Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiitsministeerium

14.11.2024 nr 1-7/145-6

Kooskõlastuskiri

Olete edastanud Siseministeeriumile kooskõlastamiseks korrakaitseseaduse

väljatöötamisekavatsuse (edaspidi nimetatud VTK). Kuigi VTK on valminud koostöös

Siseministeeriumiga esitame täiendavad ettepanekud ja põhjendused, mida palume arvestada

eelnõu koostamisel.

Meie ettepanekud oleksid järgmised:

Viibimiskeeld

Päästeamet kohaldab riikliku järelevalve käigus viibimiskeeldu vajaduspõhiselt ning vähestel

juhtudel on vajalik ka pikema kui 12 tunnise viibimiskeelu kohaldamine. Näiteks võib

demineerimissündmuse iseloomust tulenevalt esineda vajadus kohaldada viibimiskeeldu, mis

on eelkõige seotud ohutuse tagamisega. Lähtuvalt eelnevast peaks looma võimaluse ka

Päästeametile ja teistele korrakaitseorganitele kohaldada vajadusel pikemat kui 12 tunnist

viibimiskeeldu.

Isikuandmete töötlemine pilti ja heli salvestava jälgimisseadmestikuga

1) Teeme ettepaneku eelnõu koostamisel mitte lähtuda kitsalt konkreetset kaamerat tähistavast

mõistest (nt vormikaamera), vaid kasutada paindlikumat ja üldisemat mõistet, mis hõlmaks nii

mobiilset kui ka statsionaarset seadet.

2) Lisaks palume eelnõu koostamisel selget välja tuua, kas pilti ja heli salvestava seadme all

mõeldakse ainult kaamerat, mis salvestab kõike, mis vaatevälja jääb, või ka teisi tehnoloogilisi

lahendusi.

3) Jälgimisseadmestike kasutamise vajadus on laiemalt ka teistel korrakaitseorganitel. Teeme

ettepaneku luua eelnõu koostamisel kõigile korrakaitseorganitele õigus järelevalves

jälgimisseadmestiku kasutamiseks. Näiteks Päästeametil on soov kasutada enda tegevuses

kiivrikaameraid. Need leiaks kasutust eelkõige menetlustoimingute tegemisel. Samuti aitaks

kiivrikaamerad jäädvustada sündmuse olustikku (nii sündmuskohale jõudmise hetkel kui kogu

sündmuse vältel), mis võib olla oluline tõend hilisema menetluse käigus.

Asja sundkasutusse võtmine

Päästeseaduse § 20 lg 1 kohaselt võib päästetöö juht või demineerimistöö juht võtta vett, liiva,

kruusa ning muid päästetööks või demineerimistööks vajalikke aineid, materjale, seadmeid ja

abivahendeid, kui see on vältimatult vajalik päästetööks või demineerimistööks. Seega on

Päästeametil õigus asja sundkasutusse võtta vaid päästetööks või demineerimistööks. Praktikas

2 (2)

esineb aga vajadus laiemate volituste järgi võtta asja sundkasutusse ka ohu ennetamiseks ja

likvideerimiseks, abi osutamiseks jne.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib hädaolukorra seaduse § 28 alusel eriolukorra juht või

eriolukorra tööde juht otsustada asja sundkasutusse võtmise. See aga eeldab eriolukorra

väljakuulutamist Vabariigi Valitsuse poolt. Samas võib evakuatsiooni läbiviimisel tekkida

vajadus hoone või hoone osa sundkasutusse võtmiseks (näiteks majutuseks) ning eriolukorda ei

ole välja kuulutatud. Palume eelnõu koostamise käigus kaaluda seega erinevaid võimalusi asjade

laiemaks sundkasutusse võtmiseks korrakaitseorganite poolt.

Mehitamata õhusõidukite kasutamine

1) Juhime tähelepanu, et isikuandmete töötlemiseks mehitamata õhusõidukitele (edaspidi MÕS)

paigaldatud jälgimisseadmestiku kasutamist puudutav muudatus ei tohiks mõjutada riigipiiri

valvamise taktikaid ja tegevusi MÕS abil. Riigipiiri valvamisel on oluline, et MÕS kasutamine

oleks ka edaspidiselt võimalik vähemalt piirivööndis politseile pandud ülesannete täitmiseks.

2) Seaduseelnõus tuleks hoiduda MÕS tõrje seadmete liigiti loetlemisest, mis võib edaspidi

takistada uut tüüpi seadmete kasutusele võtmist. Seega tuleks MÕS tõrje seadmete puhul jääda

üldistavaks ja mitte rakendada detailset loetelu.

Koosolekute keelamine

VTK punktis 14 on analüüsitud vajadust täpsustada ehk täiendada koosolekute keelustamise

regulatsiooni. Leiame, et käesolevalt ei ole vajalik vastavaid täpsustusi korrakaitseseaduses teha

ning vajadus mõnda uut alust lisada ei ole.

Täiendavad ettepanekud

1) Teeme täiendavalt ettepaneku korrakaitseseaduse eelnõu koostamisel üle vaadata ka

erinevates seadustes kasutusel olevad terminid: „isikusamasuse tuvastamine“, „isikusamasuse

kontrollimine“ ja „isiku tuvastamine“ . Kuna terminid on erinevalt sisustatud (nt

korrakaitseseaduses ja isikut tõendavate dokumentide seaduses), siis on praktikas tekkinud

probleeme sätete tõlgendamisel.

2) Päästeameti õigus rakendada vahetut sundi on piiratud riikliku järelevalve teostamisega enda

ülesannete raames ning päästemeeskonnal puudub õigus rakendada vahetut sundi näiteks

kiirabisündmusel abi osutades. Teeme ettepaneku kaaluda Päästeametile vahetu sunni

kohaldamise õiguse andmist ka muudes õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister