Pöördumine

Vaidlustaja: Datafruit OÜ

Registrikood 12769616

Lõõtsa 1a, 11415 Tallinn

Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Merit Lind

Advokaadibüroo WALLESS

Liivalaia 45, 10145 Tallinn

Tel 611 0915

Mobiil 5559 9784

E-post [email protected]

Hankija: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

Registrikood: 70009770

Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn

Hankija esindaja: Kerli Lubja, e-post: [email protected]

Vastus Datafruit OÜ vaidlustusele riigihankes „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala

andmeladude ja analüütika arendus ja hooldus“, viitenumber 273311

Järgnevas seisukohas esitatud põhjendustel taotleb hankija:

1. Jätta vaidlustus rahuldamata.

2. Jätta vaidlustaja menetluskulud tema enda kanda.

I Asjaolud

1.1. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi: hankija) avaldas 03.06.2024

riigihangete registris avatud hankemenetluse „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala

andmeladude ja analüütika arendus ja hooldus“, viitenumber 273311 (edaspidi:

riigihange). Pakkumuste esitamise tähtajaks 08.08.2024 esitati hankes kuus

pakkumust, sh laekus Datafruit OÜ (edaspidi: vaidlustaja) pakkumus.

1.2. Hankija tegi 28.10.2024 riigihankes pakkumuste vastavusotsuse ja teavitas sellest

samal päeval pakkujatele riigihangete registri vahendusel. Otsus on

vaidlustuskomisjonile riigihangete registri „tulemdokumentide“ vahelehel

kättesaadav.

1.3. Riigihangete vaidlustuskomisjon saatis 08.11.2024 hankijale teate Datafruit OÜ

vaidlustuse esitamisest. Vaidlustus on esitatud tähtaegselt.

1.4. Vaidlustus on hankija hinnangul põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu, esitame

selle kohta järgnevalt põhjendused.

II Hankija otsuse õiguslik alus

1.5. Riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) § 110 lõige 2 alusel peab pakkumus vastama

riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele.

1.6. RHS § 114 lõike 2 alusel lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija

nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata

pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija

võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid

riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest.

1.7. Riigihanke alusdokumendi „Nõuded pakkuja meeskonnale“ (edaspidi: meeskonna

vorm) punkti 1.1 kohaselt pidi pakkuja esitama lepingu sõlmimiseks isikuliselt

vähemalt 4 meeskonnaliiget. Sama dokumendi punkt 1.1.2 näeb ette imperatiivse

tingimuse, et meeskonnas võib kokku olla maksimaalselt kuni 8 meeskonnaliiget.

Dokumendi punktis 1.2 on hankija toonud välja 8 erinevat rolli, mis tuleb

hankelepingu sõlmimiseks pakkujal täita. Punkti 3.7 alusel tuli meeskonna ühine

CV esitada üldtingimustele järgneval etteantud vormil, täites kõik nõutud väljad.

1.8. Riigihanke alusdokumendis „Vastavustingimused“ tingimuses „Pakkuja meeskond“

tõi hankija välja tingimuse: „Meeskond peab vastama alusdokumendis „Nõuded

pakkuja meeskonnale“ esitatud nõuetele.“

1.9. Riigihanke alusdokumendi „Lisateave“ punktis 3.2 on hankija toonud välja selgitava

infona järgmist: „Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud

tingimustele, sisaldama nõutud dokumente ning olema vormistatud

nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed peavad olema esitatud mahus ja

viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende vastavust riigihanke

alusdokumentides toodud tingimustele.“

III Hankija põhjendused

1.10. Hankija on teinud menetluses põhjendatud ja kaalutletud vastavusotsuse.

Vaidlustaja tugineb asjaolule, et pakkumuses esinesid üksnes formaalsed

puudused, mistõttu oli neid võimalik selgitusega kõrvaldada. Hankija sellega ei

nõustu. Pakkumuses esinev puudus saab olla formaalne ehk mitte-sisuline üksnes

juhul, kui selle kõrvaldamine pakkumuse sisu ei muuda ning selgituse alusel oleks

üheselt arusaadav, et pakkumus vastas riigihanke alusdokumentidele pakkumuse

esitamise hetkel. Pakkuja meeskond ja seatud nõuetele vastamine meeskonna

poolt ei saa aga olla formaalne puudus, kui pakkumusest endast ei tulenenud

pakkumuse esitamise hetkel, millise meeskonnaga pakkuja riigihankes osaleda

soovis. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega antud selgitustega ei saa muuta

pakkumuse sisu. Hankija hinnangul on vaidlustus seega põhjendamatu ega kuulu

rahuldamisele.

