killustikalus fr 16/32, kiilutud fr 8/12, h= 20 cm Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2,0 m/ööp (30 cm) Lõpptäide: Kt=0.98, liiv Kf>1,0 m/ööpm Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

Purustatud kruus segu nr 6 E≥140MPA Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2,0 m/ööp (30 cm) Lõpptäide: Kt=0.98, liiv Kf>1,0 m/ööp Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

Pinnatud teekatte taastamine

Pindamine 2x Freespuru MSE 20 h=10cm Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2,0 m/ööp (30 cm) Lõpptäide: Kt=0.98, liiv Kf>1,0 m/ööp Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

PP303_PP_TL-5-02.pdf

KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2

13

KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 12

KS2 KS2

KS2

12

KS2 KS2

KS2 KS2 12

KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2

12

KS2 KS2

KS2 12

KS2 KS2

12

V2

V2 V2

V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2

V2 V2

V2

V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2

V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2

KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2

12

KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 12

KS2

2

VK-5

VK-6 VK-7

VK-8

www.ekore.ee

Lohusalu reoveekogumisala veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimis- ja ehitustööd

- projekteeritud veetorustik

- projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioon

Projekteeritud tehnovõrgud:

K2

V2

- projekteeritud veesõlmV-1

Olemasolev madalpinge maakaabel V V V

Olemasolevad tehnovõrgud:

Olemasolev veetorustik Olemasolev reoveekanalisatsioon

TINGMÄRGID:

Olemasolev sademeveekanalisatsioonSK SK SK

Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon

- likvideeritav puu - likvideeritav rajatis

- projekteeritud kanalisatsioonisõlmKS-1

MÄRKUSED: 1. Märkused ja kirjeldused ehitustööde kohta vt. seletuskirjast; 2. Ehitustööde ja materjalide mahud vt. töömahtude tabelist; 3. Varem paigaldatud kaablite, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende omaniku juhendite kohaselt; 4. Insenervõrkude kaitsetsoonis teostada töid käsitsi, vajadusel võrgud toestada; 5. Enne ehitustööde algust tuleb täpsustada ristuvate kommunikatsioonide asukohad; 6. Reoveekanalisatsioonitorustiku lõigu pikkused on võetud kaevu teljest kaevu teljeni; 7. Survetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m maapinnast torustiku peale; 8. Kanalisatsioonikaevud millede läbimõõt ei ole kajastatud joonisel on De400/315 9. Ennem ehitustööde algust täpsustada kinnistul planeeritava maapinna kõrgusmärgid ja vajadusel korrigeerida kaevukaante kõrgusmärgid

Kinnistupiir

Olemasolev madalpinge õhuliin

Olemasolev kõrgepinge maakaabel

- projekteeritud survekanalisatsioonKS2

IV-haljasala taastamine Murukülv Kasvupinnas; min. h=15 cm Täitepinnas

I- asfaltkattega sõidutee (ühekihiline) taastamine

Teepeenra ja kruuskattega tee taastamine

Haljasala taastamine liikluspiirkonnas

Asfaltbetoon AC 16 surf(70/100); h=6 cm Paekivist killustikalus fr 16/32, kiilutud fr 8/12, h= 25 cm Keskliivast dreenikiht k>2,0 m/ööp, hmin=25 cm Lõpptäide, kt=0,98 liiv kf>1,0 m/ööp Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

Murukülv Kasvupinnas min h=15cm Paekivist killustikalus fr 16/32, kiilutud fr 8/12, h= 20 cm Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2,0 m/ööp (30 cm) Lõpptäide: Kt=0.98, liiv Kf>1,0 m/ööpm Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

Purustatud kruus segu nr 6 E≥140MPA Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2,0 m/ööp (30 cm) Lõpptäide: Kt=0.98, liiv Kf>1,0 m/ööp Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

Pinnatud teekatte taastamine

Pindamine 2x Freespuru MSE 20 h=10cm Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2,0 m/ööp (30 cm) Lõpptäide: Kt=0.98, liiv Kf>1,0 m/ööp Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

Katendite taastamise plaan ja skeemid

PP303_PP_TL-5-03.pdf

I

KS2

KS2 KS2

1 2

KS2

1 2

1

2

12

K2K2

1 2

KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2

1 2

KS 2

1 2

KS 2

1 3

V2 V2

V2

V2 V2

V2V2V2V2V2V2V2V2

V2 V2

V2

V2 V2

V2

V2 V2

V2

V2 V2

V2

KS2 KS2

KS2

12

V2 V2

V2

KS2

1 2 3

3

KS 2

1 2

KS 2

1 2

Reoveetorustik De110

Riigim aantee 11395 Laulasm

aa-Lohusalu tee

Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN150

Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN150

2,036km

Veetorustik De110

Torustikud rajatakse kinnisel m eetodil

1,96 1,09

KS 2

4

KS2 KS2

KS2

1 2

2

1

Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN100

Reoveetorustik De63

KS 2

KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2

1 2

2

KS 2

KS2

www.ekore.ee

Lohusalu reoveekogumisala veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimis- ja ehitustööd

- projekteeritud veetorustik

- projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioon

Projekteeritud tehnovõrgud:

K2

V2

- projekteeritud veesõlmV-1

Olemasolev madalpinge maakaabel V V V

Olemasolevad tehnovõrgud:

Olemasolev veetorustik Olemasolev reoveekanalisatsioon

TINGMÄRGID:

Olemasolev sademeveekanalisatsioonSK SK SK

Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon

- likvideeritav puu - likvideeritav rajatis

- projekteeritud kanalisatsioonisõlmKS-1

MÄRKUSED: 1. Märkused ja kirjeldused ehitustööde kohta vt. seletuskirjast; 2. Ehitustööde ja materjalide mahud vt. töömahtude tabelist; 3. Varem paigaldatud kaablite, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende omaniku juhendite kohaselt; 4. Insenervõrkude kaitsetsoonis teostada töid käsitsi, vajadusel võrgud toestada; 5. Enne ehitustööde algust tuleb täpsustada ristuvate kommunikatsioonide asukohad; 6. Reoveekanalisatsioonitorustiku lõigu pikkused on võetud kaevu teljest kaevu teljeni; 7. Survetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m maapinnast torustiku peale; 8. Kanalisatsioonikaevud millede läbimõõt ei ole kajastatud joonisel on De400/315 9. Ennem ehitustööde algust täpsustada kinnistul planeeritava maapinna kõrgusmärgid ja vajadusel korrigeerida kaevukaante kõrgusmärgid

Kinnistupiir

Olemasolev madalpinge õhuliin

Olemasolev kõrgepinge maakaabel

- projekteeritud survekanalisatsioonKS2

Katendite taastamise plaan ja skeemid

VK-5

VK-6 VK-7

VK-8

IV-haljasala taastamine Murukülv Kasvupinnas; min. h=15 cm Täitepinnas

I- asfaltkattega sõidutee (ühekihiline) taastamine

Teepeenra ja kruuskattega tee taastamine

Haljasala taastamine liikluspiirkonnas

Asfaltbetoon AC 16 surf(70/100); h=6 cm Paekivist killustikalus fr 16/32, kiilutud fr 8/12, h= 25 cm Keskliivast dreenikiht k>2,0 m/ööp, hmin=25 cm Lõpptäide, kt=0,98 liiv kf>1,0 m/ööp Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

Murukülv Kasvupinnas min h=15cm Paekivist killustikalus fr 16/32, kiilutud fr 8/12, h= 20 cm Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2,0 m/ööp (30 cm) Lõpptäide: Kt=0.98, liiv Kf>1,0 m/ööpm Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

Purustatud kruus segu nr 6 E≥140MPA Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2,0 m/ööp (30 cm) Lõpptäide: Kt=0.98, liiv Kf>1,0 m/ööp Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

Pinnatud teekatte taastamine

Pindamine 2x Freespuru MSE 20 h=10cm Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2,0 m/ööp (30 cm) Lõpptäide: Kt=0.98, liiv Kf>1,0 m/ööp Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

PP303_PP_TL-5-04.pdf

K>

Pu m

pl a

ku ja

R 10

KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2

1 2

KS2 KS2

KS2 12

KS2 KS2

KS2 12

V2

V2 V2

V2

V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2

V2 V2

KS 2

KS2 KS2

1

2

V2 V2

V2

V2 V2

V2

KS 2

KS2

1

2

KS2

1

2

12

KS2

3

1

2 3

V2

Reoveetorustik De63Riigimaantee 11395 Laulasmaa-Lohusalu tee

Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN100

Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN100

2,71km

Veetorustik De50

Torustikud rajatakse kinnisel meetodil

V2

Reoveetorustik De63Riigimaantee 11395 Laulasmaa-Lohusalu tee

2,65-2,71km

Veetorustik De110

Torustikud rajatakse kinnisel meetodil

VK-5

VK-6 VK-7

VK-8

www.ekore.ee

Lohusalu reoveekogumisala veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimis- ja ehitustööd

- projekteeritud veetorustik

- projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioon

Projekteeritud tehnovõrgud:

K2

V2

- projekteeritud veesõlmV-1

Olemasolev madalpinge maakaabel V V V

Olemasolevad tehnovõrgud:

Olemasolev veetorustik Olemasolev reoveekanalisatsioon

TINGMÄRGID:

Olemasolev sademeveekanalisatsioonSK SK SK

Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon

- likvideeritav puu - likvideeritav rajatis

- projekteeritud kanalisatsioonisõlmKS-1

MÄRKUSED: 1. Märkused ja kirjeldused ehitustööde kohta vt. seletuskirjast; 2. Ehitustööde ja materjalide mahud vt. töömahtude tabelist; 3. Varem paigaldatud kaablite, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende omaniku juhendite kohaselt; 4. Insenervõrkude kaitsetsoonis teostada töid käsitsi, vajadusel võrgud toestada; 5. Enne ehitustööde algust tuleb täpsustada ristuvate kommunikatsioonide asukohad; 6. Reoveekanalisatsioonitorustiku lõigu pikkused on võetud kaevu teljest kaevu teljeni; 7. Survetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m maapinnast torustiku peale; 8. Kanalisatsioonikaevud millede läbimõõt ei ole kajastatud joonisel on De400/315 9. Ennem ehitustööde algust täpsustada kinnistul planeeritava maapinna kõrgusmärgid ja vajadusel korrigeerida kaevukaante kõrgusmärgid

Kinnistupiir

Olemasolev madalpinge õhuliin

Olemasolev kõrgepinge maakaabel

- projekteeritud survekanalisatsioonKS2

Katendite taastamise plaan ja skeemid

IV-haljasala taastamine Murukülv Kasvupinnas; min. h=15 cm Täitepinnas

I- asfaltkattega sõidutee (ühekihiline) taastamine

Teepeenra ja kruuskattega tee taastamine

Haljasala taastamine liikluspiirkonnas

Asfaltbetoon AC 16 surf(70/100); h=6 cm Paekivist killustikalus fr 16/32, kiilutud fr 8/12, h= 25 cm Keskliivast dreenikiht k>2,0 m/ööp, hmin=25 cm Lõpptäide, kt=0,98 liiv kf>1,0 m/ööp Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

Murukülv Kasvupinnas min h=15cm Paekivist killustikalus fr 16/32, kiilutud fr 8/12, h= 20 cm Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2,0 m/ööp (30 cm) Lõpptäide: Kt=0.98, liiv Kf>1,0 m/ööpm Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

Purustatud kruus segu nr 6 E≥140MPA Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2,0 m/ööp (30 cm) Lõpptäide: Kt=0.98, liiv Kf>1,0 m/ööp Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

Pinnatud teekatte taastamine

Pindamine 2x Freespuru MSE 20 h=10cm Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2,0 m/ööp (30 cm) Lõpptäide: Kt=0.98, liiv Kf>1,0 m/ööp Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

PP303_PP_VK-4-01.pdf

I

K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2

→PVC SN8 De200 L=43,4m i=0,006 1

2

12

K2

→

PVC SN8 De160 L= 18,2m i=0,006

1 2

K2

→

PVC SN 8 D

e16 0 L

=18, 8m

i= 0,0

31

1 2

K2

→

PV C S

N8 D e16

0 L =22

,8m i=

0,0 06

1

2

1

2

K2

→

PV C

SN 8

De 16

0 L=

20 ,1

m i=

0, 02

3

1

2

K2

→ PV

C SN

8 De

16 0

L= 18

,7 m

i= 0,

00 6

1

2

K2

→ PV

C SN

8 De

16 0

L= 11

,5 m

i= 0,

03 5

1

3

K2 K2

← PVC SN8 De160 L=20,1m

i=0,025

1

K2

←

PVC SN8 De160 L=20,3m i=0,006

1

2

1 2

4 3

K2 K2

← PVC SN8 De160 L=21,5m i=0,006

2

1

KVK-13 560/500

16,00 16,00 1) 14,10 PVC SN8 De160 2) 14,40 PVC SN8 De160 1,90

K2

→

PV C S

N8 De

16 0 L

=23 ,4m

i= 0,0

39

K2

→

PV C S

N8 De1

60 L=

18 ,2m

i= 0,0

23

1

2

K2

→ PV

C SN

8 D e2

00 L=

9,3 m

i= 0,0

12

1

2

K2 K2

→PVC SN8 De200 L=46,9m i=0,006

K2 K2

K2 K2 12

K2 K2 K2

K2 K2

K2 →

PVC SN8 De160 L=14,9m i=0,008 12

3

KS 2

1 2

KS 2

1

2

PE PN10 De63 L=25,4

PE PN

10 D

e6 3 L

=5 9,7

KS2

KS2 1 2

1 2

V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2

V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2

V2 V2

V2

PE PN10 De110 L=40,2 PE PN10 De110 L=40,1

V-8 5,80 1) 4,00 2) 4,00

PE PN10 De110 L=44,6

KS-22 6,00 6,00 1) 4,20 PE PN10 De110 2) 4,20 PE PN10 De110 1,91

PE PN10 De110 L=44,6 V-76,00

1) 4,20 2) 4,20

KS2 KS2

PE PN10 De110 L=41,0 PE PN10 De110 L=40,9

PE PN10 De110 L=63,6

V-1 8,00 1) 6,20

V-2 8,00 1) 6,20 2) 6,20

V2

TH-5 5,70 1) 3,90

PE PN10 De110 L=24,6V-33 5,80 1) 4,00 2) 4,00

V-34 5,60 1) 3,80 2) 3,80

2

KVK-3 400/315

8,00 8,00 1) 6,21 PVC SN8 De200 2) 6,21 PVC SN8 De200 1,79

KVK-2 560/500

7,60 7,60 1) 5,75 PVC SN8 De200 2) 5,95 PVC SN8 De200 1,85

KS-1 5,80 5,80 1) 4,00 PE PN10 De63 2) 4,00 PE PN10 De63 1,86

KVK-12 400/315

15,00 15,00 1) 13,20 PVC SN8 De160 2) 13,60 PVC SN8 De160 1,80

KVK-16400/315

14,40 14,40 1) 12,14 PVC SN8 De160 2) 12,14 PVC SN8 De110 2,26

KVK-11 560/500

14,30 14,30 1) 12,01 PVC SN8 De160 2) 12,01 PVC SN8 De160 3) 12,80 PVC SN8 De160 2,29

KVK-9 400/315

12,80 12,80 1) 11,00 PVC SN8 De160 2) 11,44 PVC SN8 De160 1,80

KVK-20 560/500

8,00 8,00 1) 6,49 PVC SN8 De200 2) 6,49 PVC SN8 De200 1,51

PVC SN8 De160 L=8,2

KVK-10 400/315

13,95 13,95 1) 11,90 PVC SN8 De160 2) 11,90 PVC SN8 De160 2,05

KVK-17 400/315

11,65 11,65 1) 10,19 PVC SN8 De160 2) 10,59 PVC SN8 De160 1,46

KVK-5 560/500

9,40 9,40 1) 7,76 PVC SN8 De160 2) 8,16 PVC SN8 De160 1,64

KVK-6 400/315

9,75 9,75 1) 8,28 PVC SN8 De160 2) 8,28 PVC SN8 De160 1,47

KVK-8 560/500

10,80 10,80 1) 9,28 PVC SN8 De160 2) 9,28 PVC SN8 De160 1,52

KVK-7 400/315

10,55 10,55 1) 8,86 PVC SN8 De160 2) 9,14 PVC SN8 De160 1,69

KVK-14800/500

16,75 16,75 1) 14,52 PVC SN8 De160 2) 14,87 PVC SN8 De160 3) 14,52 PVC SN8 De160 4) 15,40 PVC SN8 De160 2,23

KS2

1 2

V2

PE P

N1 0

De 11

0 L=

8, 4

V-32 5,70 1) 3,90 2) 3,90 3) 3,90

V2

PE PN10 De110 L=28,3

PE PN10 De110 L=33,3

V-3 7,60 1) 5,80 2) 5,80

KS-23 6,45 6,45 1) 4,65 PE PN10 De110 2) 4,65 PE PN10 De110 1,91

V-6 0,00 1) 0,00 2) 0,00

V-447,30 1) 5,50 2) 5,50

KS-24 7,10 7,10 1) 5,30 PE PN10 De110 2) 5,30 PE PN10 De110 1,91

V-47,10 1) 5,30 2) 5,30

KVK-22 400/315

9,00 9,00 1) 7,14 PVC SN8 De160 2) 7,64 PVC SN8 De160 1,86

K2

PVC SN8 De160 L=10,63

1 2

PVC SN8 De200 L=50,0

KVK-4560/500

8,20 8,20 1) 6,76 PVC SN8 De200 2) 6,84 PVC SN8 De160 3) 6,80 PVC SN8 De160 1,44

KVK-27 400/315

8,20 8,20 1) 6,86 PVC SN8 De160 2) 6,86 PVC SN8 De160 1,34

KS-2 5,60 5,60 1) 3,80 PE PN10 De63 2) 3,80 PE PN10 De63 1,86

V-43 6,80 1) 5,00 2) 5,00 3) 5,00

KVK-18 560/500

7,00 7,00 1) 4,99 PVC SN8 De200 2) 5,64 PVC SN8 De200 3) 4,99 PVC SN8 De160 2,01

KVK-23 560/500

7,00 7,00 1) 5,00 PVC SN8 De160 2) 5,20 PE PN10 De63 2,00

Pumpla KP-11600/800

7,00 7,00 1) 4,98 PVC SN8 De200 2) 5,20 PE PN10 De110 2,02

VK-1

VK-2 VK-3

VK-4

M 1:500

Leht 1 Lehti 1

Kuup.

Kaardi nr.Mõõtkava

Mart Kalm

Koostas

Aadress: HARJU MAAKOND

Märkused:

AMET NIMI

Töö nr.

Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis

Objekt:

TEHNOVÕRKUDEGA TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN

Geoalus OÜ Tel. +372 5138451

Registrikood:16552517 Kutsetunnistus:164285Vastutab

Janar Jõgimaa

Kihil "PIIR"esitatud asukohad on informatiivsed.Piirid seisuga august 2024.a.

24-G333 LOHUSALU VK

LÄÄNE-HARJU VALD LOHUSALU KÜLA

63.811mart@geoalus.eu

02.09.2024.a.

www.ekore.ee

Lohusalu reoveekogumisala veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimis- ja ehitustööd

Vee ja kanalisatsioonitorustike plaaniline lahendus

- projekteeritud veetorustik

- projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioon

Projekteeritud tehnovõrgud:

K2

V2

- projekteeritud veesõlmV-1

Olemasolev madalpinge maakaabel V V V

Olemasolevad tehnovõrgud:

Olemasolev veetorustik Olemasolev reoveekanalisatsioon

TINGMÄRGID:

Olemasolev sademeveekanalisatsioonSK SK SK

Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon

- likvideeritav puu - likvideeritav rajatis

- projekteeritud kanalisatsioonisõlmKS-1

MÄRKUSED: 1. Märkused ja kirjeldused ehitustööde kohta vt. seletuskirjast; 2. Ehitustööde ja materjalide mahud vt. töömahtude tabelist; 3. Varem paigaldatud kaablite, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende omaniku juhendite kohaselt; 4. Insenervõrkude kaitsetsoonis teostada töid käsitsi, vajadusel võrgud toestada; 5. Enne ehitustööde algust tuleb täpsustada ristuvate kommunikatsioonide asukohad; 6. Reoveekanalisatsioonitorustiku lõigu pikkused on võetud kaevu teljest kaevu teljeni; 7. Survetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m maapinnast torustiku peale; 8. Kanalisatsioonikaevud millede läbimõõt ei ole kajastatud joonisel on De400/315 9. Ennem ehitustööde algust täpsustada kinnistul planeeritava maapinna kõrgusmärgid ja vajadusel korrigeerida kaevukaante kõrgusmärgid

Kinnistupiir

Olemasolev madalpinge õhuliin

Olemasolev kõrgepinge maakaabel

- projekteeritud survekanalisatsioonKS2

Ristuvate ja paralleelselt kulgevate kommunikatsioonide toestamine

min L =500

PP303_PP_VK-4-01_ap_07112024.dwg

PP303_PP_VK-4-02.pdf

KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2

13

KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 12

KS2 KS2

KS2

12

KS2 KS2

KS2 KS2 12

KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2

12

KS2 KS2

KS2 12

KS2 KS2

12

V2

V2 V2

V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2

V2 V2

V2

V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2

V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2

PE PN10 De110 L=61,9

PE PN10 De110 L=62,6

PE PN10 De110 L=138,7

PE PN10 De110 L=138,6

TH-4 6,25

1) 4,45

PE PN10 De110 L=14,7

KS-18

6,50 6,50 1) 4,70 PE PN10 De110

2) 4,70 PE PN10 De110

1,91

PE PN10 De110 L=13,8

V-11 6,50

1) 4,70

2) 4,70

PE PN10 De110 L=60,4

V-10 6,25

1) 4,45

2) 4,45

3) 4,45

PE PN10 De110 L=59,1

KS-19

6,25 6,25 1) 4,45 PE PN10 De110

2) 4,45 PE PN10 De110

1,91PE PN10 De110 L=112,7

KS-20

6,50 6,50 1) 4,70 PE PN10 De110

2) 4,70 PE PN10 De110

1,91

PE PN10 De110 L=112,4

V-9 6,50

1) 4,70

2) 4,70

PE PN10 De110 L=40,2

KS-21

5,80 5,80 1) 4,00 PE PN10 De110

2) 4,00 PE PN10 De110

1,91

PE PN10 De110 L=40,1

V-8 5,80

1) 4,00

2) 4,00

KS-22

6,00 6,00 1) 4,20 PE PN10 De110

2) 4,20 PE PN10 De110

1,91

V-7 6,00

1) 4,20

2) 4,20

KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2

12

KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 12

KS2

PE PN10 De63 L=60,9

PE PN10 De63 L=138,9

KS-31

6,40 6,40 1) 4,60 PE PN10 De63

2) 4,60 PE PN10 De63

1,86

KS-32

6,50 6,50 1) 4,70 PE PN10 De63

1,86

KS-17

6,40 6,40 1) 4,60 PE PN10 De110

2) 4,60 PE PN10 De110

1,91

2

KS-39

0,00 0,00 1) 0,00 PE PN10 De63

0,06

V-12 6,40

1) 4,60

2) 4,60

V-13 6,50

1) 4,70

2) 4,70

3) 4,70

KS-30

6,50 6,50 1) 4,70 PE PN10 De63

2) 4,70 PE PN10 De63

1,86

KS-16

6,50 6,50 1) 4,70 PE PN10 De110

2) 6,50 PE PN10 De63

3) 4,70 PE PN10 De110

1,91

VK-1

VK-2 VK-3

VK-4

www.ekore.ee

Lohusalu reoveekogumisala veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimis- ja ehitustööd

Vee ja kanalisatsioonitorustike plaaniline lahendus

- projekteeritud veetorustik

- projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioon

Projekteeritud tehnovõrgud:

K2

V2

- projekteeritud veesõlmV-1

Olemasolev madalpinge maakaabel V V V

Olemasolevad tehnovõrgud:

Olemasolev veetorustik Olemasolev reoveekanalisatsioon

TINGMÄRGID:

Olemasolev sademeveekanalisatsioonSK SK SK

Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon

- likvideeritav puu - likvideeritav rajatis

- projekteeritud kanalisatsioonisõlmKS-1

MÄRKUSED: 1. Märkused ja kirjeldused ehitustööde kohta vt. seletuskirjast; 2. Ehitustööde ja materjalide mahud vt. töömahtude tabelist; 3. Varem paigaldatud kaablite, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende omaniku juhendite kohaselt; 4. Insenervõrkude kaitsetsoonis teostada töid käsitsi, vajadusel võrgud toestada; 5. Enne ehitustööde algust tuleb täpsustada ristuvate kommunikatsioonide asukohad; 6. Reoveekanalisatsioonitorustiku lõigu pikkused on võetud kaevu teljest kaevu teljeni; 7. Survetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m maapinnast torustiku peale; 8. Kanalisatsioonikaevud millede läbimõõt ei ole kajastatud joonisel on De400/315 9. Ennem ehitustööde algust täpsustada kinnistul planeeritava maapinna kõrgusmärgid ja vajadusel korrigeerida kaevukaante kõrgusmärgid

