Keskkonnaministri 8. juuni 2022. a määruse nr 26 „Eesti looduse infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine

1

EELNÕU

01.10.2024

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn 2024. a nr

Keskkonnaministri 8. juuni 2022. a

määruse nr 26 „Eesti looduse infosüsteemi

asutamine ja andmekogu pidamise

põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 395 lõike 9 alusel.

§ 1. Keskkonnaministri 8. juuni 2022. a määruse nr 26 „Eesti looduse infosüsteemi

asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine

Keskkonnaministri 8. juuni 2022. a määruses nr 26 „Eesti looduse infosüsteemi asutamine ja

andmekogu pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse sõna „Keskkonnaagentuur“ sõnaga „Kliimaministeerium“;

2) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„4) töötleb andmekogu andmeid;“;

3) paragrahvi 3 lõike 2 punktist 6 jäetakse välja sõnad „ja asjakohasuse“;

4) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) kehtestab andmekogu kasutajatoe korra;“;

5) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse sõna „Kliimaministeerium“ sõnaga „Keskkonnaagentuur“;

6) paragrahvi 4 lõike 2 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„1) töötleb andmekogu andmeid vastutava töötleja juhiste järgi;

2) tagab andmetega seotud kasutajatoe käesoleva määruse § 3 lõike 2 punktis 7 nimetatud

korras;“;

7) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõnad „teise volitatud töötlejaga“ sõnadega „teiste

volitatud töötlejatega“;

8) paragrahvi 4 lõik 3 sissejuhatav lauseosa ning punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

“(3) Keskkonnaagentuur:

1) töötleb andmekogu andmeid vastutava töötleja juhiste järgi;

2) tagab andmetega seotud kasutajatoe § 3 lõike 2 punktis 7 nimetatud korras;“;

9) paragrahvi 4 lõike 4 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„1) töötleb andmekogu andmeid vastutava töötleja juhiste järgi;

2) tagab andmetega seotud kasutajatoe § 3 lõike 2 punktis 7 nimetatud korras;“;

2

10) paragrahvi 4 lõike 5 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„1) töötleb andmekogu andmeid vastutava töötleja juhiste järgi;

2) tagab andmetega seotud kasutajatoe § 3 lõike 2 punktis 7 nimetatud korras;“;

11) paragrahvi 4 lõiget 6 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) töötleb andmekogu andmeid vastutava töötleja juhiste järgi;“;

12) paragrahvi 4 lõike 6 punktist 4 jäetakse välja sõnad „ja koordineerib“;

13) paragrahvi 5 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 7 lõike 4 punktist 1 jäetakse välja sõnad „ning nendele aladele jäävad

karstivormid ja karstijärvikud“;

15) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) karstivormid ja karstijärvikud;“;

16) paragrahvi 7 lõike 4 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:

„9) pinnaveekogum, sh tehisveekogum ja tugevasti muudetud veekogum ning mereala

piirkond;“

17) paragrahvi 7 lõike 4 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt:

„14) valgala;“;

18) paragrahvi 8 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:

„13) ökosüsteemide ulatuse, seisundi ja looduse hüvede andmed.“;

19) paragrahvi 15 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad „tema enda kogutud andmete

ulatuses“;

20) paragrahvi 15 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„2) volitatud töötleja;

3) muu teabevaldaja.“;

21) paragrahvi 15 lõike 1 punktid 4–6 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 16 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „käesoleva määruse §-

des 3 ja 4 sätestatud ülesannete jaotuse järgi“;

23) paragrahvi 16 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) Keskkonnaamet – veehaarde sanitaarkaitseala, hooldusala ja toiteala, reoveekogumisala;“;

24) paragrahvi 16 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja tekstiosad „reoveekogumisala,“ ja „valgala,“;

25) paragrahvi 16 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Andmed loaga määratava puurkaevu ja selle paiknemise kohta esitab Keskkonnaametile

puurija puurimispäeviku andmete koosseisus.“;

26) paragrahvi 18 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Andmekogu kande õigsuse eest vastutab kande teinud andmekogu vastutav või volitatud

töötleja. Kande aluseks olevate andmete õigsuse ja ajakohasuse eest vastutab andmed esitanud

füüsiline või juriidiline isik.“;

3

27) paragrahvi 19 lõikes 6 asendatakse sõnad „rollidele jagatud õiguste alusel“ sõnadega

„õigusaktist tuleneva töötlemisvajaduse ulatuses“;

28) paragrahvi 19 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kasutajaõigused peatatakse õigusaktist tuleneva

töötlemisvajaduse lõppemise korral.“;

29) paragrahvi 19 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2025. aasta 1. aprillil.