1.11. Vaidlustaja on esitanud hanke alusdokumentidele mittevastava pakkumuse

1.11.1. Hankija nõudis riigihankes meeskonna andmete esitamiseks etteantud vormi

kasutamist (meeskonna vorm p 3.7). Vaidlustaja vormi järginud ei ole ja on

enne pakkumuse esitamist seda oluliselt muutnud.

1.11.1.1. Vaidlustaja on kustutanud etteantud vormilt vormi alguses toodud

üldtingimused, mis on meeskonna vormi lahutamatuks osaks.

Üldtingimuste eesmärgiks oli pakkujatele kõik kehtivad tingimused

teatavaks teha, et neid oleks pakkumuse koostamisel lihtne järgida.

Muuhulgas on kustutatud nõue, et meeskonda on lubatav esitada

maksimaalselt 8 liiget – seejuures oli hankija nõude märkinud bold’is ehk

nö rasvases kirjas, soovides sellele pakkujate tähelepanu tingimata

juhtida. Pakkumuses esitatud meeskonna vormil on aga esitatud töid

teostavasse meeskonda kokku 9 meeskonnaliiget, mida on vaidlustaja

kinnitanud ka riigihankes peetud teabevahetuses.1

1.11.1.2. Lisaks on vaidlustaja kas ekslikult või teadlikult kustutanud mõned

hankija seatud tingimused meeskonna vormi punktis 3: Ühised nõuded

kogu pakkuja meeskonnale, mis tuli pakkuja meeskonnal täita: 1)

Kogemus äriteabe visualiseerimise töövahendiga Tableau (rida nr 2); 2)

Kubernetes / Rancher kogemus (vähemalt deployment, stateful set,

jobs) (rida nr 4); 3) Kogemus andmelao platvormiga Vertica (rida nr 9); 4)

Laadimisprotsesside ajastamise kogemus (nt Cron, Airflow; Dagster) (rida

nr 10). Kuivõrd tegemist ei olnud vormil järjestikuselt paiknevate ridadega,

on hankija hinnangul küsitav, kas need read said kustuda eksimuse

tagajärjel. Samas jääb vaidlustaja tegevus sisuliselt arusaamatuks, kuna

ka hilisemas teabevahetuses toob vaidlustaja välja, et nende kustutatud

1 Pakkuja sõnum teabevahtuses: “Esitatud pakkumusse on 9 meeskonnaliiget jäänud inimliku hooletusvea tõttu ja see viga on esitatud pakkumust vaadates ilmne. /.../ Eeltoodu ei vähenda siiski pakkuja vastutust, vabandame siiralt pakkumuse koostamisel tehtud inimliku vea eest.“

tingimuste täitmise kohta on informatsioon pakkumuse koosseisust

leitav.

1.11.1.3. Vaidlustaja on tõstnud kõik tingimused ümber blanketile, mis

sisaldab ettevõtte sümboolikat. Eeldatavalt selle käigus on ka valikuliselt

tingimused vormile lisanud.

1.11.1.4. Eelnevalt kirjeldatud muudatuste tegemist pakkuja ümber lükanud

ei ole, ei teabevahetuse käigus ega vaidlustuse esitamisel. Seega on

vaidlustaja eeldatavalt nõustunud, et selged puudused pakkumuses

esinevad.

1.11.2. Kuigi tingimuse sisulist seadmist ei ole vaidlustatud ja hankijal ei ole

kohustust otsuses selgitada, mis on iga riigihanke tingimuse seadmise

põhjuseks, on vaidlustaja siiski esitanud omapoolse arvamuse, et vaidlusalune

tingimus meeskonna osas ei ole „keskse tähtsusega“.2 Hankija selgitab, et

meeskonna vormi punkt 1.1.2 (esitada maksimaalselt 8 meeskonnaliiget) oli

seatud eesmärgipäraselt ja selle täpne järgimine oli hankija jaoks oluline.