Kinnistupiir

Olemasolev madalpinge õhuliin

Olemasolev kõrgepinge maakaabel

- projekteeritud survekanalisatsioonKS2

PP303_PP_VK-4-03.pdf

I

KS2

KS2 KS2

1 2

KS2

1 2

1

2

12

K2K2

1 2

KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2

1 2

KS 2

1 2

KS 2

1 3

PE PN10 De110 L=20,2

V2 V2

V2

V2 V2

V2V2V2V2V2V2V2V2

V2 V2

V2

V2 V2

V2

V2 V2

V2

V2 V2

TH-2

6,001) 4,20

V2 V2

V2

KS2 KS2

KS2

12

PE PN10 De110 L=124,2

V-29 6,031) 4,23

2) 4,23

3) 4,23

PE PN10 De110 L=129,9

PE PN10 De110 L=66,7PE PN10 De110 L=67,6

PE PN10 De110 L=20,8

PE PN10 De110 L=52,2 PE PN10 De110 L=

61,9

PE PN10 De110 L= 62,6

V2 V2

V2

← PE PN10 De63 L=

87,6m i=

0,003

V2

PE PN10 De63

L=8,3

KS2

1 2 3

V-41

5,451) 3,65

3

KS 2

1 2

KS 2

1 2

Veem õõdukaev

Reoveetorustik De110

Riigim aantee 11395 Laulasm

aa-Lohusalu tee

Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN150

Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN150

2,036km

Veetorustik De110

Torustikud rajatakse kinnisel m eetodil

1,96 1,09

KS 2

PE PN10 De63 L=

9,1

V-30 5,701) 3,90

2) 3,90

KS-26

5,805,801) 4,00 PE PN10 De110

2) 4,00 PE PN10 De110

1,91

4

KS2 KS2

KS2

1 2

2

1

PE PN10 De63 L=129,9

Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN100

Reoveetorustik De63

PE PN10 De63 L=95,6

KS-34

5,575,571) 3,77 PE PN10 De63

2) 3,77 PE PN10 De63

1,87

PE PN10 De110 L=69,5

KS-12

6,006,001) 4,20 PE PN10 De110

2) 4,20 PE PN10 De110

1,91

PE PN10 De110 L=69,0

V-19

6,001) 4,20

2) 4,20

PE PN10 De110 L=46,9

V-20 6,171) 4,37

2) 4,37

PE PN10 De110 L=47,1

KS-11

6,176,171) 4,37 PE PN10 De110

2) 4,37 PE PN10 De110

1,91

PE PN10 De63 L=52,9

PE PN10 De63 L= 60,9

KS 2

KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2 PE PN10 De63 L=19,5

1 2

PE PN10 De63 L= 21,5

PE PN10 De110 L= 25,2

PE PN10 De110 L=49,2 2

KS-39

0,000,001) 0,00 PE PN10 De63

0,06

V-13 6,501) 4,70

2) 4,70

3) 4,70

V-14 6,791) 4,99

2) 4,99

V-17

6,801) 5,00

2) 5,00

V-16

6,601) 4,80

2) 4,80

KS-13

6,806,801) 5,00 PE PN10 De110

2) 5,00 PE PN10 De110

1,91KS-35

6,806,801) 5,00 PE PN10 De63

2) 5,00 PE PN10 De63

1,86

KS 2

PE PN10 De110 L= 21,5

KS2

KS-15

6,806,801) 5,00 PE PN10 De110

2) 5,00 PE PN10 De110

1,91

KS-33

6,806,801) 5,00 PE PN10 De63

2) 5,00 PE PN10 De63

1,86

KS-38

6,766,761) 4,96 PE PN10 De63

2) 4,96 PE PN10 De63

1,87

KS-14

6,656,651) 4,85 PE PN10 De110

2) 4,85 PE PN10 De110

1,91

V-15

6,601) 4,80

2) 4,80

3) 6,60

TH-3 6,601) 6,60

KS-30

6,506,501) 4,70 PE PN10 De63

2) 4,70 PE PN10 De63

1,86

KS-16

6,506,501) 4,70 PE PN10 De110

2) 6,50 PE PN10 De63

3) 4,70 PE PN10 De110

1,91

V-18

5,801) 4,00

2) 4,00

3) 4,00

VM K-1

5,401) 3,60

2) 3,60

3) 3,60

V-42 5,451) 3,65

PE PN10 De63

L=7,4

KS-27

5,405,401) 3,60 PE PN10 De63

2) 3,60 PE PN10 De63

3) 3,60 PE PN10 De63

1,86

V-21 4,881) 3,08

2) 3,08

KS-10

4,884,881) 3,08 PE PN10 De110

2) 3,08 PE PN10 De110

1,91

KVK-26

560/500

6,656,651) 4,65 PVC SN8 De160

2) 4,85 PE PN10 De110

3) 4,85 PE PN10 De63

4) 4,85 PE PN10 De63

2,00

Pum pla KP-2

1600/800

6,806,801) 5,00 PE PN10 De110

2) 4,62 PVC SN8 De160

2,18

VK-1

VK-2 VK-3

VK-4

www.ekore.ee

Lohusalu reoveekogumisala veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimis- ja ehitustööd

Vee ja kanalisatsioonitorustike plaaniline lahendus

- projekteeritud veetorustik

- projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioon

Projekteeritud tehnovõrgud:

K2

V2

- projekteeritud veesõlmV-1

Olemasolev madalpinge maakaabel V V V

Olemasolevad tehnovõrgud:

Olemasolev veetorustik Olemasolev reoveekanalisatsioon

TINGMÄRGID:

Olemasolev sademeveekanalisatsioonSK SK SK

Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon

- likvideeritav puu - likvideeritav rajatis

- projekteeritud kanalisatsioonisõlmKS-1

MÄRKUSED: 1. Märkused ja kirjeldused ehitustööde kohta vt. seletuskirjast; 2. Ehitustööde ja materjalide mahud vt. töömahtude tabelist; 3. Varem paigaldatud kaablite, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende omaniku juhendite kohaselt; 4. Insenervõrkude kaitsetsoonis teostada töid käsitsi, vajadusel võrgud toestada; 5. Enne ehitustööde algust tuleb täpsustada ristuvate kommunikatsioonide asukohad; 6. Reoveekanalisatsioonitorustiku lõigu pikkused on võetud kaevu teljest kaevu teljeni; 7. Survetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m maapinnast torustiku peale; 8. Kanalisatsioonikaevud millede läbimõõt ei ole kajastatud joonisel on De400/315 9. Ennem ehitustööde algust täpsustada kinnistul planeeritava maapinna kõrgusmärgid ja vajadusel korrigeerida kaevukaante kõrgusmärgid

Kinnistupiir

Olemasolev madalpinge õhuliin

Olemasolev kõrgepinge maakaabel

- projekteeritud survekanalisatsioonKS2

PP303_PP_VK-4-04.pdf

K>

Pu m

pl a

ku ja

R 10

KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2

1 2

KS2 KS2

KS2 12

KS2 KS2

KS2 12

V2

V2 V2

V2

V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2

V2 V2

TH-14,80 1) 3,00

PE PN10 De110 L=46,9

PE PN10 De110 L=47,1

PE PN10 De110 L=34,4

PE PN10 De110 L=34,3

PE PN10 De110 L=100,7PE PN10 De110 L=101,3

KS 2

KS2 KS2

1

2

V2 V2

V2

V2 V2

V2

PE P

N1 0

De 11

0 L=

70 ,0

PE P

N1 0

De 11

0 L=

64 ,9

V-24 4,77 1) 2,97 2) 2,97 3) 2,97

PE P

N1 0

De 11

0 L=

79 ,9

V-45 5,25 1) 3,45 2) 3,45

PE P

N1 0

De 11

0 L=

92 ,5KS-40

2,55 2,55 1) 1,05 PE PN10 De110

1,61

KS-37 5,25 5,25 1) 3,45 PE PN10 De110

2) 3,45 PE PN10 De110

1,91

V-26 2,60 1) 0,80

V-48 2,60 1) 0,80 2) 0,80

V-25 2,60 1) 0,80 2) 0,80

Veevarustuse

monitooringukaev

V-21 4,88 1) 3,08 2) 3,08

V-23 4,80 1) 3,00 2) 3,00

V-224,60 1) 2,80 2) 2,80

KS-10 4,88 4,88 1) 3,08 PE PN10 De110

2) 3,08 PE PN10 De110

1,91

KS-9 4,60 4,60 1) 2,80 PE PN10 De110

2) 2,80 PE PN10 De110

1,91

KS-8 4,50 4,50 1) 2,70 PE PN10 De110

2) 2,70 PE PN10 De110

1,91

KS 2

KS2

1

2

KS2

1

2

12

KS2

3

1

2 3

PE PN10 De63 L=28,6

PE P

N1 0

De 63

L= 14

,6

PE PN10 De63 L=25,4

PE P

N1 0

De 63

L =5

9, 7

V2

TH-5 5,70 1) 3,90

PE PN10 De110 L=29,4

PE PN10 De110 L=24,6

V-33 5,80 1) 4,00 2) 4,00

V2

PE P

N1 0

De 50

L= 36

,4

V-34 5,60 1) 3,80 2) 3,80

V-36 5,75 1) 3,95

KS-1 5,80 5,80 1) 4,00 PE PN10 De63

2) 4,00 PE PN10 De63

1,86

Veemõõdukaev

Reoveetorustik De63Riigimaantee 11395 Laulasmaa-Lohusalu tee

Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN100

Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN100

2,71km

Veetorustik De50

Torustikud rajatakse kinnisel meetodil

V2

V-32 5,70 1) 3,90 2) 3,90 3) 3,90

V-35 5,75 1) 3,95 2) 3,95 3) 3,95

V-38 5,75 1) 3,95

KS-2 5,60 5,60 1) 3,80 PE PN10 De63

2) 3,80 PE PN10 De63

1,86

KS-4 5,75 5,75 1) 3,95 PE PN10 De63

1,86

KS-3 5,60 5,60 1) 3,80 PE PN10 De63

2) 3,80 PE PN10 De63

3) 3,80 PE PN10 De63

1,86

KS-6 5,75 5,75 1) 3,95 PE PN10 De63

1,86

KS-5 5,75 5,75 1) 3,95 PE PN10 De63

2) 3,95 PE PN10 De63

3) 3,95 PE PN10 De63

1,86

KS-7 5,75 5,75 1) 3,95 PE PN10 De63

1,86

VMK-2 5,75 1) 3,95 2) 3,95 3) 3,95

V-405,75 1) 3,95

Reoveetorustik De63Riigimaantee 11395 Laulasmaa-Lohusalu tee

2,65-2,71km

Veetorustik De110

Torustikud rajatakse kinnisel meetodil

VK-1

VK-2 VK-3

VK-4

www.ekore.ee

Lohusalu reoveekogumisala veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimis- ja ehitustööd

Vee ja kanalisatsioonitorustike plaaniline lahendus

- projekteeritud veetorustik

- projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioon

Projekteeritud tehnovõrgud:

K2

V2

- projekteeritud veesõlmV-1

Olemasolev madalpinge maakaabel V V V

Olemasolevad tehnovõrgud:

Olemasolev veetorustik Olemasolev reoveekanalisatsioon

TINGMÄRGID:

Olemasolev sademeveekanalisatsioonSK SK SK

Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon

- likvideeritav puu - likvideeritav rajatis

- projekteeritud kanalisatsioonisõlmKS-1

MÄRKUSED: 1. Märkused ja kirjeldused ehitustööde kohta vt. seletuskirjast; 2. Ehitustööde ja materjalide mahud vt. töömahtude tabelist; 3. Varem paigaldatud kaablite, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende omaniku juhendite kohaselt; 4. Insenervõrkude kaitsetsoonis teostada töid käsitsi, vajadusel võrgud toestada; 5. Enne ehitustööde algust tuleb täpsustada ristuvate kommunikatsioonide asukohad; 6. Reoveekanalisatsioonitorustiku lõigu pikkused on võetud kaevu teljest kaevu teljeni; 7. Survetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m maapinnast torustiku peale; 8. Kanalisatsioonikaevud millede läbimõõt ei ole kajastatud joonisel on De400/315 9. Ennem ehitustööde algust täpsustada kinnistul planeeritava maapinna kõrgusmärgid ja vajadusel korrigeerida kaevukaante kõrgusmärgid

Kinnistupiir

Olemasolev madalpinge õhuliin

Olemasolev kõrgepinge maakaabel

- projekteeritud survekanalisatsioonKS2

PP303_PP_VK-6-01_ristmevali.pdf

KAEVU TÄHIS

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD

MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU KÕRGUS PEALT

(m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

TORU ALUS

KONSTRUEERIMISE MEETOD

TORU TÜÜP

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

3,00

3,50

4,00

4,50

5,00

5,50

DN 25

V-36

5, 75

3, 95

1, 80

0,000

PE PN10 De50

Suundpuurimine

Proj veetoru De50 PN10

2,0

PE PN10 De110 3,95

V-35

5, 75

3, 95

1, 80

0,000

36,4

V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2

V2215°

H= 1,

80 H=

1, 80

PE ID

14 00

M =

ID 14

00

PE PN10 De50 3,95

VMK-2

5, 75

3, 95

1, 80

V2

2,0m 36,4m

Reoveetorustik De63

Riigimaantee 11395 Laulasmaa-Lohusalu tee Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN100

Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN100

2,71km

Veetorustik De50

Torustikud rajatakse kinnisel meetodil

Ki nn

ist up

iir

Ki nn

ist up

iir

Torustiku rajamise kaevik

Taastatav haljasala

Torustiku rajamise kaevik

Veetorustiku maakraan

Taastatav haljasala

Reovee maakraan

Olev asfaltkatend

3,5 1,4

2,13

22,91

Veemõõdukaev

Proj reoveetoru De63 PN10

PE PN10 De63

KAEVU TÄHIS

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD

MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU KÕRGUS PEALT

(m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

TORU ALUS

KONSTRUEERIMISE MEETOD

TORU TÜÜP

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

4,00

4,50

5,00

5,50

6,00

6,50

H= 1,

80 H=

1, 80

PE PN10 De110 4,80

V-16

6, 60

4, 80

1, 80

0,010

PE PN10 De110

Suundpuurimine

Proj veetoru De110 PN10 - 20,8m

20,8

V2V2V2V2V2V2V2

V2

H= 1,

80 H=

1, 80

PE PN10 De110 5,00

V-17

6, 80

5, 00

1, 80

V2

20,8m

Reoveetorustik De110

Riigimaantee 11395 Laulasmaa-Lohusalu tee Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN150

Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN150

2,036km

Veetorustik De110

Torustikud rajatakse kinnisel meetodil Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN100

Reoveetorustik De63

Proj reoveetoru De110 PN10 Proj veetoru De63 PN10

PE PN10 De110 PE PN10 De63

Ki nn

ist up

iir

Ki nn

ist up

iir

Torustiku rajamise kaevik

Taastatav haljasala

Torustiku rajamise kaevik Taastatav haljasala

www.ekore.ee

Lohusalu reoveekogumisala veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimis- ja ehitustööd

Ristmevälja joonis ristumisel riigimaanteega

PP303_PP_VK-9-01_iko1.pdf

KS 2

1

2

KS2

1

2

1 2

KS2

3

1

2 3

V2

Reoveetorustik De63

Riigimaantee 11395 Laulasmaa-Lohusalu tee Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN100

Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN100

2,71km

Veetorustik De50

Torustikud rajatakse kinnisel meetodil

V2

Reoveetorustik De63

Riigimaantee 11395 Laulasmaa-Lohusalu tee 2,65-2,71km

Veetorustik De110

Torustikud rajatakse kinnisel meetodil

www.ekore.ee

Lohusalu reoveekogumisala veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimis- ja ehitustööd

Isiklikukasutusõiguse plaan 11395 Laulasmaa-

1 POS. 1 29501:007:0257

9243350 11395 Laulasmaa-Lohusalu tee 100% transpordimaa

km 2,65-2,71 181

IKÕ ala Pos nr (plaanil)

Kinnistu registriosa number

Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve;

Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus ja lõpp km)

Ala pindala (m2)

Jrk. nr.

Ehitis

reoveekanalisatsioon ja veetorustik

11395 Laulasmaa-Lohusalu tee - projekteeritud veetorustik

Projekteeritud tehnovõrgud: V2

- projekteeritud survekanalisatsioonKS2

TINGMÄRGID

Katastriüksuse piir

Katastriüksuse tunnus ja nimi

Isikliku kasutusõiguse seadmise ala

POS. 1 Positsiooni number

Projekteeritud veetorustiku elekterkeevissadul

Projekteeritud veetorustiku maakraan Projekteeritud survekanalisatsiooni maakraan

POS. 1

- projekteeritud tuletõrjehüdrant

Lohusalu tee kilomeetritel 2,65-2,71

PP303_PP_VK-9-02_iko2.pdf

I

1

2

K2

1 2

KS2

12

1 2KS2

KS2

12

KS2

1 3

V2

KS 2

3

KS2

1 2

KS2

1 2

Reoveetorustik De110

Riigimaantee 11395 Laulasmaa-Lohusalu tee Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN150

Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN150

2,036km

Veetorustik De110

Torustikud rajatakse kinnisel meetodil

4

KS 2

1

2

Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN100

Reoveetorustik De63 KS2

KS2

1 2

2

KS2

www.ekore.ee

Lohusalu reoveekogumisala veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimis- ja ehitustööd

Isiklikukasutusõiguse plaan 11395 Laulasmaa-

1 POS. 2 29501:007:0257

9243350 11395 Laulasmaa-Lohusalu tee 100% transpordimaa

km 2,036 181

IKÕ ala Pos nr (plaanil)

Kinnistu registriosa number

Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve;

Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus ja lõpp km)

Ala pindala (m2)

Jrk. nr.

Ehitis

reoveekanalisatsioon ja veetorustik

11395 Laulasmaa-Lohusalu tee - projekteeritud veetorustik

Projekteeritud tehnovõrgud: V2

- projekteeritud survekanalisatsioonKS2

TINGMÄRGID

Katastriüksuse piir

Katastriüksuse tunnus ja nimi

Isikliku kasutusõiguse seadmise ala

POS. 2 Positsiooni number

Projekteeritud veetorustiku elekterkeevissadul

Projekteeritud veetorustiku maakraan Projekteeritud survekanalisatsiooni maakraan

POS. 2

- projekteeritud tuletõrjehüdrant

Lohusalu tee kilomeetritel 2,36

I Projekteeritud reoveepumpla

PP303_TP_VK-0-01_v01_tiitelleht.doc

PP303_TP_VK-3-01_v01_Seletus.docx

0. SISUKORD
0. SISUKORD 1
1. ÜLDANDMED 2
1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS 2
1.1.1 ÜLDINE PIIRITLUS 2
1.1.2 PROJEKTI EESMÄRK 2
1.2 ALUSDOKUMENDID 2
1.2.1 LÄHTEANDMED 2
1.2.2 NORMDOKUMENDID 2
1.2.1 MAAPINNA RELJEEF JA GEOLOOGIA 2
1.3 TORUSTIKE EHITUSTÖÖD RIIGIMAANTEEL JA SELLE KAITSEVÖÖNDIS 3
2. VEEVARUSTUS 4
2.1 PROJEKTEERITUD LAHENDUS 4
2.3 MATERJAL 5
3. KANALISATSIOON 6
3.1 PROJEKTEERITUD LAHENDUS 6
3.3 MATERJAL 8
4. PAIGALDUSNÕUDED 10
4.1 TORUSTIKE JA KAEVUDE PAIGALDUS 11
4.2 KAEVIK 11
4.3 TASANDUSKIHT 13
4.4 TORUSTIKE PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE 13
4.5 KÜLMUMISKAITSE, SOOJUSISOLATSIOON 14
4.6 MAHUTITE JA PUMPLATE PAIGALDUS 14
4.7 KINNISEL MEETODIL TORUDE RAJAMINE 15
4.8 RAJATISTE LIKVIDEERIMINE 15
4.9 OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTE ARVESTAMINE 15
5. KESKKONNAKAITSE 16
6. KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE 17
7.1 ÜLDNÕUDED 17
7.2 KATSETUSED 17
7.4 HOOLDUS 19
7. KATENDITE TAASTAMINE 20
8.1 ÜLDIST 20
8.2 PROJEKTLAHENDUS 21
8.3 TÖÖDE KIRJELDUS 24

1. ÜLDANDMED
1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS
1.1.1 ÜLDINE PIIRITLUS
Antud projektiga on lahendatud Lohusalu reoveekogumisala Lohusalu tee piirkonna kinnistute veevarustus ja kanalisatsioon
Projekteerimise ala asukoht vaata joonisel AS-4-01.
1.1.2 PROJEKTI EESMÄRK
Käesoleva töö eesmärk on koostada tööprojekti lahendus uutele ühisveevarustuse ja –reoveekanalisatsiooni võrkudele.
1.2 ALUSDOKUMENDID
1.2.1 LÄHTEANDMED
• Geodeetiline alusplaan: Geoalus OÜ töö nr 24-G333, mõõdetud septembris 2024.a;
• Hanke materjalid:
◦ HD osa III Tellija tingimused;
◦ OÜ HeKa Projekt poolt koostatud eelprojekt.
1.2.2 NORMDOKUMENDID
• EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrjeveevarustus
• EVS 843:2016 Linnatänavad
• EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk
• EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk
• EVS 932:2017 Ehitusprojekt
• EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine
• RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud
• Infra RYL 2006 osa 2
• Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus: „Nõuded ehitusprojektile”, vastu võetud 17.07.2015 nr 97;
• Muud Eesti Vabariigis kehtivad seadused ja määrused
1.2.1 MAAPINNA RELJEEF JA GEOLOOGIA
Täiendavaid geoloogilisi uuringuid ei ole piirkonnas tehtud.

1.3 TORUSTIKE EHITUSTÖÖD RIIGIMAANTEEL JA SELLE KAITSEVÖÖNDIS
Torustike paigaldus on ettenähtud järgmistel riigimaanteede kinnistutel: 11395 Laulasmaa Lohusalu tee 29501:007:0257. Ristumised on projekteeritud kilomeetritel 2,036 ja 2,71. Torustike paralleelne kulgemine riigimaanteel on kilomeetritel 2,65-2,71
Kinnisel meetodil suundpuurimise abil on ette nähtud torustike paigaldamine ristumisel riigimaanteega.
Riigimaanteedele ja kaitsevööndisse paigaldavatavad torud peavad vastama A-tugevusklassiga torustikele.
Ehitustööde ajal tuleb Töövõtjal tagada optimaalne liikluskorraldus vastavalt tee omaniku
juhistele. Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus- ja taristuministri
13.07.2018.a määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele.
Projektlahenduse koostamisel on arvestatud, et teega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud
paigaldatakse üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei
kahjustata tee muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne).
Vastavalt Transpordiameti juhendile „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ on vee- ja kanalisatsioonitorustike vähim lubatud sügavus tugi – ja kõrvalmaantee katte ja mulde all ning riigitee maaüksusel 1,8 m ning reoveetorustikel vastavalt katte ja mulde all 1,5 m, teemaal mulde nõlvast kuni 1 m kaugusel 1,2 m ning teemaal mulde nõlvast kaugemal kui 1 m 1,0 m.
Vee ja kanalisatsioonitorustike rajamine on teemaa piirides kavandatud kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Arvestada tuleb tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud ning ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. Siibrid, maakraanid, kontrollkaevud paigaldada üldjuhul väljapoole teemaad, kaugusele, mis ei takista teehoiutöid tee kaitsevööndis. Kaevud, kaped ja siibrid jms, mis erandkorras jäävad teemaale või mille välisserv jääb ca 1,0 m kaugusele teemaa, tuleb uputada, kaaned paigalda vähemalt 30 cm maapinnast allapoole.
Projekteeritud torustike ristumised riigiteega on toodud joonisel VK-6-01.
Ehitustööde järgselt tuleb tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastada, demonteeritud paigaldised/rajatised utiliseerida ning kahjustatud riigitee rajatised, kraavid,
truubid, mulle ning teekate taastada.
Riigimaantee katendi kahjustamisel tuleb katend taastada, olenemata tehnovõrgu asukohast tee telje suhtes, vähemalt poole tee laiuses. Pealmine asfaldikiht tuleb igal juhul rajada tihedast asfaltbetoonist (vastavalt EVS 901-3:2009 ning Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314 kinnitatud „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“).
Taastatud riigitee teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul.
Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist.
Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamise ja talumise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal
projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku teehoiuväliste tööde loa väljastamiseks.
Ehitaja peab taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusväliste tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja nõusoleku ehitamiseks tee kaitsevööndis. Loa taotlusele tuleb lisada Maanteeameti liikluskorralduse osakonna poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan.
Projekti realiseerimisel tuleb juhinduda ka majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ ning Maanteeameti peadirektori 14.11.2018.a käskkirjaga nr 1-2/18/458 kehtestatud juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“.
Kaevetöödel maantee kaitsetsoonis tuleb arvestada sellega, et ei kahjustataks maantee katet (kaeviku sügavus, varisemisnurk) ega ka teeäärset kõrghaljastust. Kõrghaljastuse lähedusse tehnovõrgu projekteerimisel tuleb arvestada puude ja põõsaste likvideerimisega kui kaeviku serv satub lähemale kui 1,0 meetrit puu tüvest. Teemaal olevate puude ja põõsaste likvideerimine tuleb kooskõlastada ainult kohaliku omavalitsusega, kui tegu pole kaitsealuste puudega. Teemaalt väljapool oleva kõrghaljastuse likvideerimine tuleb kooskõlastada maaomaniku ja kohaliku omavalitsusega.
Kõik vajadusel eemaldatud tee konstruktsioonid tuleb taastada vastavalt „Tee ehitamise
kvaliteedinõuded“ (majandus- ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr 101) nõuetele ja/või
teeomaniku poolt esitatud täiendavatele nõuetele. Peale tehnovõrgu paigaldamist teemaa
korrastada ja haljastus taastada kasvumulla ning murukülviga vastavalt Maanteeameti juhendis „Teetööde tehniline kirjeldus“ peatükk nr 9 Maastikukujundustööd toodud kvaliteedinõuetele.
Riigitee piirides on projektist kõrvalekalded (asukoht, tehnoloogia) keelatud.

2. VEEVARUSTUS
2.1 PROJEKTEERITUD LAHENDUS
2.2.1 ÜLDIST
Ühisveevärk peab olema ehitatud nii, et kõik tarbijad saaksid vajalikus koguses ja vajaliku rõhu juures kvaliteetse joogivee. Torud peavad olema vastupidavad vajalikule rõhule ühisveevärgis, korrosioonikindlad, kerge paigaldatavusega, keemiliselt püsivad veekeskkonnas.
Hoone sisevõrku suunatav majandus-joogivesi peab kvaliteedilt vastama joogiveele esitatavatele nõuetele. Need on määratud 31.07.2001.a. sotsiaalministri määrusega nr.82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“.
Veevõrk peab olema ehitatud selliselt, et see ei tekitaks inimese tervist kahjustavat ohtu. Rajatud veevõrk peab olema kestev ja töökindel.
Ehitatava veevärgi projekteeritud kasutusaeg on 40 aastat.
2.2.2 PROJEKTEERITUD TORUSTIK
Uus ühisveevärgi torustik on projekteeritud PE De110, De63, DE50, De40 PN10 torust. Liitumispunktid on projekteeritud De32 mm veetorudest.
Torustiku asukohta saab vaadata asendiplaani joonistel VK-4-01 kuni VK-4-04.
Ühisveevärgi torustik rajatakse avalikule maale ja erakinnistutele. Torustike koridorile on seatud isiklikkasutusõigus või sundvaldus.
Veetorustik rajatakse vastavalt maapinna profiilile nii, et torustiku peale jääks pärast rajamist minimaalselt 1,80 m pinnast.
Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla.
Veetoru kohale piki toru telge 0,3 - 0,4 m kõrgusele paigaldada vähemalt 100 mm laiune sinine märkelint kirjaga “VESI”.
Veetorustiku hoolduseks on ettenähtud kaks veetorustiku läbipesukaevu.
2.2.3 MAJAÜHENDUSED
Igale olemasolevale kliendile tuleb rajada nõuetele vastav liitumispunkt kuni 1m kaugusele kinnistu piirist liitumispunkt.
Veetorustikele paigaldatakse maakraan vastava läbimõõduga DN25 .
2.2.4 TULETÕRJE VEEVARUSTUS
Antud projektiga ei ole lahendsatud tuletõrjeveevarustust. Tuletõrjeveevarustuse tarbeks rajatav lahandus teostatakse eraldi projektlahendusega.
2.3 MATERJAL
2.3.1 TORUD JA LIITMIKUD
Veetoru ja -liitmikute materjaliks on PE. Torud ja liitmikud peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile, nõutav rõngasjäikus 17 kN/m².
PE-torud ja plastist fassongosad peavad vastama standardile EN12201, ISO 4427 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Toru SDR peab olema vahemikus, mida on lubatud kasutada vastava ühenduselemendi (nt. keevismuhvi) puhul.
Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni.
Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast ja malm detaile (kolmikud, ristid).
Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile.
PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk keevisühendusega. Mehaanilisi liitmikke tuleb vältida. Alla De50 läbimõõtude korral või kui ei ole võimalik tagada keevitamiseks vajalikku kuiva toru on lubatud toru ja armatuuri ühendamine pinnases kasutamiseks sertifitseeritud mehaaniliste liitmikega.
Ehitatava toru ühendamisel olemasolevaga kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet olemasoleva toru poolt. Kasutatavad poldid, seibid jne peavad olema valmistatud roostevabaterasest.
Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega vastavalt standardile DIN 30677.
Joogivee torustikule paigaldatud tarvikud ei tohi otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti.
2.3.2 SIIBRID
Siibrid peavad olema tihedad, töökindlad ning hästi kaitstud korrosiooni eest. Siibrid peavad sulguma päripäeva. Siibrite spindlid peavad olema roostevabast terasest. Siibrite ühenduse surveklass peab olema vähemalt PN10. Äärikud peavad vastama vastava surveklassi nõuetele (avade arv, suurus, ääriku paksus jne).
Nõuded siibritele:
• kasutada kummikiilsiibreid (standard DIN 3352);
• korpus malmist (GGG 400 -DIN 1693);
• elastse tihenduspinnaga;
• kaetud epoksiidpulbervärviga;
• surveklass vähemalt PN10;
• äärikust äärikule mõõdud DIN 3202 F4 nõuetele;
• äärikud ja poldiavad ISO 7005-2 (EN1092-2, DIN 2501) nõuetele.
Kiilsiibrite spindlipikendused peavad olema tsingitud terasest, teleskoopset tüüpi. Spindel ja spindlipikendus peavad olema tiftiga ühendatud.
2.3.3 KAPED
Kaped peavad olema valu- või tempermalmist “ujuvat” tüüpi ja tihedalt sulguvad, klass D400 vastavalt EN124. Kaped peavad olema nn. vertikaalse poltkinnitusega.
Kaped peavad vastama standardile EVS-EN 124-6:2015. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult teleskoopseid spindlipikendusi, mille ümbrus peab olema tihendatud liivaga. Killustik ei tohi kahjustada tihendamisel spindlipikendust.
Tänavatel ja teedel peavad kapede luugid olema teetasapinnaga ühel kõrgusel, kruusateel
200 mm maetud. Luukide kandejõud peab olema 40 t.
3. KANALISATSIOON
3.1 PROJEKTEERITUD LAHENDUS
3.1.1 ÜLDIST
Kanalisatsioonivõrk peab olema ehitatud selliselt, et ei tekitaks ohtu tervisele, ebameeldivat lõhna, kanalisatsioonivee üleujutusi, müra ega muud kahju keskkonnale. Rajatud kanalisatsioonivõrk peab olema kestev ja töökindel.
Ehitatava süsteemi projekteeritud kasutusaeg on 40 aastat.
Kanalisatsioon on lahkvoolne. Sademevee juhtimine kanalisatsioonitorusse on keelatud.
Reovee kanalisatsiooni juhtimisel tuleb järgida Eesti vabariigi määrust „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed.
3.1.2 PROJEKTEERITUD TORUSTIK
Uus isevoolne kanalisatsioonitorustik on projekteeritud PVC De160 mm (standard EN 1401) muhvtorudest. Torude rõngasjäikusklass peab olema SN8.
Surveline kanalisatsioon on projekteeritud PE De110 ja De63 PN10 torudest.
Torustiku asukohta saab vaadata asendiplaani joonistel VK-4-01 kuni VK-4-04.
Ühiskanalisatsiooni torustik rajatakse avalikule maale ja erakinnistutele. Torustike koridorile on seatud isiklikkasutusõigus või sundvaldus
Kanalisatsioonitorustik rajatakse min kalletega De160 - 6 mm/m hälbega 0,2 %.
Vastavalt standardile EVS 484:2013 valmis ehitatud torustikel lubatakse järgmisi kõrvalekaldeid projektist, kui need ei kahjusta konstruktsiooni toimivust või torustiku harude ehitamist:
• Mis tahes projekteeritud punkti (kaev, trassi telje punkt) horisontaalpinnal 200 mm;
• Isevoolne kanalisatsioonitorustik peab kaevus kaevu kulgema sirgelt, lubatud kõrvalekalle horisontaaltasapinnal on 1/300 kaevuvahe kohta;
• Isevoolsele kanalisatsiooni peatorule lubatakse alltoodud tabelis olevaid kõrvalekaldeid kõrguste ja langude osas eeldusel, et torustikku ei jää vett, kaevu suubuv toru ei jää väljavast torust allapoole, lang kaevude vahe kohta on > 0. Ei kalle ega kõrgus või erineda lubatud väärtusest ka siis, kui üks neist täidab ette antud täpsusnõudeid.
Tabel 1. Peatorustiku paigaldamise täpsusnõuded
Projekteeritud torustiku kalle (%ₒ)
Maksimaalne kalde kõrvalekalle (%ₒ)
Maksimaalne kõrguse kõrvalekalle (mm)
> 5
1,5
50
3 - 5
1,0
30
< 3
1,0
20
Kinnisel meetodil paigaldatava isevoolse torustiku korral tuleb kalde jäämist nõutud täpsuse vahemikku tõestada kaldemõõdikuga kaamera raportiga.
Kui toru rajamissügavus on üle 1,0 m, siis torustik tuleb soojustada (nt. STYROFOAM SLN-A-250 - 10cm).
Maanteega ristumisel torustik tuleb ehitada kinnisel meetodil ning torule on ette nähtud PE hülsid vastavalt toru läbimõõdule.
Kanalisatsioonitoru kohale piki toru telge 0,3 - 0,4 m kõrgusele paigaldada vähemalt 100 mm laiune pruun märkelint kirjaga “KANAL”.
2.2.4 MAJAÜHENDUSED
Igale projekti piirkonna kinnistule tuleb rajada nõuetele vastav liitumispunkt kuni 1m kaugusele kinnistu piirist liitumispunkt.
Kanalisatsioonitorule paigaldatakse kontrollkolmik De200/160 mm (sirge toru puhul) või De400/315 mm (astme või pöörangu puhul) kaev.
De200/160 kolmiku kasutades kinnistult suubuv toru on lubatud ühendada ainult kontrolltoru põhja.
Kinnistutele milledele jääb tänava torustikul asuv kaev kuni 2m kaugusele eraldi liitumiskaevu ei rajata. Liitumiskaevuks jääb tänavakaev.
Survetorustiku liitumispunktiks rajatakse kinnistupiirile maakraan DN50
3.2.5 PUMPLAD
Käesolevas töös on projekteeritud kaks reoveepumplat.
Pumplate lahendused on toodud eraldi tööjoonistel
Pumplasse paigaldatakse kaks sukelreoveepumpa koos põhjaliitmike ja juhtsiinidega. Pumbad peavad olema ettenähtud reovee pumpamiseks ning võimaldama vähemalt 80 mm suuruste tahkete osakeste pumpamist. Pumbad peavad olema varustatud niiskus- ning ülekuumenemisanduritega ja elektri- ning automaatikasüsteem vastavate kaitseseadmetega.
Pumbad peavad normaalses töörežiimis taluma vähemalt kümmet sisse- väljalülitust tunnis ja peavad olema varustatud tihendi lekke anduriga. Kõik paigaldatavad pumbad peavad olema toodetud ühe firma poolt.
Pumpade survetorudele on ette nähtud siibrid ja tagasilöögiklapid ning magnetiline induktsiooni kulumõõtja.
Sisenevale isevoolsele torule tuleb paigaldada samuti siiber, spindel tuuakse maapinnale.
Pumplasisene teenindusplatvorm peab katma kogu pumpla ristlõike, va. torud ja pumba juhtsiinid.
Kõik pumplasisesed torustikud peavad olema happekindlast roostevabast terasest (AISI 316). Metallkonstruktsioonid (platvormid, redelid, pumba juhtsiinid jne) ning kinnitusvahendid pumpla sees peavad olema happekindlast roostevabast terasest (AISI 316). Siibrid ja tagasilöögiklapid peavad olema temperamalmist ning kaetud epoksiidkattega. Siibri kiil peab olema kaetud EPDM kummiga ning spindel peab olema roostevabast terasest.
Pumpade tööle rakendamine on automatiseeritud reovee nivoo järgi pumplas, ette on nähtud vee tasapinnaandur ja avariiandurid.
Pumplatele tuleb rajada juurdepääsutee ja teenindusplats.
Pumpla tuleb paigaldada vastavalt tootja juhenditele.
Enne pumpla ja pumpade tellimist koostada tootejoonis ning kooskõlastada see vee-ettevõttega. Pumpla elekter ja automaatika lahendatakse eraldi projektiga
3.3 MATERJAL
3.3.1 TORUD
Projekteeritud reoveekanalisatsiooni torustik paigaldatakse PVC kanalisatsioonitorudest SN8 läbimõõduga De160 mm.
Survekanalisatsioon on projekteeritud PE PN 10 De90 ja De110 survetorust. PE-torud ja -liitmikud peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile.
Isevoolsete torustike ehitamiseks tuleb kasutad standardile EN1401-1 või temaga vähemalt võrdsele standardile vastavaid torusid. Kõikidel torudel peavad olema standardile vastavad märgistused.
Torustike ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki.
Kõik ühendused muudest materjalidest torustikega tuleb teha sobivaid liitmikke ja üleminekuid kasutades.
3.3.2 KAEVUD
Projekteeritud reoveekanalisatsiooni kontrollkaevudena kasutatakse plastist teleskoopseid kanalisatsiooni kontrollkaeve Ø400/315 mm ja Ø560/500mm.
De200/160mm kontrolltorusid võib kasutada liitumispunktidena. Kinnistult suubuv toru on lubatud ühendada ainult kontrolltoru põhja.
Pinnasele toetuv kaevu põhi peab olema sile. Uute ühenduste tegemine plastkaevu on lubatud ainult spetsiaalse sadula abil või uue keevitatava sisendina. Kaevud peavad olema veetihedad. Kanalisatsioonikaevu põhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega. Kõik ühendustoru liited kaevudesse peavad olema tehases paigaldatud. Kaevu tõusutoru rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2. Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust.
Projektiga on lubatud kasutada keeviskaeve.
Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi, tihendita ja eeltöödeldud kontaktpindadega mittekolksuvaid kaevuluuke. Kiviparketi korral kasutada mitteujuvaid luuke. Kaevuluugid peavad vastama standardile EVS-EN 124-6:2015. Liikluspiirkonnas asuvate kaevude kaante tugevus peab vastama klassile D400 (kandejõud 400 kN), väljaspool liikluspiirkonda võib kasutada kandejõuga 250 kN klassi.
3.3.2 TORUDE KÄSITLEMINE, TRANSPORT JA LADUSTAMINE
Väljavõte RIL 77-2013 „Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ punkt 2.4:
Torusid tuleb käsitleda ettevaatlikult. Kukkumisel või loopimisel võivad need viga saada. Tuleb hoiduda toru või torurulli lohistamisest mööda maad, sest toru välispind võib ohtlikult kriimustada.
Torude transportimisel ja ladustamisel tuleb jälgida, et neile ei jääks püsivat painet, mille raadius jääb alla tabelis 3 antud väärtuse. Muhviga torude ladustamisel tuleb jälgida, et muhvid ei jääks koormuse alla. Veetorude otsad peavad olema veo ja ladustamise ajal kaitstud.
Torude paigutamisel jälgida, et seda ei painutaks muhvi kohast. Survetoru ei tohi painutada kohast, kuhu hiljem tehakse liiteid/ühendusi.
Torusid transporditakse sirgel alusel, millel ei tohi alla teravaid servi või toru kahjustada võivaid esemeid. Torude nihkumist veo ajal saab takistada näiteks võrguga. Erinevate mõõtmetega torude vedamisel pakitakse kõige alla raskemaid torud. Kui torusid veetakse üksteise sees, tuleb peenemad torud enne maha laadida ja eraldi virna laduda.
Mehaaniliste tõstevahendite kasutamisel peavad varustus ja tõstetropid olema sellised, mis torusid ei vigasta.
Pikaajalisel ladustamisel peab torude hoiukoht olema tasane. Soovitav on jätta tarud transpordipakendisse. Samuti on mõttekas kaitsta torud päikese valguse eest.
Kui torud virnastatakse, et tohi virna kõrgus ületada tabelis 2 antud väärtusi.
Toruliitmikke transporditakse ja ladustatakse vastavalt tootja juhistele.
Temperatuuri langemisel väheneb plasttoru löögikindlus. Kui torusid on tarvis transportida temperatuuril alla -15 ˚C, tuleb järgida tootega kaasa antud erijuhendit.
Tabel 2. Lahtiselt ladustatud plasttorude virna suurim lubatud kõrgus, m
Toru materjal
Isevoolsele torustikule
Survetorustikule

SN 4
SN 8
SN 16
PN 4
PN 6 … PN 20
PE
2,8
2,8
3,0
2,8
3
PP
2,8
2,8
3,0
-
-
PVC
2,6
2,6
3,0
-
3
Tabel 3. Termoplastist torude lubatud painderaadiusi
Toru materjal
Vähim lubatud painderaadius paigaldamisel
PCV
PE 80
Elastne
Jäik
PE 100
PP
300 x de

40 x de
50 x de
50 x de
100 x de
Plasttoru lubatud painderaadius oleneb ka temperatuurist. Kui toru on tarvis painutada temperatuuril alla -15 ˚C, tuleb järgida toote eriijuhendit.
Muhviga torul võib paindemuutus muhvi kohas olla maksimaalselt 1˚.
Tarvikute seisukorda kontrollib ehitaja ning järelevalve. Vigased tarvikud tuleb koheselt teist materjalidest eraldada ning utiliseerida.’

4. PAIGALDUSNÕUDED
Paigaldamisel arvestada tootja firma poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi.
Torustik paigaldatakse vastavalt RIL 77-2013 „Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetele.
Arvestades geoloogilisi olusi, torustik paigaldatakse vastavalt eelpool nimetatud juhendis tootud tabile:
Tabel 5. Torustike soovituslikud rajamisviisid erinavetele pinnastele
Pinnas
Pinnasele rajamine
Vaiadele rajamine

I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII
Kaljupinnas ja mittekõlmuv jämedateraline pinnas
+

Kõlmuv jämedateraline pinnas ja moreen
+

Purdpinnased, kõva möll ja savi
+
+
(+)
(+)
(+)

Pehme möll ja savi
(+)
+
+
+

+
(+)
(+)
Väga pehme möll ja muda ning turvas

(+)
+
+

+
+
Tabeli selgitus:
I – vahetuslt olemasolevale pinnasele (+tasanduskiht, paksusega 0,15 m)
II – pinnaspõhjale (paksus on projektis määratud)
II a – alus kruusas või killustikust
II b – alus kruusast või killustikust + geotekstiil
III – puitrestile
III a – plankrestile
III b – palkrestile
IV – terasprofiilplaat-alusele
V – raudbetoon-alusele
VI – süvastabiliseerimine
VII – vaiadele rajatud palkalusele
VIII – vaiadele rajatud raudbetoon-alusele
Torusid ei tohi paigaldada külmunud pinnasele. Talvetingimustes töötades arvestada torupaigaldaja erijuhenditega. Vaata lähemalt punktid 4.2 ja 4.4.
Muldkeha pinnaste tihendustegurid on valitud vastavalt „Tee projekteerimise normid“ kinnitatud Majandus- ja taristuminister määrusega nr. 106 05.08.2015.
Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks tagatud. Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele.
Lahtisel meetodil ehitatava kanalisatsioonitoru (nii isevoolse kui ka survelise) peale, 0.3 - 0.4m kõrgusele tuleb paigaldada märkelint kirjaga „Kanalisatsioon“.
4.1 TORUSTIKE JA KAEVUDE PAIGALDUS
Kinnistu sees torustikud rajatakse lahtisel meetodil. Survetorud tänava maa-alal rajatakse kinnisel meetodil sundpuurimise teel.
PE-torude ühendamisel tuleb kasutada mehaanilisi surveliitmikke või elektrikeevisühendusi.
Paigaldatud kanalisatsioonitorustikul peab olema ühtlane kalle.
Kaevu ümbruse täide tehakse mittekülmakerkelisest pinnasest ja vähemalt 0,3 m laiuselt. Tera mõõtmed on samad kui sama läbimõõduga plastiktoru puhul. Täide pannakse labidaga kaevu ümber ning tihendatakse ca 50 cm kihtide kaupa. Jälgida tuleb pidevalt kaevu vertikaalsust. Tõusutoru (kaevukorpuse) kõrgus on sobiv siis, kui ülaserv on 30 - 50 cm kaugusel lõplikust maapinnast.
PE-kaev lühendatakse kaevu korpusest osa maha lõigates. Ülemisse otsa paigaldatakse poltidega kinnitatav teleskooprõngas koos tihenditega.
Kui PE-kaev on liiga lühike, siis lisatakse pikem teleskooptoru.
4.2 KAEVIK
Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius peab olema vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Põhjendamatult laia kaeviku tegemist tuleb vältida, sest sellisel juhul võib algtäite horisontaaltugi andev mõju plasttorule väheneda.
Kaeviku sügavust määrates peab arvestama, et torustiku alla mahuks vähemalt 150 mm paksune tasanduskiht.
Kaeviku nõlvus ja toestamisvajadus määratakse vastavalt vajadusele ja tööohutusnõuetele. Toestamisvajadust määrates peab arvestama pinnase kandevõimet, pinnasevee taset, kaevesügavust, aastaaega, paigaldamistööde kestvust, liiklust kaeviku vahetus läheduses, valli tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju. Töövõtja kindlustab kaevised määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise.
Kogu väljakaevatud pinnas, mida kasutatakse tagasitäiteks või muuks otstarbeks, tuleb ladustada kaeviku vahetus läheduses nii, et see ei takistaks järgnevate tööde tegemist.
Kaevik teha nõlvade püsivuse parandamiseks kalletega. Nõrkades pinnastes tuleb kaeviku põhi kaevata käsitsi või väiksema mehhanismiga, et vältida aluspinnase rikkumist ning ebaühtlase paksusega aluse kujunemist. Töötamisel allpool pinnasevee taset kaevikust eemaldatakse vesi.
Torude kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 400 mm. Torude omavaheline kaugus on vastavalt EVS 843:2016.
Tabel 6. Torude omavaheline kaugus rööpkuulgemisel
Tehnovõrgu liik
Kaugus (puhas vahe) horisontaalsuunas tehnovõrkude välispindade vahel (m)

Veetoru ja survekanalisatsioonini
Isevoolse kanalisatsioonini
Gaasitoru survega (bar)
Gaasitoru survega (bar)
Elektri-kaablini
Side-kaablini
Kaugkütte toruni
Kanali, tehnovõrgu tunnelini

