Siseministri 4. oktoobri 2019. aasta määruse nr 32 „Sisekaitseakadeemia põhimäärus“ muutmine

EELNÕU

08.11.2024

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Siseministri 4. oktoobri 2019. aasta määruse nr 32

„Sisekaitseakadeemia põhimäärus” muutmine

Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 23 lõike 4 alusel.

Siseministri 4. oktoobri 2019. aasta määruses nr 32 „Sisekaitseakadeemia põhimäärus“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Akadeemia eesmärk on arendada siseturvalisuse valdkonda, valmistada ette selle valdkonna

spetsialiste ning korraldada Siseministeeriumi valitsemisala asutuste, välja arvatud

Kaitsepolitseiameti ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse, personali

värbamist ja arendada karjäärisüsteemi.“;

2) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) viib läbi personali värbamise ning karjäärisüsteemi arendamise ja rakendamise tegevusi

vastavalt asutuse ja akadeemia vahelisele kokkuleppele;“;

3) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmiselt:

„Akadeemiliste töötajate, üliõpilaskonna esindajate ja muude rektori nimetatud isikute arvu

määrab rektor.“;

4) paragrahvi 6 lõike 4 viimane lause tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 7 punktid 1 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 7 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) kehtestab õppekulude hüvitamise tingimused ja korra vähemalt neli kuud enne õppeaasta

algust;“;

7) paragrahvi 7 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 7 punkt 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„16) kuulab ära nõunike kogu ettepanekud ja hinnangud akadeemiat puudutavates

küsimustes;“;

9) paragrahvi 8 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Istungi kutsub kokku nõukogu esimees, tema äraolekul tema asendaja.“;

10) paragrahvi 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Nõukogu võtab vastu otsuseid poolthäälte enamusega. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui

hääletamisest võtavad osa vähemalt pooled nõukogu liikmed. Kui hääled jagunevad võrdselt,

on otsustav nõukogu esimehe hääl.“;

11) paragrahvi 8 lõike 6 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Nõukogu vastu võetud otsus vormistatakse protokollilise otsusena ning sellele kirjutab alla

nõukogu esimees, tema äraolekul tema asendaja, ja protokollija.“;

12) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) sõlmib lepinguid, annab haldusakte ja teeb -toiminguid ning annab volitusi esindamiseks,

sealhulgas lepingute sõlmimiseks, haldusaktide andmiseks ja toimingute tegemiseks;“;

13) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:

„81) moodustab ja lõpetab akadeemia struktuuriüksused, välja arvatud siseturvalisuse

karjäärikeskuse ja käesoleva määruse § 15 lõikes 11 nimetatud kolledžid “;

14) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) kehtestab õppekulude hüvitamise määra vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust ning

põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasumäärad ja tasu määramise põhimõtted, kui teenuse

olemuse tõttu ei ole tasu määra võimalik kinnitada kindla summana;“;

15) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Akadeemia struktuuri moodustavad akadeemilised struktuuriüksused,

tugistruktuuriüksused ning siseturvalisuse karjäärikeskus.“;

16) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Siseturvalisuse karjäärikeskuse ülesandeks on viia läbi personali värbamise ning

karjäärisüsteemi arendamise ja rakendamise tegevusi Siseministeeriumi valitsemisalas.“;

17) paragrahvi 14 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Akadeemias on vähemalt järgmised kolledžid:

1) finantskolledž;

2) politsei- ja piirivalvekolledž;

3) päästekolledž;

4) vanglateenistuse kolledž.“;

19) paragrahv 17 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Instituudi tööd juhib instituudi juhataja, kes nimetatakse ametikohale või kellega

sõlmitakse tööleping kuni viieks aastaks.“;

20) paragrahvi 27 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Akadeemia õigusaktid ja akadeemia nõukogu koosseis viiakse käesoleva põhimäärusega

vastavusse ja sealhulgas korraldatakse uute akadeemiliste töötajate ja üliõpilaskonna esindajate

valimised akadeemia nõukokku käesoleva põhimääruse jõustumisest arvates kolme kuu

jooksul.

(2) Instituudi juhataja tähtajatu töö- või teenistussuhe viiakse käesoleva põhimääruse § 17

lõikes 3 nimetatuga kooskõlla 2025. aasta 1. jaanuarist.

(3) Rektor jõustab siseturvalisuse karjäärikeskuse põhimääruse 2024. aasta 1. detsembrist.“.

Lauri Läänemets

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Siseministri määruse „Siseministri 4. oktoobri 2019. aasta määruse nr 32

„Sisekaitseakadeemia põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse siseministri 4. oktoobri 2019. aasta määrust nr 32 „Sisekaitseakadeemia

põhimäärus“ (edaspidi akadeemia põhimäärus). Muudatused on planeeritud jõustuma üldises

korras.

Muudatuse peamine eesmärk on Sisekaitseakadeemia (edaspidi akadeemia) uue struktuuriüksuse

– siseturvalisuse karjäärikeskuse – loomine. Sellel muudatustel on mõju Siseministeeriumi

valitsemisala asutuste töökorraldusele, sest loodava siseturvalisuse karjäärikeskuse (edaspidi

karjäärikeskus) ülesandeks on pakkuda vastavalt asutuse ja akadeemia vahelisele kokkuleppele

keskset värbamisteenust ning väärindada valdkonnas töötavate inimeste haridust ja töökogemust.

Täiendavalt täpsustatakse akadeemia nõukogu ja rektori pädevust ning volitusi selliselt, et mõned

seni nõukogu pädevuses olnud ülesandeid täidab edaspidi rektor. See aitab kaasa

töökorralduslike küsimuste kiiremale ja paindlikumale otsustamisele. Samas järelevalve rektori

üle jääb alles, mis tagab, et ainuisikulised otsused on jätkuvalt kontrollitavad.