Hankija soovib riigihankemenetlusega tagada, et meeskonda esitataks üksnes

isikud, kes tegelikult töid teostama hakkavad, et meeskond ei oleks tellitavate

tööde teostamiseks ebamõistlikult suureks paisutatud (see raskendab

infovahetust, töötundide kontrollimist, tööde tellimist ja planeerimist) ning et

meeskonda ei lisataks selliseid isikuid, kes üksnes näiliselt meeskonda

kuuluvad ja on esitatud vaid seatud nõuete täitmiseks. Selles

hankemenetluses oli võimalik teenida meeskonna täiendavate kogemuste

alusel lisapunkte (meeskonna vorm punkt 4), mistõttu esines reaalne risk, et

pakkujad esitavadki oluliselt rohkem meeskonnaliikmeid üksikute

lisandväärtuste eest punktide teenimiseks. See aga ei tagaks hankijale

kõrgema kompetentsiga meeskonna kaasamist tööde teostamisse, mistõttu

on hankija soovinud sellise olukorra tekkimise hanketingimustega välistada.

Hankes seatud tingimusi vaidlustatud ei ole, seega on need kehtivad.

1.11.3. Vaidlustaja toob välja, et tema hinnangul saanuks meeskonna vormi punkti

3.1 alusel meeskonna vastavaks tunnistada.3 Hankija sellega ei nõustu, kuna

CV vormil esitatavatele andmetele kehtisid muuhulgas sama

hankedokumendi üldtingimused meeskonna kohta, need on teineteise

lahutamatuks osaks. Vaidlustaja soovib üldtingimusi põhjendamatult käsitleda

2 Vaidlustuse p 15: RHAD-i nõue, et pakutud meeskonnas võib kokku olla maksimaalselt kuni 8 meeskonnaliiget, ei ole käesolevas hankes kuidagi keskse (sisulise) tähtsusega. 3 Meeskonna vormi p 3.1 viimane lause: Meeskond tunnistatakse vastavaks, kui kõik CV vormil esitatud nõuded, kompetentsid, platvormid ja töövahendid on meeskonnaliikmete poolt kaetud.

esitatavatest andmetest eraldiseisvalt ja on seda püüdnud teha ka pakkumust

koostades, kui üldtingimused esitatavalt vormilt kustutas. Hankija on need aga

selgelt esitanud koos ühes ja samas hankedokumendis ja määranud need

kohustuslikuks. Vaidlustaja käsitluses ei tulekski justkui meeskonnale

kehtivaid üldtingimusi pakkujatel järgida, mis muudaks need sisutühjaks.

Vastavalt meeskonna vormi punktile 3.1, tuli pakkujal järgida kõiki nõudeid, sh

ka neid üldiseid nõudeid, mille pakkuja oli meeskonna vormi täites

omavoliliselt kustutanud. Seega ei saa vaidlustaja pakkumust vastavaks

tunnistada, kuna kõiki vastavustingimusi ei ole täidetud.

1.11.4. Pakkujal on pakkumuse koostamisel hoolsuskohustus, mis hõlmab enda

hanke alusdokumentidega kurssi viimist ning nende järgimist. Muuhulgas ei

saa pakkuja mittevastava pakkumuse esitamist vabandada sellega, et tal tuli

sisestada palju andmeid. 4 Tähtsust ei oma ka asjaolu, kas tegemist on inimliku

eksimusega või mitte. 5 Ka kohtupraktikas on analüüsitud, et inimliku eksimuse

tagajärjel esitatud puudusega pakkumus on endiselt puudusega pakkumus,

mida hankija vastavaks tunnistada ei saa.6 See viidatud Tallinna Halduskohtu

lahend on ka muus osas praegusele vaidlusele kohaldatav. Kohus on

analüüsinud olukorda, kus pakkuja esitas koolitushankes lektori kohta vale

kinnituse vormi ja soovis selgitusega hiljem pakkumuse koosseisust välja

arvata vähemalt ühe lektori, kes kinnituse puudumise tõttu hanke tingimustele

ei vastanud. Lektorite koosseisus muudatuste tegemise ainsaks ajendiks oli

Halduskohtu hinnangul esitatud pakkumuse riigihanke alusdokumentide

tingimustele vastavaks kohendamine. Ükskõik millistest ajenditest lähtuvate

möönduste tegemine, mida riigihanke alusdokumendid ette ei näe, viiks kohtu

arvates riigihankes läbipaistvuse põhimõtte eiramiseni ja pakkujate ebavõrdse

kohtlemiseni, sest kõigil pakkujatel peavad olema hankes samad võimalused.

