Kiri

Raekoja plats 8

51004 Tartu tel +372 740 9800

Maakri 29 10145 Tallinn

tel +372 617 7690

Hendrikson & Ko www.hendrikson.ee

[email protected]

Nadežda Bruk Lüganuse Vallavalitsus Detailplaneeringu koostaja Planeeringu koostamise korraldaja [email protected] Keskpuiestee 20, Kiviõli linn Lüganuse vald 43199 Jekaterina Jelizaveta Sibul Vastutav planeerija [email protected]

Varja Windfarm OÜ Töö koostamisest huvitatud isik

Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringualal nr 2 detailplaneering

Seletuskiri ja joonised

Töö nr 21003919 Tallinn 2024

Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringualal nr 2 detailplaneering 3

SISUKORD A – SELETUSKIRI ...................................................................................................... 5 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .............................................................. 5 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EEMÄRK ............................................................. 5 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ................................................... 6 3.1. PLANEERITAVA ALA ASUKOHT...................................................................... 6 3.2. PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI ÜLDINE ISELOOMUSTUS NING ANALÜÜS ......................................................................................................... 6 3.3. MAAKASUTUS JA HOONESTUS ...................................................................... 7 3.4. HALJASTUS, LIIKLUS ...................................................................................... 8 3.5. TEHNOVÕRGUD............................................................................................... 8 3.6. KEHTIVAD SEADUSJÄRGSED KITSENDUSED ................................................ 8 3.7. KESKKONNATINGIMUSED .............................................................................. 9 4. PLANEERINGUALA LÄHIPIIRKONNA SEOSED ................................................. 10 4.1. VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE .............. 10 4.1.1. LÜGANUSE VALLA ÜLDPLANEERING (KEHTIV) ....................................... 11 4.1.2. LÜGANUSE VALLA OLULISE RUUMILISE MÕJUGA OBJEKTI („VARJA“ TUULIKUPARGI) ASUKOHAVALIKU ÜLDPLANEERINGU TEEMAPLANEERING. ..... 11 4.1.3. KOOSTATAV LÜGANUSE VALLA ÜLDPLANEERING ................................. 12 5. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK .......................................... 13 5.1. PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE ............................................ 13 5.2. KRUNTIDE EHITUSÕIGUSED ......................................................................... 13 5.3. EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD NING EHITUSLIKUD TINGIMUSED ............................................................................................................ 14 5.4. KRUNTIDE HOONESTUSALAD ...................................................................... 14 5.5. JUURDEPÄÄSU ASUKOHT JA LIIKLUSKORRALDUS .................................... 14 5.6. HALJASTUS, HEAKORD JA PIIRDED ............................................................ 16 5.7. TULEOHUTUS ................................................................................................ 16 5.8. TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE ASUKOHAD .............................................. 16 5.8.1. VERTIKAALPLANEERIMISE PÕHIMÕTTED ................................................ 17 5.9. MAAPARANDUS ............................................................................................ 17 5.10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED ............................... 18 5.11. KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE ....................................................... 18 5.12. SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE .................................................. 18 5.13. MUUD SEADUSTEST JA TEISTEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED ............................................................................... 19 6. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS .................................................. 19 6.1. NÕUDED TEHNOVÕRKUDE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS ................. 20

4 Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringuala l nr 2 detai lplaneering

6.2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANDEST TULENEVAD SOOVITUSLIKUD KESKKONNAMÕJU LEEVENDAVAD MEETMED: ......................... 20 7. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ............................................................................ 23 B – JOONISED .......................................................................................................... 25

Digitaalselt esitatud joonised on eraldi failidena

1. Asukohaskeem

2. Planeeringuala kontaktvööndi seosed

3. Tugiplaan (tuulik nr WT-8)

4. Põhijoonis (tuulik nr WT-8)

5. Tugiplaan (tuulik nr WT-9)

6. Põhijoonis (tuulik nr WT-9)

7. Tugiplaan (tuulik nr WT-10)

8. Põhijoonis (tuulik nr WT-10)

9. Tugiplaan (tuulik nr WT-11)

10. Põhijoonis (tuulik nr WT-11)

11. Tugiplaan (tuulik nr WT-12)

12. Põhijoonis (tuulik nr WT-12)

13. Tugiplaan (tuulik nr WT-13)

14. Põhijoonis (tuulik nr WT-13)

15. Tugiplaan (tuulik nr WT-14)

16. Põhijoonis (tuulik nr WT-14)

17. Tugiplaan (tuulik nr WT-15)

18. Põhijoonis (tuulik nr WT-15)

19. Põhimõtteline juurdepääsu skeem

20. Põhimõtteline elektriühenduse skeem

Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringualal nr 2 detailplaneering 5

A – SELETUSKIRI

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

Käesoleva planeeringu lähtedokumendiks on Lüganuse Vallavolikogu 25.08.2021. a otsus nr 320 Varja tuulikupargi planeeringualal nr 2 detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine.