Yoko Alender

Kliimaminister Keit Kasemets

Kantsler

1

Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 8. juuni 2022. a määruse nr 26 „Eesti

looduse infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohane määrus (edaspidi eelnõu) kehtestatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

§ 395 lõike 9 alusel.

2022. aasta 8. juunil vastu võetud Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) asutamise ja

andmekogu pidamise põhimäärust muudetakse andmekogu vastutava ja volitatud töötlejate

ning nende ülesannete muutumise tõttu. Eelnõuga täpsustatakse ka andmekogu pidamise korda,

sh andmete andmekogusse esitamist ja andmekogusse kantud andmetele juurdepääsu.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi strateegia, analüüsi ja digiarengu

osakonna nõunik Kätlin Weinzierl (tel 626 2951, [email protected]) ja

Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna projektijuht Marke Teppor (tel 625 9508,

[email protected]) koostöös Kliimaministeeriumi ja selle allasutuste

ekspertidega. Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik

Annemari Vene (tel 55 655 707, [email protected]) ja keeletoimetaja oli

Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist ja 29 punktist.

Paragrahvi 1 punktiga 1 asendatakse § 3 lõikes 1 sõna „Keskkonnaagentuur“ sõnaga

„Kliimaministeerium“, kuna andmekogu vastutavaks töötlejaks on edaspidi

Keskkonnaagentuuri (edaspidi KAUR) asemel Kliimaministeerium. Muudatus on ajendatud

asjaolust, et Kliimaministeerium on tegelik EELISe äriteenuse omanik, kes seab ärieesmärgid

ja teeb strateegilisi otsuseid, sh otsustab EELISe eelarve üle. Kliimaministeerium seab omalt

poolt ootused volitatud töötlejatele, kelle ülesanne on strateegiliste eesmärkide tarbeks andmeid

koguda, hallata jne. Lisaks on senine volitatud töötleja Kliimaministeerium juhtinud

andmekogu arendustöid ja teeb seda ka edaspidi, mis on tegelikult vastutava töötleja ülesanne

(§ 3 lõike 2 punkt 3).

Punktiga 2 muudetakse § 3 lõike 2 punkti 5 nii, et andmete sisestamise, töötlemise ja

avalikustamise asemel vastutav töötleja ainult töötleb andmekogu andmeid. Töötlemise mõiste

hõlmab ka kõiki teisi nimetatud toiminguid. Ka näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste

andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete

kaitse üldmäärus) art 4 punkt 2 sätestab, et „isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende

kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum,

nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine

ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel

kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine,

kustutamine või hävitamine“.

Punktiga 3 jäetakse § 3 lõike 2 punktist 6 välja sõnad „ja asjakohasuse“. Vastutav töötleja ei

saa tagada andmekogusse kantud andmete asjakohasust, kuna andmete õigsuse ja ajakohasuse

2

eest vastutab andmete esitaja. Andmete kättesaadavuse tagamine jääb endiselt vastutava

töötleja ülesandeks.

Punktiga 4 muudetakse § 3 lõike 2 punkti 7 ja sätestatakse, et vastutav töötleja ehk

Kliimaministeerium kehtestab EELISe kasutajatoe korra. Korraga täpsustatakse vastutava ja

volitatud töötlejate kasutajatuge puudutavad ülesanded .

Punktiga 5 asendatakse § 4 lõikes 1 sõna „Kliimaministeerium“ sõnaga „Keskkonnaagentuur“,

kes määratakse senise vastutava töötleja asemel EELISe volitatud töötlejaks. Selgitus on

esitatud punktis 1.

Punktiga 6 muudetakse § 4 lõike 2 punktide 1 ja 2 sõnastust.

Paragrahvi 4 lõike 2 punkti 1 varasema sõnastuse kohaselt sisestab ja töötleb EELISe volitatud

töötleja Keskkonnaamet väga palju erinevaid andmeid, alates kavandatavate kaitstavate alade

andmetest ja lõpetades elupaiga tegevuskavade andmetega. Punktis 1 loetletud andmed aga

dubleerivad suures osas põhimääruse 3. peatüki kohaseid andmekogusse kantavaid andmeid,

mille töötlemise ülesanne EELISes võib asutuste vahel ajas muutuda. Andmete töötlemise

paindlikkuse tagamiseks sätestatakse, et volitatud töötleja töötleb andmekogu andmeid

vastutava töötleja juhise järgi. Juhise koostab Kliimaministeerium.

Paragrahvi 4 lõike 2 punkti muudetakse 2 nii, et volitatud töötleja tagab andmetega seotud

kasutajatoe vastutava töötleja kehtestatud korras.

Punktiga 7 asendatakse § 4 lõike 2 punktis 5 sõnad „teise volitatud töötlejaga“ sõnadega „teiste

volitatud töötlejatega“. Tegemist on tehnilise parandusega, kuna volitatud töötlejaid on mitu.

Punktiga 8 asendatakse § 4 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas sõna „Kliimaministeerium“ sõnaga

„Keskkonnaagentuur“, kuna KAUR määratakse EELISe volitatud töötlejaks.

Paragrahvi 4 lõike 3 punkti 1 muudetakse nii, et volitatud töötleja KAUR töötleb andmekogu

andmeid vastutava töötleja juhiste järgi. Andmete töötlemise ülesanne EELISes võib asutuste

vahel ajas muutuda ja paindlikkuse tagamiseks reguleeritakse andmete töötlemine eraldi

juhises, mille koostab Kliimaministeerium.

Paragrahvi 4 lõike 3 punkti 2 muudetakse nii, et volitatud töötleja tagab andmetega seotud

kasutajatoe vastutava töötleja kehtestatud korras.

Punktiga 9 muudetakse § 4 lõike 4 punkte 1 ja 2.

Paragrahvi 4 lõike 4 punktis 1 sätestatakse, et Riigimetsa Majandamise Keskus volitatud

töötlejana töötleb andmekogu andmeid vastutava töötleja juhise järgi.

Paragrahvi 4 lõike 4 punkti 2 nii, et volitatud töötleja tagab andmetega seotud kasutajatoe

vastutava töötleja kehtestatud korras.

Muudatusi on selgitatud punkti 8 juures.

Punktiga 10 muudetakse § 4 lõike 5 punkt1 1 ja 2.

3

Paragrahvi 4 lõike 5 punkti 1 muudetakse selliselt, et EELISe volitatud töötleja Sihtasutus

Keskkonnainvesteeringute Keskus töötleb andmekogu andmeid vastutava töötleja juhise järgi.

Juhise koostab Kliimaministeerium.

Paragrahvi 4 lõike 5 punkti 2 muudetakse ja sätestatakse, et volitatud töötleja tagab andmetega

seotud kasutajatoe vastutava töötleja kehtestatud korras.

Muudatusi on selgitatud punkti 8 juures.

Punktiga 11 täiendatakse § 4 lõiget 6 punktiga 11, mille kohaselt töötleb volitatud töötleja

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (edaspidi KeMIT) andmekogu andmeid

vastutava töötleja juhise järgi. Kuna ka KeMIT töötleb EELISe andmeid, siis on see säte vaja

lõikesse 6 lisada.

Punktiga 12 jäetakse § 4 lõike 6 punktist 4 välja sõnad „ja koordineerib“, kuna andmekogu

arendustöid juhib ehk koordineerib põhimääruse kohaselt vastutav töötleja.

Kliimaministeeriumi valitsemisala IT-teenuste korralduse raamistiku kohaselt IT-teenuse

omanik ehk KeMIT korraldab IT-teenuse muutmist (arendusprojekte).

Punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks § 5 lõige 3, mis sätestab andmekogusisesed komponendid.

Tegelikkuses selliseid komponente ei arendatud. EELISel on erinevad kasutajaliidesed, mida

võib olla lugematul hulgal.

Punktiga 14 jäetakse § 7 lõike 4 punktist 1 välja karstivormid ja karstijärvikud, mis sätestatakse

eraldi punktiga, et lühendada punkti 1 loetelu.

Punktiga 15 täiendatakse § 7 lõiget 4 punktiga 11 sõnastuses „karstivormid ja karstijärvikud“,

mis varem olid sätestatud sama lõike punktis 1.

