Võru vald Väimela alevikus Pärna tee 7 detailplaneeringu algatamine

Registrikood 77000393 telefon 785 1242, 782 1365 a/a EE931010402007075008 Võrumõisa tee 4a e-post [email protected] AS SEB Pank 65605 VÕRU

VÕRU VALLAVALITSUS

Keskkonnaamet

Maa-amet

Transpordiamet

Meie 13.11.2024 nr 7-1/4530

Väimela alevikus Pärna tee 7 detailplaneeringu

algatamine

Lähtuvalt planeerimisseaduse § 128 lõikest 8 anname teada, et Võru Vallavalitsus algatas

29.10.2024 korraldusega nr 673 (kättesaadav:

https://atp.amphora.ee/voruvv2017/index.aspx?itm=704405, lisatud kirjale) Väimela alevikus

Pärna tee 7 katastriüksuse detailplaneeringu ning jättis algatamata keskkonnamõju strateegilise

hindamise. Teavitame Teid, kuna Teile kuuluv kinnisasi asub planeeringuala lähiümbruses.

Detailplaneeringu ala asub Pärna tee 7 (tunnus 91801:005:0054), Pärna tee 9 (tunnus

91801:005:0990) ja osaliselt 25149 Väimela-Kääpa tee (tunnus 91801:009:1240) katastriüksustel.

Detailplaneeringuala pindala on ca 6 ha. Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja

kehtestaja on Võru Vallavalitsus. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on OÜ Cone

Forest.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on joogi-ja mineraalvee tootmiseks vajalike tootmis- ja

laohoonete ning tuletõrje veehoidla püstitamiseks ehitustingimuste määramine ning tehnovõrkude

ja -rajatiste ja avalikule teele juurdepääsutee asukoha määramine. Taotluse kohaselt soovitakse

alale püstitada kokku ligi 15000 m² ehitusaluse pinnaga, madala kaldega või lamekatusega

hooneid, mille seinad tehakse karkassipostidel terasest sandwichpaneelidest. Kavandatav tegevus

on kooskõlas nii kehtiva kui ka vastuvõetud Võru valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamisega samaaegselt toimub veeloa menetlus, kuna maaüksusele on

kavandatud kolm puurkaevu: üks joogivee tootmiseks ja kaks mineraalvee tootmiseks,

kavandatava veevõtuga 300 m³/ööpäevas kaevu kohta. Puurkaevude projektis on peetud vajalikuks

läbi viia põhjaveevarude hindamine.

Toiduainetööstust kavandatava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamise vajadust. Eelhinnangus käsitleti joogivee ja mineraalvee

tootmisega kaasnevaid mõjusid sellises ulatuses, kui seda võimaldab detailplaneeringu täpsusaste.

Eelhinnangus ei käsitletud põhjavee (mineraalvee) võtuga kaasnevaid keskkonnamõjusid, kuna

seda hinnatakse eelnevalt nimetatud keskkonnaloa menetluses. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et

Pärna tee 7 maaüksusele tootmis- ja laohoonete püstitamise ning veehoidla rajamise ning hilisema

kasutamisega ei kaasne piiriülest keskkonnamõju ning keskkonnaseisundi olulist kahjustumist.

Keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine pole vajalik, kuna keskkonnatingimustega

arvestamine on võimalik detailplaneeringu menetluse käigus.

Detailplaneeringu menetlemisega seotud dokumentidega saab edaspidi tutvuda:

voruvald.ee/parna-tee-7-detailplaneering1

2

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Triinu Jürisaar

planeeringuspetsialist

Lisa:

Väimela alevikus Pärna tee 7 katastriüksuse detailplaneeringu al (2).asice

5696 5750 [email protected]

Lisa 1

Võru Vallavalitsuse 29.10.2024 korralduse nr 673 juurde

ASUKOHASKEEM

Väimela alevikus Pärna tee 7 katastriüksuse detailplaneering

planeeringuala asukoht

Aluskaart: X-GIS. Maa-amet

Lisa 2

Võru Vallavalitsuse 29.10.2024 korralduse nr 673 juurde

LÄHTESEISUKOHAD

Väimela alevikus Pärna tee 7 katastriüksuse detailplaneeringu koostamiseks

1. Detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamise alus

Võru Vallavalitsuse 29.10.2024 korraldus nr 673 „Väimela alevikus Pärna tee 7 katastriüksuse

detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmine“.

2. Detailplaneeringu ala

Detailplaneeringu ala asub Pärna tee 7 (tunnus 91801:005:0054), Pärna tee 9 (tunnus

91801:005:0990) ja osaliselt 25149 Väimela-Kääpa tee (tunnus 91801:009:1240)

katastriüksustel. Detailplaneeringuala pindala on ca 6 ha. Kui planeeringu koostamise käigus

selgub, et planeeringuala piire on vaja täpsustada, siis tuleb see kooskõlastada Võru

vallavalitsusega.

3. Detailplaneeringu eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on joogi-ja mineraalvee tootmiseks vajalike tootmis- ja

laohoonete ning tuletõrje veehoidla püstitamiseks ehitustingimuste määramine ning

tehnovõrkude ja -rajatiste ja avalikule teele juurdepääsutee asukoha määramine.

4. Lähtematerjalid ja kehtivad planeeringud

4.1. Võru Vallavolikogu 09.04.2008 määrusega nr 29 „Võru valla üldplaneeringu

kehtestamine“ kehtestatud üldplaneering.

4.2. Võru Vallavolikogu 16.11.2022 otsusega nr 70 „Võru valla üldplaneeringu

vastuvõtmine, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks

tunnistamine ja üldplaneeringu avalikule väljapanekule suunamine“ vastu võetud

üldplaneering.

4.3. Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/81 kehtestatud Võru

maakonnaplaneering 2030+.

4.4. Võru Vallavolikogu 19.04.2023 määrus nr 27 „Detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“;

4.5. Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks on olemasolevat situtatsiooni tõeselt

kajastav digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500.

Planeeringuala topo-geodeetiline uuring peab vastama majandus- ja taristuministri

14.04.2016 määrusega nr 34 „ Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele

esitatavad nõuded“ kehtestatud nõuetele. Geodeetiline alusplaan peab katma

detailplaneeringuala ning vajadusel ka lähiala.

5. Nõuded detailplaneeringu koosseisule ja vormistamisele

5.1. Detailplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest. Planeering vormistatakse ja

ehitatakse üles vastavalt Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

5.2. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Võru vald, Väimela alevik, Pärna tee

jalgtee ehituse eelprojekti lahendust (Tinter Projekt OÜ, töö nr 19-22-TP).

5.3. Detailplaneeringuga määrata krundipiirid.

5.4. Detailplaneeringuga määrata hoonestusala(d), piiritledes krundi osad, kuhu võib

püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi. Detailplaneeringus seada

tingimused ehitusloa/ehitusteatise kohustuseta ehitiste püstitamiseks.

5.5. Näidata säilitatav ja rajatav haljastus, 15% maaüksusest tuleb ette näha haljastatavana.

5.6. Hoonetele esitatavad ehituslikud nõuded esitada planeeringu põhijoonisel ja

seletuskirjas. Joonisel esitada ehitusõigus tabelina. Seletuskirjas määrata ehitamise

aegsed tingimused.

5.7. Krundi ehitusõiguse määramisel võtta arvesse, et suurim lubatud krundi

täisehitusprotsent on 60%.

5.8. Krundi ehitusõiguses määrata:

5.8.1. krundi kasutamise otstarve või sihtotstarbed ja katastriüksuse sihtotstarve,

5.8.2. kavandavate hoonete suurim lubatud arv,

5.8.3. kavandatavate hoonete suurim lubatud ehitusalune pind ja kõrgus meetrites,

5.9. Määrata ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused.

5.10. Planeeringuga antakse tehnovõrkude ja -rajatiste lahendus, sh tänavavalgustuse ja

sademevee ärajuhtimislahendus. Tehnovõrkudega liitumise asukohad, mis jäävad

planeeringualast välja, näidatakse tehnovõrkude joonisel ning kirjeldatakse

seletuskirjas. Üksnes piisava loetavuse korral võib tehnovõrgud kanda planeeringu

põhijoonise esitluskujule.

5.11. Osa detailplaneeringualast asub Väimela reoveekogumisalal (RKA0860534). Võru

valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2022-2032 kohaselt ulatub

planeeringualale olemasolev survekanalisatsiooni torustik. Seega planeeringuala

reoveekäitluse lahendusena eelistada ühiskanalisatsiooni.

5.12. Ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni kavandamiseks tuleb detailplaneeringu koostajal

taotleda tehnilised tingimused aktsiaseltsilt VÕRU VESI. Arvestada tuleb asjaoluga,

et liitumispunkti ja ühendustorustike ehitamise peab liitumistasuna finantseerima

detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik.

5.13. Planeeringuga märgitakse servituutide määramise vajadused.

5.14. Juurdepääsutee kavandamine: Juurdepääs kavandada olemasoleva ristumise kaudu

Väimela-Kääpa teelt nr 25149.

5.15. Parkimine lahendatakse ainult krundi siseselt Väimela-Kääpa tee nr 25149 äärde

parkimise kavandamine ei ole lubatud.

5.16. Detailplaneeringu koostamisel tuleb asjakohasel juhul arvestada Transpordiameti

(08.10.2024 kirjas nr 8-5/24/16203-2) seisukohtadega:

5.14.1 Juurdepääsuna eelistada olemasolevaid ristumiskohti riigitee km 0,531 ja km 0,672.

Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p-le

7. Kavandada ristumiskoha ümberehitus planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse

vastuvõtmiseks. Taastada ristumiskoha katend ning vajadusel näha ette laiendused.

Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning ühendada

bussipeatustega. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus.

Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja

asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS

§ 10) soovitame kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik

(PlanS § 4 lg 6).

5.14.2 Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

5.14.3 Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis

kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt

EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis

puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

5.14.4 Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda

kontaktalas paiknevate planeeringute lahendustega.

5.14.5 Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest

a) näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala.

b) alakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi

tabelist 4.

5.14.6 Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette

näha.

5.14.7 Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide

lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

5.14.8 Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ning muu taristu. Puurkaevu sanitaarkaitse alal ja riigitee alusel maal ei

tohi olla kattuvust. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi

olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude

paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud

tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded

tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

5.14.9 Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee

kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning

ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja

üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.

5.14.10 Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed

tuleb rajada/ümber ehitada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas

või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale

mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

5.14.11 Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga

seotud rajatiste väljaehitamiseks.

5.14.12 Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud

piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh

kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad

nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame

mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid

mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

5.14.13 Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

5.14.14 Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

5.14.15 Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra

piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada

planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra

normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel

kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta

endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

5.14.16 Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

5.17. Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata ning seletuskirjas kajastada selle

elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja

looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, sh seada keskkonnatingimusi tagavad

nõuded.

5.18. Detailplaneeringu joonised koostada mõõtkavas M 1:500. Joonisele märgitakse

planeeringu nimetus, joonise nimetus, mõõtkava, koostamise kuupäev, planeeringu

koostamise korraldaja ja planeeringu koostaja. Kokkuleppel Võru vallavalitsusega on

lubatud jooniste mõõtkava muuta. Juurdepääsu tee skeemid on lubatud esitada

väiksemas mõõtkavas.

5.19. Kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks

esitatakse detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline

illustratsioon.

5.20. Detailplaneeringu koostamisega seotud dokumendid vormistada planeeringu lisana.

6. Koostöö ja kaasamine

6.1. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel, avalike väljapanekute ja

arutelude korraldamine toimub vastavalt planeerimisseadusele.

6.2. Detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd ja planeering kooskõlastatakse

vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2015. a määruses nr 133 „Planeeringute

koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“

sätestatule.

6.3. Detailplaneeringu koostamisse kaasata tehnovõrkude valdajad, planeeringuala

naaberkinnisasjade omanikud/kasutajad.

6.4. Detailplaneeringu koostamisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib

puudutada või isiku, kes on avaldanud soovi olla selle planeeringu koostamisse

kaasatud.

6.5. Kooskõlastused ja arvamused tuleb esitada tabelina seletuskirja juures.

7. Detailplaneeringu esitamine

7.1. Detailplaneering esitatakse enne kooskõlastamist ja arvamuse küsimist, vastuvõtmist

ja avaliku väljapaneku korraldamist ning kehtestamist Võru vallavalitsusele

tutvumiseks ja vajadusel korrektuuride tegemiseks elektrooniliselt e-postiga.

7.2. Detailplaneering esitatakse allkirjastatult.

7.3. Kooskõlastamiseks esitatakse detailplaneering elektrooniliselt ühes digikonteineris.

7.4. Vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks esitatakse planeeringu

seletuskiri ja nõutud joonised kahes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt

koos tehnovõrkude valdajate arvamusega ning muu planeeringu koostamise

dokumentatsiooniga.

7.5. Kehtestamiseks esitatakse planeering elektrooniliselt (joonised dwg/dgn/shp ja pdf

formaadis, seletuskiri doc ja pdf formaadis, faili nimed sisuga kooskõlas) ning

paberkandjal kahes eksemplaris. Eraldi köitena/kaustana lisamaterjal, mille

koosseisus peavad olema detailplaneeringu menetlusdokumendid: kirjad, koosolekute

protokollid, kuulutused, kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud aktid, koostatud

uuringud/hinnangud, väljastatud tehnilised tingimused, kooskõlastused, esitatud

arvamused, illustreeriv materjal jms. Lisade kausta komplekteerimisel peavad faili

nimed vastama sisukorrale.

8. Ajakava

Detailplaneering peab olema esitatud vastuvõtmiseks hiljemalt kahe aasta jooksul alates

algatamisest.