Need kohtu seisukohad on sisuliselt kohaldatavad ka selles

vaidlustusmenetluses ja kinnitavad hankija vastavusotsuse põhjendusi.

Analoogselt kohtulahendis käsitletule on vaidlustaja avaldanud soovi

meeskonnast üks meeskonnaliige eemaldada, mis aga lubatav ei ole.7 Hankija

4 TlnHK otsus 21.07.2022, 3-22-1297 (p-d 12–13). 5 Vaidlustuses viidatakse korduvalt inimlikule veale, mis võis olla vaidlustaja hinnangul erinevatest asjaoludest tingitud, täpselt nt vaidlustuse p 8, 11. 6 TlnHK otsus 30.03.2021, 3-21-319 (p-d 16–17). 7 Vaidlustuse p 16 kinnitab vaidlustaja, et on soovinud meeskonna koosseisust ühe isiku eemaldada: /.../Vaidlustaja on seisukohal, et meeskonnaliikmete arvu vähendamine ei ole samaväärne olukorraga, kus pakkuja on jätnud pakkumuses andmeid esitamata ja soovib neid pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva juurde esitada./.../

on sellest tulenevalt jõudnud järeldusele, et tal puudub riigihanke

üldpõhimõtete alusel õigus pakkumus vastavaks tunnistada.

1.11.5. Tähtsust ei oma ka asjaolu, et algses, muudetud riigihanke dokumendis oli

hankija nõudnud teistsuguse maksimaalse suurusega meeskonna esitamist.

Pakkumuse koostamisel tuleb aluseks võtta kehtivad riigihanke

alusdokumendid.

1.11.6. Vaidlustaja on seisukohal, et R. Suurkivi tuleks meeskonnast eemaldada ja

toob argumendina, et tema kogemusele ei ole meeskonna vormi punktides 3

ja 4 tuginetud (vaidlustuse p 8, alapunkt 2) vaidlustaja pakutud meeskonnas on

tegelikult 8 liiget). Hankija leiab, et pakkuja taotleb selliselt pakkumuse sisulist

muutmist ühe meeskonnaliikme kõrvaldamise teel, mis on lubamatu.

1.11.6.1. Asjaolu, et vaidlustaja väitel on meeskonna vormi punktidest 3 ja 4

konkreetse isiku kohta andmed eemaldatud, ei oma asja lahendamisel

tähtsust ega ole ka ühelgi viisil kontrollitav. Meeskonna vormi punktides

3 ja 4 ei ole vaidlustaja tuginenud kõikidele meeskonnaliikmetele, vaid on

teinud valiku. Punktis 3 on tuginetud neljale meeskonnaliikmele ja punktis

4 tuginetud kahele meeskonnaliikmele. See aga ei vii ühelgi moel

järeldusele, et ülejäänud meeskonnaliikmed siiski meeskonda ei kuulu.

Hankija ei olegi nõudnud, et nendes punktides tuginetaks kõikidele

meeskonnaliimetele, mistõttu ei saagi selle alusel pakkumusse

kuuluvate meeskonnaliikmete osas järeldusi teha.

1.11.7. Hankija on vastavusotsuse tegemisel tuginenud mh vaidlustus- ning

kohtupraktikale, kus on käsitletud pakkumuse muutmist ja leiab, et need on

asjakohased ka praeguses menetluses. Praktikale tuginemisel tuleb eelkõige

lähtuda sellest, kas varasemas praktikas antud põhimõttelised seisukohad on

asjas kohaldatavad, mitte üksnes lahendite konkreetseid asjaolusid võrrelda.

Kaht täpselt sama sisuga vaidlustus- või kohtulahendite ilmselt ei eksisteeri,

kuid õiguse tõlgendamise põhimõttelised seisukohad on sellele vaatamata

võimalik aluseks võtta analoogseid õiguslikke küsimusi käsitlevatel juhtudel.