Punktiga 16 muudetakse § 7 lõike 4 punkti 9 ja lisatakse lõppu „ning mereala piirkond“.

Mereala piirkond (Eesti merealal) on defineeritud veeseaduse § 72 lõike 6 alusel kehtestatud

keskkonnaministri määruses nr 46 „Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded“. Mereala

piirkondi kui ruumiobjekte kogutakse EELISesse koos pinnaveekogumite andmetega.

Punktis 17 asendatakse § 7 lõike 4 punktis 14 sõna „valgla“ sõnaga „valgala“, mis on korrektne

veeseaduses kasutatav termin.

Punktiga 18 lisatakse § 8 andmekogusse kantavate muude ruumiobjektide ja andmete loetellu

punktina 13 ökosüsteemide ulatuse, seisundi ja looduse hüvede andmed (looduse hüvede

sünonüümid on ökosüsteemiteenused, ökosüsteemide hüved, ökosüsteemide teenused). Eestis

on välja töötatud teaduspõhised metoodikad selliste andmestike loomiseks ja loodud vastavad

ruumiandmekihid, mis on juba ka kasutuses. Andmed ökosüsteemide ulatuse, seisundi ja

hüvede kohta kogutakse EELISesse kui Eesti looduse andmeid koondavasse andmekogusse.

Punktiga 19 jäetakse § 15 lõike 1 punktist 1 välja sõnad „tema enda kogutud andmete ulatuses“,

kuna selline täpsustus ei ole informatiivne ega regulatiivne. Andmekogusse ei esitata andmeid,

mida asutus ise kogunud pole.

Punktiga 20 muudetakse § 15 lõike 1 punkte 2 ja 3. Punkti 2 muudetakse nii, et senise volitatud

töötlejate asutuste tasemel loetelu asemel sätestatakse üldisemalt, et andmete andmekogusse

esitaja on ka volitatud töötleja.

4

Paragrahvi 15 lõike 1 punkti 3 muudetakse ja sätestatakse senisega võrreldes lühemalt ja

konkreetsemalt, et andmete andmekogusse esitaja on ka muu teabevaldaja. Teabevaldaja võib

olla nii füüsiline (nt loodusvaatleja) kui ka juriidiline isik (nt kohaliku omavalitsuse üksus,

ettevõtja).

Punktiga 21 tunnistatakse § 15 lõike 1 punktid 4–6 kehtetuks, kuna nimetatud andmete esitajad

(puurkaevu või -augu puurimistöö teinud isik, loodusvaatleja ja rõngastaja) on nimetatud

punktis 3 kui muu teabevaldaja.

Punktiga 22 jäetakse § 16 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast välja viide käesoleva §-des 3 ja 4

sätestatud ülesannete jaotusele, kuna sellist jaotust määruses edaspidi ei ole.

Punktiga 23 muudetakse § 16 lõike 1 punkti 2 sõnastust ja lisatakse Keskkonnaameti

esitatavate andmete loetellu reoveekogumisala, mis kehtiva põhimääruse kohaselt on

Kliimaministeeriumi esitatavate andmete hulgas. Veeseaduse § 99 lõige 1 sätestab, et

reoveekogumisala moodustamiseks või muutmiseks tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel

esitada Kliimaministeeriumile vabas vormis taotlus. Ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse

ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõus on kavas seda lõiget muuta nii, et taotlus esitatakse

Keskkonnaametile. Samuti muudetakse seaduse eelnõuga reoveekogumisalade kehtestaja –

valdkonna eest vastutava ministri käskkirja asemel kehtestatakse reoveekogumisalad edaspidi

Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga. Seaduse eelnõu vastavate muudatuste

jõustumisajaks on planeeritud 1. aprill 2025. Seaduse eelnõu oli Vabariigi Valitsuse 24.10.2024

istungil ning on esitatud Riigikogule menetlusse võtmiseks.

Punktiga 24 jäetakse § 16 lõike 1 punktist 3 välja tekstiosad „reoveekogumisala,“ ja „valgala,“,

kuna Kliimaministeeriumi esitatavate ruumiobjektide või ruumiobjekti piiriandmete loetelus ei

ole reoveekogumisala (vt eelmist punkti) ja valgala asjakohane. Valgalad määratakse tehnilise

analüüsi tulemusel Keskkonnaagentuuri poolt, kuid neid ei kinnitata, kuna looduses võivad

valgalade piirid ajas niivõrd palju muutuda.