Koostas: planeeringuspetsialist Triinu Jürisaar

1

Lisa 3

Võru Vallavalitsuse 29.10.2024 korralduse nr 673 juurde

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) koostamisel on lähtutud

planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadusest (edaspidi KeHJS). Eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas Võru vallas, Väimela

alevikus, Pärna tee 7 (katastritunnus 91801:005:0054) katastriüksuse detailplaneeringu algatamisel

on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mitte. Eelhinnangus käsitletakse

joogivee ja mineraalvee tootmisega kaasnevaid mõjusid sellises ulatuses, kui seda võimaldab

detailplaneeringu täpsusaste. Eelhinnagus ei käsitleta põhjavee (mineraalvee) võtuga kaasnevaid

keskkonnamõjusid, kuna seda hinnatakse keskkonnaloa menetluses.

KSH eelhinnangu kohustus tuleneb KeHJS § 33 lg-st 2 p-st 4. Lõpliku otsuse KSH algatamise

vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus. Enne otsuse tegemist tuleb küsida (DP

algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal) seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt

KeHJS § 33 lõikele 6.

1. Osapooled

Detailplaneeringust huvitatud isik on Võru valla Väimela alevikus Pärna tee 7 kinnisasja

(katastritunnus 91801:005:0054) omanik OÜ Cone Forest (registrikood 16594674). Strateegilise

planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja (edaspidi otsustaja) on Võru Vallavalitsus.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Võru vallavalitsus (registrikood 77000393), Võrumõisa

tee 4a, 65605 Võru linn.

2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ja olemasolev olukord

OÜ Cone Forest (registrikood 16594674) juhatuse liige Sergey Uger esitas 05.09.2024 Võru

vallavalitsusele taotluse Võru vallas Väimela alevikus Pärna tee 7 (katastritunnus 91801:005:0054)

kinnisasjal detailplaneeringu algatamiseks. Edaspidi on detailplaneeringu koostamise ja

menetlemisega seotud küsimustes kontaktisikuks huvitatud isiku volitatud esindaja Aivar Parts.

Taotluse kohaselt on planeeringu koostamise eesmärgiks joogi-ja mineraalvee tootmiseks vajalike tootmis- ja laohoonete ning tuletõrje veehoidla püstitamiseks ehitustingimuste määramine ning

tehnovõrkude ja -rajatiste ja avalikule teele juurdepääsutee asukoha määramine. Pärna tee 7

maaüksusele on kavandatud kolm puurkaevu: üks joogivee tootmiseks ja kaks mineraalvee

tootmiseks, kavandatava veevõtuga 300 m³/ööpäevas kaevu kohta.

Detailplaneeringu ala (vt Joonis 1) asub Pärna tee 7 (katastritunnus 91801:005:0054), Pärna tee 9

(katastritunnus 91801:005:0990) ja osaliselt 25149 Väimela-Kääpa tee (katastritunnus

91801:009:1240) maaüksustel. Planeeringuala piirneb põhjast Piiripõllu (tunnus 91801:005:0062)

katastriüksusega, idast Pärna tee 24 (tunnus 91801:001:0214), Pärna tee 22 (tunnus

91801:005:0007), Uue-Raua (tunnus 91801:005:0071) ja Raua (tunnus 91801:005:0059)

katastriüksustega, lõunast Pärna tee 18 (tunnus 91801:005:0058) ja Saare tee 3 (tunnus

91701:001:0149) katastriüksustega ning läänest Saare tee 1 (tunnus 91701:001:0150) ja Karikakra

(tunnus 91801:005:0063) katastriüksustega. Juurepääs kavandatakse Väimela-Kääpa teelt nr 25149.

2

Pindala on ca 6 ha, olemasolev sihtotstarve on tootmismaa. Ehitisregistri andmetel asub maaüksusel

kolm ehitist: sõnnikuhoidla, farmikompleks ja küün.

Planeeringuala asukoht

Joonis 1 Detailplaneeringu ala. Aluskaart: X-GIS. Maa-amet.

Pärna tee 7 maaüksusele ulatuvad maakatastrisse kantud elektripaigaldiste kaitsevööndid,

sideehitise kaitsevöönd ning Väimela-Kääpa tee kaitsevöönd. Planeeringuala sisse jääb Pärna tee 9

(katastritunnus 91801:005:0990) 95 m² suurune maaüksus, millel asub alajaama hoone. Pärna tee 7

maaüksusel asuvad hooned on osaliselt likvideeritud, teostatud on pinnasetöid. (vt Fotod).

Foto 1 Vaade alal paiknevale farmikomplesile

Foto 2 Vaade likvideeritud hoonetele ning Pärna tee

9 asuvale alajaamale

3. Seotus teiste strateegiliste dokumentidega

Ühinenud Võru valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad endiste Lasva, Orava, Sõmerpalu,

Vastseliina ja Võru valdade üldplaneeringud. Võru valla üldplaneeringu (kehtestatud Võru

Vallavolikogu 09.04.2008. a määrusega nr 42) kohaselt asub detailplaneeringuala tööstusmaa

juhtfunktsiooniga ja detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Üldplaneeringu seletuskirjas

seatakse tingimus, et alevikes kavandatavate tootmistegevuste puhul ei tohi ülenormatiivne kahjulik

välismõju ulatuda elamupiirkondadesse, ühiskondlike hoonete maale ja puhkealadele ning

3

tootmishoonete kasutusotstarbe valikul tuleb eelistada neid, mis tagavad võimalikult paljude

töökohtade loomise. Seega on kavandatav tegevus kooskõlas Võru valla üldplaneeringuga.