Lisaks nimetatakse akadeemia põhimääruses selgelt, millised kolledžid akadeemia struktuuris

peavad olema. See on vajalik, et oleks üheselt mõistetav rektori õiguste täpsem ulatus: rektor

saab moodustada neid struktuuriüksusi, mida akadeemia põhimääruses nimetatud ei ole.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna õigusnõunik

Ingrid Puurvee (tel 612 5067, [email protected]) ja Sisekaitseakadeemia

rektoraadi büroo juhataja-õigusjuht Gaili Parts (tel 58 836 306, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunikud Kertu Nurmsalu (tel 612 5084, [email protected] ) ja Kristi

Kool (tel 612 5166, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga

ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse siseministri 4. oktoobri 2019. aasta määrust nr 32 „Sisekaitseakadeemia

põhimäärus“ avaldamismärkega RT I, 09.07.2024, 5.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Punktidega 1 ja 2 muudetakse akadeemia tegevuse eesmärki ja ülesandeid. Akadeemia

struktuuriüksuseks luuakse siseturvalisuse karjäärikeskus. Karjäärikeskuse eesmärk on luua

2

paremad võimalused siseturvalisuse valdkonna asutuste vahel liikumiseks. Sellega väärindatakse

siseturvalisuse valdkonnas töötavate inimeste haridust ja töökogemust eesmärgiga säilitada

valdkonnas töötavate ekspertide kompetents valitsemisalas ka siis, kui teenistuja soovib oma

karjääris muutusi teha. Need tegevused aitavad leevendada tööjõupuudust Siseministeeriumi

valitsemisala asutustes.

Karjäärikeskus tähendab võimaluste loomist, et valitsemisalas kogenud ja pädevad teenistujad

saaksid soovi, vajaduse ja võimaluse korral liikuda valitsemisalas teistele huvipakkuvatele

ametikohtadele, et seeläbi oma horisontaalset või vertikaalset karjääri arendada. Samuti annab

karjäärikeskuse loomine võimaluse valdkonna ametikohtade tõhusamaks tutvustamiseks, et leida

vakantsetele kohtadele ka väljastpoolt valitsemisala uusi teenistujaid.

Karjäärikeskus hakkab pakkuma valitsemisalas keskset värbamisteenust, mis võimaldab hallata

ja arendada värbamisteenust ning -võimalusi valitsemisala üleselt. Karjäärikeskus hakkab läbi

viima personali värbamise ning karjäärisüsteemi arendamise ja rakendamise tegevusi vastavalt

asutuste ja akadeemia vahel sõlmitavatele kokkulepetele. Selle tulemusel luuakse võimalused

valitsemisala asutuste vaheliseks teenistujate hõlpsamaks liikumiseks ja karjääri planeerimiseks

valitsemisalas.

Rektor jõustab karjäärikeskuse põhimääruse 2024. aasta 1. detsembrist.

Planeeritud on, et karjäärikeskus alustab personali värbamise ning karjäärisüsteemi arendamise

ja rakendamise tegevuste läbiviimist järgmiselt:

- Häirekeskusele, Sisekaitseakadeemiale, Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile

ning Siseministeeriumile hiljemalt 2025. aasta 1. veebruarist;

- Politsei- ja Piirivalveametile ning Päästeametile hiljemalt 2025. aasta 1. septembrist.

Täpne kuupäev tuuakse eelpool nimetatud asutuse ja akadeemia vahel sõlmitavas kokkuleppes.

Eelnõu kohaselt ei hakka karjäärikeskus läbi viima personali värbamise ning karjäärisüsteemi

arendamise ja rakendamise tegevusi Kaitsepolitseiametile ja Siseministeeriumi infotehnoloogia-

ja arenduskeskusele.

Punktidega 3 ja 4 muudetakse akadeemia nõukogu koosseisu.

Kõrgharidusseaduse § 25 lg 2 kohaselt peavad riigi rakenduskõrgkooli nõukokku kuuluma:

1) rektor, kes on nõukogu esimees;

2) prorektor või prorektorid;

3) akadeemiliste töötajate esindajad;

4) üliõpilaskonna esindajad, kes moodustavad nõukogust vähemalt ühe viiendiku;

5) teised põhimäärusega ettenähtud isikud.

Akadeemia põhimääruse § 6 lõike 2 ja 4 kohaselt kuuluvad nõukokku 24 liiget s.h rektor,

prorektorid (2 liiget), kolledžite direktorid (4 liiget), instituudi juhataja, akadeemiliste töötajate

esindajad (6 liiget), üliõpilaskonna esindajad (5 liiget), Siseministeeriumi varade asekantsler ning

rektori nimetatud isikud, nendeks on praegu: rahandusosakonna juhataja, haldusosakonna

juhataja, üldosakonna juhataja ning täiendusõppe keskuse juhataja.

Nõukogusse ei pea kuuluma nii palju liikmeid. Samuti teeb töökorralduslikult nõukogu liikmete

paljusus keerukamaks nõukogu kokkukutsumise ning kvoorumi nõude täitmist. Ka võrreldes

teiste kõrgkoolide nõukogudega on akadeemia nõukogu mõnevõrra arvukam. Näiteks:

- Tartu Tervishoiu Kõrgkooli nõukogus on 15 nõukogu liiget. Nõukogusse kuuluvad

rektor, prorektor(id), haldus- ja finantsdirektor, akadeemiliste töötajate esindajad ning

3

üliõpilaskonna esindajad. Üliõpilaskonna ja akadeemiliste töötajate esindajate arvu

määrab rektor.

- Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli nõukogus on 17 liiget. Nõukogusse kuuluvad rektor,

prorektor(id), finants- ja haldusdirektor, iga õppestruktuuriüksuse juhataja, kutseõppe

õpetajate ja kõrgharidustaseme õppe akadeemiliste töötajate esindajad ning

üliõpilaskonna esindajad. Akadeemiliste töötajate ja üliõpilaskonna esindajate arvu

määrab rektor.

- Lennuakadeemia nõukogus on 14 liiget. Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid,

finantsjuht, struktuuriüksuste juhid, akadeemiliste töötajate esindajad ning

üliõpilaskonna ja õpilaskonna esindaja.

- Tallinna Tehnikakõrgkooli nõukogus on 20 liiget. Nõukogusse kuuluvad rektor,

prorektorid, finants- ja haldusdirektor, akadeemiliste struktuuriüksuste juhid, neli

akadeemiliste töötajate esindajat ja üliõpilaskonna esindajad.

- Kaitseväe akadeemia nõukokku kuuluvad akadeemia ülem, allüksuste juhid ning

akadeemiliste töötajate ja üliõpilaskonna esindajad. Nõukogu liikmete arvu määrab

akadeemia ülem.

Eelnõuga viiakse akadeemia nõukogu moodustamise alused sarnaseks teiste

rakenduskõrgkoolide põhimäärustes sätestatuga ja antakse akadeemia rektorile õigus määrata

nõukogu liikmete arv akadeemiliste töötajate esindajate osas. Täna on akadeemia nõukogus

akadeemilised töötajad esindatud struktuuriüksuste põhiselt1. Juhul kui moodustatakse mõni uus

akadeemiline struktuuriüksus peaks nõukogusse nimetama ka selles töötavate akadeemiliste

töötajate esindaja.

Eelnõu jõustumisel ei pea akadeemiliste töötajate esindajateks olema akadeemia nõukogus

instituudist ja igast kolledžist üks akadeemiline töötaja. Akadeemiliste töötajate esindajate

valimine võib toimuda rektori kehtestatud korra kohaselt üleakadeemilise valimisena.

Üleakadeemilise akadeemiliste töötajate valimisega on tagatud kõikide akadeemia akadeemiliste

töötajate võrdne võimalus osutuda nõukogusse valituks ja samaaegselt piisav akadeemiliste

töötajate esindatus nõukogus. See annab võimaluse hoida nõukogu liikmete arvu optimaalsena.

Samuti on võimalik vähendada dubleerimist, sest akadeemilised töötajad on juba kaasatud

erinevate otsuste väljatöötamisse või ettepanekute tegemisse. Akadeemilised töötajad osalevad

näiteks:

- rektori moodustatud õppekomisjoni töös, mille eesmärgiks on arutada akadeemia

õppetööga seonduvaid küsimusi, kujundada ühtseid seisukohti ning valmistada ette

valdkondlikke küsimusi ja õigusakte rektorile ja nõukogule esitamiseks;

- õppekava välja töötamise töörühma töös2;

- kolledži ja instituudi nõukogu tegevuses, tulenevalt akadeemia põhimääruse § 16 lõikest

23 ja § 17 lõike 2 esimesest lausest4.

Seega samad akadeemilised töötajad arutatavad samu probleeme ja küsimusi ühes vormis ning

seejärel on nad ka otsuste tegemise juures.

1 https://www.sisekaitse.ee/en/noukogu?language_content_entity=et 2 Sisekaitseakadeemia nõukogu 9. juuli 2021 protokolli nr 1.1-5/248 otsusega kinnitatud „Sisekaitseakadeemia

õppekava statuut“ punkt 8.3 3 Akadeemia põhimääruse § 16 lg 2 kohaselt kolledži nõukogu põhiülesanded on kolledži ja eriala valdkonna eest

vastutavate valitsusasutuste koostöö korraldamine, ettepanekute tegemine kolledži õppekavasid, erialaga seotud

teadus- ja arendustegevust, üliõpilaste ja õpilaste vastuvõtu tingimusi, eelarve kujundamist ja koolitusvajaduste

kindlaksmääramist puudutavates ning teistes asjaomast kolledžit puudutavates küsimustes 4 Akadeemia põhimääruse § 17 lg 2 esimese lause kohaselt instituudi nõukogu on instituudi juurde siseturvalisuse

valdkonna magistriõppe ning teadus- ja arendustegevuse arendamiseks moodustatud nõuandev kogu, mille

moodustamise täpsem kord ja ülesanded määratakse kindlaks instituudi põhimääruses.

4

Muudatusega lihtsustuks ka nõukogu otsuste vastu võtmiseks vajaliku kvoorumi nõude täitmine.

Punktidega 5 – 8 muudetakse akadeemia nõukogu ülesandeid. Kõrgharidusseaduse eelnõu5

seletuskirja kohaselt on rakenduskõrgkooli nõukogu kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu, kes

vastutab kõrgkooli pikaajalise arengu eest ning tagab eesmärkide täitmise.

Kõrgharidusseaduse § 25 lõike 3 kohaselt riigi rakenduskõrgkooli nõukogu:

1) võtab vastu rakenduskõrgkooli arengukava, kooskõlastades selle enne ministeeriumiga, kelle

valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub;

2) kehtestab kõrgharidusstandardit arvestades õppekorralduslikud korrad, sealhulgas kõrgkooli

vastuvõtmise ja kõrgkoolist väljaarvamise tingimused ja korra, välismaalase õppekeele oskuse

piisavuse hindamiseks õppekeele taseme miinimumnõuded ning varasemate õpingute ja

töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;

3) kehtestab akadeemilisi töötajaid puudutavad korrad, sealhulgas kvalifikatsiooninõuded ja

atesteerimise tingimused ja korra, ning valib korralised akadeemilised töötajad;

4) lahendab teisi ja rakenduskõrgkooli põhimäärusega tema pädevusse antud küsimusi.