Alusdokumentatsioonina on kasutatud:

Detailplaneeringu algatamise taotlus (11.08.2021); Geodeetilisi alusplaane täpsusastmega M 1:500 (Jüri Koppel, juuni 2024, tööde nr

WT-8/2024, WT-9/2024, WT-10/2024, WT-11/2024, WT-12/2024, WT-13/2024, WT-14/2024, WT-15/2024, WT-26/2024 ja WT-27/2024); alusplaanide koordinaadid on esitatud L-Est 97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;

Varja tuulikupargi planeeringualade nr 1-3 detailplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte.

Käsitletaval maa-alal kehtivad järgmised kõrgemad strateegilised dokumendid:

Ida-Virumaakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 ja täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25);

Lüganuse valla üldplaneering (kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu 17.03.1999 määrusega nr 31);

Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja“ tuulikupargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneering (kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu 29.03.2012 otsusega nr 99).

Koostamisel on Lüganuse valla uus üldplaneering (vastuvõetud 22.12.2022).

2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EEMÄRK

Planeeringu koostamise eesmärgiks on viia läbi parima võimaliku asukoha valiku menetlus ja töötada välja tuulikute ja vajalike tehnorajatiste detailne lahendus.

6 Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringuala l nr 2 detai lplaneering

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA

ISELOOMUSTUS

3.1. PLANEERITAVA ALA ASUKOHT

Planeeringuala asub Lüganuse aleviku, Varja ning Mustmätta küla territooriumitel, Tallinn-Narva maanteest (põhimaantee nr 1) lõunapoole jääval alal. Läbi planeeringuala kulgeb Kiviõli-Varja maantee (tugimaantee nr 34). Ala suurus on ca 267,4 ha.

Skeem 1. Planeeringuala on markeeritud musta kontuurjoonega.

3.2. PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI

ÜLDINE ISELOOMUSTUS NING ANALÜÜS

Planeeringu ala idapoolsed osad on metsasemad ning läänepoolses osas on ülekaalus põllumaa ja rohumaa. Ala jääb piirkonda, kus asustus paikneb hajusalt üksikute või väiksemate asumitena suurte põllu- ja metsamassiivide vahel.

Planeeringualale lähimad tihedama asustusega piirkonnad jäävad lääne- ja edela suunda – Püssi linn (planeeringu ala piirist ca 1,5 km), Erra alevik (planeeringu alast ca 4,5 km) ja Kiviõli linn (planeeringu piirist ca 6,0 km). Planeeringuala asukoht on vaadeldav joonisel nr 1.

Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringualal nr 2 detailplaneering 7

Planeeringuala moodustavad maatulundus ja tootmismaa sihtotstarbega katastriüksused.

Planeeringuala läbib Kiviõli-Varja tee tugimaantee (tee nr 34). Tee saab alguse Tallinn – Narva põhimaanteelt (tee nr 1).

Planeeringuala asub osaliselt Aseri fosforiidi maardlaga alal (MRD0000161).

Planeeringuala läbib Varja oja (KKR kood VEE1071400).

Planeeringualal esineb väiksemaid kraave, sh maaparandussüsteemide eesvoolusid. Ala jääb osaliselt maaparandusobjektide piiridesse (Veskiaru 5, Naisteoja 2, Naisteoja 3, Varjaoru 2).

Tehnovõrkudest asuvad planeeringualal drenaažitorud, elektriõhuliin ja gaasitrass.

Planeeringuala piirides on suuremas osas põllu- ja rohumaad, kagupoolsetel aladel esinevad metsamaad. Planeeringusse hõlmatud indikatiivsetel tuulealadel ei ole tuvastatud kaitsealuseid taimeliike. Suur osa alast asub aktiivselt kasutatavatel põllumaadel. Metsamaale kavandatud tuulikute positsioonidel on piirkonnas leidub lageraide ja noorendike alasid.

Käsitlev ala asub osaliselt Lüganuse-Purtse ja Sope-Ontika väärtuslikul maastikul.

Maa-ameti muinsuskaitse kaardirakenduse kohaselt asuvad planeeringuala nr 2 kontaktvööndis mitmed arheoloogiamälestised. Tegu on kultusekividega, mille piiranguvööndiks on määratud 50 m. Planeeritud alale piiranguvööndid ei ulatu.

Planeeringuala on osaliselt kattuv Lüganuse Vallavolikogu 26.06.2024 otsusega nr 196 algatatud VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu alaga.