≤5
5 kuni 16

Veetoru ja survekanalisatsioon
0,2
0,2*
0,5
0,5
1
0,5
1
1,5
Isevoolne kanalisatsioon
0,2*
0,4
1
1,5
1
0,5
1
1
* Veetoru välispinna ja isevoolse kanalisatsioonikaevu seina vaheline kaugus peab olema min 0,1 m.
Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdajate ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigutatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja antud juhisele. Kui kaevamistöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks.
Varem paigaldatud kaablite, kõrgepingeliinide, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende ehitiste omaniku juhendite kohaselt.
Kaableid peab enne ekskavaatoriga kaevamist vajalikes kohtades käsitsi välja kaevama, et näha kaablite kulgemise suunda ja sügavust. Ekskavaatoriga kaevamine ei või ilma eelpool mainitud meetmete kasutamist ulatuda lähemale kui 2m märgistatud kaablitele.
Talvetingimuses ehitamine eeldab kaablite ja torude läheduses kaevamist külmunud pinnase sulatamisega.
Kaeviku lahti hoidmise aeg peab olema nii lühike, kui võimalik. Kaevik tuleb kaevata vahetult enne toru paigaldamist ja tagasitäide tuleb teha sama tööpäeva lõpuks, jättes vaid kuni 10m pikkuse kaeviku lõigu toru otsa juures avatuks. Tagasitäiteta toru tuleb kaitsta kukkuvate kivide ja muude võimalike kahjustuste eest.
Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust. Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne tasanduskihi tegemist. Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusesse kui ka sügavusse. Valmis kaevatud kaevikust eemaldatakse lahtised kivid.
4.3 TASANDUSKIHT
Antud kihi abil antakse torule õige kalle ja paigaldussügavus. Kaeviku põhja tehakse tasanduskiht, mille kõrgus toru põhjast mõõdetuna on vähemalt 150 mm. Projekti kohaselt on ette nähtud teha tasanduskiht liivast või peenkillustikust (fr.4-16). Juhul kui aluskihi peale paigaldatakse erinevaid torusid, siis peab valitud aluskihi materjal vastama kõikide torude osas mainitud nõuetele.
Tasanduskiht tuleb tihendada mehhanismidega vastavalt skeemile.
4.4 TORUSTIKE PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE
Torustikud paigaldada vastavalt asendiplaanile.
Toru ja kaeviku seina vahe peab olema vähemalt 0,4 m. Torude ristumisel tuleb jälgida, et torude vaheline vertikaalne kaugus oleks vähemalt 5cm vastavalt EVS 843:2016. Vajadusel saab muuta survetorustiku kõrguseid.
Algtäide
Kaeviku algtäide peab koosnema liivast, killustikust või kivipurust.
Täitematerjal ei tohi kahjustada torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Läbikülmunud täitematerjali ei tohi kasutada.
Enne täitmist kontrollitakse, et torud on terved ja projektikohaselt paigaldatud. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäidet paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude alla ja külgedele nii, et torude kõrgus ei muutuks. Esimene täitekiht tehakse kõige rohkem toru poole kõrguseni.
Plastiktoru külgedele tehtav algtäide ehitatakse ja tihendatakse homogeensete kihtidena ka toru pikisuunas. Plastiktoru peale tulevaid täitemasse võib tihendada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0,3 m paksune liivakiht.
Väljaspool üldkasutatavaid teid võib algtäidet teha ilma tihendamata. Plastmassist torudele, mis kuuluvad surveklassi PN 10 jäetakse algtäide väljaspool üldkasutatavaid teid tihendamata.
Algtäidise tiheduse kontrolli tehakse 50m vahemaadega kuid mitte vähem kui üks mõõtmine töö objektilt. Juhul kui mõõtmisi tehakse nõutust rohkem, peavad mõõtmiste keskmised väärtused vastama tiheduse nõuetele.
Lõpptäide
Lõplik täitmine tehakse tihendamiseks sobiliku mineraalse pinnasega.
Sobiliku mineraalse pinnase all mõeldakse kas looduskilu või kvartsliiva, mille omadused on:
• Tera suurus on 0/16
• Terastikulise koostise toleratsikategooria GA85
• Ehitatava muldkeha filtratsioonimoodul aktiivtsoonis (katte pinnast kuni 1,5 m sügavuseni) peab olema vähemalt 0,5 m/ööp
• Niiskuspaikkonnas filtratsioonimoodul vähemalt 2 m/ööp, dreenkihi paksus vähemalt 30 cm.
Täpsemad normid on kirjeldatud standardis EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioonid
Tellijaga põhjalikult konsulteerides on kokku lepitud, et teede all kasutatakse juurdeveetud mineraalset pinnast. Haljasalal kasutatakse võimalusel olemasolevat pinnast vastavalt RIL 77-2013 punktile 4.7 Lõpptäide:
Liikluspiirkonnas peab lõpptäide olema tihendatav. Kui välja kaevatud pinnasmaterjal tiheneb hästi, võib kasutada seda. Muudel juhtudel tuuakse tagasitäite samade külmumisomadustega materjali mujalt. Pealistarindi kihis peab viimane tagasitäide olema siiski samast materjalist kui ümbritsev.
Toru pealt mõõdetuna ühe meetri paksuses lõpptäite kihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive või kamakaid. Lõpptäite materjalis olev kivi oi tohi jääda torule lähemale kui tema läbimõõt. Kivi suurim lubatud läbimõõt lõpptäite ülakihis on 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Et täitesse ei jääks tühimikke, peab materjal koosnema erineva suurusega teradest.
Lõpptäide tehakse mineraalsest tihendatavast liivapinnasest kihtide kaupa. Kihi paksus on 500 mm. Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav ja ta tuleb tihendada vastavalt ristlõike skeemil näidatule (VK-7-01). Kui kaevik asub haljasalal vahetult liikluspiirkonna kõrval, tuleb lõpptäide tihendada samuti nagu liiklusalal.
Liikluspiirkonnast väljaspool kasutatakse lõpptäiteks harilikult väljakaevatud pinnast. Maksimaalne terasuurus on sama mis liiklustsoonis.
Kui projektis pole ette nähtud teisiti, tuleb liiklustsoonis lõpptäide tihendada mehaaniliselt astmeni 90% või vastavalt teekatte konstruktsioonile.
Väljaspool liiklustsooni võib lõpptäite jätta tihendamata või tihendada kohalikele oludele vastava tiheduseni. Kaeviku peab täitma sellise kõrguseni, et hiljem vajuks tihenenud täide projektis ette nähtud või ümbritseva maapinna tasandini.
Täiesti tihendamata võib jätta lõpptäite juhul kui tegemist on tühermaaga vms., millele kinnistu omanik ei esita nõudmisi ja millele ei rajata haljastust.
Külma ilmaga tuleb kindlasti enne tagasitäite tegemist eemaldada kaevikust lumi, jää ja külmunud pinnas. Tagasitäitepinnas ei tohi samuti sisaldada eelpool nimetatut. Talve tingimustes on ainus tagasitäite materjal, mis selleks sobib, kuiv liiv.
4.5 KÜLMUMISKAITSE, SOOJUSISOLATSIOON
Survetorustiku rajamissügavus on 1,8 m planeeritavast maapinnast.
Kanalisatsioonitorustike rajamissügavus on üldjuhul piisav vältimaks torustiku külmumist ja torustik on kaitstud mehaaniliste ja dünaamiliste vigastuste eest. Juhul kui kanalisatsioonitorustiku peale jääva täite paksus on väiksem kui 1,0 m, tuleb torustik nendes lõikudes soojustada.
4.6 MAHUTITE JA PUMPLATE PAIGALDUS
Mahuti (pumpla) paigaldamine peab olema teostatud vastavalt standardile EN 976-2 ning tootja firma paigaldusjuhendile.
Mahuti ankurdamise vajaduse määramine on mahuti omaniku või paigaldusfirma esindaja ülesanne. Ankurdamise ülesanne on kindlustada mahuti fikseeritud asend maa all ja takistada tema pinnale kerkimine vees tekkiva üleslükkejõu tagajärjel.
Antud projektis projekteeritud pumpla tuleb ankurdada raudbetoonplaadile. Plaat tuleb hankida koos pumplaga komplektis.
4.7 KINNISEL MEETODIL TORUDE RAJAMINE
Kinnisel meetodil rajatav torustik rajatakse sundpuurimise teel. Antud meetodit kasutatakse üksikute (või kaks survetoru korraga) survetorude rajamise puhul ning maantee aluste lõikude ehitamisel.
Asendiplaanile ning katete taastamise plaanil on vastavad lõigud koos planeeritavate kaevikute asukohtadega märgitud.
4.8 RAJATISTE LIKVIDEERIMINE
4.8.1 TORUSTIK JA KAEVUD
Mahajäänud torustik ja kaevud tuleb likvideerida järgnevalt:
• Tööst välja jäävad torustikulõigud tuleb kas välja kaevata või injekteerida vahtbetooniga (teede alused lõigud täispikkuses, haljasalal ainult otsad).
• Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb injekteerida vahtbetooniga.
• Kaevudes tuleb tööst väljalülitatud toruotsad sulgeda veetihedalt betooniga. Torustike tööst kõrvaldamisel peab säilima vee- ja kanalisatsiooniteenus olemasolevatel ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni klientidel.
• Kaevude likvideerimisel eemaldatakse kaevu lagi kuni 1,5 m sügavuseni ja alaosa täidetakse pinnasega, mis tihendatakse tänavakonstruktsioonide jaoks määratletud tiheduseni. Enne kaevu alaosa pinnasega täitmist suletakse kaevudes asuvad kanalisatsioonitorustikud hermeetiliste korkidega või betoneeritakse.
• Lammutustöödel tekkivad materjalid tuleb üle anda Strantum OÜ esindajale, kui ei lepita kokku teisiti.
• Likvideeritud rajatise alune pind tasandatakse ja heakorrastatakse. Maapind likvideeritud rajatise kohal jääb samale tasapinnale ümbritseva maapinnaga.
4.9 OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTE ARVESTAMINE
Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel.
Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomule tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms. kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal.
Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad veetorustikud, survekanalisatsiooni torustikud). Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest.
Tööde käigus likvideeritud või kahjustatud geodeetilise võrgu punktid tuleb peale tööde lõpetamist taastada. Taastamisest tulenevad kulud kannab tööde teostaja.
Olemasolevad, säilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb ümber paigaldada olenevalt projekteeritud tee pinna kõrgusest. Tööde teostaja peab arvestama ümberehitusest tulenevate kulutustega.
Olemasolevad läbi kinnistute kulgevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni kinnistute liitumiseni käesoleva projektiga kavandatud torustikega. Peale uute ühenduste kasutuselevõttu tuleb niisugused ühendused sulgeda. Tööde teostaja peab arvestama sulgemisest tulenevate kulutustega.
4.9.1 ÜLDISED NÕUDED TÖÖTAMISEL SIDELIINI JA ELEKTRIKAABLI KAITSEVÖÖNDIS
Töötamine liinirajatiste kaitsevööndis lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel.
Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 2 m kaabeltrassist.
Ristumisel side- ja elektrirajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada ning kaitsta vigastuste eest ja pinnase varisemise eest. Lahtikaevatud trassid tuleb kaitsta mehhaaniliste vigastuste vältimiseks. Kaevamisel tuleb kasutada kilpe ja tugesid, et vältida kommunikatsioonide alla vajumist ja vigastust.
Juhul kui kaevetööd on piki kaabelliini selle kaitsetsoonis vajalikud, siis tuleb esmalt kaablid välja kaevata ja turvata (näiteks üles riputades vm viisil). Vaata lõige VK-4-01, 02, 03 ja 04.
Maandatud sidekaablite väljakaevamisel või teise kommunikatsiooni kaitsetoru lõhkumisel, kaitsta kaabel karbikuga või lahtivõetava PVC toruga TEL-PEH110 ja üles riputada.
Pinnase tihendamine kommunikatsiooni pealt löökmehhanismidega on keelatud, kasutada veemeetodit. Katete taastamisel tagada kaablite normikohane sügavus, kaablitele peab jääma min 0,4m pehmet pinnast.
Enne kaevamistööd täpsustada looduses olemasolevate trasside asukohad kasutades kaabliotsijat.
Töötamine raske tehnikaga kaevude peal ja nende ülesõit on keelatud.
4.9.2 ÜLDISED NÕUDED TÖÖTAMISEL ÕHULIINIEDE KAITSEVÖÖNDIS
Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. Õhuliinide all üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud.
4.9.3 ÜLDISED NÕUDED TÖÖTAMISEL RIIGITEE KAITSEVÖÖNDIS
Liiklusväliste tööde tegemiseks riigitee maal tuleb Maanteeametilt taotleda luba. Loa taotlus tuleb esitada vähemalt kümme kalendripäeva enne tööde algust Maanteeametile.
Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.
5. KESKKONNAKAITSE
Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab Ehituse Töövõtja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed (pinnas, betoondetailid, kivid, asfaldijäägid) kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele.
Üleliigne väljakaevatud pinnas viiakse tellijaga ja kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohta.
6. KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE
7.1 ÜLDNÕUDED
Töövõtjale on kohustuslikud kõik Eesti Vabariigis kehtivad ehitamist puudutavad nõuded, nagu seadused, määrused, ministeeriumide otsused samuti tuletõrje-, töökaitse- ja politseiametkondade suunised ja määrused. Eriküsimused peab töövõtja kooskõlastama tellija ja ametivõimudega.
Töövõtja väljastab vajaliku info vastavalt kokkulepitud tööde ajagraafikule ja oma hangete kohale toimetamise aegadele õigeaegselt teistele töövõtjatele, tellijale ja santehniliste tööde järelvalvajale.
Juhul kui töövõtja kasutab seletuskirjas ja joonistes määratud seadmete ja materjalide asemel muid vastavaid seadmeid ja materjale, peavad need oma suuruselt, asukohalt, tööpõhimõttelt ja tehnilistelt karakteristikutelt vastama töövõtu-dokumentides määratud seadmetele ja materjalide.
Nende seadmete ja materjalide valimisele on vajalik tellija ja järelvalvaja kirjalik nõusolek enne kõnealuste seadmete ja materjalide hankimist. Valiku õigsuse eest vastutab vaid töövõtja.
Juhul kui materjali ei ole määratud, valib töövõtja otstarbekohase materjali lähtudes eri seadmetele esitatud nõuetest võttes arvesse näit. transporditavat ainet ja keskkonna tingimusi. Valikut tehes tuleb pöörata tähelepanu eriti teineteisega ühendatud eri materjalide vahelise korrosiooni vältimisele.
Töövõtja on kohustatud kontrollima ehitusplatsil kõik ehitustarindite, seadmete, jm. töövõtuga seonduvad mõõdud. Töövõtja on kohustatud kogu teostamisele kuuluva projektdokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et nendes esinevad võimalikud vastuolud saaks lahendada enne tööde teostamise algust. Kui vastuolud on sellised, mida töövõtja oleks pidanud märkama ja tellijale teatama, ja see põhjustab tööde hilinemise või liigsed kulutused, vastutab selle eest töövõtja.
Ehitustööd tuleb dokumenteerida vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 115 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“.
Peale tööde lõpetamist tuleb anda tellijale täitedokumentatsiooni.
Üleandmisdokumendid
1. Teostusjoonised, nii digitaalsel kujul ja paberkandjal;
2. Ehituspäevikud;
3. Kaetud tööde aktid koos vajalikke lisadega (sõlmede fotod, tiheduse mõõtmised jne);
4. Isevoolsete torustike kaamerauuringud;
5. Survetorude survekatsed;
6. Vee analüüs;
7. Tuletõrjehüdrandi tehnilise sisekorra kontrollimise akt;
8. Kõigi kasutatud materjalide ja seadmete sertifikaadid ja garantiidokumendid;
7.2 KATSETUSED
Veetorustiku surveproov
Veetorustikule teha surveproov vastavalt standardile SFS 3115, EN-805. Proov viiakse läbi vastavalt toru nimirõhule (PN10).
• Surveproovi ei tohi teostada vastu olemasolevat kinnist, toestamata sulgelementi.
• Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks.
• Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse toru nominaalse rõhuni ja lasta torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimise.
• Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. Jälgida, et 30 minuti jooksul rõhk torus ei langeks üle 0,2 bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni.
• Pärast surveproovi teostab ehitaja torustiku läbipesu ja tellib veeproovi teostamist bakterioloogilise analüüsiga.
Analüüsi võtmine ja torustiku desinfitseerimise vajadus
Veeanalüüsi võtmisel lähtuda Eesti Vabariigi standardist EVS-ISO 5667-5 „Vee kvaliteet. Proovivõtt Osa 5: Juhised joogivee proovivõtuks veetöötlusjaamadest ja veevarustuse jaotusvõrkudest“. Juhul, kui veeanalüüsid ei vasta nõuetele, tuleb rajatud torustik desinfitseerida. Desinfitseerimise meetod ning aeg tuleb eelnevalt kokku leppida vee-ettevõttega ning teostada esindaja juuresolekul.
Juhul, kui analüüsitulemused näitavad, et läbipesust ei piisanud, tuleb teostada torustike steriliseerimine ja tellida uus veeanalüüs. Torustike steriliseerimiseks tuleb täita need veega, millele on lisatud steriliseerivat ainet (näiteks naatriumhüpokloritit). Lahuse kontsentratsioon valmistada 0.02 %- ne. Protsessi korrata seni kuni saadakse rahuldavad tulemused.
Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada.
Kui katsetingimused on täidetud ja veeanalüüsi näitajad korras tuleb torustikulõik ühendada
ühisveevärgiga ja täita veega süsteemist kolme tööpäeva jooksul. Vastasel juhul tuleb teostada uus loputus ja võtta uued veeproovid.
Veetorustiku pesemine
Enne pesemist peab torustiku algtäide olema tehtud ja toru toestatud nii, et ta peab vastu pesemisel ja surveproovil tekkivatele koormustele. Pesemiseks kasutatakse olemasoleva veevõrgu vett. Pesemiseks kasutatud vesi juhitakse kanalisatsiooni võrku.
Läbipesu tehakse 10...15 minuti jooksul maksimaalse vooga, sõltuvalt torustiku läbimõõdust ja pikkusest. Visuaalselt hinnatakse, kas väljavoolav vesi on täiesti selge, seejärel võib läbipesemise lõpetada.
Kanalisatsioonitoru kaamerauuring
Toruehituse tööde kvaliteeti kontrollitakse videokaameraga. Kaamera vaatlus tehakse vastavalt standardile EVS-EV 13508-2:2003+A1:2011. Juhinduda tuleb ka RIL-77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist.
Kõigi paigaldatud isevoolsete torustike kohta, tuleb esitada film koos torustiku sisevaatlusraportiga enne asfaltbetoonkatte paigaldamist. Killustikalus aktsepteeritakse teehoiutööde järelevalve poolt pärast kaameravaatluse tulemuste heakskiitmist.
Uuritavale torustikule peab olema tehtud survepesu. Survepesu toimub kaameravaatluse tellija kulul.
Torustikele teostada kaameravaatlus kaldemõõdikuga varustatud kaamera abil ja esitada kalderaport.
Kaameravaatluse ajaks tuleb pealevool torustikku sulgeda. Juhul, kui veetasapind vaadeldavas torus on vaatlust segavalt kõrge, korraldab kaameravaatluse tellija veeärastamise või -tõkestamise. Veeärastamine toimub kaameravaatluse tellija kulul.
Kuna projekteeritud peatrassi kaevud on läbimõõduga De400/315 ja De560/500, siis kaamera ja survepesuautoga liigipääas torudele on tagatud.
Pärast esmasel vaatlusel selgunud puuduste likvideerimist on vajalik teostada korduv kaameravaatlus.
Peale paigaldamist on isevoolsetel plasttorudel lubatud suurim lubatud deformatsioon 12%.
7.4 HOOLDUS
Vaatluskaevud on ettenähtud torustike kontrollimiseks j ahooldamiseks. Kaevuluugid on ettenähtud koormusele kuni 40 tonni.
Vajalik jälgida, et raskemad mehhanismid ei satuks kaevuluukidele vaid liiguksid nendest mööda.
Kaevuteleskoobi kõrguse reguleerimisel tuleb olla eriti tähelepanelik. Teleskoopi kergitades vältida teleskoobi väljumist kaevukorpusest. Teleskoopi madalamaks lastes vältida väljuva toruotsa sulgemist.
Keve paigaldades jälgida, et kaevuluugid oleksid maapinna/tänava pinnaga tasaselt või mõned mm allpool, et vältida tänavahooldmasinate poolt kahjustusi kaevudele.
Vaatluskaeve peab korrapäraselt kontrollima kord aastas. Vooluhulga rohkusest, äärmuslikust ilmastikuoludest või kohalikust trassihaldajast tingituna võib vaatluskaevude kontrolli kordade aev sageneda.
Isevoolsetes reovee- ja sademeveetorustikes voolab vesi gravitatsiooni jõul bibg selleks antakse torustikule sobiv lang vastavalt toru läbimõõdule ja vooluhulgale.
Kui vaatluskaevude või torustikes tekib ummistus, tuleb ummistuste likvideerimiseks kasutada survepesu- ja imimasinaid.
Kaevu luukide avamisel jälgida, et kaevudesse ei satuks suuremõõtelisi esemeis (nt. kivid, asfalditükid jne), mis võiks põhjustada ummistusi.
Tabel 7. Kokkuvõtlik tabel
Välisvõrk
Hooldevaba
Hooldada
Märkus

Vähemalt kord kuus
Vähemalt kord kvartalis
Vähemalt kord poole aasta jooksul
Vähemalt 1 kord aastas

Veetorustik (PE)
X

Siibrid ja maakraanid

X
Keerata jakontrollida vee pidavust
Reoveekanalisatsioonitorustik
X

Ummistumise korral teostada torustike läbipesu
Reoveekanalisatsioonikaevud

X
Ummistumise korral puhastada ja teostada torustike läbipesu
Sadeveekanalisatsioonitorustik
X

Ummistumise korral teostada torustike läbipesu
Sadeveekanalisatsioonikaevud

X
Ummistumise korral puhastada ja teostada torustike läbipesu
7. KATENDITE TAASTAMINE
8.1 ÜLDIST
Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Taastada tuleb miinimum ehituseelne olukord.
Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi.
Asfalt- ja kruuskatte taastamisel kasutatavad materjalid peavad vastama Maanteeameti tehnilistele tingimustele ning järgmistele Eesti projekteerimisstandarditele ja määrustele:
• Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr 101“Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“
• Majandus- ja taristuministri 22.09.2014 määrus nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“
• EVS 843:2016 „Linnatänavad”
• EVS 901-1:2009 TEE-EHITUS Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid
• EVS 901-2:2009 TEE-EHITUS Osa 2: Bituumensideaine
• EVS 901-3:2009 TEE-EHITUS Osa 3: Asfaltsegud
• EVS 901-20:2013 TEE-EHITUS. Katsemeetodid. Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine
• EVS-EN 13242:2006 + A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid
• EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioonid
• „Maanteede projekteerimisnormide ja sellega seotud määruste korrektuur köide II”.
Samuti peab arvestama kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskirjadega (antud juhul Lääne-Harju valla kaevetööde eeskiri).
Enne ehitustööde algust tuleb Töövõtjal esitada ehitusaegne liikluskorralduse projekt, milles on ära toodud vajalikud teede ajutised sulgemised ja kitsendused, ajutised juurdepääsuteed ning kooskõlastada see tee valdajaga ja tiheasustus alal kohaliku omavalitsusega. Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr.90 “Liikluskorralduse nõuded teetöödel”.
Ehitustööde korraldamisel tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite juurdepääs majavaldustele.
Töövõtja kavandab ja paigaldab kaitsepiirded ja muud kaitsekonstruktsioonid, mis on vajalikud tööplatsi piiramiseks ning tööõnnetuste või varaliste kahjude vältimiseks. Töövõtja vastutab tööplatsi korrasoleku eest.
Kõik ehitustööd tuleb teostada vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja nõuetele.
8.2 PROJEKTLAHENDUS
8.2.1 ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS
Sõidutee ülekattekihina on projekteeritud püsikate asfaltbetoonist ja siirdekate killustikust.
Liikluskorraldus projektiga käsitletaval teel jääb endiseks ja käesoleva projekti raames ei käsitleta.
8.2.2 VERTIKAALPLANEERIMINE
Projekteerimisel alal on tasane maapind. Tööde teostamise käigus lähtuda olemasolevatest kõrgusarvudest. Vertikaallahendus tuleb kõrguslikult kokku viia olemasoleva olukorraga kõrgustega.
8.2.3 KATENDITE KONSTRUKTSIOONID
Killustikaluse omadused asfaltkattega sõiduteel rajada vastavalt “Killustikust katendikihtide ehitamise juhend.” (MKM peadirektori käskkiri 30.04.2012 nr 0167) tabelile 1. Väljavõte tabelist on toodud allpool.

Tabel 8. Minimaalsed nõuded täitematerjalide omadustele aluste ehitamisel ridakillustikust või fraktsioneeritud killustikust (sh immutus- ja kiilumiskillustik)
Omadus
AKÜL 15>500 autot/ööp ühekihilised, jalg- ja jalgrattateede ning sõiduteedele mõeldud parklate alused
Standard või katsestandard
Terastikulise koostise kategooria fraktsioneeritud jämetäitematerjalidel
GC80/20
EVS-EN 13242
Purustatud või murenenud terade ja täielikult ümardunud terade sisalduse kategooria
C50/30
EVS-EN 933-5
Petrograafiline kirjeldus
-
EVS-EN 932-3
Purunemiskindluse kategooria
LA35
EVS-EN 1097-2
Külmakindluse kategooria
F4
EVS-EN1367-1
Külmakindlus 1%-lises NaCl lahuses
PN
EVS-EN1367-6
Plaatsusteguri kategooria
FL35
EVS-EN 933-3
Peenosiste sisalduse kategooria
f4
EVS-EN 933-1
Taastamise tüüpristlõiked on toodud joonisel VK-4-01-2.
Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peab teel või selle osal olema liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded. Juhul, kui teekatet ei ole võimalik koheselt lõplikult taastada, siis tuleb 48 tunni jooksul rajada ajutine teekate:
- I ja II kategooria tänavatel asfaldi freespurust või talveperioodil külmast asfaldist;
- ülejäänud tänavatel killustikust fr 16...32 mm.
8.2.4 TAASTAMISE MAHTUDE MÄÄRAMINE
Taastamine tuleb teostada vastavalt katete taastamise plaanile VK-4-01-2. Taastada tuleb kogu rikutud ala.
Teekatete taastamisel peab töövõtja järgima Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määrust nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded.“ Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates tänavalõigu (s.t. tänava järjestikuste ristmike vaheline lõik) tagasitäite lõpule viimisest. Lääne-Harju Vallavalitsusel on õigus sõlmida töövõtjaga kirjalikke kokkuleppeid taastatava teekatendi ulatuse ning tüübi osas. Kui taastamisele ei kuulu kogu tee laius, siis enne tee killustikaluse tegemist tuleb Töövõtjal teekatte serv lahti lõigata nii, et see jääks kaeviku servast vähemalt 1,0 m kaugusele. Serv lõigatakse sirgeks ühtse sirgjoonena paralleelselt tee teljega või risti tehtud kaevetöö korral risti tee teljega. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi. Lõigatud servas võib olla astmeid (tingituna kaeviku laiuse erinevusest), kuid mitte tihedamalt kui iga 25 m tagant. Kaevuluugid ning kaped tuleb asfalteerimisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale ning sama kaldega.
Kruus-, killustik- ja freespurukattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate esialgses seisukorras või paremas seisukorras. Kasutada tuleb sellist kruusa, mis piisavalt tiheneb, kuid samas piisavalt dreenib, vihmase ilmaga ei tohi teele moodustuda vedela pori kihti. Killustik- või freespurukattega teed taastada vastavalt tee omaniku nõuetele. Kaevuluugid ning kaped tuleb kruus-, killustik- ja freespurukatte taastamisel peita katte alla10 – 20 cm teepinnast madalamale vältimaks nende purunemist katte hooldusel. Täpsed juhised annab selleks tellija. Kruus-, killustik- ja freespuru kattega teedele paigaldatavate teleskoopide pikkused peavad olema sellised, et katte asendamisel asfaltkattega oleks kaevuluugid võimalik tõsta kattega ühele tasapinnale, kusjuures teleskoop peab jääma kaevukehasse vähemalt 15 cm ulatuses. Haljastuse taastamisel tuleb kasvupinnas laotada haljastatavale alale ning külvata peale tellija poolt heakskiidetud muruseeme (külvinorm 20...30 g/m2) või paigaldada mätastus. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 10 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele. Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka kastmine, samuti kõikide kuivanud või kahjustatud muruosade asendamist, kui see on tööde üleandmiseks vajalik. Kaevuluugid ja kaped tuleb haljasalal paigaldada ümbritsevast maapinnaga samale kõrgusele. Maapind tuleb planeerida kaevuluukide ja kapede ümber siledaks.
Kaevetöödele järgneval tee katendi taastamisel peab olema tagatud tee katendi ja muldkeha püsivus.
Teekatted taastada vastavalt Lääne-Harju valla kaevetööde eeskirjale. Juhul, kui üles on kaevatud enam kui 50 % teekatte laiusest, tuleb paigaldada uus teekate kogu tee laiuses.
Tee katend taastatakse vastavalt taastatavatele kihipaksustele kihtide kaupa, astmeliselt. Iga järgnev katendi kiht peab olema ülekattega alumise suhtes vähemalt 30 cm.
Sõidutee suhtes risti või diagonaalis tehtava kaevetöö korral taastatakse asfaltkatte pealmine kiht asfaldilaoturi või samaväärse tehnoloogiaga ning pikivuuk ei tohi paikneda sõidujäljes. Alla viie aasta vanuse katte pealmine kiht taastatakse kogu sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid on tehtud.
Piki sõiduteed tehtava kaevetöö korral taastatakse asfaltkatte pealmine kiht asfaldilaoturi või samaväärse tehnoloogiaga ning pikivuuk ei tohi paikneda sõidujäljes. Alla viie aasta vanuse asfaltkatte pealmine kiht taastatakse kogu sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid on tehtud.
Likvideeritava kaevu koht asfaldil taastatakse vähemalt 0,5 meetri ulatuses ning pikivuuk ei tohi paikneda sõidujäljes. Pikivuugi asukoht viiakse sõiduraja keskele või sõiduraja piirile. Asfaltkatete taastamisel on lubatud kasutada ringfreesimist.
Juhul kui tee taastamisel rikutakse äärekivi, siis tuleb paigaldada uus äärekivi vähemalt samaväärsest materjalist.
Kõnniteega ja jalg- ja jalgrattateega (edaspidi kõnnitee) risti või diagonaalis tehtavate kaevetööde korral taastatakse asfaltkatte pealmine kiht risti kõnniteega kogu kõnnitee laiuses, kui asfaltkatte taastamine on vajalik üle poole kõnnitee laiusest.
Looduskivisillutised ja tehiskivisillutised taastatakse vähemalt ühe meetri laiuselt üle kaeviku serva.
Taastamise piirid ja katete taastamisel kasutatavad materjale tuleb töövõtjal kooskõlastada enne tööde alustamist tee omaniku ja teedejärelevalvega.
8.3 TÖÖDE KIRJELDUS
8.3.1 ASFALTKATTE EEMALDAMINE
Enne kaevetöid asfalt tuleb asfaldisaagiga lõigata eeldatava kaeviku laiuselt piirid ning alles siis võib kaevamisega alustada. Lahti freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud.
Pinnase varingud säilitatava asfaltkatte alt või lõikeserva vigastused tingivad taastada suuremat ala.
8.3.2 KRUUSKATTE EEMALDAMINE
Kruuskattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud kaeviku
rajamiseks.
8.3.3 KASVUPINNASE EEMALDAMINE
Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada
eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel.
8.3.4 KILLUSTIKALUSE EHITUS
Killustikalus aktsepteeritakse teehoiutööde järelevalve poolt pärast kaameravaatluse tulemuste heakskiitmist.
Killustikalus ehitada fraktsioon 4-32 kiullustikust 20cm tüseduse kihina.
Kihi paksus ei tohi erineda üle 10%. Pilu 5m lati all ei tohi olla üle 8mm, 5% mõõtmistulemustest võib pilu olla 15 mm. Põikkalle võib erineda projekteeritust 0,5%.
Pinna kõrgus võib erineda 20 mm.
Aluse tihendamise kvaliteeti kontrollida 10-13 t rulli kontrollkäikudega. Seejuures ei tohi alusele jääda jälge, valtsi ees ei tohi tekkida lainet.
8.4 REOVEEPUMPLA TEENINDUSTEE
Vastavalt Tellija Tingimustes toodud juhistele, reoveepumpla teenindusplats ja juurdepääsutee tuleb rajada freespurukattega laiusega vähemalt 3,5 m ja teenindusplats.
Tee konstruktsioon:
• Kruuskate ≥ 120 MPa (20 cm)
• Killustikalus 4-32 E ≥140 MPa (20 cm)
• Dreenkiht kvartsliivast Kt=0.98, Kf>2.0 m/ööp (30 cm)
• Lõpptäide: Kt=0.98, liiv K>0,5m/ööp
• Algtäide: kvartsliiv või kruus h = toru De + 30 cm = 16 + 30 = 46 cm, Kf>0.2 m/ööp
• Toru
• Killustikalus klass IV fr 8-16 (isevoolne kanalisatsioon) või kvartsliiv (survetoru) – (15 cm)
• Looduslik pinnas

Koostas: Eero Antons, Ekore OÜ

PP303_PP_v01_LohusaluYVK_2024-11-12.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

EERO ANTONS PNOEE-37809294213 2024-11-12 11:55:36

PP303_PP_TL-5-01.pdf

I

K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2

1 2

12

K2

1 2

K2

1 2

K2

1

2

1

2

K2

1

2

K2

1

2

K2

1

3

K2 K2

1

K2

1

2

1 2

4 3

K2 K2

2

1

K2

1

2

K2

1

2

K2 K2

K2 K2 12

K2 K2 K2

K2 K2

K2

12

3

KS 2

1 2

KS 2

1

2

KS2

KS2 1 2

1 2

V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2

V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2

V2 V2

V2

KS2 KS2

V2

2

KS2

1 2

V2

K2

K2 3

1 2

VK-5

VK-6 VK-7

VK-8

www.ekore.ee

Lohusalu reoveekogumisala veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimis- ja ehitustööd

Katendite taastamise plaan ja skeemid

- projekteeritud veetorustik

- projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioon

Projekteeritud tehnovõrgud:

K2

V2

- projekteeritud veesõlmV-1

Olemasolev madalpinge maakaabel V V V

Olemasolevad tehnovõrgud:

Olemasolev veetorustik Olemasolev reoveekanalisatsioon

TINGMÄRGID:

Olemasolev sademeveekanalisatsioonSK SK SK

Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon

- likvideeritav puu - likvideeritav rajatis

- projekteeritud kanalisatsioonisõlmKS-1

MÄRKUSED: 1. Märkused ja kirjeldused ehitustööde kohta vt. seletuskirjast; 2. Ehitustööde ja materjalide mahud vt. töömahtude tabelist; 3. Varem paigaldatud kaablite, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende omaniku juhendite kohaselt; 4. Insenervõrkude kaitsetsoonis teostada töid käsitsi, vajadusel võrgud toestada; 5. Enne ehitustööde algust tuleb täpsustada ristuvate kommunikatsioonide asukohad; 6. Reoveekanalisatsioonitorustiku lõigu pikkused on võetud kaevu teljest kaevu teljeni; 7. Survetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m maapinnast torustiku peale; 8. Kanalisatsioonikaevud millede läbimõõt ei ole kajastatud joonisel on De400/315 9. Ennem ehitustööde algust täpsustada kinnistul planeeritava maapinna kõrgusmärgid ja vajadusel korrigeerida kaevukaante kõrgusmärgid

Kinnistupiir

Olemasolev madalpinge õhuliin

Olemasolev kõrgepinge maakaabel

- projekteeritud survekanalisatsioonKS2

IV-haljasala taastamine Murukülv Kasvupinnas; min. h=15 cm Täitepinnas

I- asfaltkattega sõidutee (ühekihiline) taastamine

Teepeenra ja kruuskattega tee taastamine

Haljasala taastamine liikluspiirkonnas

Asfaltbetoon AC 16 surf(70/100); h=6 cm Paekivist killustikalus fr 16/32, kiilutud fr 8/12, h= 25 cm Keskliivast dreenikiht k>2,0 m/ööp, hmin=25 cm Lõpptäide, kt=0,98 liiv kf>1,0 m/ööp Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

Murukülv Kasvupinnas min h=15cm Paekivist killustikalus fr 16/32, kiilutud fr 8/12, h= 20 cm Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2,0 m/ööp (30 cm) Lõpptäide: Kt=0.98, liiv Kf>1,0 m/ööpm Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

Purustatud kruus segu nr 6 E≥140MPA Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2,0 m/ööp (30 cm) Lõpptäide: Kt=0.98, liiv Kf>1,0 m/ööp Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

Pinnatud teekatte taastamine

Pindamine 2x Freespuru MSE 20 h=10cm Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2,0 m/ööp (30 cm) Lõpptäide: Kt=0.98, liiv Kf>1,0 m/ööp Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

PP303_PP_TL-5-02.pdf

KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2

13

KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 12

KS2 KS2

KS2

12

KS2 KS2

KS2 KS2 12

KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2

12

KS2 KS2

KS2 12

KS2 KS2

12

V2

V2 V2

V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2

V2 V2

V2

V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2

V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2

KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2

12

KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 12

KS2

2

VK-5

VK-6 VK-7

VK-8

www.ekore.ee

Lohusalu reoveekogumisala veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimis- ja ehitustööd

- projekteeritud veetorustik

- projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioon

Projekteeritud tehnovõrgud:

K2

V2

- projekteeritud veesõlmV-1

Olemasolev madalpinge maakaabel V V V

Olemasolevad tehnovõrgud:

Olemasolev veetorustik Olemasolev reoveekanalisatsioon

TINGMÄRGID:

Olemasolev sademeveekanalisatsioonSK SK SK

Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon

- likvideeritav puu - likvideeritav rajatis

- projekteeritud kanalisatsioonisõlmKS-1

MÄRKUSED: 1. Märkused ja kirjeldused ehitustööde kohta vt. seletuskirjast; 2. Ehitustööde ja materjalide mahud vt. töömahtude tabelist; 3. Varem paigaldatud kaablite, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende omaniku juhendite kohaselt; 4. Insenervõrkude kaitsetsoonis teostada töid käsitsi, vajadusel võrgud toestada; 5. Enne ehitustööde algust tuleb täpsustada ristuvate kommunikatsioonide asukohad; 6. Reoveekanalisatsioonitorustiku lõigu pikkused on võetud kaevu teljest kaevu teljeni; 7. Survetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m maapinnast torustiku peale; 8. Kanalisatsioonikaevud millede läbimõõt ei ole kajastatud joonisel on De400/315 9. Ennem ehitustööde algust täpsustada kinnistul planeeritava maapinna kõrgusmärgid ja vajadusel korrigeerida kaevukaante kõrgusmärgid

Kinnistupiir

Olemasolev madalpinge õhuliin

Olemasolev kõrgepinge maakaabel

- projekteeritud survekanalisatsioonKS2

IV-haljasala taastamine Murukülv Kasvupinnas; min. h=15 cm Täitepinnas

I- asfaltkattega sõidutee (ühekihiline) taastamine

Teepeenra ja kruuskattega tee taastamine

Haljasala taastamine liikluspiirkonnas

Asfaltbetoon AC 16 surf(70/100); h=6 cm Paekivist killustikalus fr 16/32, kiilutud fr 8/12, h= 25 cm Keskliivast dreenikiht k>2,0 m/ööp, hmin=25 cm Lõpptäide, kt=0,98 liiv kf>1,0 m/ööp Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

Murukülv Kasvupinnas min h=15cm Paekivist killustikalus fr 16/32, kiilutud fr 8/12, h= 20 cm Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2,0 m/ööp (30 cm) Lõpptäide: Kt=0.98, liiv Kf>1,0 m/ööpm Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

Purustatud kruus segu nr 6 E≥140MPA Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2,0 m/ööp (30 cm) Lõpptäide: Kt=0.98, liiv Kf>1,0 m/ööp Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

Pinnatud teekatte taastamine

Pindamine 2x Freespuru MSE 20 h=10cm Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2,0 m/ööp (30 cm) Lõpptäide: Kt=0.98, liiv Kf>1,0 m/ööp Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

Katendite taastamise plaan ja skeemid

PP303_PP_TL-5-03.pdf

I

KS2

KS2 KS2

1 2

KS2

1 2

1

2

12

K2K2

1 2

KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2

1 2

KS 2

1 2

KS 2

1 3

V2 V2

V2

V2 V2

V2V2V2V2V2V2V2V2

V2 V2

V2

V2 V2

V2

V2 V2

V2

V2 V2

V2

KS2 KS2

KS2

12

V2 V2

V2

KS2

1 2 3

3

KS 2

1 2

KS 2

1 2

Reoveetorustik De110

Riigim aantee 11395 Laulasm

aa-Lohusalu tee

Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN150

Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN150

2,036km

Veetorustik De110

Torustikud rajatakse kinnisel m eetodil

1,96 1,09

KS 2

4

KS2 KS2

KS2

1 2

2

1

Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN100

Reoveetorustik De63

KS 2

KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2

1 2

2

KS 2

KS2

www.ekore.ee

Lohusalu reoveekogumisala veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimis- ja ehitustööd

- projekteeritud veetorustik

- projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioon

Projekteeritud tehnovõrgud:

K2

V2

- projekteeritud veesõlmV-1

Olemasolev madalpinge maakaabel V V V

Olemasolevad tehnovõrgud:

Olemasolev veetorustik Olemasolev reoveekanalisatsioon

TINGMÄRGID:

Olemasolev sademeveekanalisatsioonSK SK SK

Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon

- likvideeritav puu - likvideeritav rajatis

- projekteeritud kanalisatsioonisõlmKS-1

MÄRKUSED: 1. Märkused ja kirjeldused ehitustööde kohta vt. seletuskirjast; 2. Ehitustööde ja materjalide mahud vt. töömahtude tabelist; 3. Varem paigaldatud kaablite, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende omaniku juhendite kohaselt; 4. Insenervõrkude kaitsetsoonis teostada töid käsitsi, vajadusel võrgud toestada; 5. Enne ehitustööde algust tuleb täpsustada ristuvate kommunikatsioonide asukohad; 6. Reoveekanalisatsioonitorustiku lõigu pikkused on võetud kaevu teljest kaevu teljeni; 7. Survetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m maapinnast torustiku peale; 8. Kanalisatsioonikaevud millede läbimõõt ei ole kajastatud joonisel on De400/315 9. Ennem ehitustööde algust täpsustada kinnistul planeeritava maapinna kõrgusmärgid ja vajadusel korrigeerida kaevukaante kõrgusmärgid

Kinnistupiir

Olemasolev madalpinge õhuliin

Olemasolev kõrgepinge maakaabel

- projekteeritud survekanalisatsioonKS2

Katendite taastamise plaan ja skeemid

VK-5

VK-6 VK-7

VK-8

IV-haljasala taastamine Murukülv Kasvupinnas; min. h=15 cm Täitepinnas

I- asfaltkattega sõidutee (ühekihiline) taastamine

Teepeenra ja kruuskattega tee taastamine

Haljasala taastamine liikluspiirkonnas

Asfaltbetoon AC 16 surf(70/100); h=6 cm Paekivist killustikalus fr 16/32, kiilutud fr 8/12, h= 25 cm Keskliivast dreenikiht k>2,0 m/ööp, hmin=25 cm Lõpptäide, kt=0,98 liiv kf>1,0 m/ööp Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

Murukülv Kasvupinnas min h=15cm Paekivist killustikalus fr 16/32, kiilutud fr 8/12, h= 20 cm Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2,0 m/ööp (30 cm) Lõpptäide: Kt=0.98, liiv Kf>1,0 m/ööpm Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

Purustatud kruus segu nr 6 E≥140MPA Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2,0 m/ööp (30 cm) Lõpptäide: Kt=0.98, liiv Kf>1,0 m/ööp Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

Pinnatud teekatte taastamine

Pindamine 2x Freespuru MSE 20 h=10cm Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2,0 m/ööp (30 cm) Lõpptäide: Kt=0.98, liiv Kf>1,0 m/ööp Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

PP303_PP_TL-5-04.pdf

K>

Pu m

pl a

ku ja

R 10

KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2

1 2

KS2 KS2

KS2 12

KS2 KS2

KS2 12

V2

V2 V2

V2

V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2

V2 V2

KS 2

KS2 KS2

1

2

V2 V2

V2

V2 V2

V2

KS 2

KS2

1

2

KS2

1

2

12

KS2

3

1

2 3

V2

Reoveetorustik De63Riigimaantee 11395 Laulasmaa-Lohusalu tee

Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN100

Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN100

2,71km

Veetorustik De50

Torustikud rajatakse kinnisel meetodil

V2

Reoveetorustik De63Riigimaantee 11395 Laulasmaa-Lohusalu tee

2,65-2,71km

Veetorustik De110

Torustikud rajatakse kinnisel meetodil

VK-5

VK-6 VK-7

VK-8

www.ekore.ee

Lohusalu reoveekogumisala veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimis- ja ehitustööd

- projekteeritud veetorustik

- projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioon

Projekteeritud tehnovõrgud:

K2

V2

- projekteeritud veesõlmV-1

Olemasolev madalpinge maakaabel V V V

Olemasolevad tehnovõrgud:

Olemasolev veetorustik Olemasolev reoveekanalisatsioon

TINGMÄRGID:

Olemasolev sademeveekanalisatsioonSK SK SK

Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon

- likvideeritav puu - likvideeritav rajatis

- projekteeritud kanalisatsioonisõlmKS-1

MÄRKUSED: 1. Märkused ja kirjeldused ehitustööde kohta vt. seletuskirjast; 2. Ehitustööde ja materjalide mahud vt. töömahtude tabelist; 3. Varem paigaldatud kaablite, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende omaniku juhendite kohaselt; 4. Insenervõrkude kaitsetsoonis teostada töid käsitsi, vajadusel võrgud toestada; 5. Enne ehitustööde algust tuleb täpsustada ristuvate kommunikatsioonide asukohad; 6. Reoveekanalisatsioonitorustiku lõigu pikkused on võetud kaevu teljest kaevu teljeni; 7. Survetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m maapinnast torustiku peale; 8. Kanalisatsioonikaevud millede läbimõõt ei ole kajastatud joonisel on De400/315 9. Ennem ehitustööde algust täpsustada kinnistul planeeritava maapinna kõrgusmärgid ja vajadusel korrigeerida kaevukaante kõrgusmärgid

Kinnistupiir

Olemasolev madalpinge õhuliin

Olemasolev kõrgepinge maakaabel

- projekteeritud survekanalisatsioonKS2

Katendite taastamise plaan ja skeemid

IV-haljasala taastamine Murukülv Kasvupinnas; min. h=15 cm Täitepinnas

I- asfaltkattega sõidutee (ühekihiline) taastamine

Teepeenra ja kruuskattega tee taastamine

Haljasala taastamine liikluspiirkonnas

Asfaltbetoon AC 16 surf(70/100); h=6 cm Paekivist killustikalus fr 16/32, kiilutud fr 8/12, h= 25 cm Keskliivast dreenikiht k>2,0 m/ööp, hmin=25 cm Lõpptäide, kt=0,98 liiv kf>1,0 m/ööp Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

Murukülv Kasvupinnas min h=15cm Paekivist killustikalus fr 16/32, kiilutud fr 8/12, h= 20 cm Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2,0 m/ööp (30 cm) Lõpptäide: Kt=0.98, liiv Kf>1,0 m/ööpm Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

Purustatud kruus segu nr 6 E≥140MPA Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2,0 m/ööp (30 cm) Lõpptäide: Kt=0.98, liiv Kf>1,0 m/ööp Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

Pinnatud teekatte taastamine

Pindamine 2x Freespuru MSE 20 h=10cm Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2,0 m/ööp (30 cm) Lõpptäide: Kt=0.98, liiv Kf>1,0 m/ööp Algtäide:kvartliiv või kruus h=toru De+30cm, Kf>0,2m/ööp

PP303_PP_VK-4-01.pdf

I

K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2

→PVC SN8 De200 L=43,4m i=0,006 1

2

12

K2

→

PVC SN8 De160 L= 18,2m i=0,006

1 2

K2

→

PVC SN 8 D

e16 0 L

=18, 8m

i= 0,0

31

1 2

K2

→

PV C S

N8 D e16

0 L =22

,8m i=

0,0 06

1

2

1

2

K2

→

PV C

SN 8

De 16

0 L=

20 ,1

m i=

0, 02

3

1

2

K2

→ PV

C SN

8 De

16 0

L= 18

,7 m

i= 0,

00 6

1

2

K2

→ PV

C SN

8 De

16 0

L= 11

,5 m

i= 0,

03 5

1

3

K2 K2

← PVC SN8 De160 L=20,1m

i=0,025

1

K2

←

PVC SN8 De160 L=20,3m i=0,006

1

2

1 2

4 3

K2 K2

← PVC SN8 De160 L=21,5m i=0,006

2

1

KVK-13 560/500

16,00 16,00 1) 14,10 PVC SN8 De160 2) 14,40 PVC SN8 De160 1,90

K2

→

PV C S

N8 De

16 0 L

=23 ,4m

i= 0,0

39

K2

→

PV C S

N8 De1

60 L=

18 ,2m

i= 0,0

23

1

2

K2

→ PV

C SN

8 D e2

00 L=

9,3 m

i= 0,0

12

1

2

K2 K2

→PVC SN8 De200 L=46,9m i=0,006

K2 K2

K2 K2 12

K2 K2 K2

K2 K2

K2 →

PVC SN8 De160 L=14,9m i=0,008 12

3

KS 2

1 2

KS 2

1

2

PE PN10 De63 L=25,4

PE PN

10 D

e6 3 L

=5 9,7

KS2

KS2 1 2

1 2

V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2

V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2

V2 V2

V2

PE PN10 De110 L=40,2 PE PN10 De110 L=40,1

V-8 5,80 1) 4,00 2) 4,00

PE PN10 De110 L=44,6

KS-22 6,00 6,00 1) 4,20 PE PN10 De110 2) 4,20 PE PN10 De110 1,91

PE PN10 De110 L=44,6 V-76,00

1) 4,20 2) 4,20

KS2 KS2

PE PN10 De110 L=41,0 PE PN10 De110 L=40,9

PE PN10 De110 L=63,6

V-1 8,00 1) 6,20

V-2 8,00 1) 6,20 2) 6,20

V2

TH-5 5,70 1) 3,90

PE PN10 De110 L=24,6V-33 5,80 1) 4,00 2) 4,00

V-34 5,60 1) 3,80 2) 3,80

2

KVK-3 400/315

8,00 8,00 1) 6,21 PVC SN8 De200 2) 6,21 PVC SN8 De200 1,79

KVK-2 560/500

7,60 7,60 1) 5,75 PVC SN8 De200 2) 5,95 PVC SN8 De200 1,85

KS-1 5,80 5,80 1) 4,00 PE PN10 De63 2) 4,00 PE PN10 De63 1,86

KVK-12 400/315

15,00 15,00 1) 13,20 PVC SN8 De160 2) 13,60 PVC SN8 De160 1,80

KVK-16400/315

14,40 14,40 1) 12,14 PVC SN8 De160 2) 12,14 PVC SN8 De110 2,26

KVK-11 560/500

14,30 14,30 1) 12,01 PVC SN8 De160 2) 12,01 PVC SN8 De160 3) 12,80 PVC SN8 De160 2,29

KVK-9 400/315

12,80 12,80 1) 11,00 PVC SN8 De160 2) 11,44 PVC SN8 De160 1,80

KVK-20 560/500

8,00 8,00 1) 6,49 PVC SN8 De200 2) 6,49 PVC SN8 De200 1,51

PVC SN8 De160 L=8,2

KVK-10 400/315

13,95 13,95 1) 11,90 PVC SN8 De160 2) 11,90 PVC SN8 De160 2,05

KVK-17 400/315

11,65 11,65 1) 10,19 PVC SN8 De160 2) 10,59 PVC SN8 De160 1,46

KVK-5 560/500

9,40 9,40 1) 7,76 PVC SN8 De160 2) 8,16 PVC SN8 De160 1,64

KVK-6 400/315

9,75 9,75 1) 8,28 PVC SN8 De160 2) 8,28 PVC SN8 De160 1,47

KVK-8 560/500

10,80 10,80 1) 9,28 PVC SN8 De160 2) 9,28 PVC SN8 De160 1,52

KVK-7 400/315

10,55 10,55 1) 8,86 PVC SN8 De160 2) 9,14 PVC SN8 De160 1,69

KVK-14800/500

16,75 16,75 1) 14,52 PVC SN8 De160 2) 14,87 PVC SN8 De160 3) 14,52 PVC SN8 De160 4) 15,40 PVC SN8 De160 2,23

KS2

1 2

V2

PE P

N1 0

De 11

0 L=

8, 4

V-32 5,70 1) 3,90 2) 3,90 3) 3,90

V2

PE PN10 De110 L=28,3

PE PN10 De110 L=33,3

V-3 7,60 1) 5,80 2) 5,80

KS-23 6,45 6,45 1) 4,65 PE PN10 De110 2) 4,65 PE PN10 De110 1,91

V-6 0,00 1) 0,00 2) 0,00

V-447,30 1) 5,50 2) 5,50

KS-24 7,10 7,10 1) 5,30 PE PN10 De110 2) 5,30 PE PN10 De110 1,91

V-47,10 1) 5,30 2) 5,30

KVK-22 400/315

9,00 9,00 1) 7,14 PVC SN8 De160 2) 7,64 PVC SN8 De160 1,86

K2

PVC SN8 De160 L=10,63

1 2

PVC SN8 De200 L=50,0

KVK-4560/500

8,20 8,20 1) 6,76 PVC SN8 De200 2) 6,84 PVC SN8 De160 3) 6,80 PVC SN8 De160 1,44

KVK-27 400/315

8,20 8,20 1) 6,86 PVC SN8 De160 2) 6,86 PVC SN8 De160 1,34

KS-2 5,60 5,60 1) 3,80 PE PN10 De63 2) 3,80 PE PN10 De63 1,86

V-43 6,80 1) 5,00 2) 5,00 3) 5,00

KVK-18 560/500

7,00 7,00 1) 4,99 PVC SN8 De200 2) 5,64 PVC SN8 De200 3) 4,99 PVC SN8 De160 2,01

KVK-23 560/500

7,00 7,00 1) 5,00 PVC SN8 De160 2) 5,20 PE PN10 De63 2,00

Pumpla KP-11600/800

7,00 7,00 1) 4,98 PVC SN8 De200 2) 5,20 PE PN10 De110 2,02

VK-1

VK-2 VK-3

VK-4

M 1:500

Leht 1 Lehti 1

Kuup.

Kaardi nr.Mõõtkava

Mart Kalm

Koostas

Aadress: HARJU MAAKOND

Märkused:

AMET NIMI

Töö nr.

Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis

Objekt:

TEHNOVÕRKUDEGA TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN

Geoalus OÜ Tel. +372 5138451

Registrikood:16552517 Kutsetunnistus:164285Vastutab

Janar Jõgimaa

Kihil "PIIR"esitatud asukohad on informatiivsed.Piirid seisuga august 2024.a.

24-G333 LOHUSALU VK

LÄÄNE-HARJU VALD LOHUSALU KÜLA

63.811mart@geoalus.eu

02.09.2024.a.

www.ekore.ee

Lohusalu reoveekogumisala veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimis- ja ehitustööd

Vee ja kanalisatsioonitorustike plaaniline lahendus

- projekteeritud veetorustik

- projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioon

Projekteeritud tehnovõrgud:

K2

V2

- projekteeritud veesõlmV-1

Olemasolev madalpinge maakaabel V V V

Olemasolevad tehnovõrgud:

Olemasolev veetorustik Olemasolev reoveekanalisatsioon

TINGMÄRGID:

Olemasolev sademeveekanalisatsioonSK SK SK

Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon

- likvideeritav puu - likvideeritav rajatis

- projekteeritud kanalisatsioonisõlmKS-1

MÄRKUSED: 1. Märkused ja kirjeldused ehitustööde kohta vt. seletuskirjast; 2. Ehitustööde ja materjalide mahud vt. töömahtude tabelist; 3. Varem paigaldatud kaablite, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende omaniku juhendite kohaselt; 4. Insenervõrkude kaitsetsoonis teostada töid käsitsi, vajadusel võrgud toestada; 5. Enne ehitustööde algust tuleb täpsustada ristuvate kommunikatsioonide asukohad; 6. Reoveekanalisatsioonitorustiku lõigu pikkused on võetud kaevu teljest kaevu teljeni; 7. Survetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m maapinnast torustiku peale; 8. Kanalisatsioonikaevud millede läbimõõt ei ole kajastatud joonisel on De400/315 9. Ennem ehitustööde algust täpsustada kinnistul planeeritava maapinna kõrgusmärgid ja vajadusel korrigeerida kaevukaante kõrgusmärgid

Kinnistupiir

Olemasolev madalpinge õhuliin

Olemasolev kõrgepinge maakaabel

- projekteeritud survekanalisatsioonKS2

Ristuvate ja paralleelselt kulgevate kommunikatsioonide toestamine

min L =500

PP303_PP_VK-4-01_ap_07112024.dwg

PP303_PP_VK-4-02.pdf

KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2

13

KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 12

KS2 KS2

KS2

12

KS2 KS2

KS2 KS2 12

KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2

12

KS2 KS2

KS2 12

KS2 KS2

12

V2

V2 V2

V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2

V2 V2

V2

V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2

V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2

PE PN10 De110 L=61,9

PE PN10 De110 L=62,6

PE PN10 De110 L=138,7

PE PN10 De110 L=138,6

TH-4 6,25

1) 4,45

PE PN10 De110 L=14,7

KS-18

6,50 6,50 1) 4,70 PE PN10 De110

2) 4,70 PE PN10 De110

1,91

PE PN10 De110 L=13,8

V-11 6,50

1) 4,70

2) 4,70

PE PN10 De110 L=60,4

V-10 6,25

1) 4,45

2) 4,45

3) 4,45

PE PN10 De110 L=59,1

KS-19

6,25 6,25 1) 4,45 PE PN10 De110

2) 4,45 PE PN10 De110

1,91PE PN10 De110 L=112,7

KS-20

6,50 6,50 1) 4,70 PE PN10 De110

2) 4,70 PE PN10 De110

1,91

PE PN10 De110 L=112,4

V-9 6,50

1) 4,70

2) 4,70

PE PN10 De110 L=40,2

KS-21

5,80 5,80 1) 4,00 PE PN10 De110

2) 4,00 PE PN10 De110

1,91

PE PN10 De110 L=40,1

V-8 5,80

1) 4,00

2) 4,00

KS-22

6,00 6,00 1) 4,20 PE PN10 De110

2) 4,20 PE PN10 De110

1,91

V-7 6,00

1) 4,20

2) 4,20

KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2

12

KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 12

KS2

PE PN10 De63 L=60,9

PE PN10 De63 L=138,9

KS-31

6,40 6,40 1) 4,60 PE PN10 De63

2) 4,60 PE PN10 De63

1,86

KS-32

6,50 6,50 1) 4,70 PE PN10 De63

1,86

KS-17

6,40 6,40 1) 4,60 PE PN10 De110

2) 4,60 PE PN10 De110

1,91

2

KS-39

0,00 0,00 1) 0,00 PE PN10 De63

0,06

V-12 6,40

1) 4,60

2) 4,60

V-13 6,50

1) 4,70

2) 4,70

3) 4,70

KS-30

6,50 6,50 1) 4,70 PE PN10 De63

2) 4,70 PE PN10 De63

1,86

KS-16

6,50 6,50 1) 4,70 PE PN10 De110

2) 6,50 PE PN10 De63

3) 4,70 PE PN10 De110

1,91

VK-1

VK-2 VK-3

VK-4

www.ekore.ee

Lohusalu reoveekogumisala veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimis- ja ehitustööd

Vee ja kanalisatsioonitorustike plaaniline lahendus

- projekteeritud veetorustik

- projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioon

Projekteeritud tehnovõrgud:

K2

V2

- projekteeritud veesõlmV-1

Olemasolev madalpinge maakaabel V V V

Olemasolevad tehnovõrgud:

Olemasolev veetorustik Olemasolev reoveekanalisatsioon

TINGMÄRGID:

Olemasolev sademeveekanalisatsioonSK SK SK

Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon

- likvideeritav puu - likvideeritav rajatis

- projekteeritud kanalisatsioonisõlmKS-1

MÄRKUSED: 1. Märkused ja kirjeldused ehitustööde kohta vt. seletuskirjast; 2. Ehitustööde ja materjalide mahud vt. töömahtude tabelist; 3. Varem paigaldatud kaablite, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende omaniku juhendite kohaselt; 4. Insenervõrkude kaitsetsoonis teostada töid käsitsi, vajadusel võrgud toestada; 5. Enne ehitustööde algust tuleb täpsustada ristuvate kommunikatsioonide asukohad; 6. Reoveekanalisatsioonitorustiku lõigu pikkused on võetud kaevu teljest kaevu teljeni; 7. Survetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m maapinnast torustiku peale; 8. Kanalisatsioonikaevud millede läbimõõt ei ole kajastatud joonisel on De400/315 9. Ennem ehitustööde algust täpsustada kinnistul planeeritava maapinna kõrgusmärgid ja vajadusel korrigeerida kaevukaante kõrgusmärgid