Punktiga 5 jäetakse välja nõukogu ülesanne otsustada olulisemate õppe-, teadus- ja

arendustegevuse üldküsimuste üle, mis puudutavad rohkem kui ühte akadeemilist

struktuuriüksust. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil. Akadeemia põhimääruse § 7 punktis

1 toodud ülesande sisu on ebaselge, kuna pole võimalik määratleda, millised tegevused liigituvad

olulisemate õppe- teadus- ja arendustegevuse üldküsimusteks, mis on nõukogu pädevuses ja

milliste küsimuste otsustamispädevus on rektoril. Nõukogul on jätkuvalt võimalik kujundada

akadeemia pikaajalist arengut ja tagada eesmärkide täitmist läbi muude nõukogu pädevusse

jäävate ülesannete sh õppekorralduslike ja teadus- ja arendustegevust puudutavate peamiste

kordade kehtestamisega ning arengukava ning teadustöö suundade kinnitamisega.

Samuti jäetakse välja nõukogu ülesanne kinnitada akadeemia täienduskoolituse läbiviimise kord.

Täiskasvanute koolituse seaduse § 7 lõike 2 kohaselt täienduskoolituse õppekorralduse alustes

sätestatakse õppijate täienduskoolitusele vastuvõtu ja koolituselt väljaarvamise tingimused ja

kord ning täienduskoolituse eest õppetasu maksmise, sellest vabastamise ja selle tagastamise

tingimused ja kord ning teised õppe korraldamiseks olulised tingimused. Akadeemia

täiendusõppe eeskiri on kinnitatud Sisekaitseakadeemia nõukogu 27. aprilli 2018. aasta otsusega

nr 1.1-6/2786. Kõrgharidusseaduse ega ka täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt ei pea

nimetatud täienduskoolituse õppekorralduse aluseid kehtestama täienduskoolitusasutuse pidaja

kõrgeim kollegiaalorgan. Täiendusõppe eeskirja võib kinnitada rektor. Muudatus võimaldab

senisest paindlikumalt muuta täiendusõppe läbiviimisega seotud tööprotsesse.

Punkti 6 kohaselt jäetakse akadeemia nõukogu pädevusest välja ülesanne kinnitada õppekulude

hüvitamise määr ehk õppuri poolt tasutav õppeteenuse tasu suurus osakoormusel, ingliskeelsel

õppekaval, eksternõppes ja vabakuulajana õppimisel ning punkti 14 kohaselt antakse tasu

suuruse kehtestamise pädevus rektorile. Akadeemia põhimääruse § 11 punkti 7 kohaselt

kehtestab rektor põhitegevusega seotud tasu määrad ja tasu määramise põhimõtted.

Kõrgharidusseaduse §-st 16 tulenevalt võib õppekulude hüvitamise määra kehtestada ka rektor.

Eelnõuga ühtlustatakse tasumäärade kehtestamise pädevust ning antakse rektorile õigus

5 Kõrgharidusseadus 725 SE https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f120aa1c-7cd4-4b8e-9d29-

28c6ddf877ab/ 6 Sisekaitseakadeemia täiendusõppe eeskiri https://www.sisekaitse.ee/sites/default/files/inline-

files/Sisekaitseakadeemia%20t%C3%A4iendus%C3%B5ppe%20eeskiri_2023%20%281%29_0.pdf

5

kehtestada, lisaks põhitegevusega seotud teenuste tasule, ka õppekulude hüvitamise määr.

Akadeemia nõukogu pädevusse jääb kohustus määrata kindlaks õppekulude hüvitamise tingimus

ja kord. Vastav kord on kehtestatud akadeemia õppekorralduse eeskirja7 punktis 9.5. Õppekulude

hüvitamise määra kehtestamisel tuleb jälgida, et tasumäärad kinnitatakse vähemalt neli kuud

enne õppeaasta algust. Juba õppima asunud üliõpilase õppekulude hüvitamise määra võib

kõrgkool suurendada eelmise õppeaastaga võrreldes kuni kümme protsenti. Akadeemia nõukogu

kehtestatud õppekulude tasumäärad jäävad kehtima nende kehtetuks tunnistamiseni.

Punktiga 7 jäetakse välja ka nõukogu ülesanne kinnitada üliõpilaskonna põhikiri. Akadeemia

põhimääruse § 7 punkti 13 kohaselt on üliõpilaskonna põhikirja kinnitamine nõukogu pädevuses,

samas akadeemia põhimääruse § 23 lg 7 kohaselt on üliõpilaskonna põhikirja kinnitamine ka

rektori pädevuses. Eelnõuga kõrvaldatakse akadeemia põhimäärusest eelnimetatud ebatäpsus

ning sarnaselt akadeemia struktuuriüksuste põhimäärustega, jäetakse ka üliõpilaskonna põhikirja

kinnitamine rektori pädevusse.

Punktiga 8 jäetakse nõukogu ülesannete hulgast välja ülesanne kuulata ära rektori, prorektorite

ja kolledžite direktorite ja instituudi juhataja tegevuse ülevaated. Rektor, prorektorid, kolledži

direktorid ja instituudi juhataja annavad oma tegevusest ülevaate iganädalasel rektoraadi

koosolekul. Samuti on rektor kohustatud andma akadeemia tegevusest ülevaate siseministrile

(akadeemia põhimäärus § 11 p 3) ning nõunike kogule (siseministri 15. märtsi 2004. aasta määrus

nr 19 „Sisekaitseakadeemia nõunike kogu koosseis ja töökord“ § 21 p 4). Nõukogu ülesanne

kuulata ära nõunike kogu ettepanekud jääb akadeemia põhimäärusesse muutmata kujul alles.

