Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-3/2384 |
Registreeritud | 14.11.2024 |
Sünkroonitud | 15.11.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 2-3/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium, Kliimaministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium, Kliimaministeerium |
Vastutaja | Karel Lember (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, Strateegiaosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Yoko Alender
Kliimaministeerium
Teie 20.09.2024 nr 1-4/24/4493; KLIM/24-
0950/-1K
Meie 14.11.2024 nr 2-3/2384
Keskkonnatasude seaduse ja maapõueseaduse
muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse
kooskõlastamine
Austatud Yoko Alender
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teeb Keskkonnatasude seaduse ja maapõueseaduse
muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsusele järgnevad märkused:
Väljatöötamiskavatsusest ei selgu, kas strateegiliste maavarade kasutamine on riiklikult
oluline ehk kas riigil on huvi nende kasutusele võtmist soodustada või on eesmärgiks
üksnes võimaldada ettevõtetel maavara kaevandamist ja saada õiglast tulu. Kui riik soovib
strateegilisi maavarasid aktiivselt kasutusele võtta, tuleks vältida olukorda, kus
regulatiivsed nõuded ja kasumlikkuse kriteeriumid muudavad nende kaevandamise
ettevõtete jaoks liiga keeruliseks. Palume lisada VTK-sse riigi strateegilise vaate
maavarade kaevandamisele;
Era- ja munitsipaalmaal oleva maavara kaevandamise kohta mainitakse, et riigitulu
komponendi võrra võiks tasu olla seal väiksem, samas maaomanik kannab ka osa
keskkonnakahjust ehk erisus tasumäärades peaks olema suurem kui lihtsalt riigitulu
komponent. Tulu jagamisel riigi/KOV vahel viidatakse justkui ainsale võimalusele, et tuleb
tasumäära tõsta, samas antud eesmärki saaks täita ka sellega, kui riik annaks suurema tüki
enda tulust ära. Viidatakse, et sellega pole tasu maht KOVile siiski piisav ja on vaja tõsta
ka üldist tasumäära. Lisada raha jaotamise alternatiivid;
Kuigi paaris kohas mainitakse, et peaks arvestama konkurentsiga (eriti Läti), siis pigem
üldjäreldus on see, et tasu läheb hinda ja kasumis ei kaotata eriti, teisalt era- ja
munitsipaalmaal kaevandajate osas on järeldused pigem vastupidised (seal ka kulude kasv
suurem, kuna praegu kaevandamistasu ei maksta). Kui tasumäärad on alles väljatöötamisel,
siis ei ole alust selliseid väiteid esitada ja need tuleks VTKst sel kujul välja võtta;
Eelnõu koostamise algul koostada kaasatavate osapoolte (sh sihtrühmad ja mõjutatud
isikute esindused) kaasamise ja kommunikatsiooni tegevuskava;
Lisada p. 4 (lk 7) seotud strateegiana arengustrateegia Eesti 2035
Viidata koostatavale üleriigilisele planeeringule 2050 ja selle alusuuringutele, samuti
koostatavatele Harju maakonna ning Rapla ja Pärnu maakondade maavarade
teemaplaneeringutele;
Täiendada eesmärgi ja saavutatava olukorra kirjelduses ruumilise planeerimise rolli
2 (3)
kasutuse järgse maakasutuse kokkuleppena ning võimalikud vahekasutused. Täiendada
spetsiifiliste tulemuste loetelus (lk 5) punkti 3 alla joonitud osaga järgmiselt: „ressursi
kasutusse võtmise kavandamise, uuringute läbiviimise ja kaevandamisega ja maa-ala
hilisema kasutusega seotud põhiotsused tehakse terviklikult enne kasutusse andmist“.
Nimetada iseseisva eesmärgina elukeskkonna parendamist piirkonnas ja ettevõtte
panustamise vajadust sellesse. Elanikele peab olema selge, et kaevandusettevõtte tegevus
on parandanud piirkonna elukeskkonda.
Sõnastada eesmärgina soodustada pigem keskkonnahäiringutest hoidumist või nende
vähendamist, mitte tasu maksmist. Häiringu vältimine või vähendamine peab olema
lihtsam või soodsam kui hüvitamine.
Kaaluda ka ümber asustamise ja hüvitamise teemasid, sh asendusväärtuse (vs turuväärtuse)
rakendamist eesmärgiga, et süsteem oleks eelnevalt paigas ja toimiks ning KaHOS jt
regulatsioonid rakenduksid läbipaistvalt, adekvaatselt ja õiglaselt, kui on eesmärk maavara
kasutusele võtta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Lisaadressaadid: Kliimaministeerium
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|