Planeeringuala kontaktvööndi seosed on kajastatud joonisel nr 2.

Vastavalt koostamisel oleva valla üldplaneeringu seletuskirjale on Lüganuse vallas eelkõige potentsiaali tuule- ja päikeseenergeetika arendamisele, mille jaoks on üldplaneeringus ette nähtud vastavad alad.

3.3. MAAKASUTUS JA HOONESTUS

Seletuskirja peatükkide 3.3 kuni 3.6 kirjeldus käsitleb ainult katastriüksusi, kuhu on kavandatud rajada tuulikute vundamendid.

Planeeringuala nr 2 alale on planeeritud tuulikud järgmistele katastriüksustele: Niidu, Jõekääru, Kolmenurga, Varja tuulik 18, Varja tuulik 25, Varja tuulik 19 ja Puugi. Katastriüksuste andmed on toodud järgnevas tabelis 1.

8 Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringuala l nr 2 detai lplaneering

Tabel 1. Katastriüksuste andmed (Maa-amet, seisuga 09.07.2024) nr tuulikute

pos lähiaadress katastritunnus pindala

m2 maakasutuse sihtotstarve

asustusüksus

1 WT-8 Niidu 43701:002:0234 211345 Maatulundusmaa 100% Mustmätta küla

2 WT- 9 Jõekääru 43801:001:0289 223416 Maatulundusmaa 95% / tootmismaa 5%

Lüganuse alevik

3 WT- 10 Kolmenurga 43701:004:1020 111692 Maatulundusmaa 100% Lüganuse alevik

4 WT- 11 Kolmenurga 43701:004:1020 111692 Maatulundusmaa 100% Lüganuse alevik

5 WT- 12 Varja tuulik 18 44201:001:1194 9943 Maatulundusmaa 100% Lüganuse alevik

6 WT- 13 Varja tuulik 25 44201:001:1192 9994 Maatulundusmaa 100% Lüganuse alevik

7 WT- 14 Varja tuulik 19 44201:001:1156 13411 Maatulundusmaa 100% Mustmätta küla

8 WT- 15 Puugi 43701:004:0144 22042 Maatulundusmaa 100% Varja küla

Ehitisregistri andmetel on katastriüksused hoonestamata. Katastriüksuste maapind on tasane.

3.4. HALJASTUS, LIIKLUS

Niidu katastriüksus on lage ala.

Jõekääru katastriüksuse ala on suuremas osas lage, üksuse kagu osas kasvavad üksikpuud.

Kolmenurga katastriüksuse ala on suuremas osas lage, maa ala keskel esineb kõrghaljastus.

Varja tuulik 18, Varja tuulik 25 ja Varja tuulik 19 katastriüksused on lagedad alad.

Puugi katastriüksus on üksikpuudega valdavalt lage ala.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 1 Tallinn-Narva km 135-148. Juurdepääs planeeringu alale on läbi Kiviõli-Varja tee tugimaantee (tee nr 34). Käsitletavatelt katastriüksustelt, kuhu on planeeritud tuulikud, puudub otsene juurdepääs avalikult kasutatavale teele.

3.5. TEHNOVÕRGUD

Jõekääru katastriüksust läbib elektriõhuliin. Varja tuulik 19 katastriüksuse piir kulgeb paralleelselt gaasitrassiga. Varja tuulik 18, Varja tuulik 25, Varja tuulik 19, Jõekääru ja Kolmenurga katastriüksustel paiknevad drenaažitorud. Ülejäänud katastriüksustel tehnovõrgud puuduvad.

3.6. KEHTIVAD SEADUSJÄRGSED KITSENDUSED

Käsitletavatel katastriüksustel kehtivad järgmised kitsendused:

Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringualal nr 2 detailplaneering 9

Tehnovõrkude kaitsevööndid: Gaasitorustiku kaitsevöönd koridori laiusega 20m; Elektri õhukaabelliini 1-20 kaitsevöönd koridori laiusega 6m.

Planeeringualal asub rohkesti kuivenduskraave, millest osad täidavad maaparandussüsteemi eesvoolu rolli. Osadele käsitletavatest katastriüksustest jäävad veekogudest tingituna järgmised kitsendused:

maaparandussüsteemi maa-ala1; maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd ulatusega 12 m Eesti topograafia

andmekogusse kantud eesvoolu veepiirist või selle puudumise korral eesvoolu servast2;

maaparandussüsteemi eesvool veekaitsevööndi laiusega 1 m Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist või kui eesvooluks olev kraav on Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv3;

jõe kalda piiranguvöönd laiusega 100 m ja ehituskeeluvöönd laiusega 50 m Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist 4 ; erisusega jõe kaldal metsamaal, kus metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini5;

jõe kalda veekaitsevöönd laiusega 10 m Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist6;

avalikult kasutatava jõe kalda kallasrada 4 m põhikaardile kantud veekogu piirist7.