Punkti 9 kohaselt sätestatakse, et nõukogu istungi kutsub kokku mitte nõukogu poolt kehtestatud

nõukogu kodukorras nimetatud struktuuriüksuse juht, vaid nõukogu esimees, tema äraolekul

tema asendaja. Nõukogu esimees juhib nõukogu tööd. Istungi aja määramine ja kokkukutsumine

on üks osa nõukogu töö juhtimisest.

Punktiga 10 sätestatakse, et akadeemia nõukogu võtab vastu otsuseid poolthäälte enamusega.

Nõukogu on otsustusvõimeline, kui hääletamisest võtab osa vähemalt pooled nõukogu liikmed.

Poolthäälte enamus tähendab, et poolt hääletab rohkem nõukogu liikmeid kui vastu. Arvesse ei

lähe erapooletuks jäänute hääled.

Akadeemia põhimääruse § 8 lõike 4 kohaselt akadeemia nõukogu otsuste vastuvõtmiseks ei piisa

sellest, kui nõukogu liikmeid, kes hääletasid otsuse poolt, on rohkem, kui neid, kes hääletasid

otsuse vastu. Otsuste vastu võtmiseks on vaja hääletamisest osa võtnud nõukogu liikmete

häälteenamust. Kui aga osa nõukogu liikmetest jääb näiteks erapooletuks, võib nõukogu otsuste

vastuvõtmine olla äärmiselt keeruline, sest täna ei saa akadeemia nõukogu võtta vastu otsuseid

poolthäälte enamuse alusel. Selleks, et lihtsustada nõukogu otsuste vastuvõtmist, sätestatakse

eelnõus, et nõukogu otsuste vastuvõtmiseks piisab hääletamises osalenud nõukoguliikmete

poolthäältest. Tagamaks, et nõukogu otsusustest nähtuks vähemalt poolte nõukogu liikmete

seisukoht, on eelnõus sätestatud, et nõukogu on otsustusvõimeline üksnes, siis kui hääletamisest

võtavad osa vähemalt pooled nõukogu liikmed.

Punkti 11 kohaselt muudetakse nõukogu protokolli allkirjastajat, kui nõukogu esimees on ära.

Eelnõu kohaselt allkirjastab nõukogu protokolli esimehe äraolekul tema asendaja, mitte nõukogu

vanim liige nagu on kirjas akadeemia põhimääruses.

7 Sisekaitseakadeemia õppekorralduse eeskiri https://www.sisekaitse.ee/sites/default/files/inline-

files/%C3%95ppekorralduse%20eeskiri_0.pdf

6

Punktiga 12 täpsustatakse õigusselguse huvides, et lisaks lepingute sõlmimisele on rektori

pädevuses anda haldusakte ja teha toiminguid ning anda volitusi akadeemia esindamiseks

sealhulgas volitusi haldusaktide andmiseks ja toimingute tegemiseks ning muudes asjades

akadeemia esindamiseks. Haldusaktide andmiseks volituste andmise vajadus võib tekkida

näiteks riigihanke tulemuste otsustamiseks või õppekulude teatise väljastamiseks.

Punktidega 13, 17 ja 18 sätestatakse, et rektori pädevuses on akadeemia struktuuriüksuste

moodustamine ja tegevuse lõpetamine, välja arvatud karjäärikeskus, vanglateenistuse kolledž,

finantskolledž, politsei- ja piirvalvekolledž ja päästekolledž. Eelnimetatud kolledžid on juba

moodustatud. Samuti on politsei ja piirivalve seaduses, päästeteenistuseseaduses ja

vangistusseaduses ette nähtud väljaõpe sisekaitselises rakenduskõrgkoolis ja viidatud ka vastava

õppega tegelevatele struktuuriüksustele, seega nende moodustamist ei ole otstarbekas jätta

rektori otsustada vaid seadusandja on ette näinud, et need peavad olema. Finantskolledži nõuet

eraldi seaduses küll ei ole, kuid see kolledž on samuti juba moodustatud ning selles pakutakse

õpet Maksu- ja Tolliameti tulevastele spetsialistidele. Selle kolledži ümberkorraldamiseks on

vajalik ka Rahandusministeeriumi nõusolek, mistõttu selle ümberkorraldamine ei saa olla rektori

pädevuses. Selleks, et oleks selge, et rektor võib moodustada ja lõpetada muid kolledžeid, siis

sätestatakse akadeemia põhimääruses, et eelnimetatud kolledžid peavad akadeemias olema.

Karjäärikeskus moodustatakse akadeemia põhimäärusega. Karjäärikeskuse ja kolledžite

tegevuse lõpetamiseks tuleb muuta akadeemia põhimäärust.

Akadeemia kehtiva põhimääruse kohaselt on struktuuriüksuste moodustamine ja nende

ülesannete muutmine akadeemia nõukogu pädevuses. Struktuuriüksuste põhimääruste

kinnitamine on akadeemia põhimääruse kohaselt rektori pädevuses. Eelnõu jõustumine toob

õigusselguse akadeemia põhimääruse § 15 lõikes 11 nimetatud kolledžite tegevuse lõpetamise

pädevuse küsimuses. Rektorile struktuuriüksuste (välja arvatud eelnimetatud 4 kolledžit ja

karjäärikeskus) moodustamise ja lõpetamise pädevuse andmisega muutub senisest

paindlikumaks akadeemia struktuuriüksuste ülesannete muutmine ja üksuste moodustamine.

Paindlikkus on vajalik selleks, et anda rektorile täiendav vahend juhtida akadeemiat ja tagada

akadeemia ülesannete täitmine.

Punktidega 15 ja 16 täiendatakse akadeemia struktuuriüksuste loetelu uue struktuuriüksusega –

siseturvalisuse karjäärikeskus. Karjäärikeskuse moodustamist on käsitletud eelnõu punktide 1 ja

2 selgitustes.