Kinnistupiir

Olemasolev madalpinge õhuliin

Olemasolev kõrgepinge maakaabel

- projekteeritud survekanalisatsioonKS2

PP303_PP_VK-4-03.pdf

I

KS2

KS2 KS2

1 2

KS2

1 2

1

2

12

K2K2

1 2

KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2

1 2

KS 2

1 2

KS 2

1 3

PE PN10 De110 L=20,2

V2 V2

V2

V2 V2

V2V2V2V2V2V2V2V2

V2 V2

V2

V2 V2

V2

V2 V2

V2

V2 V2

TH-2

6,001) 4,20

V2 V2

V2

KS2 KS2

KS2

12

PE PN10 De110 L=124,2

V-29 6,031) 4,23

2) 4,23

3) 4,23

PE PN10 De110 L=129,9

PE PN10 De110 L=66,7PE PN10 De110 L=67,6

PE PN10 De110 L=20,8

PE PN10 De110 L=52,2 PE PN10 De110 L=

61,9

PE PN10 De110 L= 62,6

V2 V2

V2

← PE PN10 De63 L=

87,6m i=

0,003

V2

PE PN10 De63

L=8,3

KS2

1 2 3

V-41

5,451) 3,65

3

KS 2

1 2

KS 2

1 2

Veem õõdukaev

Reoveetorustik De110

Riigim aantee 11395 Laulasm

aa-Lohusalu tee

Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN150

Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN150

2,036km

Veetorustik De110

Torustikud rajatakse kinnisel m eetodil

1,96 1,09

KS 2

PE PN10 De63 L=

9,1

V-30 5,701) 3,90

2) 3,90

KS-26

5,805,801) 4,00 PE PN10 De110

2) 4,00 PE PN10 De110

1,91

4

KS2 KS2

KS2

1 2

2

1

PE PN10 De63 L=129,9

Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN100

Reoveetorustik De63

PE PN10 De63 L=95,6

KS-34

5,575,571) 3,77 PE PN10 De63

2) 3,77 PE PN10 De63

1,87

PE PN10 De110 L=69,5

KS-12

6,006,001) 4,20 PE PN10 De110

2) 4,20 PE PN10 De110

1,91

PE PN10 De110 L=69,0

V-19

6,001) 4,20

2) 4,20

PE PN10 De110 L=46,9

V-20 6,171) 4,37

2) 4,37

PE PN10 De110 L=47,1

KS-11

6,176,171) 4,37 PE PN10 De110

2) 4,37 PE PN10 De110

1,91

PE PN10 De63 L=52,9

PE PN10 De63 L= 60,9

KS 2

KS2KS2KS2KS2KS2KS2KS2 PE PN10 De63 L=19,5

1 2

PE PN10 De63 L= 21,5

PE PN10 De110 L= 25,2

PE PN10 De110 L=49,2 2

KS-39

0,000,001) 0,00 PE PN10 De63

0,06

V-13 6,501) 4,70

2) 4,70

3) 4,70

V-14 6,791) 4,99

2) 4,99

V-17

6,801) 5,00

2) 5,00

V-16

6,601) 4,80

2) 4,80

KS-13

6,806,801) 5,00 PE PN10 De110

2) 5,00 PE PN10 De110

1,91KS-35

6,806,801) 5,00 PE PN10 De63

2) 5,00 PE PN10 De63

1,86

KS 2

PE PN10 De110 L= 21,5

KS2

KS-15

6,806,801) 5,00 PE PN10 De110

2) 5,00 PE PN10 De110

1,91

KS-33

6,806,801) 5,00 PE PN10 De63

2) 5,00 PE PN10 De63

1,86

KS-38

6,766,761) 4,96 PE PN10 De63

2) 4,96 PE PN10 De63

1,87

KS-14

6,656,651) 4,85 PE PN10 De110

2) 4,85 PE PN10 De110

1,91

V-15

6,601) 4,80

2) 4,80

3) 6,60

TH-3 6,601) 6,60

KS-30

6,506,501) 4,70 PE PN10 De63

2) 4,70 PE PN10 De63

1,86

KS-16

6,506,501) 4,70 PE PN10 De110

2) 6,50 PE PN10 De63

3) 4,70 PE PN10 De110

1,91

V-18

5,801) 4,00

2) 4,00

3) 4,00

VM K-1

5,401) 3,60

2) 3,60

3) 3,60

V-42 5,451) 3,65

PE PN10 De63

L=7,4

KS-27

5,405,401) 3,60 PE PN10 De63

2) 3,60 PE PN10 De63

3) 3,60 PE PN10 De63

1,86

V-21 4,881) 3,08

2) 3,08

KS-10

4,884,881) 3,08 PE PN10 De110

2) 3,08 PE PN10 De110

1,91

KVK-26

560/500

6,656,651) 4,65 PVC SN8 De160

2) 4,85 PE PN10 De110

3) 4,85 PE PN10 De63

4) 4,85 PE PN10 De63

2,00

Pum pla KP-2

1600/800

6,806,801) 5,00 PE PN10 De110

2) 4,62 PVC SN8 De160

2,18

VK-1

VK-2 VK-3

VK-4

www.ekore.ee

Lohusalu reoveekogumisala veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimis- ja ehitustööd

Vee ja kanalisatsioonitorustike plaaniline lahendus

- projekteeritud veetorustik

- projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioon

Projekteeritud tehnovõrgud:

K2

V2

- projekteeritud veesõlmV-1

Olemasolev madalpinge maakaabel V V V

Olemasolevad tehnovõrgud:

Olemasolev veetorustik Olemasolev reoveekanalisatsioon

TINGMÄRGID:

Olemasolev sademeveekanalisatsioonSK SK SK

Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon

- likvideeritav puu - likvideeritav rajatis

- projekteeritud kanalisatsioonisõlmKS-1

MÄRKUSED: 1. Märkused ja kirjeldused ehitustööde kohta vt. seletuskirjast; 2. Ehitustööde ja materjalide mahud vt. töömahtude tabelist; 3. Varem paigaldatud kaablite, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende omaniku juhendite kohaselt; 4. Insenervõrkude kaitsetsoonis teostada töid käsitsi, vajadusel võrgud toestada; 5. Enne ehitustööde algust tuleb täpsustada ristuvate kommunikatsioonide asukohad; 6. Reoveekanalisatsioonitorustiku lõigu pikkused on võetud kaevu teljest kaevu teljeni; 7. Survetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m maapinnast torustiku peale; 8. Kanalisatsioonikaevud millede läbimõõt ei ole kajastatud joonisel on De400/315 9. Ennem ehitustööde algust täpsustada kinnistul planeeritava maapinna kõrgusmärgid ja vajadusel korrigeerida kaevukaante kõrgusmärgid

Kinnistupiir

Olemasolev madalpinge õhuliin

Olemasolev kõrgepinge maakaabel

- projekteeritud survekanalisatsioonKS2

PP303_PP_VK-4-04.pdf

K>

Pu m

pl a

ku ja

R 10

KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2 KS2

1 2

KS2 KS2

KS2 12

KS2 KS2

KS2 12

V2

V2 V2

V2

V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2V2

V2 V2

TH-14,80 1) 3,00

PE PN10 De110 L=46,9

PE PN10 De110 L=47,1

PE PN10 De110 L=34,4

PE PN10 De110 L=34,3

PE PN10 De110 L=100,7PE PN10 De110 L=101,3

KS 2

KS2 KS2

1

2

V2 V2

V2

V2 V2

V2

PE P

N1 0

De 11

0 L=

70 ,0

PE P

N1 0

De 11

0 L=

64 ,9

V-24 4,77 1) 2,97 2) 2,97 3) 2,97

PE P

N1 0

De 11

0 L=

79 ,9

V-45 5,25 1) 3,45 2) 3,45

PE P

N1 0

De 11

0 L=

92 ,5KS-40

2,55 2,55 1) 1,05 PE PN10 De110

1,61

KS-37 5,25 5,25 1) 3,45 PE PN10 De110

2) 3,45 PE PN10 De110

1,91

V-26 2,60 1) 0,80

V-48 2,60 1) 0,80 2) 0,80

V-25 2,60 1) 0,80 2) 0,80

Veevarustuse

monitooringukaev

V-21 4,88 1) 3,08 2) 3,08

V-23 4,80 1) 3,00 2) 3,00

V-224,60 1) 2,80 2) 2,80

KS-10 4,88 4,88 1) 3,08 PE PN10 De110

2) 3,08 PE PN10 De110

1,91

KS-9 4,60 4,60 1) 2,80 PE PN10 De110

2) 2,80 PE PN10 De110

1,91

KS-8 4,50 4,50 1) 2,70 PE PN10 De110

2) 2,70 PE PN10 De110

1,91

KS 2

KS2

1

2

KS2

1

2

12

KS2

3

1

2 3

PE PN10 De63 L=28,6

PE P

N1 0

De 63

L= 14

,6

PE PN10 De63 L=25,4

PE P

N1 0

De 63

L =5

9, 7

V2

TH-5 5,70 1) 3,90

PE PN10 De110 L=29,4

PE PN10 De110 L=24,6

V-33 5,80 1) 4,00 2) 4,00

V2

PE P

N1 0

De 50

L= 36

,4

V-34 5,60 1) 3,80 2) 3,80

V-36 5,75 1) 3,95

KS-1 5,80 5,80 1) 4,00 PE PN10 De63

2) 4,00 PE PN10 De63

1,86

Veemõõdukaev

Reoveetorustik De63Riigimaantee 11395 Laulasmaa-Lohusalu tee

Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN100

Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN100

2,71km

Veetorustik De50

Torustikud rajatakse kinnisel meetodil

V2

V-32 5,70 1) 3,90 2) 3,90 3) 3,90

V-35 5,75 1) 3,95 2) 3,95 3) 3,95

V-38 5,75 1) 3,95

KS-2 5,60 5,60 1) 3,80 PE PN10 De63

2) 3,80 PE PN10 De63

1,86

KS-4 5,75 5,75 1) 3,95 PE PN10 De63

1,86

KS-3 5,60 5,60 1) 3,80 PE PN10 De63

2) 3,80 PE PN10 De63

3) 3,80 PE PN10 De63

1,86

KS-6 5,75 5,75 1) 3,95 PE PN10 De63

1,86

KS-5 5,75 5,75 1) 3,95 PE PN10 De63

2) 3,95 PE PN10 De63

3) 3,95 PE PN10 De63

1,86

KS-7 5,75 5,75 1) 3,95 PE PN10 De63

1,86

VMK-2 5,75 1) 3,95 2) 3,95 3) 3,95

V-405,75 1) 3,95

Reoveetorustik De63Riigimaantee 11395 Laulasmaa-Lohusalu tee

2,65-2,71km

Veetorustik De110

Torustikud rajatakse kinnisel meetodil

VK-1

VK-2 VK-3

VK-4

www.ekore.ee

Lohusalu reoveekogumisala veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimis- ja ehitustööd

Vee ja kanalisatsioonitorustike plaaniline lahendus

- projekteeritud veetorustik

- projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioon

Projekteeritud tehnovõrgud:

K2

V2

- projekteeritud veesõlmV-1

Olemasolev madalpinge maakaabel V V V

Olemasolevad tehnovõrgud:

Olemasolev veetorustik Olemasolev reoveekanalisatsioon

TINGMÄRGID:

Olemasolev sademeveekanalisatsioonSK SK SK

Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon

- likvideeritav puu - likvideeritav rajatis

- projekteeritud kanalisatsioonisõlmKS-1

MÄRKUSED: 1. Märkused ja kirjeldused ehitustööde kohta vt. seletuskirjast; 2. Ehitustööde ja materjalide mahud vt. töömahtude tabelist; 3. Varem paigaldatud kaablite, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende omaniku juhendite kohaselt; 4. Insenervõrkude kaitsetsoonis teostada töid käsitsi, vajadusel võrgud toestada; 5. Enne ehitustööde algust tuleb täpsustada ristuvate kommunikatsioonide asukohad; 6. Reoveekanalisatsioonitorustiku lõigu pikkused on võetud kaevu teljest kaevu teljeni; 7. Survetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m maapinnast torustiku peale; 8. Kanalisatsioonikaevud millede läbimõõt ei ole kajastatud joonisel on De400/315 9. Ennem ehitustööde algust täpsustada kinnistul planeeritava maapinna kõrgusmärgid ja vajadusel korrigeerida kaevukaante kõrgusmärgid

Kinnistupiir

Olemasolev madalpinge õhuliin

Olemasolev kõrgepinge maakaabel

- projekteeritud survekanalisatsioonKS2

PP303_PP_VK-6-01_ristmevali.pdf

KAEVU TÄHIS

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD

MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU KÕRGUS PEALT

(m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

TORU ALUS

KONSTRUEERIMISE MEETOD

TORU TÜÜP

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

3,00

3,50

4,00

4,50

5,00

5,50

DN 25

V-36

5, 75

3, 95

1, 80

0,000

PE PN10 De50

Suundpuurimine

Proj veetoru De50 PN10

2,0

PE PN10 De110 3,95

V-35

5, 75

3, 95

1, 80

0,000

36,4

V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2

V2215°

H= 1,

80 H=

1, 80

PE ID

14 00

M =

ID 14

00

PE PN10 De50 3,95

VMK-2

5, 75

3, 95

1, 80

V2

2,0m 36,4m

Reoveetorustik De63

Riigimaantee 11395 Laulasmaa-Lohusalu tee Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN100

Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN100

2,71km

Veetorustik De50

Torustikud rajatakse kinnisel meetodil

Ki nn

ist up

iir

Ki nn

ist up

iir

Torustiku rajamise kaevik

Taastatav haljasala

Torustiku rajamise kaevik

Veetorustiku maakraan

Taastatav haljasala

Reovee maakraan

Olev asfaltkatend

3,5 1,4

2,13

22,91

Veemõõdukaev

Proj reoveetoru De63 PN10

PE PN10 De63

KAEVU TÄHIS

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD

MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU KÕRGUS PEALT

(m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

TORU ALUS

KONSTRUEERIMISE MEETOD

TORU TÜÜP

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

4,00

4,50

5,00

5,50

6,00

6,50

H= 1,

80 H=

1, 80

PE PN10 De110 4,80

V-16

6, 60

4, 80

1, 80

0,010

PE PN10 De110

Suundpuurimine

Proj veetoru De110 PN10 - 20,8m

20,8

V2V2V2V2V2V2V2

V2

H= 1,

80 H=

1, 80

PE PN10 De110 5,00

V-17

6, 80

5, 00

1, 80

V2

20,8m

Reoveetorustik De110

Riigimaantee 11395 Laulasmaa-Lohusalu tee Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN150

Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN150

2,036km

Veetorustik De110

Torustikud rajatakse kinnisel meetodil Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN100

Reoveetorustik De63

Proj reoveetoru De110 PN10 Proj veetoru De63 PN10

PE PN10 De110 PE PN10 De63

Ki nn

ist up

iir

Ki nn

ist up

iir

Torustiku rajamise kaevik

Taastatav haljasala

Torustiku rajamise kaevik Taastatav haljasala

www.ekore.ee

Lohusalu reoveekogumisala veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimis- ja ehitustööd

Ristmevälja joonis ristumisel riigimaanteega

PP303_PP_VK-9-01_iko1.pdf

KS 2

1

2

KS2

1

2

1 2

KS2

3

1

2 3

V2

Reoveetorustik De63

Riigimaantee 11395 Laulasmaa-Lohusalu tee Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN100

Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN100

2,71km

Veetorustik De50

Torustikud rajatakse kinnisel meetodil

V2

Reoveetorustik De63

Riigimaantee 11395 Laulasmaa-Lohusalu tee 2,65-2,71km

Veetorustik De110

Torustikud rajatakse kinnisel meetodil

www.ekore.ee

Lohusalu reoveekogumisala veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimis- ja ehitustööd

Isiklikukasutusõiguse plaan 11395 Laulasmaa-

1 POS. 1 29501:007:0257

9243350 11395 Laulasmaa-Lohusalu tee 100% transpordimaa

km 2,65-2,71 181

IKÕ ala Pos nr (plaanil)

Kinnistu registriosa number

Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve;

Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus ja lõpp km)

Ala pindala (m2)

Jrk. nr.

Ehitis

reoveekanalisatsioon ja veetorustik

11395 Laulasmaa-Lohusalu tee - projekteeritud veetorustik

Projekteeritud tehnovõrgud: V2

- projekteeritud survekanalisatsioonKS2

TINGMÄRGID

Katastriüksuse piir

Katastriüksuse tunnus ja nimi

Isikliku kasutusõiguse seadmise ala

POS. 1 Positsiooni number

Projekteeritud veetorustiku elekterkeevissadul

Projekteeritud veetorustiku maakraan Projekteeritud survekanalisatsiooni maakraan

POS. 1

- projekteeritud tuletõrjehüdrant

Lohusalu tee kilomeetritel 2,65-2,71

PP303_PP_VK-9-02_iko2.pdf

I

1

2

K2

1 2

KS2

12

1 2KS2

KS2

12

KS2

1 3

V2

KS 2

3

KS2

1 2

KS2

1 2

Reoveetorustik De110

Riigimaantee 11395 Laulasmaa-Lohusalu tee Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN150

Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN150

2,036km

Veetorustik De110

Torustikud rajatakse kinnisel meetodil

4

KS 2

1

2

Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN100

Reoveetorustik De63 KS2

KS2

1 2

2

KS2

www.ekore.ee

Lohusalu reoveekogumisala veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimis- ja ehitustööd

Isiklikukasutusõiguse plaan 11395 Laulasmaa-

1 POS. 2 29501:007:0257

9243350 11395 Laulasmaa-Lohusalu tee 100% transpordimaa

km 2,036 181

IKÕ ala Pos nr (plaanil)

Kinnistu registriosa number

Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve;

Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus ja lõpp km)

Ala pindala (m2)

Jrk. nr.

Ehitis

reoveekanalisatsioon ja veetorustik

11395 Laulasmaa-Lohusalu tee - projekteeritud veetorustik

Projekteeritud tehnovõrgud: V2

- projekteeritud survekanalisatsioonKS2

TINGMÄRGID

Katastriüksuse piir

Katastriüksuse tunnus ja nimi

Isikliku kasutusõiguse seadmise ala

POS. 2 Positsiooni number

Projekteeritud veetorustiku elekterkeevissadul

Projekteeritud veetorustiku maakraan Projekteeritud survekanalisatsiooni maakraan

POS. 2

- projekteeritud tuletõrjehüdrant

Lohusalu tee kilomeetritel 2,36

I Projekteeritud reoveepumpla

PP303_TP_VK-0-01_v01_tiitelleht.doc

PP303_TP_VK-3-01_v01_Seletus.docx

0. SISUKORD
0. SISUKORD 1
1. ÜLDANDMED 2
1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS 2
1.1.1 ÜLDINE PIIRITLUS 2
1.1.2 PROJEKTI EESMÄRK 2
1.2 ALUSDOKUMENDID 2
1.2.1 LÄHTEANDMED 2
1.2.2 NORMDOKUMENDID 2
1.2.1 MAAPINNA RELJEEF JA GEOLOOGIA 2
1.3 TORUSTIKE EHITUSTÖÖD RIIGIMAANTEEL JA SELLE KAITSEVÖÖNDIS 3
2. VEEVARUSTUS 4
2.1 PROJEKTEERITUD LAHENDUS 4
2.3 MATERJAL 5
3. KANALISATSIOON 6
3.1 PROJEKTEERITUD LAHENDUS 6
3.3 MATERJAL 8
4. PAIGALDUSNÕUDED 10
4.1 TORUSTIKE JA KAEVUDE PAIGALDUS 11
4.2 KAEVIK 11
4.3 TASANDUSKIHT 13
4.4 TORUSTIKE PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE 13
4.5 KÜLMUMISKAITSE, SOOJUSISOLATSIOON 14
4.6 MAHUTITE JA PUMPLATE PAIGALDUS 14
4.7 KINNISEL MEETODIL TORUDE RAJAMINE 15
4.8 RAJATISTE LIKVIDEERIMINE 15
4.9 OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTE ARVESTAMINE 15
5. KESKKONNAKAITSE 16
6. KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE 17
7.1 ÜLDNÕUDED 17
7.2 KATSETUSED 17
7.4 HOOLDUS 19
7. KATENDITE TAASTAMINE 20
8.1 ÜLDIST 20
8.2 PROJEKTLAHENDUS 21
8.3 TÖÖDE KIRJELDUS 24

1. ÜLDANDMED
1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS
1.1.1 ÜLDINE PIIRITLUS
Antud projektiga on lahendatud Lohusalu reoveekogumisala Lohusalu tee piirkonna kinnistute veevarustus ja kanalisatsioon
Projekteerimise ala asukoht vaata joonisel AS-4-01.
1.1.2 PROJEKTI EESMÄRK
Käesoleva töö eesmärk on koostada tööprojekti lahendus uutele ühisveevarustuse ja –reoveekanalisatsiooni võrkudele.
1.2 ALUSDOKUMENDID
1.2.1 LÄHTEANDMED
• Geodeetiline alusplaan: Geoalus OÜ töö nr 24-G333, mõõdetud septembris 2024.a;
• Hanke materjalid:
◦ HD osa III Tellija tingimused;
◦ OÜ HeKa Projekt poolt koostatud eelprojekt.
1.2.2 NORMDOKUMENDID
• EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrjeveevarustus
• EVS 843:2016 Linnatänavad
• EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk
• EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk
• EVS 932:2017 Ehitusprojekt
• EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine
• RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud
• Infra RYL 2006 osa 2
• Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus: „Nõuded ehitusprojektile”, vastu võetud 17.07.2015 nr 97;
• Muud Eesti Vabariigis kehtivad seadused ja määrused
1.2.1 MAAPINNA RELJEEF JA GEOLOOGIA
Täiendavaid geoloogilisi uuringuid ei ole piirkonnas tehtud.

1.3 TORUSTIKE EHITUSTÖÖD RIIGIMAANTEEL JA SELLE KAITSEVÖÖNDIS
Torustike paigaldus on ettenähtud järgmistel riigimaanteede kinnistutel: 11395 Laulasmaa Lohusalu tee 29501:007:0257. Ristumised on projekteeritud kilomeetritel 2,036 ja 2,71. Torustike paralleelne kulgemine riigimaanteel on kilomeetritel 2,65-2,71
Kinnisel meetodil suundpuurimise abil on ette nähtud torustike paigaldamine ristumisel riigimaanteega.
Riigimaanteedele ja kaitsevööndisse paigaldavatavad torud peavad vastama A-tugevusklassiga torustikele.
Ehitustööde ajal tuleb Töövõtjal tagada optimaalne liikluskorraldus vastavalt tee omaniku
juhistele. Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus- ja taristuministri
13.07.2018.a määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele.
Projektlahenduse koostamisel on arvestatud, et teega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud
paigaldatakse üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei
kahjustata tee muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne).
Vastavalt Transpordiameti juhendile „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ on vee- ja kanalisatsioonitorustike vähim lubatud sügavus tugi – ja kõrvalmaantee katte ja mulde all ning riigitee maaüksusel 1,8 m ning reoveetorustikel vastavalt katte ja mulde all 1,5 m, teemaal mulde nõlvast kuni 1 m kaugusel 1,2 m ning teemaal mulde nõlvast kaugemal kui 1 m 1,0 m.
Vee ja kanalisatsioonitorustike rajamine on teemaa piirides kavandatud kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Arvestada tuleb tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud ning ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. Siibrid, maakraanid, kontrollkaevud paigaldada üldjuhul väljapoole teemaad, kaugusele, mis ei takista teehoiutöid tee kaitsevööndis. Kaevud, kaped ja siibrid jms, mis erandkorras jäävad teemaale või mille välisserv jääb ca 1,0 m kaugusele teemaa, tuleb uputada, kaaned paigalda vähemalt 30 cm maapinnast allapoole.
Projekteeritud torustike ristumised riigiteega on toodud joonisel VK-6-01.
Ehitustööde järgselt tuleb tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastada, demonteeritud paigaldised/rajatised utiliseerida ning kahjustatud riigitee rajatised, kraavid,
truubid, mulle ning teekate taastada.
Riigimaantee katendi kahjustamisel tuleb katend taastada, olenemata tehnovõrgu asukohast tee telje suhtes, vähemalt poole tee laiuses. Pealmine asfaldikiht tuleb igal juhul rajada tihedast asfaltbetoonist (vastavalt EVS 901-3:2009 ning Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314 kinnitatud „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“).
Taastatud riigitee teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul.
Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist.
Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamise ja talumise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal
projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku teehoiuväliste tööde loa väljastamiseks.
Ehitaja peab taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusväliste tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja nõusoleku ehitamiseks tee kaitsevööndis. Loa taotlusele tuleb lisada Maanteeameti liikluskorralduse osakonna poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan.
Projekti realiseerimisel tuleb juhinduda ka majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ ning Maanteeameti peadirektori 14.11.2018.a käskkirjaga nr 1-2/18/458 kehtestatud juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“.
Kaevetöödel maantee kaitsetsoonis tuleb arvestada sellega, et ei kahjustataks maantee katet (kaeviku sügavus, varisemisnurk) ega ka teeäärset kõrghaljastust. Kõrghaljastuse lähedusse tehnovõrgu projekteerimisel tuleb arvestada puude ja põõsaste likvideerimisega kui kaeviku serv satub lähemale kui 1,0 meetrit puu tüvest. Teemaal olevate puude ja põõsaste likvideerimine tuleb kooskõlastada ainult kohaliku omavalitsusega, kui tegu pole kaitsealuste puudega. Teemaalt väljapool oleva kõrghaljastuse likvideerimine tuleb kooskõlastada maaomaniku ja kohaliku omavalitsusega.
Kõik vajadusel eemaldatud tee konstruktsioonid tuleb taastada vastavalt „Tee ehitamise
kvaliteedinõuded“ (majandus- ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr 101) nõuetele ja/või
teeomaniku poolt esitatud täiendavatele nõuetele. Peale tehnovõrgu paigaldamist teemaa
korrastada ja haljastus taastada kasvumulla ning murukülviga vastavalt Maanteeameti juhendis „Teetööde tehniline kirjeldus“ peatükk nr 9 Maastikukujundustööd toodud kvaliteedinõuetele.
Riigitee piirides on projektist kõrvalekalded (asukoht, tehnoloogia) keelatud.

