Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
Viit | 2.3-8/24/2620-2 |
Registreeritud | 14.11.2024 |
Sünkroonitud | 15.11.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 2.3 Õigusalane korraldamine |
Sari | 2.3-8 Teiste asutuste juriidiline nõustamine |
Toimik | 2.3-8 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Keskkonnaamet |
Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
Vastutaja | Karin Uuselu (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
Lp Antero Männik
nõunik
Keskkonnaamet
Teie 15.10.2024 Meie 14.11.2024 nr 2.3-8/24/2620-2
Vastus nõudekirjale
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute seisukohta, kas Keskkonnaamet
(KeA) tohib väljastada Riigikogu liikmele teavet kujul, mil avaldatakse füüsilise isiku nimi KeA
otsustes, mis puudutavad kaitsealadel kavandatud tegevusteks esitatud taotluste lahendamist ning
mistahes looduskasutuse lubade andmist.
Olete pöördumises märkinud, et kui teabe küsija saab teada isiku nime ja viite
dokumendihaldussüsteemis (DHS) olevale selle isikuga seotud dokumendile, on võimalik avaliku
DHS-i kaudu jõuda asutuse siseseks kasutamiseks (AK) mõeldud teabeks märgitud dokumendini.
Kuigi dokumenti ei saa avada ning adressaati tähistavad ainult füüsilise isiku eesnime ja perenime
algustähed, on DHS-is dokumendi pealkiri siiski nähtav, mis võib olla isiku kohta küllaltki
informatiivne (nt „Nõusolek maa jagamiseks Lahemaa rahvuspargis – Pärispea küla Kuuse“).
Kuna küsitud dokumentide hulgas on suur osakaal füüsiliste isikute suhtes tehtud otsustel, siis
isikute nimede väljastamisel avaldaksite suure hulga isikute isikuandmeid.
Selgitan, et teabevaldajal on kohustus tagada, et avalikuks ei saaks see osa teabest, mis ei tohi
avalikuks saada. Seega peab teabevaldaja, antud juhul KeA ise hindama, kas teave, mida asutuselt
teabenõude korras küsitakse, sisaldab juurdepääsupiiranguga teavet või mitte. Kui sisaldab, peab
asutus teavet väljastades määratlema piiranguga teabe ulatuse, piirangu aluse1 ning piirangu
seadmist teabenõudjale ka põhjendama.
Isikuandmeid puudutava teabe puhul pean oluliseks juhtida tähelepanu sellele, et oluline on
kindlaks teha, kas teabe avaldamisel toimub riive isiku eraelule või eraelu puutumatuse oluline
kahjustamine. Üksnes isiku nimi ei ole juurdepääsupiiranguga teave. Juhul, kui nime avaldamine
koostoimes muu teabega, nt Teie toodud näite puhul elukohta/isikule kuuluvat kinnistut
täpsustavate andmetega, võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust, siis tuleb
isikuandmetele seada juurdepääsupiirang avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lõike 1 punkti 12
alusel. Kui teabe avaldamise hindamisel eraelu olulist kahjustamist ei nähtu, siis eelnevalt
märgitud sätte alusel teabel piirangut seada ei saa.
Lisaks märgin, et teabenõude korras teabe küsimisel on Riigikogu liikmel sama suured õigused
kui tavakodanikul. Seega AvTS § 14 lõike 2 teise lause kohaselt tuleb juhul, kui isik taotleb
juurdepääsupiiranguga isikuandmeid kolmandate isikute kohta, teatada teabevaldajale teabele
juurdepääsu alus ja eesmärk. Seega, kui teabenõude korras teavet küsival Riigikogu liikmel on
1 Teabele saab kehtestada juurdepääsupiirangu kas AvTS-i või eriseaduse alusel.
2 (2)
soov saada juurdepääs kolmandate isikute andmetele, siis tuleb teabevaldajale selgitada
juurdepääsu alus ning eesmärk.
Lisaks soovite teada, kas peaksite arvestama õiguskantsleri 30.11.2020 kirjas2 nr 7-
4/201588/2006648 märgitut, milles analüüsitakse Riigikogu liikmete ligipääsu AK-teabele.
Märgin siinkohal, et see, kas ja millises osas peaks KeA arvestama isikuandmete väljastamisel
kõnealuses kirjas selgitatuga, on asutuse enda otsus, sest inspektsioon ei saa asuda teabevaldaja
asemele ja teha asutuse eest otsuseid. Küll aga juhime tähelepanu õiguskantsleri kirja punktis nr
17. märgitule, mille puhul tuleb teabevaldajal hinnata, kuidas juurdepääsupiiranguga teavet
avalikustada. Kuigi kõnealuses punktis käsitletakse ärisaladuse avaldamist, siis inspektsiooni
hinnangul saab samasisulist kaalumist teostada ka isikuandmete väljastamise puhul.
Kuna Teie pöördumisest ei ole aru saada, millise seaduse alusel Riigikogu liige teavet küsib, siis
ei ole võimalik käesoleval juhul ka konkreetsemat vastust anda.
Loodan, et sain oma selgitustega Teile abiks olla.
Lugupidamisega
Karin Uuselu
jurist
peadirektori volitusel
2https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Avalikkuse%20ja%20Riigikogu%20liikmete%20j
uurdep%C3%A4%C3%A4s%20asutusesiseseks%20kasutuseks%20tunnistatud%20teabele.pdf
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|