Punktiga 25 muudetakse § 16 lõiget 2. Kehtiva sõnastuse kohaselt esitab andmed loaga

määratava puurkaevu ja selle paiknemise kohta andmekogu vastutavale töötajale kohaliku

omavalitsuse üksus, arvestades §-s 4 sätestatud ülesannete jaotust. Ehitusseadustiku järgi esitab

puurimispäeviku andmed kohaliku omavalitsuse üksuse asemel puurija, ja mitte

Keskkonnaagentuurile, vaid Eesti looduse infosüsteemi (§ 125 lg 2). Keskkonnaministri määrus

nr 43 („Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti /…/“) täpsustab

omakorda, et rajatud puurkaevu või -augu andmed tuleb esitada Keskkonnaametile

elektrooniliselt e-teenuste portaali kaudu või etteantud vormil. Seega esitab puurija puurkaevu

ja selle paiknemise andmed Keskkonnaametile puurimispäeviku andmete koosseisus. Samuti

jäetakse sättest välja viide §-s 4 sätestatud ülesannete jaotusele, kuna sellist jaotust määruses

edaspidi enam ei ole.

Punktiga 26 muudetakse § 18 lõiget 1. Kehtiva sõnastuse kohaselt vastutab andmekogusse

esitatud andmete õigsuse ja ajakohasuse eest andmete esitaja. Uues sõnastuses jagatakse

andmete õigsus kaheks: kande õigsus ja kande aluseks olevate andmete õigsus. Sätestatakse, et

andmekogu kande õigsuse eest vastutab kande teinud andmekogu vastutav või volitatud

töötleja. Kandeid saab andmekogusse teha iga andmete esitaja, kuid kannete õigsust saab tagada

ainult vastutav/volitatud töötleja pärast esitatud andmete kontrollimist (nt loodusvaatluste

puhul). Samuti sätestatakse, et kande aluseks olevate andmete õigsuse ja ajakohasuse eest

vastutab andmed esitanud füüsiline või juriidiline isik.

5

Punktiga 27 asendatakse § 19 lõikes 6 sõnad „rollidele jagatud õiguste alusel“ sõnadega

„õigusaktist tuleneva töötlemisvajaduse ulatuses“. Kasutajaõiguste andmisel ei ole aluseks

rollid, vaid konkreetselt seadusest tulenev töötlemisvajadus.

Punktiga 28 muudetakse § 19 lõike 7 sõnastust. Kehtiva sõnastuse kohaselt peatatakse

kasutajaõigused registreeritud kasutaja töölt lahkumise, kasutuslepingu lõppemise või

kasutajaõiguste lõppemise korral. Uues sõnastuses peatatakse kasutajaõigused õigusaktist

tuleneva töötlemisvajaduse lõppemisel, mis on õigusselgem ja vastab tegelikule praktikale

kasutajaõiguste haldamisel.

Punktiga 29 tunnistatakse § 19 lõige 8 kehtetuks. Kehtiva lõike kohaselt annab vastutav

töötleja andmete töötlemise õiguse andmete esitajale õigusaktides andmete esitajale sätestatud

pädevuse järgi. Tegelikkuses andmete töötlemise õigust andmete esitajale sellistel alustel

(õigusaktides sätestatud pädevuse järgi) ei anta. Lisaks sätestab lõige 8, et andmete esitaja

taotluse alusel võib vastutav töötleja anda pädevale ametiasutusele õiguse anda andmete

töötlemise õigus asutuse piires edasi. Tegelikkuses selliseid taotlusi ei kasutata ja andmete

töötlemise õigust asutuse piires edasi ei anta.

Paragrahviga 2 sätestatakse määruse jõustumise tähtajaks 1. aprill 2025. Ehitusseadustiku,

halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu reoveekogumisalade

moodustamist puudutava muudatuse jõustumisajaks on planeeritud 1. aprill 2025, mis

tähendab, et käesoleva määruse jõustumise aeg ei saa olla varasem. Seaduse eelnõu oli

Vabariigi Valitsuse 24.10.2024 istungil ning on esitatud Riigikogule menetlusse võtmiseks. 1.

aprilliks 2025 on võimalik kehtestada ka andmekogu andmete töötlemise juhis ja kasutajatoe

kord.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud keskkonnateabe direktiiviga 2003/4/EÜ, mis kehtestab üldised nõuded

keskkonnainfo avalikustamisele. Kuigi eelnõus sisalduvad sätted ei võta direktiivi sätteid

otseselt üle, on need suunatud sellele, et tagada direktiivis sätestatud kohustuste täitmine.