2. VEEVARUSTUS
2.1 PROJEKTEERITUD LAHENDUS
2.2.1 ÜLDIST
Ühisveevärk peab olema ehitatud nii, et kõik tarbijad saaksid vajalikus koguses ja vajaliku rõhu juures kvaliteetse joogivee. Torud peavad olema vastupidavad vajalikule rõhule ühisveevärgis, korrosioonikindlad, kerge paigaldatavusega, keemiliselt püsivad veekeskkonnas.
Hoone sisevõrku suunatav majandus-joogivesi peab kvaliteedilt vastama joogiveele esitatavatele nõuetele. Need on määratud 31.07.2001.a. sotsiaalministri määrusega nr.82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“.
Veevõrk peab olema ehitatud selliselt, et see ei tekitaks inimese tervist kahjustavat ohtu. Rajatud veevõrk peab olema kestev ja töökindel.
Ehitatava veevärgi projekteeritud kasutusaeg on 40 aastat.
2.2.2 PROJEKTEERITUD TORUSTIK
Uus ühisveevärgi torustik on projekteeritud PE De110, De63, DE50, De40 PN10 torust. Liitumispunktid on projekteeritud De32 mm veetorudest.
Torustiku asukohta saab vaadata asendiplaani joonistel VK-4-01 kuni VK-4-04.
Ühisveevärgi torustik rajatakse avalikule maale ja erakinnistutele. Torustike koridorile on seatud isiklikkasutusõigus või sundvaldus.
Veetorustik rajatakse vastavalt maapinna profiilile nii, et torustiku peale jääks pärast rajamist minimaalselt 1,80 m pinnast.
Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla.
Veetoru kohale piki toru telge 0,3 - 0,4 m kõrgusele paigaldada vähemalt 100 mm laiune sinine märkelint kirjaga “VESI”.
Veetorustiku hoolduseks on ettenähtud kaks veetorustiku läbipesukaevu.
2.2.3 MAJAÜHENDUSED
Igale olemasolevale kliendile tuleb rajada nõuetele vastav liitumispunkt kuni 1m kaugusele kinnistu piirist liitumispunkt.
Veetorustikele paigaldatakse maakraan vastava läbimõõduga DN25 .
2.2.4 TULETÕRJE VEEVARUSTUS
Antud projektiga ei ole lahendsatud tuletõrjeveevarustust. Tuletõrjeveevarustuse tarbeks rajatav lahandus teostatakse eraldi projektlahendusega.
2.3 MATERJAL
2.3.1 TORUD JA LIITMIKUD
Veetoru ja -liitmikute materjaliks on PE. Torud ja liitmikud peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile, nõutav rõngasjäikus 17 kN/m².
PE-torud ja plastist fassongosad peavad vastama standardile EN12201, ISO 4427 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Toru SDR peab olema vahemikus, mida on lubatud kasutada vastava ühenduselemendi (nt. keevismuhvi) puhul.
Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni.
Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast ja malm detaile (kolmikud, ristid).
Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile.
PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk keevisühendusega. Mehaanilisi liitmikke tuleb vältida. Alla De50 läbimõõtude korral või kui ei ole võimalik tagada keevitamiseks vajalikku kuiva toru on lubatud toru ja armatuuri ühendamine pinnases kasutamiseks sertifitseeritud mehaaniliste liitmikega.
Ehitatava toru ühendamisel olemasolevaga kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet olemasoleva toru poolt. Kasutatavad poldid, seibid jne peavad olema valmistatud roostevabaterasest.
Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega vastavalt standardile DIN 30677.
Joogivee torustikule paigaldatud tarvikud ei tohi otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti.
2.3.2 SIIBRID
Siibrid peavad olema tihedad, töökindlad ning hästi kaitstud korrosiooni eest. Siibrid peavad sulguma päripäeva. Siibrite spindlid peavad olema roostevabast terasest. Siibrite ühenduse surveklass peab olema vähemalt PN10. Äärikud peavad vastama vastava surveklassi nõuetele (avade arv, suurus, ääriku paksus jne).
Nõuded siibritele:
• kasutada kummikiilsiibreid (standard DIN 3352);
• korpus malmist (GGG 400 -DIN 1693);
• elastse tihenduspinnaga;
• kaetud epoksiidpulbervärviga;
• surveklass vähemalt PN10;
• äärikust äärikule mõõdud DIN 3202 F4 nõuetele;
• äärikud ja poldiavad ISO 7005-2 (EN1092-2, DIN 2501) nõuetele.
Kiilsiibrite spindlipikendused peavad olema tsingitud terasest, teleskoopset tüüpi. Spindel ja spindlipikendus peavad olema tiftiga ühendatud.
2.3.3 KAPED
Kaped peavad olema valu- või tempermalmist “ujuvat” tüüpi ja tihedalt sulguvad, klass D400 vastavalt EN124. Kaped peavad olema nn. vertikaalse poltkinnitusega.
Kaped peavad vastama standardile EVS-EN 124-6:2015. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult teleskoopseid spindlipikendusi, mille ümbrus peab olema tihendatud liivaga. Killustik ei tohi kahjustada tihendamisel spindlipikendust.
Tänavatel ja teedel peavad kapede luugid olema teetasapinnaga ühel kõrgusel, kruusateel
200 mm maetud. Luukide kandejõud peab olema 40 t.
3. KANALISATSIOON
3.1 PROJEKTEERITUD LAHENDUS
3.1.1 ÜLDIST
Kanalisatsioonivõrk peab olema ehitatud selliselt, et ei tekitaks ohtu tervisele, ebameeldivat lõhna, kanalisatsioonivee üleujutusi, müra ega muud kahju keskkonnale. Rajatud kanalisatsioonivõrk peab olema kestev ja töökindel.
Ehitatava süsteemi projekteeritud kasutusaeg on 40 aastat.
Kanalisatsioon on lahkvoolne. Sademevee juhtimine kanalisatsioonitorusse on keelatud.
Reovee kanalisatsiooni juhtimisel tuleb järgida Eesti vabariigi määrust „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed.
3.1.2 PROJEKTEERITUD TORUSTIK
Uus isevoolne kanalisatsioonitorustik on projekteeritud PVC De160 mm (standard EN 1401) muhvtorudest. Torude rõngasjäikusklass peab olema SN8.
Surveline kanalisatsioon on projekteeritud PE De110 ja De63 PN10 torudest.
Torustiku asukohta saab vaadata asendiplaani joonistel VK-4-01 kuni VK-4-04.
Ühiskanalisatsiooni torustik rajatakse avalikule maale ja erakinnistutele. Torustike koridorile on seatud isiklikkasutusõigus või sundvaldus
Kanalisatsioonitorustik rajatakse min kalletega De160 - 6 mm/m hälbega 0,2 %.
Vastavalt standardile EVS 484:2013 valmis ehitatud torustikel lubatakse järgmisi kõrvalekaldeid projektist, kui need ei kahjusta konstruktsiooni toimivust või torustiku harude ehitamist:
• Mis tahes projekteeritud punkti (kaev, trassi telje punkt) horisontaalpinnal 200 mm;
• Isevoolne kanalisatsioonitorustik peab kaevus kaevu kulgema sirgelt, lubatud kõrvalekalle horisontaaltasapinnal on 1/300 kaevuvahe kohta;
• Isevoolsele kanalisatsiooni peatorule lubatakse alltoodud tabelis olevaid kõrvalekaldeid kõrguste ja langude osas eeldusel, et torustikku ei jää vett, kaevu suubuv toru ei jää väljavast torust allapoole, lang kaevude vahe kohta on > 0. Ei kalle ega kõrgus või erineda lubatud väärtusest ka siis, kui üks neist täidab ette antud täpsusnõudeid.
Tabel 1. Peatorustiku paigaldamise täpsusnõuded
Projekteeritud torustiku kalle (%ₒ)
Maksimaalne kalde kõrvalekalle (%ₒ)
Maksimaalne kõrguse kõrvalekalle (mm)
> 5
1,5
50
3 - 5
1,0
30
< 3
1,0
20
Kinnisel meetodil paigaldatava isevoolse torustiku korral tuleb kalde jäämist nõutud täpsuse vahemikku tõestada kaldemõõdikuga kaamera raportiga.
Kui toru rajamissügavus on üle 1,0 m, siis torustik tuleb soojustada (nt. STYROFOAM SLN-A-250 - 10cm).
Maanteega ristumisel torustik tuleb ehitada kinnisel meetodil ning torule on ette nähtud PE hülsid vastavalt toru läbimõõdule.
Kanalisatsioonitoru kohale piki toru telge 0,3 - 0,4 m kõrgusele paigaldada vähemalt 100 mm laiune pruun märkelint kirjaga “KANAL”.
2.2.4 MAJAÜHENDUSED
Igale projekti piirkonna kinnistule tuleb rajada nõuetele vastav liitumispunkt kuni 1m kaugusele kinnistu piirist liitumispunkt.
Kanalisatsioonitorule paigaldatakse kontrollkolmik De200/160 mm (sirge toru puhul) või De400/315 mm (astme või pöörangu puhul) kaev.
De200/160 kolmiku kasutades kinnistult suubuv toru on lubatud ühendada ainult kontrolltoru põhja.
Kinnistutele milledele jääb tänava torustikul asuv kaev kuni 2m kaugusele eraldi liitumiskaevu ei rajata. Liitumiskaevuks jääb tänavakaev.
Survetorustiku liitumispunktiks rajatakse kinnistupiirile maakraan DN50
3.2.5 PUMPLAD
Käesolevas töös on projekteeritud kaks reoveepumplat.
Pumplate lahendused on toodud eraldi tööjoonistel
Pumplasse paigaldatakse kaks sukelreoveepumpa koos põhjaliitmike ja juhtsiinidega. Pumbad peavad olema ettenähtud reovee pumpamiseks ning võimaldama vähemalt 80 mm suuruste tahkete osakeste pumpamist. Pumbad peavad olema varustatud niiskus- ning ülekuumenemisanduritega ja elektri- ning automaatikasüsteem vastavate kaitseseadmetega.
Pumbad peavad normaalses töörežiimis taluma vähemalt kümmet sisse- väljalülitust tunnis ja peavad olema varustatud tihendi lekke anduriga. Kõik paigaldatavad pumbad peavad olema toodetud ühe firma poolt.
Pumpade survetorudele on ette nähtud siibrid ja tagasilöögiklapid ning magnetiline induktsiooni kulumõõtja.
Sisenevale isevoolsele torule tuleb paigaldada samuti siiber, spindel tuuakse maapinnale.
Pumplasisene teenindusplatvorm peab katma kogu pumpla ristlõike, va. torud ja pumba juhtsiinid.
Kõik pumplasisesed torustikud peavad olema happekindlast roostevabast terasest (AISI 316). Metallkonstruktsioonid (platvormid, redelid, pumba juhtsiinid jne) ning kinnitusvahendid pumpla sees peavad olema happekindlast roostevabast terasest (AISI 316). Siibrid ja tagasilöögiklapid peavad olema temperamalmist ning kaetud epoksiidkattega. Siibri kiil peab olema kaetud EPDM kummiga ning spindel peab olema roostevabast terasest.
Pumpade tööle rakendamine on automatiseeritud reovee nivoo järgi pumplas, ette on nähtud vee tasapinnaandur ja avariiandurid.
Pumplatele tuleb rajada juurdepääsutee ja teenindusplats.
Pumpla tuleb paigaldada vastavalt tootja juhenditele.
Enne pumpla ja pumpade tellimist koostada tootejoonis ning kooskõlastada see vee-ettevõttega. Pumpla elekter ja automaatika lahendatakse eraldi projektiga
3.3 MATERJAL
3.3.1 TORUD
Projekteeritud reoveekanalisatsiooni torustik paigaldatakse PVC kanalisatsioonitorudest SN8 läbimõõduga De160 mm.
Survekanalisatsioon on projekteeritud PE PN 10 De90 ja De110 survetorust. PE-torud ja -liitmikud peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile.
Isevoolsete torustike ehitamiseks tuleb kasutad standardile EN1401-1 või temaga vähemalt võrdsele standardile vastavaid torusid. Kõikidel torudel peavad olema standardile vastavad märgistused.
Torustike ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki.
Kõik ühendused muudest materjalidest torustikega tuleb teha sobivaid liitmikke ja üleminekuid kasutades.
3.3.2 KAEVUD
Projekteeritud reoveekanalisatsiooni kontrollkaevudena kasutatakse plastist teleskoopseid kanalisatsiooni kontrollkaeve Ø400/315 mm ja Ø560/500mm.
De200/160mm kontrolltorusid võib kasutada liitumispunktidena. Kinnistult suubuv toru on lubatud ühendada ainult kontrolltoru põhja.
Pinnasele toetuv kaevu põhi peab olema sile. Uute ühenduste tegemine plastkaevu on lubatud ainult spetsiaalse sadula abil või uue keevitatava sisendina. Kaevud peavad olema veetihedad. Kanalisatsioonikaevu põhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega. Kõik ühendustoru liited kaevudesse peavad olema tehases paigaldatud. Kaevu tõusutoru rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2. Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust.
Projektiga on lubatud kasutada keeviskaeve.
Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi, tihendita ja eeltöödeldud kontaktpindadega mittekolksuvaid kaevuluuke. Kiviparketi korral kasutada mitteujuvaid luuke. Kaevuluugid peavad vastama standardile EVS-EN 124-6:2015. Liikluspiirkonnas asuvate kaevude kaante tugevus peab vastama klassile D400 (kandejõud 400 kN), väljaspool liikluspiirkonda võib kasutada kandejõuga 250 kN klassi.
3.3.2 TORUDE KÄSITLEMINE, TRANSPORT JA LADUSTAMINE
Väljavõte RIL 77-2013 „Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ punkt 2.4:
Torusid tuleb käsitleda ettevaatlikult. Kukkumisel või loopimisel võivad need viga saada. Tuleb hoiduda toru või torurulli lohistamisest mööda maad, sest toru välispind võib ohtlikult kriimustada.
Torude transportimisel ja ladustamisel tuleb jälgida, et neile ei jääks püsivat painet, mille raadius jääb alla tabelis 3 antud väärtuse. Muhviga torude ladustamisel tuleb jälgida, et muhvid ei jääks koormuse alla. Veetorude otsad peavad olema veo ja ladustamise ajal kaitstud.
Torude paigutamisel jälgida, et seda ei painutaks muhvi kohast. Survetoru ei tohi painutada kohast, kuhu hiljem tehakse liiteid/ühendusi.
Torusid transporditakse sirgel alusel, millel ei tohi alla teravaid servi või toru kahjustada võivaid esemeid. Torude nihkumist veo ajal saab takistada näiteks võrguga. Erinevate mõõtmetega torude vedamisel pakitakse kõige alla raskemaid torud. Kui torusid veetakse üksteise sees, tuleb peenemad torud enne maha laadida ja eraldi virna laduda.
Mehaaniliste tõstevahendite kasutamisel peavad varustus ja tõstetropid olema sellised, mis torusid ei vigasta.
Pikaajalisel ladustamisel peab torude hoiukoht olema tasane. Soovitav on jätta tarud transpordipakendisse. Samuti on mõttekas kaitsta torud päikese valguse eest.
Kui torud virnastatakse, et tohi virna kõrgus ületada tabelis 2 antud väärtusi.
Toruliitmikke transporditakse ja ladustatakse vastavalt tootja juhistele.
Temperatuuri langemisel väheneb plasttoru löögikindlus. Kui torusid on tarvis transportida temperatuuril alla -15 ˚C, tuleb järgida tootega kaasa antud erijuhendit.
Tabel 2. Lahtiselt ladustatud plasttorude virna suurim lubatud kõrgus, m
Toru materjal
Isevoolsele torustikule
Survetorustikule

SN 4
SN 8
SN 16
PN 4
PN 6 … PN 20
PE
2,8
2,8
3,0
2,8
3
PP
2,8
2,8
3,0
-
-
PVC
2,6
2,6
3,0
-
3
Tabel 3. Termoplastist torude lubatud painderaadiusi
Toru materjal
Vähim lubatud painderaadius paigaldamisel
PCV
PE 80
Elastne
Jäik
PE 100
PP
300 x de

40 x de
50 x de
50 x de
100 x de
Plasttoru lubatud painderaadius oleneb ka temperatuurist. Kui toru on tarvis painutada temperatuuril alla -15 ˚C, tuleb järgida toote eriijuhendit.
Muhviga torul võib paindemuutus muhvi kohas olla maksimaalselt 1˚.
Tarvikute seisukorda kontrollib ehitaja ning järelevalve. Vigased tarvikud tuleb koheselt teist materjalidest eraldada ning utiliseerida.’

4. PAIGALDUSNÕUDED
Paigaldamisel arvestada tootja firma poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi.
Torustik paigaldatakse vastavalt RIL 77-2013 „Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetele.
Arvestades geoloogilisi olusi, torustik paigaldatakse vastavalt eelpool nimetatud juhendis tootud tabile:
Tabel 5. Torustike soovituslikud rajamisviisid erinavetele pinnastele
Pinnas
Pinnasele rajamine
Vaiadele rajamine

I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII
Kaljupinnas ja mittekõlmuv jämedateraline pinnas
+

Kõlmuv jämedateraline pinnas ja moreen
+

Purdpinnased, kõva möll ja savi
+
+
(+)
(+)
(+)

Pehme möll ja savi
(+)
+
+
+

+
(+)
(+)
Väga pehme möll ja muda ning turvas

(+)
+
+

+
+
Tabeli selgitus:
I – vahetuslt olemasolevale pinnasele (+tasanduskiht, paksusega 0,15 m)
II – pinnaspõhjale (paksus on projektis määratud)
II a – alus kruusas või killustikust
II b – alus kruusast või killustikust + geotekstiil
III – puitrestile
III a – plankrestile
III b – palkrestile
IV – terasprofiilplaat-alusele
V – raudbetoon-alusele
VI – süvastabiliseerimine
VII – vaiadele rajatud palkalusele
VIII – vaiadele rajatud raudbetoon-alusele
Torusid ei tohi paigaldada külmunud pinnasele. Talvetingimustes töötades arvestada torupaigaldaja erijuhenditega. Vaata lähemalt punktid 4.2 ja 4.4.
Muldkeha pinnaste tihendustegurid on valitud vastavalt „Tee projekteerimise normid“ kinnitatud Majandus- ja taristuminister määrusega nr. 106 05.08.2015.
Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks tagatud. Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele.
Lahtisel meetodil ehitatava kanalisatsioonitoru (nii isevoolse kui ka survelise) peale, 0.3 - 0.4m kõrgusele tuleb paigaldada märkelint kirjaga „Kanalisatsioon“.
4.1 TORUSTIKE JA KAEVUDE PAIGALDUS
Kinnistu sees torustikud rajatakse lahtisel meetodil. Survetorud tänava maa-alal rajatakse kinnisel meetodil sundpuurimise teel.
PE-torude ühendamisel tuleb kasutada mehaanilisi surveliitmikke või elektrikeevisühendusi.
Paigaldatud kanalisatsioonitorustikul peab olema ühtlane kalle.
Kaevu ümbruse täide tehakse mittekülmakerkelisest pinnasest ja vähemalt 0,3 m laiuselt. Tera mõõtmed on samad kui sama läbimõõduga plastiktoru puhul. Täide pannakse labidaga kaevu ümber ning tihendatakse ca 50 cm kihtide kaupa. Jälgida tuleb pidevalt kaevu vertikaalsust. Tõusutoru (kaevukorpuse) kõrgus on sobiv siis, kui ülaserv on 30 - 50 cm kaugusel lõplikust maapinnast.
PE-kaev lühendatakse kaevu korpusest osa maha lõigates. Ülemisse otsa paigaldatakse poltidega kinnitatav teleskooprõngas koos tihenditega.
Kui PE-kaev on liiga lühike, siis lisatakse pikem teleskooptoru.
4.2 KAEVIK
Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius peab olema vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Põhjendamatult laia kaeviku tegemist tuleb vältida, sest sellisel juhul võib algtäite horisontaaltugi andev mõju plasttorule väheneda.
Kaeviku sügavust määrates peab arvestama, et torustiku alla mahuks vähemalt 150 mm paksune tasanduskiht.
Kaeviku nõlvus ja toestamisvajadus määratakse vastavalt vajadusele ja tööohutusnõuetele. Toestamisvajadust määrates peab arvestama pinnase kandevõimet, pinnasevee taset, kaevesügavust, aastaaega, paigaldamistööde kestvust, liiklust kaeviku vahetus läheduses, valli tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju. Töövõtja kindlustab kaevised määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise.
Kogu väljakaevatud pinnas, mida kasutatakse tagasitäiteks või muuks otstarbeks, tuleb ladustada kaeviku vahetus läheduses nii, et see ei takistaks järgnevate tööde tegemist.
Kaevik teha nõlvade püsivuse parandamiseks kalletega. Nõrkades pinnastes tuleb kaeviku põhi kaevata käsitsi või väiksema mehhanismiga, et vältida aluspinnase rikkumist ning ebaühtlase paksusega aluse kujunemist. Töötamisel allpool pinnasevee taset kaevikust eemaldatakse vesi.
Torude kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 400 mm. Torude omavaheline kaugus on vastavalt EVS 843:2016.
Tabel 6. Torude omavaheline kaugus rööpkuulgemisel
Tehnovõrgu liik
Kaugus (puhas vahe) horisontaalsuunas tehnovõrkude välispindade vahel (m)

Veetoru ja survekanalisatsioonini
Isevoolse kanalisatsioonini
Gaasitoru survega (bar)
Gaasitoru survega (bar)
Elektri-kaablini
Side-kaablini
Kaugkütte toruni
Kanali, tehnovõrgu tunnelini