1.11.7.1. Pakkumuse vastavuse kontrollimisel peab hankija jääma riigihankes

avaldatud tingimuste juurde ja kontrollima pakkumuste vastavust

eelnimetatud tingimustele sisuliselt.8 Pakkumuste vastavuse sisuliselt

kontrollimata jätmisel rikuks hankija hankemenetluse läbiviimise

fundamentaalseid printsiipe ja seaks menetluses osalejad ebavõrdsesse

olukorda. Hankija kohustus on järgida pakkujate võrdse kohtlemise

8 VAKOo 10.07.2018 125-18/194358, p 27; 17.01.2019, 265-18/198628, p 15.

põhimõtet, et soodustada tõelist konkurentsi riigihankes osalevate

ettevõtjate vahel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab eelkõige seda,

et pakkujatel on võrdsed võimalused nii pakkumuste ettevalmistamise

kui ka hankija poolt pakkumuste vastavuse kontrolli ajal, ning et kõigile

pakkujatele tagatakse pakkumuse koostamisel võrdsed võimalused.

Kõigi pakkujate esitatud pakkumustele peavad kehtima samad

tingimused.9 Hankija kontrollis esitatud pakkumuse vastavust seatud

tingimustele ja tuvastas, et pakkumus on mittevastav. Lubades

pakkumuses esitatud meeskonda pärast pakkumuste esitamise tähtaega

muuta, rikuks hankija läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid

ning oleks vastuolus enda seatud tingimustega.

1.11.7.2. Pakkumuse vastavust on lubatav kontrollida üksnes riigihanke

tingimuste alusel. See kehtib nii pakkumusele seatud sisulistele nõuetele

kui ka dokumendinõuetele. Kui hankija on nõudnud pakkumuse

koosseisus konkreetsete dokumentide esitamist, on ta nende

tingimustega ka ise seotud.10 Hankija on seadnud selge tingimuse, mille

kohaselt oli pakutava meeskonna maksimaalne suurus 8 liiget. Ühelgi

põhjusel ei ole hankijal võimalik arvestada sellest nõudest selgelt

kõrvalekalduvate näitajatega pakkumust vastavana, kuivõrd see oleks

vastuolus hankedokumentides seatud tingimustega ja oleks ühtlasi

käsitletav ebavõrdse kohtlemisena teiste pakkujate suhtes.

1.11.7.3. Koguste, mõõtude ja muude numbriliste näitajate vastu pakkumuse

koostamisel eksimine on käsitletav pakkumuse sisulise puudusena

sõltumata eksimuse väiksusest, mistõttu puudub hankijal diskretsioon

pakkumuse vastavaks tunnistamise otsustamisel.11 Nõutud meeskonna

suurus on samuti numbriline näitaja, mida pakkumuse esitamisel tuli

järgida.

1.11.8. Hankija on seadnud riigihankes tingimuse, mille täpne järgimine on aluseks

pakkumuse vastavuse kontrollimisel. Hankija on otsuse tegemisel kõiki

asjaolusid arvesse võtnud ja analüüsinud, milline on õiguspärane otsus. Ka on

vaidlustajale antud võimalus selgituse esitamiseks. Seega on hankija

teostanud ka kaalutlusõigust. Pakkumuse sisust ja vaidlustaja vastusest

9 EK c-131/16, p 25-26; c-87/94, p 54; c-470/99, p 93; C-538/13, p 33. 10 TlnRngKo3-18-657, p 14; RKHKm 12.12.2011, 3-3-1-52-11, p 21; 08.10.2012, 3-3-1-30-12, p 12; RKHKo 3-3-1-99-09, p 16. 11 TrtHKo 3-15-1140, p 20; VAKOo 85-22/248784, VAKO 88-22/250810.

hankija küsimusele nähtub selgelt, et tegemist on mittevastava pakkumusega,

mistõttu selle tagasi lükkamine hankija poolt oli õiguspärane.

1.12. Vaidlustaja pakkumus sisaldab lisaks formaalsetele ka sisulisi puuduseid

1.13. Vaidlustaja argumenteerib, et meeskonna kooseis on formaalne puudus. Sellega

hankija ei nõustu.