Eelnimetatud kitsendused on esitatud tugiplaanidel ja põhijoonistel (joonised nr 3-18).

3.7. KESKKONNATINGIMUSED

Planeeringualal valitsevaid keskkonnatingimusi ja arendusvõimalusi on käsitletud KSH-s.

Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduse ja keskkonnaregistri andmetest.

Maa-ameti maardlate kaardirakenduse kohaselt jääb planeeringu ala osaliselt Aseri fosforiidi maardla alale (MRD0000161).

Planeeringuala jääb geoloogilise baaskaardi ja Eesti põhjavee kaitstuse kaardi andmete kohaselt kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alale.

Maa-ameti muinsuskaitse kaardirakenduse kohaselt ei asu planeeringuala territooriumil arheoloogiamälestisi.

Planeeringuala ei ulatu Natura 2000 loodus- ega linnualadele.

1 Maaparandusseadus 2 Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord 3 Veeseadus 4 Looduskaitseseadus ja veeseadus 5 Looduskaitseseadus 6 Veeseadus 7 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1

10 Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringuala l nr 2 detai lplaneering

Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse kohaselt rakenduvad planeeringualale elektriõhuliinide ja gaasitrassi kaitsevööndid.

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.

4. PLANEERINGUALA LÄHIPIIRKONNA

SEOSED

4.1. VASTAVUS STRATEEGILISTELE

PLANEERIMISDOKUMENTIDELE

Detailplaneeringu ala paikneb Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi ka MP) alal. Maakonna potentsiaalsed tuuleparkide asukohad on toodud MP joonisel Tehnilised võrgustikud.

Seletuskirja kohaselt on Ida-Virumaa oma tuuleressursist lähtuvalt arvestatav tuuleenergia tootmise piirkond ning joonisel Tehnilised võrgustikud on välja toodud tuulepargi potentsiaaliga alad, millega planeeringualale kavandatud tuulikud osaliselt kattuvad.

Kavandatava tuulikupargi ala jääb osaliselt maakonnaplaneeringus määratud tuuleenergia potentsiaaliga aladele (vt skeem 2).

Skeem 2. Väljavõte Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ joonisest Tehnilised võrgustikud. Käesolev planeeringuala on markeeritud musta kontuurjoonega.

Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringualal nr 2 detailplaneering 11

4.1.1. LÜGANUSE VALLA ÜLDPLANEERING (KEHTIV)

Planeeringuala paikneb kogu ulatused kehtiva, 1998. a koostatud Lüganuse valla üldplaneeringu alal (toona koosnes omavalitsus 12 külast ning vallakeskusest – Lüganuse alevikust). Üldplaneeringu kohaselt on valla territooriumil suur põllumajanduslike maade osatähtsus ning potentsiaal, suuremad metsamassiivid paiknevad üldplaneeringus käsitletava ala kaguosas.

Kehtivas Lüganuse valla üldplaneeringus ei ole antud tuuleparkide kavandamiseks suuniseid ega tingimusi.

Tuuleenergeetikat käsitleb Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja“ tuulikupargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneering (vt ptk 4.1.2).

4.1.2. LÜGANUSE VALLA OLULISE RUUMILISE MÕJUGA OBJEKTI („VARJA“ TUULIKUPARGI) ASUKOHAVALIKU ÜLDPLANEERINGU TEEMAPLANEERING.

Kehtivat üldplaneeringut täpsustab Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja“ tuulikupargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneering.

Planeeringuala jääb „Varja“ tuulikupargi teemaplaneeringu (edaspidi ka TP) alasse. TP-ga on määratud tuulikute asukohad. Osa planeeritavatest tuulikutest (skeemil tähistatud kui tuulikute planeeritavad positsioonid WT-11, WT-12 ja WT-13) on kavandatud TP-s selleks ette nähtud asukohtadesse. Detailplaneeringus on kavandatud tuulikud kõrgusega kuni 300m ja maksimaalse võimsusega vähemalt 3 MW.

Kavandatav tuulikupark on põhimõtteliselt kooskõlas kehtiva teemaplaneeringuga (enamus tuulikuid on kavandatud asukohtadesse, kuhu need olid ette nähtud kehtiva teemaplaneeringuga), kuid muutunud tuulikutehnoloogiast tulenevalt (kavandatavad tuulikud on kõrgemad, võimsamad ja paiknevad hõredamalt) täpsustab detailplaneering tuulikute paiknemist ja nende suurusest tulenevaid muudatusi.