Punktiga 19 sätestatakse, et instituudi tööd juhib instituudi juhataja, kes nimetatakse

ametikohale või kellega sõlmitakse tööleping kuni viieks aastaks.

Kõrghariduse seaduse § 34 lõike 6 kohaselt võib rakenduskõrgkool sõlmida isikuga kuni viieks

aastaks tähtajalise töölepingu kõrgkooli akadeemilise tegevusega seotud juhtimisülesannete

täitmiseks kõrgharidusseaduse eelnõu8 seletuskirjas on selgitatud: „Eelnõuga luuakse võimalus

sõlmida tähtajaline tööleping näiteks instituudi juhi, dekaani, prorektori või kolledžite juhtidega.

Nende akadeemilisi struktuuriüksusi juhtivate töötajate tööülesanded on kõik võrdväärselt

nõudlikud ja eeldavad kõrget kvaliteeti ning perioodilist kvaliteedikontrolli.“.

Muudatus on vajalik, et tagada võrdne kohtlemine akadeemia siseselt akadeemilise tegevusega

seotud juhtimisülesannete täitmisega tegelevatel teenistuskohtadel. Akadeemia põhimääruse

kohaselt on akadeemial tähtajaline töö- või teenistussuhe kõikide akadeemia kolledžite

direktoritega. Instituut on kolledžitega sarnaselt õpet pakkuv üksus. Seetõttu tuleb tähtajaline

8 Kõrgharidusseadus 725 SE https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f120aa1c-7cd4-4b8e-9d29-

28c6ddf877ab/

7

teenistussuhe luua sarnaselt kolledžite direktoritele instituudi juhatajale. Akadeemia

põhimääruse muudatusega antakse võimalus luua töö- või teenistussuhe, et tagada paindlikkus.

See, kumb suhe konkreetse teenistujaga sõlmitakse, sõltub akadeemia vajadusest ning

konkreetsest kandidaadist. Akadeemias on erinevatele (eelkõige akadeemilistele) ametikohtadele

paljud teenistujad tulnud ametnike hulgast nt Politsei- ja Piirivalveametist. Seetõttu on oluline

mitte kitsendada ka instituudi juhataja teenistuskoha määratlust märkides selle ainult ameti- või

ainult töökohaks.

Tähtajaline teenistussuhe akadeemiliste üksuste juhtide ametikohtadel annab võimaluse teatud

perioodi tagant korraldada avalikke konkursse ja seeläbi innustada kõrgetasemelist juhtimist.

Eelnõu kohaselt on edaspidi ka instituudi juhataja teenistussuhe seotud viie aasta pikkuse

tähtajaga. Eelnõu kohaselt hakkab viieaastane tähtaeg kulgema 2025. aasta 1. jaanuarist.

Punktiga 20 sätestatakse kohustus viia akadeemia tegevus kooskõlla eelnõus sätestatuga

järgmiselt:

1) akadeemia õigusaktid ja akadeemia nõukogu koosseis viiakse põhimäärusega vastavusse selle

jõustumise päevast arvates kolme kuu jooksul. Eelnõus sätestatu tõttu tuleb akadeemial muuta

muuhulgas nõukogu poolt kinnitatud õppekorralduse eeskirja ning rektori kinnitatud nõukogu

valimise korda. Samuti tuleb korraldada akadeemiliste töötajate ja üliõpilaskonna esindajate

nõukogu liikmeks valimised, tunnistada kehtetuks nõukogu kinnitatud õppekulude hüvitamise

määrad ning kinnitada rektori poolt uued õppekulude hüvitamise määrad.;

2) instituudi juhataja töösuhe muudetakse 2025. aasta 1. jaanuarist tähtajaliseks. Selleks tuleb

muuta instituudi juhatajaga sõlmitud töölepingut.;

3) rektor jõustab karjäärikeskuse põhimääruse 2024. aasta 1. detsembrist.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust.

4. Määruse mõjud

4.1 Karjäärikeskuse loomine

4.1.1 Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm I: akadeemia

Akadeemias on umbes 250 teenistujat. Hetkel tegeleb akadeemias värbamisega üks töötaja ning

1. novembrist 2024. aastal alustas tööd karjäärikeskuse juhataja. Seega on sihtrühm väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Karjäärikeskuse loomise tulemusel hakkab akadeemia pakkuma keskset värbamisteenust. Niisiis

muutub sihtrühma tegevus oluliselt, sest kui seni värvati üksnes akadeemia jaoks, siis muudatuse

tulemusel asutakse järk-järgult vastavalt koostöökokkulepetele Siseministeeriumi valitsemisala

asutustega värbama ka nende jaoks. Lisaks värbamisele on karjäärikeskuse üheks eesmärgiks

vähendada teenistujate liikumist Siseministeeriumi valitsemisalast väljapoole. Seega peab

sihtrühm I teataval määral muutma ka senist fookust. Niisiis muutuvad sihtrühma I jaoks nii

tööülesanded kui ka töömaht. Senisest suurema koormusega toimetulemiseks plaanitakse

karjäärikeskusesse luua lisaks karjäärikeskuse juhatajale töökohad kolmele töötajale.

Akadeemia suurenevad kulud kaetakse nende Siseministeeriumi valitsemisala asutuste

eelarvetest, kellele akadeemia värbamisteenust ja karjäärisüsteemi arendamist pakkuma hakkab.

8

Seega kuigi mõju esinemissagedus sihtrühmale I on suur, ei pruugi mõju ulatus suur olla.

Kuivõrd täpne teadmine käesolevalt puudub, kas kavandatud töökohtadest piisab või tekib

tulevikus vajadus koormuse mõistlikuks jaotamiseks täiendavate töökohtade loomiseks, ei saa

mõju ulatust täpsemalt hinnata.