1.13.1. Sisulise kõrvalekalde vastand “formaalne kõrvalekalle” tähendab, et puudus

seisneb pigem pakkumuse vormistamises, mitte selle sisus (RHS § 46 lg 4).12

Pakkujal on võimalik selgituse kaudu taotleda üksnes formaalsete puuduste

kõrvaldamist. RHS § 114 lg 2 sõnastusest tulenevalt tehakse vahet

selgitatavatel ja mitteselgitatavatel puudustel. Selgituse küsimise kui

meetmega on võimalik eeskätt seletada või avada mõne olemasoleva

tingimuse sisu ja mõtet, kuid selle meetmega ei saa asuda muutma

alusdokumente ega pakkumust.13 Pakkumus peab vastama

hanketingimustele pakkumuse avamise ajal. Sisuliselt mittevastavat

pakkumust ei ole võimalik vastavaks selgitada.

1.13.2. Kui tegemist ei ole pakkumuse vormistuses esineva puudusega, on

tegemist pakkumuse sisulise puudusega. Pakkumuse või selle osade

sisulisusele hinnangu andmine on hankija kaalutlusotsus, mis sõltub ka

juhtumi asjaoludest. Pakkumuse olulisteks sisulisteks aspektideks on

tingimata andmed, mis on aluseks hankija otsuste tegemisele. Pakkumuse

vormistamise veaks ehk formaalseks puuduseks ei ole seega kuidagi võimalik

pidada pakkumuse koosseisus esitatud isikulisi meeskonnaliikmeid ja nende

arvu.

1.14. Vaidlustaja toob vaidlustuse punktis 24 esile hankija vastavusotsuse põhjenduse

seoses meeskonna vormi muutmisega, mis otsusest nähtuvalt ei ole praegusel

juhul olnud pakkumuse tagasilükkamise aluseks. Seetõttu ei analüüsi hankija seda

tarbetult pikalt, vaid piirdub märkusega, et just selles olukorras käsitleski hankija

puudust formaalsena. Hankija juhtis otsuses puudusele tähelepanu, kuivõrd

hankijal lasub kohustus tuvastatud puuduseid kaaluda ja teha nende osas

õiguspärane otsus. Formaalne puudus vaidlustaja pakkumuses on vormi

muutmine ja mõningate etteantud lahtrite kustutamine, olukorras, kus hankija on

alusdokumendis ette näinud, et kasutada tuleb kohustuslikku vormi (meeskonna

vormi punkt 3.7), kuid hankija nõutud andmed on pakkumuse koosseisus siiski

pakkuja selgituse alusel esitatud. Sellise puuduse saab pakkuja selgitusega

12 Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne, § 114, kommentaar 30. 13 TrtHK otsus 03.08.2022, 3-22-1232 (p-d 19.1–19.2).

kõrvaldada, viidates, millistele pakkumuse koosseisus toodud andmetele ta

tugineda soovib. Sellele puudusele on hankija vastavusotsuses viidanud,

märkides, et alusdokumendis nõutust vastupidisele tegevusele vaatamata oli

võimalik nõutud tingimuste täitmist muudest andmetest järeldada. Formaalne

puudus ei ole pakkumuse tagasilükkamise aluseks.

1.15. Pakkumuste vastavuse kontrollimisel tuleb tuvastada pakkumuse vastavus

kõikidele vastavustingimustele. Kui hankija on seadnud töid teostavale

meeskonnale konkreetsed nõuded, tuleb neid kõiki järgida. Meeskond on selles

hankemenetluses keskse tähtsusega, kuna just nemad peavad tagama lepingu

nõuetekohase ja kvaliteetse täitmise. Kui võtta arvesse hankija poolt meeskonnale

seatud nõuete detailsust ja põhjalikkust, on ilmne, et see on hankemenetluses

üheks olulisimaks tingimuseks. Mittevastava meeskonna koosseisu esitamine on

kahtlusteta sisuline puudus, mida ilma pakkumust muutmata kõrvaldada võimalik

ei ole ja sellele rajanes ka hankija otsus.