Planeeritava lahendusega kavandatakse kehtiva üldplaneeringu teemaplaneeringuga võrreldes maa sihtotstarbe, tuulikute paiknemise ning kõrguse osalist muutmist. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat üldplaneeringut ja selle teemaplaneeringut.

TP ala kohta olid koostatud tuuletingimuste analüüs, olemasoleva maakasutuse ja maade kasutamise võimaluste analüüs ning toimus koostöö maaomanike ja kohalike elanikega. TP menetluse käigus viidi läbi KSH. Lisaks soodsatele tuuleoludele soodustab „Varja“ tuulikupargi rajamist konkreetses piirkonnas ka maakasutuse iseloom, asustuse paiknemine, piirkonna looduslikud tingimused ning väljakujunenud teedevõrk ja head tingimused tehnilise infrastruktuuriga liitumiseks. TP on kehtestatud 2012 aastal, sellest ajast on tuulikutehnoloogia muutunud. Käesolevas detailplaneeringus analüüsitakse ja määratakse tuulikute asukohad, arvestades ning osaliselt täpsustades TP-ga ette nähtud tingimusi.

12 Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringuala l nr 2 detai lplaneering

Skeem 3. Väljavõte Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja“ tuulikupargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu kaardist.

4.1.3. KOOSTATAV LÜGANUSE VALLA ÜLDPLANEERING

Koostamisel on Lüganuse valla uus üldplaneering.

Käesoleva planeeringuga kavandatud tuulikute grupist pooled (4 positsiooni 8-st) paiknevad koostatavas üldplaneeringus tuuleenergeetika arendamiseks potentsiaalselt sobivatel aladel märkusega, et ala täpsustub DP ja KSH käigus.

Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt selguvad Varja tuulikupargi planeeringuala nr 2 detailplaneeringu alal tuulikute rajamise võimalused ja tingimused detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusena. Nimetatud detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusena võib ette näha üldplaneeringus sätestatuga võrreldes erinevaid tuulikute rajamise tingimusi ning kriteeriume.

Planeeringu koostamisega toimub paralleelselt KSH koostamine. KSH eesmärgiks on hinnata kavandatava tegevuse elluviimisel kaasnevat olulist keskkonnamõju ning määrata ebasoodsa olulise keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks vajalikud meetmed. KSH tulemused kuuluvad arvestamisele detailplaneeringu koostamisel.

Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringualal nr 2 detailplaneering 13

5. DETAILPLANEERINGU

PLANEERIMISETTEPANEK

Planeeringuala täpne asukoht ja piir ning kavandatavate tuulikute arv selgus detailplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise käigus koostöös planeeringu koostamisse kaasatud isikutega.

Planeeritavate tuulikute asukoha määramisel oli lähtutud kõrgematest strateegilistest dokumentidest ja KSH-st. Tuulepark kavandamisel on arvestatud osaliselt tuuleenergia potentsiaaliga alade piiridega (vastavalt Ida-Viru maakonnaplaneeringule 2030+) ja osaliselt potentsiaalselt sobivate tuuleenergeetika arendamise aladega (vastavalt koostamisel olevale Lüganuse valla üldplaneeringule).

5.1. PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE

Planeeringulahendusega olemasolevate katastriüksuste (millele on kavandatud tuulikute rajamine) piire ja pindala ei muudeta.

5.2. KRUNTIDE EHITUSÕIGUSED

Planeeringuala nr 2 hõlmab kokku 267,4 ha suuruse maa-ala. Planeeritud tuulikud jäävad tabelis 1 esitatud maaüksustele.

Planeeringualale nr 2 on kavandatud kuni 8-st tuulikust koosnev tuulepark 8 . Planeeringujoonised on koostatud tuulikute positsioonide kaupa, iga positsiooni kohta on koostatud tugiplaan ja põhijoonis.

Krundi ehitusõiguse tabel on esitatud põhijoonisel.

Planeeringuga on määratud ehitusõigus kaheksa elektrituuliku püstitamiseks. Ühe tuuliku võimsuseks on kavandatud vähemalt 3 MW. Elektrituulik rajatakse kuni 900 m² suurusele vundamendile, mille kõrgus olemasolevast maapinnast on kavandatud kuni 3 m. Vundamendi täpne tehniline lahendus selgub tehnilise projekti koostamisel.

Elektrituuliku maksimaalseks kõrguseks (laba tipu kõrguseks) on kavandatud olemasolevast maapinnast 300 m.

Lisaks tuulikutele on kavandatud vajalik tehniline taristu – juurdepääsuteed ja elektri- ja sideliinid, mille planeeringus antud lahendused on põhimõttelised ja täpsustuvad järgmistes staadiumites. Planeeringule on lisatud põhimõtteline juurdepääsu skeem (vt joonis nr 19) ja põhimõtteline elektriühenduse skeem (vt joonis nr 20).