Järeldus mõju olulisuse kohta: akadeemiale avalduv mõju on küll negatiivne (ülesannete

lisandumine ja töökoormuse kasv), kuid kuna mõjuga kohanemiseks on ettenähtud ka

eelarvevahendid, mis seda mõju tasakaalustavad, siis ei saa mõju oluliseks pidada.

Sihtrühm II: Siseministeeriumi valitsemisala asutused, välja arvatud Kaitsepolitseiameti ja

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.

Muudatus puudutab otseselt Siseministeeriumi valitsemisala asutuste värbamisega tegelevaid

teenistujaid (14 teenistujat kokku 6,6 koormusega). Siseministeeriumi valitsemisalas töötab

kokku umbes 7500 teenistujat. Seega on sihtrühm väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Muudatuse tulemusel ei tegele Siseministeeriumi valitsemisala asutused üldjuhul enam

teenistujate värbamisega ning Siseministeeriumi valitsemisala asutuste vaheline teenistujate

liikumine muutub hõlpsamaks ja luuakse võimalused valitsemisalas karjääri paremaks

planeerimiseks. Karjäärikeskus saab olema värbamise kompetentsikeskuseks Siseministeeriumi

valitsemisalas. Kuivõrd muudatuse tõttu puudub asutustel vajadus värbajatega töösuhete

hoidmiseks ja kaovad ka nendega seotud eelarve vahendid, tuleb asutustel selles osas oma tööd

ja personali ümber korraldada. Valitsemisala asutustes värbamisega tegelevatele teenistujatele

tutvustatakse võimalust asuda tööle karjäärikeskusesse. Samas on karjäärikeskusesse tööle

mineku aluseks eelkõige inimese enda soov ning kogu otseselt muudatusest mõjutatud

sihtrühmale karjäärikeskuses töökohti ei jagu. Teadaolevalt soovivad karjäärikeskusesse tööle

asuda need teenistujad, kelle tööülesannetest moodustab enamuse värbamine. Samas kuna on ka

teenistujaid, kelle tööülesanded on laiemad, kui üksnes värbamine, võivad asutused otsustada

nende töö ümber korraldada selliselt, et nad jätkavad asutuse teenistuses. Asutused korraldavad

oma töö ümber vastavalt vajadusele, võimalusel pakkudes enda teenistujatele uusi töölõike ja

arenguvõimalust. Siiski ei ole välistatud ka see, et mõnel juhul on kas isiku enda või asutuse

soovidest tulenevalt vajalik ka isiku koondamine. Sihtrühma II jaoks on niisiis tegemist

ulatusliku mõjuga, kuna ühel või teisel viisil muutub oluliselt nende töö.

Kaudne mõju avaldub kogu Siseministeeriumi valitsemisala asutuste töökorraldusele, kuna

muudatus võimaldab pakkuda Siseministeeriumi valitsemisalas keskset värbamisteenust, mis

tagab pikemas perspektiivis senisest tõhusama värbamise.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju Siseministeeriumi valitsemisala asutustele tervikuna on

positiivne, kuid väheoluline, kuna pole alust arvata, et senine värbamine oleks olnud oluliselt

vähemtõhus. Otseselt mõjutatud sihtrühma II osas ei ole võimalik kokkuvõtvalt täpset mõju

öelda, kuna see erineb, sõltuvalt sellest, millise lahenduse isik ja asutus välja töötavad.

4.1.2. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm:

Siseministeeriumi valitsemisala asutustesse, välja arvatud Kaitsepolitseiametisse ja

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusesse, tööle kandideerivad ja värvatavad

isikud.

Aastas korraldatakse Häirekeskuses, Politsei- ja Piirivalveametis, Päästeametis,

Sisekaitseakadeemias ja Siseministeeriumis kokku umbes 700 värbamiskonkurssi. Ühele kohale

9

kandideerib keskmiselt 7 inimest. Arvestades, et Eestis elab 2024. aasta seisuga 1 374 687

inimest9, on sihtrühm väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Värbamisteenuse keskseks muutmisega suureneb kandideerijate võimalus leida endale sobiv

teenistuskoht. Karjäärikeskuse moodustamine tähendab võimaluste loomist, et kogenud ja

pädevad teenistujad saaksid soovi, vajaduse ja võimaluse korral liikuda valitsemisalas

huvipakkuvale teenistuskohtale. Samuti annab see võimaluse valdkonna teenistuskohtade

tõhusamaks tutvustamiseks, et leida vakantsetele kohtadele uusi teenistujaid.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on positiivne, kuigi tervikuna väheoluline.

4.2 Akadeemia nõukogu liikmete arvu vähendamine

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm:

 akadeemia;

 nõukogu liikmed.

Muudatus puudutab otseselt nõukogu liikmeid, keda on hetkel 24. Akadeemias on umbes 250

teenistujat. Seega on sihtrühm väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Nõukogu liikmete volitused kehtivad akadeemia põhimääruse § 6 lõike 6 kohaselt üks aasta.

Eelnõuga nähakse ette, et kolme kuu jooksul määruse jõustumisest arvates korraldatakse uute

akadeemiliste töötajate ja üliõpilaskonna esindajate valimine.

Mõjutatud on praegused nõukogu liikmed, eelkõige need, kes peale uut valimist nõukogusse ei

kuulu. Akadeemia peab välja töötama ka korra, kuidas tagada nõukogu töös osalevate

akadeemiliste töötajate esindajate valimine.

Mõju avaldub nõukogu liikmetele ühekordselt, üksnes esimesel korral, kui väiksema arvuga

nõukogusse liikmeid valitakse.