Koostamisel oleva Võru valla üldplaneeringu (vastu võetud Võru Vallavolikogu 16.11.2023

otsusega nr 70) järgi asub detailplaneeringuala segahoonestuse maa-ala juhtostarbega alal.

Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt võib segahoonestuse maa-alale kavandada nii elamist, äri- ja

teenindusettevõtteid, ühiskondlikke asutusi kui ka ülemääraselt kahjuliku mõjuta tootmist. Seega

on kavandatav tegevus kooskõlas koostamisel oleva üldplaneeringuga.

Võru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-

4/81) järgi asub detailplaneeringu ala linnalise asustusega alal ja ettevõtlusalal.

Maakonnaplaneeringu seletuskirjas selgitatakse muuhulgas, et Võrumaa majanduses on oluline

toetada tegevusalade mitmekesistumist ning tootmisettevõtete ja -hoonete rajamiseks tuleb

eelistatult kasutusele võtta endiste majandite farmide ja tehnohoonete (remonditöökojad jms) alad.

Seega on endise farmi territooriumile joogi- ja mineraalvee tootmisüksuse rajamine kooskõlas

maakonnaplaneeringuga.

4. Võimalikud keskkonnamõjud

4.1. Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt

loodusobjektidele

Keskkonnaregistri andmetel ei paikne detailplaneeringualal kaitsealasid, hoiualasid, püsielupaiku

ega kaitsealuseid üksikobjekte.

Planeeritav ala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal: lähimad Natura 2000 alad (Tamula järve

loodusala, Vagula järve loodusala) asuvad 6-7 km kaugusel. Kavandatava tegevuse mõju Natura

2000 aladele on ebatõenäoline.

Planeeringualast ca 500 m kaugusel asub kaitsealune Väimela mõisa park, mida ilmestavad vanad

tammed ja pärnad. Pargis asuvad mitmed muinsuskaitse all olevad hooned. Kavandatav tegevus ei

mõjuta eeldatavalt nimetatud kaitseväärtusi.

4.2. Loodusvarade kasutamine

Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ei asu planeeringualal maavarade leiukohti, ei jää

maavarade levialasse ega perspektiivaladele.

Taastuvatest loodusvaradest kasutatakse põhjavett. Maaüksusele on kavandatud kolm puurkaevu:

üks joogivee tootmiseks ja kaks mineraalvee tootmiseks, kavandatava veevõtuga 300 m³/ööpäevas

kaevu kohta. Keskkonnaluba peab olema kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus

või rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas ja võetakse mineraalvett (veeseadus § 187 p 2 ja 3).

Projekteeritud veevõtt on igal puurkaevul 300 m3/ööpäevas (300 x 365=109 500 m3). Põhjaveevaru

tuleb hinnata, kui põhjaveehaarde või kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhjaveekihist

on suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas (veeseadus § 204 lg 1). Põhjaveevaru võib hinnata ka

juhul, kui põhjaveehaarde veevõtt ühest põhjaveekihist on väiksem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas

ja selline veevõtt põhjustab või võib põhjustada põhjaveekihis vee liigvähenemist (veeseadus § 204

lg 2). Puurkaevude projektis (töö nr 12025 on) peetud vajalikuks põhjaveevarude hindamise

läbiviimine. Seetõttu käesolevas eelhinnangus ei käsitleta kavandatava tegevuse mõju põhjavee

kättesaadavusele.

4.3. Müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed

Endise farmikompleksi hoonete lammutamise, pinnasetööde ning tootmishoonete ehitustegevuse

perioodil võib esineda kõrgendatud müra ja vibratsiooni tasemeid, on oodata liikluskoormuse tõusu

4

Väimela-Kääpa teel nr 25149. Tegemist on mööduvate mõjudega. Kavandatava tegevusega

kaasnevana on oodata mõningast liikluskoormuse ja müra tõusu. Eeldatavalt ei ulatu

tootmishoonetest tulenev müra lähimate elamuteni, kuna tootmisega kaasnev müra on valdavalt

tehasesisene.

Mineraal-ja joogivee tehaseses tootmise käivitamisega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke

tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus

ja lõhn, sest tegevuse iseloom ei eelda seda.

Kavandatav tegevus ei põhjusta kasutusperioodil märkimisväärselt õhusaastet. Kuna ala

väljaarendamisel suureneb liikluskoormus alal, siis peamine kasutus- ja ehitusperioodi õhusaaste

on seotud sisepõlemismootoritest õhku paisatavate heitgaaside ja tolmuga. Eeldatavalt ei kaasne

mineraal-ja joogivee tehaseses tootmise käivitamisega hoonest tulenevat õhusaastet.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket

mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama

kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma

jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning

rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise)

korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Võru Vallavolikogu 20.09.2023 määrusest nr 35 „Võru

valla jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest. Jäätmeteke kaasneb hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb

anda üle jäätmekäitlejale. Juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla

jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

4.4. Pinnas, veestik

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti

ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi 1:50 000

(Maa-amet, 2024) kohaselt asub detailplaneeringuala keskmiselt kaitstud ja suhteliselt kaitstud

põhjaveega alal. Kavandatav tegevus võib läbi hoonestuse, kommunikatsioonide, parkimisala ja

tuletõrje veevõtutiigi rajamise mõjutada lähiümbruse hüdrogeoloogilisi tingimusi, kuid see ei ole

eeldatavalt olulise mõjuga.

Maa-ameti üleujutusohuga kaardi kohaselt ei asu Pärna tee 7 kinnistu üleujutusohuga alal. Maa-

ameti mullastiku kaardirakenduse kohaselt on planeeritaval alal valdavaks kahkjas leetunud muld,

mille lähtekivimiks on pruun või punakaspruun liivsavi moreen. Pinnasetöödel, sh tuletõrje

veevõtutiigi rajamisel võib kaasneda tolmu õhku paiskamine ja levik ümbritsevale alale. Tolmu

tekkimine ja levik on lühiajaline ning mõju õhukvaliteedile pole märkimisväärne.

Planeeringuala asub pikalt kasutuseta seisnud loomafarmi territooriumil, olulist muutust seetõttu

maakasutuses ei kaasne. Kavandatava tegevuse elluviimisel suureneb hoonestatav pind alal,

rajatakse tuletõrje veevõtutiik ning parkla.

4.5. Mõju kultuuriväärtusetele

Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal puuduvad.

Detailplaneeringu ala ei jää kinnismälestise kaitsevööndisse. Planeeringuala asub Väimela mõisa

muinsuskaitse all olevast hoonetekompleksist ca 350 m kaugusel. Tootmisega seotud hoonete

püstitamine ei mõjuta hoonete vaadeldavust ja säilimist negatiivselt.

4.6. Maakasutus, visuaalne mõju

Maaüksus on vaadeldav Võru-Põlva teelt nr 64 ja Väimela-Kääpa teelt nr 25149. Detailplaneeringu

ala asub Väimela aleviku osas, millele on iseloomulikud erinevad tootmishooned ja töökojad.

Planeeringualal asusid kasutusest väljas ning lagunevad farmikompleksi hooned. Hooned on

5

eelhinnangu koostamise ajaks suures osas lammutatud. Kuid säilitatud on karkassipostid, mida on

esialgsete plaanide järgi kavas kasutada uute tootmis- ja laohoonete püstitamisel. Taotluse kohaselt

soovitakse alale püstitada kokku ligi 1500 m² ehitusaluse pinnaga, madala kaldega või lamekatusega

hooneid, mille seinad tehakse karkassipostidel terasest sandwichpaneelidest. Planeeringuala

lähiümbruses asuvad erineva ehitusaluse pinnaga, erinevatest ehitusmaterjalidest ja katusekaldega

tootmishooned, töökojad ja Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskuse õppehoone (vt Fotod). Seega

võib järeldada, et ala korrastamise ja taashoonestamisega kaasneb pigem positiivne visuaalne mõju.

Foto 3 Vaade Saare tee 3 maaüksusel asuvatele

hoonetele

Foto 4 Vaade Võrumaa Haridus-ja

Tehnoloogiakeskuse õppehoonele

4.7. Taimkate ja loomastik

Pärna tee 7 maaüksusel tootmisalana kasutuselevõtt toob kaasa pinnasetöid ning kõvakattega

pindade suurenemise. Kavandatava tegevuse iseloomust tulenevalt suureneb hooldussagedus alal.

Mis toob kaasa rohttaimede, putukate, lindude ja pisi-imetajate arvukuse ning liigirikkuse

vähenemise alal. Ala liigirikkus on suurenenud selle kasutuseta seismise tõttu. Taotluse kohaselt on

kavas säilitada võimalikult palju kõrghaljastust Väimela-Kääpa tee ääres. Vastuvõetud Võru valla

üldplaneeringu kohaselt tuleb tootmishoonete kavandamisel tagada, et 15% maaüksusest on

haljastatav. Seega võib järeldada, et kavandatava tegevuse elluviimisel ei taastata farmikompleksi

aegset olukorda.

4.8. Inimese tervis ja vara

Pärna tee 7 maaüksuse hoonestamisest tulenevalt on negatiivsete tervisemõjude esinemise

tõenäosus väike. Võimalike avariiolukordade esinemise, mille tulemusena võib reostuda näiteks

pinnas, veekogu, põhjavesi või õhk, võimalikkuse vähendamiseks tuleb planeeringu käigus ette

näha vastavad ennetavad meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui

detailplaneeringu elluviimisel ja edasise tootmise ajal järgitakse planeeringus esitatud tingimusi

ning joogivee käitlemisele õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Veeseadus kohustab joogivee

käitlejat tegema joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise ning rakendama

vajadusel riskide maandamise meetmeid.

Varem lähiümbruses väljaehitatud tootmishoonete ja töökodade kasutamise ning kavandatud

detailplaneeringu ellu viimisega ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude

kumuleerumist ega oluliste negatiivsete koosmõjude esinemist.

6

5. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.

KSH läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. Detailplaneeringu ellu viimisega ei saa olemasoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega

kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, puudub piiriülene mõju.

2. Planeeringualal ei paikne kaitsealasid ja Natura 2000 võrgustiku alasid. Eeldatav mõju

Natura 2000 võrgustiku alale puudub.

3. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust,

mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid

kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele. Detailplaneeringu elluviimisega (nii

ehitusjärgus kui hilisema kasutuse ajal) pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada

piirkonna keskkonnataluvust.

4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese

tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse,

mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete

saastetasemete esinemist. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike.

Arvestades eelhindamise tulemusi pole Võru Vallavalitsuse hinnangul keskkonnamõju strateegilise

hindamise ning Natura hindamise läbiviimine vajalik.

6. Asjaomaste isikute ja asutuste seisukohad

Võru vallavalitsus küsis (19.09.2024 kiri nr 7-1/3454) KSH eelhinnangule Keskkonnaameti,

Transpordiameti ning Elektrilevi OÜ (Pärna tee 9 kinnisasja omaniku) seisukohta. Esitatud

seisukohti käsitletakse detailplaneeringu algatamise korralduses.

Koostas: planeeringuspetsialist Triinu Jürisaar

VÕRU VALLAVALITSUS

K O R R A L D U S

Võru 29.10.2024 nr 673

Väimela alevikus Pärna tee 7 katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Pärna tee 7 kinnisasja omanik esitas 05.09.2024 Võru vallavalitsusele taotluse Võru vallas

Väimela alevikus Pärna tee 7 (katastritunnus 91801:005:0054) kinnisasjal detailplaneeringu

algatamiseks. Taotluse kohaselt on planeeringu koostamise eesmärgiks joogi-ja mineraalvee

tootmiseks vajalike tootmis- ja laohoonete ning tuletõrje veehoidla püstitamiseks ehitustingimuste

määramine ning tehnovõrkude ja -rajatiste ja avalikule teele juurdepääsutee asukoha määramine.

Pärna tee 7 maaüksusele on kavandatud kolm puurkaevu: üks joogivee tootmiseks ja kaks

mineraalvee tootmiseks, kavandatava veevõtuga 300 m³/ööpäevas kaevu kohta.

Ühinenud Võru valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad endiste Lasva, Orava, Sõmerpalu,

Vastseliina ja Võru valdade üldplaneeringud. Võru valla üldplaneeringu (kehtestatud Võru

Vallavolikogu 09.04.2008 määrusega nr 42) kohaselt asub detailplaneeringuala tööstusmaa

juhtfunktsiooniga ja detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Koostamisel oleva Võru valla

üldplaneeringu (vastu võetud Võru Vallavolikogu 16.11.2023 otsusega nr 70) järgi asub

detailplaneeringuala segahoonestuse maa-ala juhtostarbega alal. Üldplaneeringu seletuskirja

kohaselt võib segahoonestuse maa-alale kavandada nii elamist, äri- ja teenindusettevõtteid,

ühiskondlikke asutusi kui ka ülemääraselt kahjuliku mõjuta tootmist. Seega on kavandatav tegevus

kooskõlas nii kehtiva kui ka koostamisel oleva Võru valla üldplaneeringuga.

Võru Vallavalitsus on seisukohal, et kavandatavate juurdepääsude selgema käsitlemise huvides on

asjakohane detailplaneeringu ala laiendada selliselt, et osaliselt on hõlmatud ka 25149 Väimela-

Kääpa tee (tunnus 91801:009:1240) katastriüksus. Planeeringuala sisse jääb Pärna tee 9

(katastritunnus 91801:005:0990) 95 m² suurune maaüksus, millel asub alajaama hoone.