Tuulikud rajatakse kooskõlas ehitise hoonestusõiguse lepingutega ja vajalik tehniline taristu rajatakse vastavalt maa kasutusõigusele. Vajadusel seada tehnilise taristu tarbeks reaalservituut või isiklik kasutusõigus.

8 Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 26.06.2003 nr 184 “Võrgueeskiri”: tuulepark on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam.

14 Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringuala l nr 2 detai lplaneering

Ehitusprojekti koostamiseks tingimused on lisatud ptk 6.

5.3. EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD

NING EHITUSLIKUD TINGIMUSED

Elektrituuliku näol on tegemist selle tootja poolt välja töötatud ja valmistatud tervikliku lahendusega (seadmega) ning selles ei ole võimalik ega vajalik teha arhitektuurseid ega kujunduslikke korrektuure. Sõltuvalt konkreetse asukoha ehitusgeoloogilisest olukorrast projekteeritakse sobiv vundament, kuid ka vundamendi puhul lähtutakse elektrituuliku tootja poolsetest ettekirjutustest/soovitustest/juhenditest.

Ehitiste rajamisel alale, kus asuvad dreenid või kraavid, tuleb tagada maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu toimima jäämine.

Ohutuse eesmärgil lepitakse ehitustegevuse ajaks katastriüksuse omanikuga kokku ajutised piirangud teatud alade kasutamisel (põllumaa kasutamine, alal viibimine jmt).

5.4. KRUNTIDE HOONESTUSALAD

Katastriüksustele on määratud hoonestusalad - krundi piiritletud osad, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud elektrituulikud. Hoonestusalade piiritlemisel on lähtutud tuuliku vundamendi võimalikust asukohast. Põhijoonistel esitatud krundi ehitusõiguse tabelis Rajatise suurim lubatud ehitisealune pind (m2) kajastab planeeringuga lubatud tuuliku vundamendi aluse suurimat pinda. Tuuliku vundament tuleb rajada hoonestusala sisse.

Elektrituuliku rajamisel hoonestusalale tuleb arvestada järgmiste tingimustega: Planeeritud hoonestusalale peab jääma tuuliku vundament ja torn; Tuuliku rootorilabade projektsioon maapinnal võib ulatuda üle hoonestusala piiri; Tehnilist taristut (plats, tee, tehnovõrgud jm) võib püstitada nii hoonestusalale

kui väljapoole seda.

5.5. JUURDEPÄÄSU ASUKOHT JA LIIKLUSKORRALDUS

Käesoleva planeeringuga on antud juurdepääsude ja liikluskorralduse põhimõtteline lahendus. Planeeringualale on transpordiga võimalik juurde pääseda Tallinn-Narva põhimaanteelt alguse saavalt Kiviõli-Varja tugimaanteelt.

Lisaks olemasolevatele juurdepääsuteedele on planeeringus näidatud uute juurdepääsuteede võimalikud asukohad. Juurdepääsuteede ja montaaživäljakute asukohad ja mõõtmed täpsustuvad projekteerimisel.

Vajadusel teostatakse maanteedelt olemasolevate mahasõitude ja olemasolevad teede rekonstrueerimine (sh laiendamine ja/või kandevõime suurendamine), et juurdepääsutee oleks läbitav tuulikuid transportivatele ja monteerivatele sõidukitele.

Riigiteelt mahasõitude projekteerimisel tuleb projekteerimistingimused taotleda Transpordiametilt.

Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringualal nr 2 detailplaneering 15

Parkimisvajadus tuulikute juures puudub, seetõttu parkimiskohti kavandatud ei ole. Hooldustööde ajaks on võimalik sõiduk parkida montaaživäljakul.

Põhimõtteline alale juurdepääsu skeem on kajastatud joonisel nr 19. Rajatavad juurdepääsuteed kavandatakse anda avalikku kasutusse.

Tabel 2. Katastriüksused, millele on kavandatud joonisel nr 19 kajastatud teekoridorid.

Nr Tunnus Nimetus

1 43701:002:0234 Niidu

2 44201:001:1187 Kolmnurga

3 43701:002:0189 34 Kiviõli-Varja tee

4 43701:003:0831 Tuule

5 43701:002:0188 1 Tallinn-Narva tee

6 44201:001:1155 Koha-Koolmeistri

7 44201:001:1156 Varja tuulik 19

8 44201:001:1193 Koolipõllu

9 44201:001:1191 Koolipõllu

10 44201:001:1192 Varja tuulik 25

11 44201:001:1194 Varja tuulik 18

12 43801:001:0289 Jõekääru

13 43701:004:1020 Kolmenurga

14 43701:004:0144 Puugi

15 43701:004:0089 Savimäe

16 43701:004:0130 Laiatee

17 43701:004:0101 Lagevälja

18 44201:001:0111 Püssi - Kohtla-Nõmme tee L1

19 44201:001:0495 Koidu

20 44201:001:1196 Lille

21 43701:003:1150 Kähriku

22 44201:001:1195 Ilvese

23 44201:001:1008 Orava

24 44201:001:1011 Nugise

25 44201:001:1013 Hundi

26 43801:001:0101 Kohtla metskond 191

27 44201:001:0903 Naisteoja uudismaa tee L1

28 43801:001:0460 Alajaama tee

29 43701:004:0097 13178 Püssi jaama tee T1

30 43701:004:0722 Tammiku

31 43701:004:0086 Jaanuse

32 44201:001:1189 Heina

33 43701:002:0450 Piiri

34 43801:001:0144 Pajupõllu

16 Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringuala l nr 2 detai lplaneering

35 43701:003:0980 Turba

36 43701:002:0532 Nurme

37 44201:001:0478 Teeääre

Ehitusprojekti koostamise tingimused vt lisaks ptk 6.

5.6. HALJASTUS, HEAKORD JA PIIRDED

Detailplaneeringuga kavandatud tuulikute rajamiseks likvideeritava puittaimestiku täpne ulatus selgub projekteerimise käigus.

Maa-ala kasutusotstarbest lähtuvalt puudub vajadus planeerida istutatavat haljastust. Likvideeritava haljastuse vajadust keskkonnaaspektist hindab KSH ja lähtuvalt KSH tulemustest ei ole uue haljastuse rajamine antud piirkonnas vajalik.

Territoorium planeeritud tuulikute ümbruses jääb kasutusele põllu- või metsamajandusliku alana.

Tuulepargi jäätmekorralduse põhimõtted on lisatud ptk 6.2.

Planeeritud tuulikutele piirdeid kavandatud ei ole, kuid lubatud on montaaživäljakute tee poolne osa tõkestada tõkistega ning paigaldada juurdepääsuteele lukustatav tõkkepuu.

5.7. TULEOHUTUS

Vastavalt võrgueeskirjale 9 on elektrituulik tuule kineetilist energiat elektrienergiaks muundav tootmisseade.

Elektrituulikule, kui tootmisseadmele ei määrata tulepüsivusklassi. Tuulik on üldjuhul varustatud sisemiste tulekustutusvahendite ja tulesignalisatsiooni süsteemiga.

5.8. TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE ASUKOHAD

Planeeringualale on tehnovõrkudest kavandatud elektri- ja sidemaakaabelliinid. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline. Täpsed trasside asukohad ja lahendus antakse ehitusprojektiga.

Planeeringuala elektri- ja sidevarustuse lahenduse aluseks on Püssi AJ Varja Windfarm OÜ liitumisleping nr 1.1-4/2022/644 sõlmitud AS-ga Elering. Varja tuulepargi 110kv/225MW liitumispunkt asub Püssi alajaamas (Alajaama tee 5 // Püssi alajaam - 43701:004:0046). Tuulegeneraatorite ühendamiseks alajaamaga on planeeritud elektri keskpinge maakaablid. Põhimõtteline elektriühenduse skeem on kajastatud joonisel nr 20.

9 Vabariigi Valitsuse 26.06.2003.a määrus nr 184

Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringualal nr 2 detailplaneering 17

Elektripaigaldistel ja sideliinidel peab olema tagatud nõuetekohane kaitsevöönd (vt ptk 5.12).

Tabel 3. Katastriüksuste, millele on kavandatud joonisel nr 20 kajastatud liinikoridor.

Nr Tunnus Nimetus

1 43701:004:0144 Puugi

2 43701:004:0089 Savimäe

3 43701:004:0258 Kiki

4 43701:004:0130 Laiatee

5 43701:004:0086 Jaanuse

6 43701:004:1020 Kolmenurga

7 44201:001:1192 Varja tuulik 25

8 43801:001:0289 Jõekääru

9 43701:003:1150 Kähriku

10 44201:001:1191 Koolipõllu

11 44201:001:1156 Varja tuulik 19

12 44201:001:0495 Koidu

13 44201:001:1193 Koolipõllu

14 44201:001:1194 Varja tuulik 18

15 43701:004:0046 Alajaama tee 5 // Püssi alajaam

16 43701:004:0101 Lagevälja

Ehitusprojekti koostamise tingimused vt ptk 6.1.