1.16. Kummastavalt mõjub vaidlustaja argument, mille kohaselt tuleb meeskonna

koosseisus esinev puudus lugeda mittesisuliseks (formaalseks) ka seetõttu, et

vaidlusalune hange korraldati raamlepingu sõlmimiseks ning hankija nõutud

meeskonna näitamine pakkumuses oli vajalik üksnes raamlepingu partnerite

väljavalimiseks, mitte mõne konkreetse arendusprojekti elluviimiseks. Selline

hinnang on otseses vastuolus meeskonna vormi punktiga 1.1, mille kohaselt

pakkuja peab tagama, et pakutud meeskonna koosseis on tööde teostamiseks

tellija jaoks kogu hanke perioodil täis töömahus olemas. Hankija on selgelt

märkinud, et töid peab hakkama teostama sama meeskond, mis vastupidiselt

vaidlustaja arvamusele toob esile, kuivõrd sisulise tingimusena tuli riigihankes

esitatavat meeskonna käsitelda. Isegi juhul, kui igal konkreetsel minikonkursil

meeskonna suurus sõltuvalt tellimuse sisust varieerub, peab pakutud meeskond

olema siiski hankelepingute täitmiseks tagatud. Ka raamleping toob välja, et

nõuetele vastav meeskond peab samal kujul olema lepingupartneri poolt kogu

lepinguperioodil tagatud. Jääb arusaamatuks, kuidas meeskonna hilisem

täienemine vajaduspõhiselt muudab vaidlustaja hinnangul selle koosseisu

mittesisuliseks tingimuseks pakkumuse esitamisel. Tingimuse sisulisus ei sõltu

ühelgi moel sellest, kas selle täitmises on võimalik põhjendatud juhtudel lepingu

täitmise perioodil muudatusi teha või mitte.

1.17. Vaidlustaja tugineb mh Riigikohtu otsusele asjas 3-3-1-44-13, p 21.4, kus

selgitatakse, et erandjuhul on pakkujal võimalik korrigeerida pakkumusega

seonduvaid andmeid, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada

ilmsed tehnilised vead, nii et selle muudatusega ei kaasneks tegelikult uue

pakkumuse esitamist. See tähendab, et ka Euroopa Kohtu praktikas on leitud, et

selgitusega ei ole lubatav pakkumust sisuliselt muuta.14 Hankija nõustub, et

lubatav on parandada tehnilised vead, kui selliselt ei kaasne uue pakkumuse

esitamist. Praeguses olukorras see aga nii ei ole. Meeskonna koosseis ei ole

„tehniline viga“, sama küsimust on hankija eelnevalt viidatud hilisemas

kohtupraktikas analüüsitud.15 Uue meeskonna koosseisu esitamine selle liikmete

lisamise või eemaldamise teel pärast pakkumuste esitamise tähtaega, on

kahtlusteta käsitletav uue sisulise pakkumuse esitamisena. Hankija ei nõustu, et

vaidlustaja viidatud vaidlustuskomisjoni varasem praktika kinnitaks, et sellises

olukorras on võimalik pakkumus vastavaks tunnistada ja seda pidanuks hankija

tegema. Vaidlustaja viidatud lahendid sellisele järeldusele jõuda ei võimalda.

1.18. Hankija on teinud õiguspärase, RHS § 114 lõikega 2 kooskõlas oleva otsuse

vaidlustaja pakkumuse vastavuse kontrollimisel. Eeltoodud põhjendustel

puudub alus vaidlustuse rahuldamiseks ja hankija otsuse kehtetuks

tunnistamiseks.

IV Menetluslikud küsimused

1.19. Hankija palub vaidlustus lahendada kirjalikus menetluses.

1.20. Hankija esindajale on määratud esindusõigus hankija hankekorra16 punkti 8.1

alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kerli Lubja

Õigustiimi juht

14 Seda on kinnitanud ka RngK otsuses 14.11.2023, 3-23-1783 (p-d 16-18): Euroopa Kohus on rõhutanud, et pakkumust saab pärast selle esitamist üksnes selgitada või täpsustada, kuid mitte muuta. 15 TlnHK otsus 30.03.2021, 3-21-319 (p-d 16–17). 16 Kehtiv hankekord on kättesaadav avalikult lingilt: https://adr.rik.ee/tehik/dokument/14054385 (13.11.2024).