Eelnõu on seotud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/2EÜ, millega rajatakse

Euroopa ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE). Eelnõuga ei võeta üle selle direktiivi sätteid,

kuid kuna EELISe andmed on ruumiandmed, tuleb eelnõu rakendamisel arvestada direktiivi ja

ruumiandmete seaduse nõuetega.

4. Määruse mõju

Eelnõukohase määrusega muudetakse EELISe vastutavat ja volitatud töötlejat ning nende

ülesandeid ning täpsustatakse andmekogu pidamise korda, sh andmete andmekogusse esitamist

ja andmekogusse kantud andmetele juurdepääsu.

Määruse muudatustega kaasneb mõningane mõju riigiasutuste töökorraldusele. Kuna määruse

reguleerimisala on piiratud EELISe pidamisega, siis ei ole põhjust eeldada sotsiaalset, sh

demograafilist mõju, mõju majandusele (halduskoormus, infoühiskonna areng), elu- ja

looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele ega regionaalarengule. Määruse mõju ei

ole muudatuste vähese ulatuse tõttu oluline ning muudatused ei ole põhimõttelised. Samuti ei

kaasne negatiivsete kõrvalmõjude riski ega suurene halduskoormus.

Mõju avaldav muudatus: Kliimaministeeriumi määramine andmekogu vastutavaks

töötlejaks

6

Kui varem on EELISe vastutav töötleja olnud KAUR, siis nüüd määratakse vastutavaks

töötlejaks Kliimaministeerium. Muudatus on ajendatud asjaolust, et Kliimaministeerium on

tegelik EELISe äriteenuse omanik, kes seab ärieesmärgid ja teeb strateegilisi otsuseid, sh

otsustab EELISe eelarve üle. Lisaks on senine volitatud töötleja Kliimaministeerium juhtinud

andmekogu arendustöid ja teeb seda ka edaspidi, mis on tegelikult vastutava töötleja ülesanne.

Seetõttu määratakse Kliimaministeerium andmekogu vastutavaks töötlejaks.

Sihtrühm I: EELISe pidamisega seotud ametnikud (otseselt mõjutatud kuni kümme

ametnikku)

Kavandatav muudatus mõjutab peamiselt ametnikke, kes tegelevad EELISe pidamisega. Seotud

riigiasutuste (Kliimaministeerium, KAUR) töökorraldus muutub läbipaistvamaks ja see viiakse

vastavusse sellega, kes on tegelik äriteenuse omanik ja kuidas tegelikkuses EELISt peetakse,

sh arendustöid juhitakse. Ametikohtade arvus muudatusi ei planeerita.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha lisakulutusi ja sellega ei kaasne rahalisi tulusid. Nii

EELISe halduskulu kui ka võimalikud jätkuarendused kaetakse riigieelarvest ja vastavalt

võimalusele välisvahenditest Kliimaministeeriumi valitsemisala eelarve piires.

Määruse rakendamiseks on vajalik Kliimaministeeriumi poolt andmekogu pidamisega seotud

rollidesse ja ülesannetesse puutuva täpsustamine. Kuna andmekogu volitatud töötlejad, keda

need täpsustused puudutavad, on Kliimaministeeriumi valitsemisala asutused, saab need

kehtestada ministri käskkirjaga, mis on koostamisel.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2025. aasta 1. aprillil. Jõustumisaega on põhjendatud § 2 selgitustes.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Andmekaitse

Inspektsioonile.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

14.11.2024 nr 1-4/24/5470

Eesti looduse infosüsteemi asutamise ja andmekogu

pidamise põhimääruse muutmise eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks Eesti looduse infosüsteemi asutamise ja andmekogu pidamise

põhimääruse muutmise eelnõu. Palume kooskõlastust kümne tööpäeva jooksul eelnõu

avaldamisest eelnõude infosüsteemis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Andmekaitse Inspektsioon

Kätlin Weinzierl, 626 2951

[email protected]