Planeeringuala piirneb põhjast Piiripõllu (tunnus 91801:005:0062) katastriüksusega, idast Pärna

tee 24 (tunnus 91801:001:0214), Pärna tee 22 (tunnus 91801:005:0007), Uue-Raua (tunnus

91801:005:0071) ja Raua (tunnus 91801:005:0059) katastriüksustega, lõunast Pärna tee 18 (tunnus

91801:005:0058) ja Saare tee 3 (tunnus 91701:001:0149) katastriüksustega ning läänest

Saare tee 1 (tunnus 91701:001:0150) ja Karikakra (tunnus 91801:005:0063) katastriüksustega.

Juurepääs kavandatakse Väimela-Kääpa teelt nr 25149.

Lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)

§ 33 lg-st 2 p-st 4 tuleb toiduainetööstust kavandatava detailplaneeringu koostamisel anda

eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH), lähtudes

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KSH eelhinnangule

(lisa 3) tuginedes, ei saa detailplaneeringu ellu viimisega olemasoleva info põhjal eeldada tegevusi,

millel on piiriülene mõju või millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist. Võru

vallavalitsus küsis KSH eelhinnangule Keskkonnaameti, Transpordiameti ning Elektrilevi OÜ

seisukohta. Võru vallavalitsus täiendas detailplaneeringu lähteseisukohti (lisa 2) Transpordiameti

08.10.2024 kirjale nr 8-5/24/16203-2 tuginedes. Elektrilevi OÜ tähtajaks ei vastanud ega taotlenud

ka vastamise tähtaja pikendamist.

2

Keskkonnaamet oli (11.10.2024 kiri nr 6-5/24/19414-2) seisukohal, et detailplaneeringuga ei

kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole

eeldatavalt vajalik ning keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeeringu menetluse

käigus planeerimisseaduse § 126 lg 1 määratud ülesannete täitmisel. Keskkonnaamet oli

seisukohal, et KSH eelhinnangus tuleb käsitleda joogivee ja mineraalvee tootmisega kaasnevaid

kõiki mõjusid sellises ulatuses nagu seda võimaldab detailplaneeringu täpsusaste, kuna

keskkonnaluba saab anda põhjavee (mineraalvee) võtuks, mitte joogi- ja mineraalvee tootmiseks.

Eelnõud täiendatakse laekunud tagasisidele tuginedes. Ühtlasi juhtis Keskkonnaamet tähelepanu,

et osa detailplaneeringualast asub Väimela reoveekogumisalal (RKA0860534). Võru valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2022-2032 kohaselt ulatub planeeringualale

olemasolev survekanalisatsiooni torustik ning seega planeeringuala reoveekäitluse lahendusena

eelistada ühiskanalisatsiooni. Võru vallavalitsus täiendas Keskkonnaameti kirjale tuginedes

detailplaneeringu lähteseisukohti (lisa 2) ning KSH eelhinnangut (lisa 3).

Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Võru Vallavalitsus.

Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, mis ei mõjuta kellegi õigusi. Menetlustoiming

on vaidlustatav koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata

jätmise otsus. Käesolevat Väimela alevikus Pärna tee 7 katastriüksuse detailplaneeringu

algatamise korraldust saab vaidlustada koos detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata

jätmise korraldusega.

Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 125 lg 1 p 1, lg 2 ja § 130 lg 1, Võru

Vallavolikogu 09.04.2008 määruse nr 42 „Võru valla üldplaneeringu kehtestamine“ ja Võru

Vallavolikogu 13.06.2018 määruse nr 39 „Võru Vallavalitsusele ülesannete delegeerimine“

§ 1 lg 1 p 27, annab Võru Vallavalitsus

k o r r a l d u s e:

1. Algatada Väimela alevikus Pärna tee 7 katastriüksuse detailplaneering.

1.1. Detailplaneeringu ala asub Pärna tee 7 (tunnus 91801:005:0054), Pärna tee 9 (tunnus

91801:005:0990) ja osaliselt 25149 Väimela-Kääpa tee (tunnus 91801:009:1240)

katastriüksustel. Detailplaneeringuala pindala on ca 6 ha (lisa 1).

1.2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on joogi-ja mineraalvee tootmiseks vajalike tootmis-

ja laohoonete ning tuletõrje veehoidla püstitamiseks ehitustingimuste määramine ning

tehnovõrkude ja -rajatiste ja avalikule teele juurdepääsutee asukoha määramine.

2. Jätta algatamata Väimela alevikus Pärna tee 7 katastriüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine.

3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt käesoleva korralduse lisale 2.

4. Planeeringuspetsialistil korraldada planeerimisseaduse kohane detailplaneeringu algatamisest

teavitamine.

5. Sõlmida planeeringu koostamisest huvitatud isikuga haldusleping planeeringu koostamise üle

andmiseks.

6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Otsatalu (allkirjastatud digitaalselt)

abivallavanem vallavanema ülesannetes Kaja Kiilo

vallasekretär