Samuti ka akadeemia töötab akadeemiliste töötajate valimise korra välja enne esimest

kandidaatide valimist, edaspidi muutub valimine tavapäraseks tegevuseks.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on positiivne, kuid väheoluline. Edaspidi muutub nõukogu

kokkukutsumiseks sobiva aja leidmine kiiremaks ning vähematel isikutel on vaja oma tegevus

planeerida nõukogu koosolekute järgi. Lisaks suureneb igaühe vastutus nõukogu töös, sest

vähema liikmete arvuga nõukogus on iga liikme hääl suurema kaaluga. Arvestades, et praegu on

24 liiget, siis väheneb nende arv mõne võrra. Akadeemia teenistujate koguarvu arvestades on

mõju ulatus väike.

4.3 Nõukogu istungi kokkukutsumine ja otsuste vastuvõtmine

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

9 Statistikaamet 2024. Rahvaarv.

10

Sihtrühm:

 nõukogu liikmed;

 rektor.

Nõukogusse kuulub praegu 24 liiget. Akadeemias on umbes 250 teenistujat. Seega on sihtrühm

väike.

Nõukogu istungi kokkukutsumise õigus on praegu nõukogu kodukorras nimetatud

struktuuriüksuse juhil. Edaspidi on see õigus nõukogu esimehel, kelleks on akadeemia

põhimääruse § 6 lõike 3 kohaselt rektor.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Nõukogu otsuste vastuvõtmiseks vajaliku kvoorumi nõue on samuti selgemalt põhimääruses

toodud ning täpsemalt on reguleeritud olukord, kui palju peab nõukogu liikmeid olema kohal, et

nõukogu oleks otsustusvõimeline.

Õigusselgem ja läbipaistvam on, kui nõukogu kokkukutsumise õigus on sätestatud akadeemia

põhimääruses, mitte nõukogu kodukorras.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on positiivne, kuid väheoluline. Eelkõige on mõjutatud

rektor, kes edaspidi peab ise nõukogu kokku kutsuma. Samas on rektor nõukogu esimees,

mistõttu tal on oluline puutumus nõukogu tööga.

Nõukogu otsustusvõimelisuse sätestamisega välditakse olukorda, kus nõukogu liikmetest ainult

mõni on kohal, samas otsused puudutavad akadeemiat tervikuna.

4.4 Rektori ülesannete suurendamine ja nõukogu ülesannete vähendamine

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm:

 nõukogu;

 rektor.

Nõukogusse kuulub praegu 24 liiget. Akadeemias on umbes 250 teenistujat. Seega on sihtrühm

väike.

Nõukogule jääb alles oluline roll kujundada akadeemia tulevikku. Rektori pädevuse

suurendamine annab akadeemiale võimaluse paindlikumalt reguleerida oma tegevust. Selleks, et

rektoril oleks akadeemia põhimääruses väga selge ülesannete jaotus, sätestatakse põhimääruses

ka, millised kolledžid peavad akadeemia struktuuriüksusena olemas olema. Ka karjäärikeskus on

siseministri moodustatud. Ülejäänud struktuuriüksuste moodustamise, muutmise ja lõpetamise

pädevus antakse rektorile.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on positiivne, kuid väheoluline, sest rektor saab oma

tegevusega mõnevõrra rohkem mõjutada akadeemia tegevust igapäevastes küsimustes.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Muudatusega kaasneb akadeemia kulude suurenemine seoses karjäärikeskuse asutamise ja

ülesannete täitmisega. Täiendav rahastus riigieelarvest ei ole vajalik kuna akadeemia suurenevad

11

kulud kaetakse nende Siseministeeriumi valitsemisala asutuste eelarvetest, kellele akadeemia

värbamisteenust ja karjäärisüsteemi arendamist pakkuma hakkab. Karjäärikeskuse juhataja palga

kulud kaetakse alates 1. novembrist 2024. aastal Siseministeeriumi poolt ja vastav summa

planeeritakse akadeemia eelarvesse. Teiste teenistujate põhipalga ja teenistuskohaga seotud

muude kulude eelarve lepitakse kokku karjäärikeskuse juhtrühma koosolekul hiljemalt

detsembris 2024. aastal.

Muude muudatustega ei kaasne akadeemiale kulusid. Eelnõu rakendamisega kaasnev tulu

väljendub paremas õigusselguses ja juhtimisstruktuuri paindlikkuses.

Instituudi juhataja tähtajatu töö- või teenistussuhe viiakse põhimääruse § 17 lõikes 3 nimetatuga

kooskõlla 2025. aasta 1. jaanuarist. Rektor jõustab siseturvalisuse karjäärikeskuse põhimääruse

2024. aasta 1. detsembrist.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, kuna sellega kavandatavad muudatused ei vaja pikemat

üleminekuaega. Dokumentide kooskõlla viimiseks on jäetud piisav aeg, kolm kuud alates

määruse jõustumisest.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile

ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Siseministeeriumi valitsemisala

asutustele.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiitsministeerium

Rahandusministeerium

14.11.2024 nr 1-6/3061-1

Siseministri 4. oktoobri 2019. aasta määruse nr 32

„Sisekaitseakadeemia põhimäärus“ muutmine

Esitame kooskõlastamiseks „Siseministri määruse „Siseministri 4. oktoobri 2019. aasta

määruse nr 32 „Sisekaitseakadeemia põhimäärus“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu materjalidega on

võimalik tutvuda eelnõude elektroonilises kooskõlastussüsteemis (EIS)

http://eelnoud.valitsus.ee.

Ootame eelnõule tagasisidet kolme tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Lisa:

1. Siseministri määruse „Siseministri 4. oktoobri 2019. aasta määruse nr 32

„Sisekaitseakadeemia põhimäärus“ muutmine“ eelnõu

2. Seletuskiri

Sama:

Häirekeskus

Kaitsepolitseiamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Päästeamet

Sisekaitseakadeemia

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Ingrid Puurvee 6125067

[email protected]