≤5
5 kuni 16

Veetoru ja survekanalisatsioon
0,2
0,2*
0,5
0,5
1
0,5
1
1,5
Isevoolne kanalisatsioon
0,2*
0,4
1
1,5
1
0,5
1
1
* Veetoru välispinna ja isevoolse kanalisatsioonikaevu seina vaheline kaugus peab olema min 0,1 m.
Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdajate ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigutatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja antud juhisele. Kui kaevamistöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks.
Varem paigaldatud kaablite, kõrgepingeliinide, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende ehitiste omaniku juhendite kohaselt.
Kaableid peab enne ekskavaatoriga kaevamist vajalikes kohtades käsitsi välja kaevama, et näha kaablite kulgemise suunda ja sügavust. Ekskavaatoriga kaevamine ei või ilma eelpool mainitud meetmete kasutamist ulatuda lähemale kui 2m märgistatud kaablitele.
Talvetingimuses ehitamine eeldab kaablite ja torude läheduses kaevamist külmunud pinnase sulatamisega.
Kaeviku lahti hoidmise aeg peab olema nii lühike, kui võimalik. Kaevik tuleb kaevata vahetult enne toru paigaldamist ja tagasitäide tuleb teha sama tööpäeva lõpuks, jättes vaid kuni 10m pikkuse kaeviku lõigu toru otsa juures avatuks. Tagasitäiteta toru tuleb kaitsta kukkuvate kivide ja muude võimalike kahjustuste eest.
Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust. Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne tasanduskihi tegemist. Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusesse kui ka sügavusse. Valmis kaevatud kaevikust eemaldatakse lahtised kivid.
4.3 TASANDUSKIHT
Antud kihi abil antakse torule õige kalle ja paigaldussügavus. Kaeviku põhja tehakse tasanduskiht, mille kõrgus toru põhjast mõõdetuna on vähemalt 150 mm. Projekti kohaselt on ette nähtud teha tasanduskiht liivast või peenkillustikust (fr.4-16). Juhul kui aluskihi peale paigaldatakse erinevaid torusid, siis peab valitud aluskihi materjal vastama kõikide torude osas mainitud nõuetele.
Tasanduskiht tuleb tihendada mehhanismidega vastavalt skeemile.
4.4 TORUSTIKE PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE
Torustikud paigaldada vastavalt asendiplaanile.
Toru ja kaeviku seina vahe peab olema vähemalt 0,4 m. Torude ristumisel tuleb jälgida, et torude vaheline vertikaalne kaugus oleks vähemalt 5cm vastavalt EVS 843:2016. Vajadusel saab muuta survetorustiku kõrguseid.
Algtäide
Kaeviku algtäide peab koosnema liivast, killustikust või kivipurust.
Täitematerjal ei tohi kahjustada torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Läbikülmunud täitematerjali ei tohi kasutada.
Enne täitmist kontrollitakse, et torud on terved ja projektikohaselt paigaldatud. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäidet paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude alla ja külgedele nii, et torude kõrgus ei muutuks. Esimene täitekiht tehakse kõige rohkem toru poole kõrguseni.
Plastiktoru külgedele tehtav algtäide ehitatakse ja tihendatakse homogeensete kihtidena ka toru pikisuunas. Plastiktoru peale tulevaid täitemasse võib tihendada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0,3 m paksune liivakiht.
Väljaspool üldkasutatavaid teid võib algtäidet teha ilma tihendamata. Plastmassist torudele, mis kuuluvad surveklassi PN 10 jäetakse algtäide väljaspool üldkasutatavaid teid tihendamata.
Algtäidise tiheduse kontrolli tehakse 50m vahemaadega kuid mitte vähem kui üks mõõtmine töö objektilt. Juhul kui mõõtmisi tehakse nõutust rohkem, peavad mõõtmiste keskmised väärtused vastama tiheduse nõuetele.
Lõpptäide
Lõplik täitmine tehakse tihendamiseks sobiliku mineraalse pinnasega.
Sobiliku mineraalse pinnase all mõeldakse kas looduskilu või kvartsliiva, mille omadused on:
• Tera suurus on 0/16
• Terastikulise koostise toleratsikategooria GA85
• Ehitatava muldkeha filtratsioonimoodul aktiivtsoonis (katte pinnast kuni 1,5 m sügavuseni) peab olema vähemalt 0,5 m/ööp
• Niiskuspaikkonnas filtratsioonimoodul vähemalt 2 m/ööp, dreenkihi paksus vähemalt 30 cm.
Täpsemad normid on kirjeldatud standardis EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioonid
Tellijaga põhjalikult konsulteerides on kokku lepitud, et teede all kasutatakse juurdeveetud mineraalset pinnast. Haljasalal kasutatakse võimalusel olemasolevat pinnast vastavalt RIL 77-2013 punktile 4.7 Lõpptäide:
Liikluspiirkonnas peab lõpptäide olema tihendatav. Kui välja kaevatud pinnasmaterjal tiheneb hästi, võib kasutada seda. Muudel juhtudel tuuakse tagasitäite samade külmumisomadustega materjali mujalt. Pealistarindi kihis peab viimane tagasitäide olema siiski samast materjalist kui ümbritsev.
Toru pealt mõõdetuna ühe meetri paksuses lõpptäite kihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive või kamakaid. Lõpptäite materjalis olev kivi oi tohi jääda torule lähemale kui tema läbimõõt. Kivi suurim lubatud läbimõõt lõpptäite ülakihis on 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Et täitesse ei jääks tühimikke, peab materjal koosnema erineva suurusega teradest.
Lõpptäide tehakse mineraalsest tihendatavast liivapinnasest kihtide kaupa. Kihi paksus on 500 mm. Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav ja ta tuleb tihendada vastavalt ristlõike skeemil näidatule (VK-7-01). Kui kaevik asub haljasalal vahetult liikluspiirkonna kõrval, tuleb lõpptäide tihendada samuti nagu liiklusalal.
Liikluspiirkonnast väljaspool kasutatakse lõpptäiteks harilikult väljakaevatud pinnast. Maksimaalne terasuurus on sama mis liiklustsoonis.
Kui projektis pole ette nähtud teisiti, tuleb liiklustsoonis lõpptäide tihendada mehaaniliselt astmeni 90% või vastavalt teekatte konstruktsioonile.
Väljaspool liiklustsooni võib lõpptäite jätta tihendamata või tihendada kohalikele oludele vastava tiheduseni. Kaeviku peab täitma sellise kõrguseni, et hiljem vajuks tihenenud täide projektis ette nähtud või ümbritseva maapinna tasandini.
Täiesti tihendamata võib jätta lõpptäite juhul kui tegemist on tühermaaga vms., millele kinnistu omanik ei esita nõudmisi ja millele ei rajata haljastust.
Külma ilmaga tuleb kindlasti enne tagasitäite tegemist eemaldada kaevikust lumi, jää ja külmunud pinnas. Tagasitäitepinnas ei tohi samuti sisaldada eelpool nimetatut. Talve tingimustes on ainus tagasitäite materjal, mis selleks sobib, kuiv liiv.
4.5 KÜLMUMISKAITSE, SOOJUSISOLATSIOON
Survetorustiku rajamissügavus on 1,8 m planeeritavast maapinnast.
Kanalisatsioonitorustike rajamissügavus on üldjuhul piisav vältimaks torustiku külmumist ja torustik on kaitstud mehaaniliste ja dünaamiliste vigastuste eest. Juhul kui kanalisatsioonitorustiku peale jääva täite paksus on väiksem kui 1,0 m, tuleb torustik nendes lõikudes soojustada.
4.6 MAHUTITE JA PUMPLATE PAIGALDUS
Mahuti (pumpla) paigaldamine peab olema teostatud vastavalt standardile EN 976-2 ning tootja firma paigaldusjuhendile.
Mahuti ankurdamise vajaduse määramine on mahuti omaniku või paigaldusfirma esindaja ülesanne. Ankurdamise ülesanne on kindlustada mahuti fikseeritud asend maa all ja takistada tema pinnale kerkimine vees tekkiva üleslükkejõu tagajärjel.
Antud projektis projekteeritud pumpla tuleb ankurdada raudbetoonplaadile. Plaat tuleb hankida koos pumplaga komplektis.
4.7 KINNISEL MEETODIL TORUDE RAJAMINE
Kinnisel meetodil rajatav torustik rajatakse sundpuurimise teel. Antud meetodit kasutatakse üksikute (või kaks survetoru korraga) survetorude rajamise puhul ning maantee aluste lõikude ehitamisel.
Asendiplaanile ning katete taastamise plaanil on vastavad lõigud koos planeeritavate kaevikute asukohtadega märgitud.
4.8 RAJATISTE LIKVIDEERIMINE
4.8.1 TORUSTIK JA KAEVUD
Mahajäänud torustik ja kaevud tuleb likvideerida järgnevalt:
• Tööst välja jäävad torustikulõigud tuleb kas välja kaevata või injekteerida vahtbetooniga (teede alused lõigud täispikkuses, haljasalal ainult otsad).
• Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb injekteerida vahtbetooniga.
• Kaevudes tuleb tööst väljalülitatud toruotsad sulgeda veetihedalt betooniga. Torustike tööst kõrvaldamisel peab säilima vee- ja kanalisatsiooniteenus olemasolevatel ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni klientidel.
• Kaevude likvideerimisel eemaldatakse kaevu lagi kuni 1,5 m sügavuseni ja alaosa täidetakse pinnasega, mis tihendatakse tänavakonstruktsioonide jaoks määratletud tiheduseni. Enne kaevu alaosa pinnasega täitmist suletakse kaevudes asuvad kanalisatsioonitorustikud hermeetiliste korkidega või betoneeritakse.
• Lammutustöödel tekkivad materjalid tuleb üle anda Strantum OÜ esindajale, kui ei lepita kokku teisiti.
• Likvideeritud rajatise alune pind tasandatakse ja heakorrastatakse. Maapind likvideeritud rajatise kohal jääb samale tasapinnale ümbritseva maapinnaga.
4.9 OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTE ARVESTAMINE
Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel.
Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomule tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms. kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal.
Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad veetorustikud, survekanalisatsiooni torustikud). Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest.
Tööde käigus likvideeritud või kahjustatud geodeetilise võrgu punktid tuleb peale tööde lõpetamist taastada. Taastamisest tulenevad kulud kannab tööde teostaja.
Olemasolevad, säilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb ümber paigaldada olenevalt projekteeritud tee pinna kõrgusest. Tööde teostaja peab arvestama ümberehitusest tulenevate kulutustega.
Olemasolevad läbi kinnistute kulgevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni kinnistute liitumiseni käesoleva projektiga kavandatud torustikega. Peale uute ühenduste kasutuselevõttu tuleb niisugused ühendused sulgeda. Tööde teostaja peab arvestama sulgemisest tulenevate kulutustega.
4.9.1 ÜLDISED NÕUDED TÖÖTAMISEL SIDELIINI JA ELEKTRIKAABLI KAITSEVÖÖNDIS
Töötamine liinirajatiste kaitsevööndis lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel.
Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 2 m kaabeltrassist.
Ristumisel side- ja elektrirajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada ning kaitsta vigastuste eest ja pinnase varisemise eest. Lahtikaevatud trassid tuleb kaitsta mehhaaniliste vigastuste vältimiseks. Kaevamisel tuleb kasutada kilpe ja tugesid, et vältida kommunikatsioonide alla vajumist ja vigastust.
Juhul kui kaevetööd on piki kaabelliini selle kaitsetsoonis vajalikud, siis tuleb esmalt kaablid välja kaevata ja turvata (näiteks üles riputades vm viisil). Vaata lõige VK-4-01, 02, 03 ja 04.
Maandatud sidekaablite väljakaevamisel või teise kommunikatsiooni kaitsetoru lõhkumisel, kaitsta kaabel karbikuga või lahtivõetava PVC toruga TEL-PEH110 ja üles riputada.
Pinnase tihendamine kommunikatsiooni pealt löökmehhanismidega on keelatud, kasutada veemeetodit. Katete taastamisel tagada kaablite normikohane sügavus, kaablitele peab jääma min 0,4m pehmet pinnast.
Enne kaevamistööd täpsustada looduses olemasolevate trasside asukohad kasutades kaabliotsijat.
Töötamine raske tehnikaga kaevude peal ja nende ülesõit on keelatud.
4.9.2 ÜLDISED NÕUDED TÖÖTAMISEL ÕHULIINIEDE KAITSEVÖÖNDIS
Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. Õhuliinide all üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud.
4.9.3 ÜLDISED NÕUDED TÖÖTAMISEL RIIGITEE KAITSEVÖÖNDIS
Liiklusväliste tööde tegemiseks riigitee maal tuleb Maanteeametilt taotleda luba. Loa taotlus tuleb esitada vähemalt kümme kalendripäeva enne tööde algust Maanteeametile.
Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.
5. KESKKONNAKAITSE
Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab Ehituse Töövõtja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed (pinnas, betoondetailid, kivid, asfaldijäägid) kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele.
Üleliigne väljakaevatud pinnas viiakse tellijaga ja kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohta.
6. KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE
7.1 ÜLDNÕUDED
Töövõtjale on kohustuslikud kõik Eesti Vabariigis kehtivad ehitamist puudutavad nõuded, nagu seadused, määrused, ministeeriumide otsused samuti tuletõrje-, töökaitse- ja politseiametkondade suunised ja määrused. Eriküsimused peab töövõtja kooskõlastama tellija ja ametivõimudega.
Töövõtja väljastab vajaliku info vastavalt kokkulepitud tööde ajagraafikule ja oma hangete kohale toimetamise aegadele õigeaegselt teistele töövõtjatele, tellijale ja santehniliste tööde järelvalvajale.
Juhul kui töövõtja kasutab seletuskirjas ja joonistes määratud seadmete ja materjalide asemel muid vastavaid seadmeid ja materjale, peavad need oma suuruselt, asukohalt, tööpõhimõttelt ja tehnilistelt karakteristikutelt vastama töövõtu-dokumentides määratud seadmetele ja materjalide.
Nende seadmete ja materjalide valimisele on vajalik tellija ja järelvalvaja kirjalik nõusolek enne kõnealuste seadmete ja materjalide hankimist. Valiku õigsuse eest vastutab vaid töövõtja.
Juhul kui materjali ei ole määratud, valib töövõtja otstarbekohase materjali lähtudes eri seadmetele esitatud nõuetest võttes arvesse näit. transporditavat ainet ja keskkonna tingimusi. Valikut tehes tuleb pöörata tähelepanu eriti teineteisega ühendatud eri materjalide vahelise korrosiooni vältimisele.
Töövõtja on kohustatud kontrollima ehitusplatsil kõik ehitustarindite, seadmete, jm. töövõtuga seonduvad mõõdud. Töövõtja on kohustatud kogu teostamisele kuuluva projektdokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et nendes esinevad võimalikud vastuolud saaks lahendada enne tööde teostamise algust. Kui vastuolud on sellised, mida töövõtja oleks pidanud märkama ja tellijale teatama, ja see põhjustab tööde hilinemise või liigsed kulutused, vastutab selle eest töövõtja.
Ehitustööd tuleb dokumenteerida vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 115 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“.
Peale tööde lõpetamist tuleb anda tellijale täitedokumentatsiooni.
Üleandmisdokumendid
1. Teostusjoonised, nii digitaalsel kujul ja paberkandjal;
2. Ehituspäevikud;
3. Kaetud tööde aktid koos vajalikke lisadega (sõlmede fotod, tiheduse mõõtmised jne);
4. Isevoolsete torustike kaamerauuringud;
5. Survetorude survekatsed;
6. Vee analüüs;
7. Tuletõrjehüdrandi tehnilise sisekorra kontrollimise akt;
8. Kõigi kasutatud materjalide ja seadmete sertifikaadid ja garantiidokumendid;
7.2 KATSETUSED
Veetorustiku surveproov
Veetorustikule teha surveproov vastavalt standardile SFS 3115, EN-805. Proov viiakse läbi vastavalt toru nimirõhule (PN10).
• Surveproovi ei tohi teostada vastu olemasolevat kinnist, toestamata sulgelementi.
• Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks.
• Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse toru nominaalse rõhuni ja lasta torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimise.
• Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. Jälgida, et 30 minuti jooksul rõhk torus ei langeks üle 0,2 bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni.
• Pärast surveproovi teostab ehitaja torustiku läbipesu ja tellib veeproovi teostamist bakterioloogilise analüüsiga.
Analüüsi võtmine ja torustiku desinfitseerimise vajadus
Veeanalüüsi võtmisel lähtuda Eesti Vabariigi standardist EVS-ISO 5667-5 „Vee kvaliteet. Proovivõtt Osa 5: Juhised joogivee proovivõtuks veetöötlusjaamadest ja veevarustuse jaotusvõrkudest“. Juhul, kui veeanalüüsid ei vasta nõuetele, tuleb rajatud torustik desinfitseerida. Desinfitseerimise meetod ning aeg tuleb eelnevalt kokku leppida vee-ettevõttega ning teostada esindaja juuresolekul.
Juhul, kui analüüsitulemused näitavad, et läbipesust ei piisanud, tuleb teostada torustike steriliseerimine ja tellida uus veeanalüüs. Torustike steriliseerimiseks tuleb täita need veega, millele on lisatud steriliseerivat ainet (näiteks naatriumhüpokloritit). Lahuse kontsentratsioon valmistada 0.02 %- ne. Protsessi korrata seni kuni saadakse rahuldavad tulemused.
Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada.
Kui katsetingimused on täidetud ja veeanalüüsi näitajad korras tuleb torustikulõik ühendada
ühisveevärgiga ja täita veega süsteemist kolme tööpäeva jooksul. Vastasel juhul tuleb teostada uus loputus ja võtta uued veeproovid.
Veetorustiku pesemine
Enne pesemist peab torustiku algtäide olema tehtud ja toru toestatud nii, et ta peab vastu pesemisel ja surveproovil tekkivatele koormustele. Pesemiseks kasutatakse olemasoleva veevõrgu vett. Pesemiseks kasutatud vesi juhitakse kanalisatsiooni võrku.
Läbipesu tehakse 10...15 minuti jooksul maksimaalse vooga, sõltuvalt torustiku läbimõõdust ja pikkusest. Visuaalselt hinnatakse, kas väljavoolav vesi on täiesti selge, seejärel võib läbipesemise lõpetada.
Kanalisatsioonitoru kaamerauuring
Toruehituse tööde kvaliteeti kontrollitakse videokaameraga. Kaamera vaatlus tehakse vastavalt standardile EVS-EV 13508-2:2003+A1:2011. Juhinduda tuleb ka RIL-77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist.
Kõigi paigaldatud isevoolsete torustike kohta, tuleb esitada film koos torustiku sisevaatlusraportiga enne asfaltbetoonkatte paigaldamist. Killustikalus aktsepteeritakse teehoiutööde järelevalve poolt pärast kaameravaatluse tulemuste heakskiitmist.
Uuritavale torustikule peab olema tehtud survepesu. Survepesu toimub kaameravaatluse tellija kulul.
Torustikele teostada kaameravaatlus kaldemõõdikuga varustatud kaamera abil ja esitada kalderaport.
Kaameravaatluse ajaks tuleb pealevool torustikku sulgeda. Juhul, kui veetasapind vaadeldavas torus on vaatlust segavalt kõrge, korraldab kaameravaatluse tellija veeärastamise või -tõkestamise. Veeärastamine toimub kaameravaatluse tellija kulul.
Kuna projekteeritud peatrassi kaevud on läbimõõduga De400/315 ja De560/500, siis kaamera ja survepesuautoga liigipääas torudele on tagatud.
Pärast esmasel vaatlusel selgunud puuduste likvideerimist on vajalik teostada korduv kaameravaatlus.
Peale paigaldamist on isevoolsetel plasttorudel lubatud suurim lubatud deformatsioon 12%.
7.4 HOOLDUS
Vaatluskaevud on ettenähtud torustike kontrollimiseks j ahooldamiseks. Kaevuluugid on ettenähtud koormusele kuni 40 tonni.
Vajalik jälgida, et raskemad mehhanismid ei satuks kaevuluukidele vaid liiguksid nendest mööda.
Kaevuteleskoobi kõrguse reguleerimisel tuleb olla eriti tähelepanelik. Teleskoopi kergitades vältida teleskoobi väljumist kaevukorpusest. Teleskoopi madalamaks lastes vältida väljuva toruotsa sulgemist.
Keve paigaldades jälgida, et kaevuluugid oleksid maapinna/tänava pinnaga tasaselt või mõned mm allpool, et vältida tänavahooldmasinate poolt kahjustusi kaevudele.
Vaatluskaeve peab korrapäraselt kontrollima kord aastas. Vooluhulga rohkusest, äärmuslikust ilmastikuoludest või kohalikust trassihaldajast tingituna võib vaatluskaevude kontrolli kordade aev sageneda.
Isevoolsetes reovee- ja sademeveetorustikes voolab vesi gravitatsiooni jõul bibg selleks antakse torustikule sobiv lang vastavalt toru läbimõõdule ja vooluhulgale.
Kui vaatluskaevude või torustikes tekib ummistus, tuleb ummistuste likvideerimiseks kasutada survepesu- ja imimasinaid.
Kaevu luukide avamisel jälgida, et kaevudesse ei satuks suuremõõtelisi esemeis (nt. kivid, asfalditükid jne), mis võiks põhjustada ummistusi.
Tabel 7. Kokkuvõtlik tabel
Välisvõrk
Hooldevaba
Hooldada
Märkus

Vähemalt kord kuus
Vähemalt kord kvartalis
Vähemalt kord poole aasta jooksul
Vähemalt 1 kord aastas

Veetorustik (PE)
X

Siibrid ja maakraanid

X
Keerata jakontrollida vee pidavust
Reoveekanalisatsioonitorustik
X

Ummistumise korral teostada torustike läbipesu
Reoveekanalisatsioonikaevud

X
Ummistumise korral puhastada ja teostada torustike läbipesu
Sadeveekanalisatsioonitorustik
X

Ummistumise korral teostada torustike läbipesu
Sadeveekanalisatsioonikaevud

X
Ummistumise korral puhastada ja teostada torustike läbipesu
7. KATENDITE TAASTAMINE
8.1 ÜLDIST
Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Taastada tuleb miinimum ehituseelne olukord.
Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi.
Asfalt- ja kruuskatte taastamisel kasutatavad materjalid peavad vastama Maanteeameti tehnilistele tingimustele ning järgmistele Eesti projekteerimisstandarditele ja määrustele:
• Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr 101“Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“
• Majandus- ja taristuministri 22.09.2014 määrus nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“
• EVS 843:2016 „Linnatänavad”
• EVS 901-1:2009 TEE-EHITUS Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid
• EVS 901-2:2009 TEE-EHITUS Osa 2: Bituumensideaine
• EVS 901-3:2009 TEE-EHITUS Osa 3: Asfaltsegud
• EVS 901-20:2013 TEE-EHITUS. Katsemeetodid. Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine
• EVS-EN 13242:2006 + A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid
• EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioonid
• „Maanteede projekteerimisnormide ja sellega seotud määruste korrektuur köide II”.
Samuti peab arvestama kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskirjadega (antud juhul Lääne-Harju valla kaevetööde eeskiri).
Enne ehitustööde algust tuleb Töövõtjal esitada ehitusaegne liikluskorralduse projekt, milles on ära toodud vajalikud teede ajutised sulgemised ja kitsendused, ajutised juurdepääsuteed ning kooskõlastada see tee valdajaga ja tiheasustus alal kohaliku omavalitsusega. Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr.90 “Liikluskorralduse nõuded teetöödel”.
Ehitustööde korraldamisel tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite juurdepääs majavaldustele.
Töövõtja kavandab ja paigaldab kaitsepiirded ja muud kaitsekonstruktsioonid, mis on vajalikud tööplatsi piiramiseks ning tööõnnetuste või varaliste kahjude vältimiseks. Töövõtja vastutab tööplatsi korrasoleku eest.
Kõik ehitustööd tuleb teostada vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja nõuetele.
8.2 PROJEKTLAHENDUS
8.2.1 ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS
Sõidutee ülekattekihina on projekteeritud püsikate asfaltbetoonist ja siirdekate killustikust.
Liikluskorraldus projektiga käsitletaval teel jääb endiseks ja käesoleva projekti raames ei käsitleta.
8.2.2 VERTIKAALPLANEERIMINE
Projekteerimisel alal on tasane maapind. Tööde teostamise käigus lähtuda olemasolevatest kõrgusarvudest. Vertikaallahendus tuleb kõrguslikult kokku viia olemasoleva olukorraga kõrgustega.
8.2.3 KATENDITE KONSTRUKTSIOONID
Killustikaluse omadused asfaltkattega sõiduteel rajada vastavalt “Killustikust katendikihtide ehitamise juhend.” (MKM peadirektori käskkiri 30.04.2012 nr 0167) tabelile 1. Väljavõte tabelist on toodud allpool.

Tabel 8. Minimaalsed nõuded täitematerjalide omadustele aluste ehitamisel ridakillustikust või fraktsioneeritud killustikust (sh immutus- ja kiilumiskillustik)
Omadus
AKÜL 15>500 autot/ööp ühekihilised, jalg- ja jalgrattateede ning sõiduteedele mõeldud parklate alused
Standard või katsestandard
Terastikulise koostise kategooria fraktsioneeritud jämetäitematerjalidel
GC80/20
EVS-EN 13242
Purustatud või murenenud terade ja täielikult ümardunud terade sisalduse kategooria
C50/30
EVS-EN 933-5
Petrograafiline kirjeldus
-
EVS-EN 932-3
Purunemiskindluse kategooria
LA35
EVS-EN 1097-2
Külmakindluse kategooria
F4
EVS-EN1367-1
Külmakindlus 1%-lises NaCl lahuses
PN
EVS-EN1367-6
Plaatsusteguri kategooria
FL35
EVS-EN 933-3
Peenosiste sisalduse kategooria
f4
EVS-EN 933-1
Taastamise tüüpristlõiked on toodud joonisel VK-4-01-2.
Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peab teel või selle osal olema liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded. Juhul, kui teekatet ei ole võimalik koheselt lõplikult taastada, siis tuleb 48 tunni jooksul rajada ajutine teekate:
- I ja II kategooria tänavatel asfaldi freespurust või talveperioodil külmast asfaldist;
- ülejäänud tänavatel killustikust fr 16...32 mm.
8.2.4 TAASTAMISE MAHTUDE MÄÄRAMINE
Taastamine tuleb teostada vastavalt katete taastamise plaanile VK-4-01-2. Taastada tuleb kogu rikutud ala.
Teekatete taastamisel peab töövõtja järgima Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määrust nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded.“ Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates tänavalõigu (s.t. tänava järjestikuste ristmike vaheline lõik) tagasitäite lõpule viimisest. Lääne-Harju Vallavalitsusel on õigus sõlmida töövõtjaga kirjalikke kokkuleppeid taastatava teekatendi ulatuse ning tüübi osas. Kui taastamisele ei kuulu kogu tee laius, siis enne tee killustikaluse tegemist tuleb Töövõtjal teekatte serv lahti lõigata nii, et see jääks kaeviku servast vähemalt 1,0 m kaugusele. Serv lõigatakse sirgeks ühtse sirgjoonena paralleelselt tee teljega või risti tehtud kaevetöö korral risti tee teljega. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi. Lõigatud servas võib olla astmeid (tingituna kaeviku laiuse erinevusest), kuid mitte tihedamalt kui iga 25 m tagant. Kaevuluugid ning kaped tuleb asfalteerimisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale ning sama kaldega.
Kruus-, killustik- ja freespurukattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate esialgses seisukorras või paremas seisukorras. Kasutada tuleb sellist kruusa, mis piisavalt tiheneb, kuid samas piisavalt dreenib, vihmase ilmaga ei tohi teele moodustuda vedela pori kihti. Killustik- või freespurukattega teed taastada vastavalt tee omaniku nõuetele. Kaevuluugid ning kaped tuleb kruus-, killustik- ja freespurukatte taastamisel peita katte alla10 – 20 cm teepinnast madalamale vältimaks nende purunemist katte hooldusel. Täpsed juhised annab selleks tellija. Kruus-, killustik- ja freespuru kattega teedele paigaldatavate teleskoopide pikkused peavad olema sellised, et katte asendamisel asfaltkattega oleks kaevuluugid võimalik tõsta kattega ühele tasapinnale, kusjuures teleskoop peab jääma kaevukehasse vähemalt 15 cm ulatuses. Haljastuse taastamisel tuleb kasvupinnas laotada haljastatavale alale ning külvata peale tellija poolt heakskiidetud muruseeme (külvinorm 20...30 g/m2) või paigaldada mätastus. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 10 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele. Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka kastmine, samuti kõikide kuivanud või kahjustatud muruosade asendamist, kui see on tööde üleandmiseks vajalik. Kaevuluugid ja kaped tuleb haljasalal paigaldada ümbritsevast maapinnaga samale kõrgusele. Maapind tuleb planeerida kaevuluukide ja kapede ümber siledaks.
Kaevetöödele järgneval tee katendi taastamisel peab olema tagatud tee katendi ja muldkeha püsivus.
Teekatted taastada vastavalt Lääne-Harju valla kaevetööde eeskirjale. Juhul, kui üles on kaevatud enam kui 50 % teekatte laiusest, tuleb paigaldada uus teekate kogu tee laiuses.
Tee katend taastatakse vastavalt taastatavatele kihipaksustele kihtide kaupa, astmeliselt. Iga järgnev katendi kiht peab olema ülekattega alumise suhtes vähemalt 30 cm.
Sõidutee suhtes risti või diagonaalis tehtava kaevetöö korral taastatakse asfaltkatte pealmine kiht asfaldilaoturi või samaväärse tehnoloogiaga ning pikivuuk ei tohi paikneda sõidujäljes. Alla viie aasta vanuse katte pealmine kiht taastatakse kogu sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid on tehtud.
Piki sõiduteed tehtava kaevetöö korral taastatakse asfaltkatte pealmine kiht asfaldilaoturi või samaväärse tehnoloogiaga ning pikivuuk ei tohi paikneda sõidujäljes. Alla viie aasta vanuse asfaltkatte pealmine kiht taastatakse kogu sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid on tehtud.
Likvideeritava kaevu koht asfaldil taastatakse vähemalt 0,5 meetri ulatuses ning pikivuuk ei tohi paikneda sõidujäljes. Pikivuugi asukoht viiakse sõiduraja keskele või sõiduraja piirile. Asfaltkatete taastamisel on lubatud kasutada ringfreesimist.
Juhul kui tee taastamisel rikutakse äärekivi, siis tuleb paigaldada uus äärekivi vähemalt samaväärsest materjalist.
Kõnniteega ja jalg- ja jalgrattateega (edaspidi kõnnitee) risti või diagonaalis tehtavate kaevetööde korral taastatakse asfaltkatte pealmine kiht risti kõnniteega kogu kõnnitee laiuses, kui asfaltkatte taastamine on vajalik üle poole kõnnitee laiusest.
Looduskivisillutised ja tehiskivisillutised taastatakse vähemalt ühe meetri laiuselt üle kaeviku serva.
Taastamise piirid ja katete taastamisel kasutatavad materjale tuleb töövõtjal kooskõlastada enne tööde alustamist tee omaniku ja teedejärelevalvega.
8.3 TÖÖDE KIRJELDUS
8.3.1 ASFALTKATTE EEMALDAMINE
Enne kaevetöid asfalt tuleb asfaldisaagiga lõigata eeldatava kaeviku laiuselt piirid ning alles siis võib kaevamisega alustada. Lahti freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud.
Pinnase varingud säilitatava asfaltkatte alt või lõikeserva vigastused tingivad taastada suuremat ala.
8.3.2 KRUUSKATTE EEMALDAMINE
Kruuskattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud kaeviku
rajamiseks.
8.3.3 KASVUPINNASE EEMALDAMINE
Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada
eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel.
8.3.4 KILLUSTIKALUSE EHITUS
Killustikalus aktsepteeritakse teehoiutööde järelevalve poolt pärast kaameravaatluse tulemuste heakskiitmist.
Killustikalus ehitada fraktsioon 4-32 kiullustikust 20cm tüseduse kihina.
Kihi paksus ei tohi erineda üle 10%. Pilu 5m lati all ei tohi olla üle 8mm, 5% mõõtmistulemustest võib pilu olla 15 mm. Põikkalle võib erineda projekteeritust 0,5%.
Pinna kõrgus võib erineda 20 mm.
Aluse tihendamise kvaliteeti kontrollida 10-13 t rulli kontrollkäikudega. Seejuures ei tohi alusele jääda jälge, valtsi ees ei tohi tekkida lainet.
8.4 REOVEEPUMPLA TEENINDUSTEE
Vastavalt Tellija Tingimustes toodud juhistele, reoveepumpla teenindusplats ja juurdepääsutee tuleb rajada freespurukattega laiusega vähemalt 3,5 m ja teenindusplats.
Tee konstruktsioon:
• Kruuskate ≥ 120 MPa (20 cm)
• Killustikalus 4-32 E ≥140 MPa (20 cm)
• Dreenkiht kvartsliivast Kt=0.98, Kf>2.0 m/ööp (30 cm)
• Lõpptäide: Kt=0.98, liiv K>0,5m/ööp
• Algtäide: kvartsliiv või kruus h = toru De + 30 cm = 16 + 30 = 46 cm, Kf>0.2 m/ööp
• Toru
• Killustikalus klass IV fr 8-16 (isevoolne kanalisatsioon) või kvartsliiv (survetoru) – (15 cm)
• Looduslik pinnas

Koostas: Eero Antons, Ekore OÜ

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/24/19413-1
Registreeritud	12.11.2024
Sünkroonitud	14.11.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid
Toimik	7.1-2/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Ekore OÜ
Saabumis/saatmisviis	Ekore OÜ
Vastutaja	Annika Matson (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Failid

Digiallkirjad

Digiallkirjad