5.8.1. VERTIKAALPLANEERIMISE PÕHIMÕTTED

Vertikaalplaneeringu lahenduses arvestatakse ümbritseva maapinna olemasolevaid kõrgusarve. Tuulikuid paigaldatakse olemasolevat reljeefi arvestavalt. Põhiliselt säilib olemasolev maapind, vajadusel pinnast tasandatakse.

Vertikaalplaneerimise, kui ka sademevete ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis.

5.9. MAAPARANDUS

Planeeringuala asub osaliselt maaparandussüsteemide aladel.

Maa-alal asub Varja oja ning väiksemad kraavid.

18 Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringuala l nr 2 detai lplaneering

Planeeringuga on alal nr 2 kavandatud 8 tuuliku püstitamine. Planeeritud tuulikute ümbruses jätkub olev maakasutus. Vastavalt maaparandusseadusele 10 peab maaparandussüsteemi reguleeriv võrk muuhulgas tagama maaviljeluseks sobiva mullaveerežiimi ja minimeerima hajukoormuse leviku ohu ning eesvool tagama liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku ning olema võimalikult suure isepuhastusvõimega.

Tuulikute valdaja peab tagama, et ümbruskonna olemasolev maaparandussüsteemi reguleeriv võrk jääb nõuetekohaselt toimima ka pärast planeeringualal muudatuste tegemist.Projekteerimisel tuleb leida selleks vastavad lahendused (vajadusel uute rajatiste rajamine ja olemasolevatega ühendamine ning nende sidumine olemasoleva võrguga jmt) vastavalt maaparandusseadusele.

Maaparandussüsteemi rekonstrueerimisprojekti koostamiseks tuleb taotleda projekteerimistingimused Põllumajandus- ja Toiduametilt vastavalt maaparandusseaduse § 12 alusel. Projekteerimisel lähtuda maaparandusseadusest.

5.10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD

TINGIMUSED

Kuritegevuse riskide vähendamiseks on ette nähtud planeeritud elektrituulikud varustada kaugjälgitava turvasignalisatsiooniga. Lisaks vt ptk 6.2

5.11. KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE

Detailplaneeringule on koostatud KSH, mille kohustuslikud tingimused kuuluvad arvestamisele detailplaneeringu koostamisel. KSH aruandes mh analüüsitaks detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevat mõju erinevate keskkonnaaspektide (ehitusaegne mõju seoses taristu rajamisega; mõju kultuuripärandile ja maastikele, sh visuaalsed aspektid; mõju inimese tervisele (müra, vibratsioon, varjutamine), sotsiaalsetele vajadustele ja varale; mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele; mõju kaitstavatele loodusobjektidele; mõju loodusväärtustele – taimestikule, loomastikule ning rohevõrgustikule; mõju kliimamuutusele; mõju maavaradele; hinnang jäätmetekke võimaluse kohta; piiriülene mõju; avariiolukorrad; kumulatiivsed mõjud) lõikes. KSH aruandest tulenevad soovituslikud keskkonnamõju leevendavad meetmed on ptk 6.2

5.12. SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE

Planeeritavatele tehnovõrkudele tuleb maakasutusõiguse tagamiseks seada servituudid või isiklikud kasutusõigused kaitsevööndite ulatuses võrguvaldajate kasuks. Planeeritavatele juurdepäästeedele tuleb maakasutusõiguse tagamiseks seada servituudid. Ka väljapoole planeeringuala planeeritud tehnovõrkudele ja juurdepääsuteedele on vajalik seada servituudid. Tabelites 2 ja 3 on esitatud katastriüksuste võimalik nimekiri, milledele võib olla vajalik seada servituudid või isiklikud kasutusõigused. Tehnilise taristuga seotud servituutide või isikliku kasutusõiguse võimalik vajadus ja ulatus täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus.

10 Maaparandusseaduse § 5

Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringualal nr 2 detailplaneering 19

Tuulikute labade projektsiooni ulatuses on vajalik servituutide seadmine. Vajaduse ulatus täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

Planeeritud tuulikute rajamiseks sõlmitakse ehitise hoonestusõiguse lepingud tuulikute arendaja ja katastriüksuste omanike vahel.

Elektrituulikud on olulise avaliku huviga tehnorajatised.

5.13. MUUD SEADUSTEST JA TEISTEST

ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KINNISOMANDI

KITSENDUSED

Tegevuse piirangud elektripaigaldiste kaitsevööndis (vastavalt ehitusseadustikule, määrusele „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“): maakaabelliinidel 1 m mõlemal pool kaablit; alajaamadel ja jaotusseadmetel 2 m piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest;

Tegevuse piirangud liinirajatise (sidekaabli või –kanalisatsiooni) kaitsevööndis (vastavalt elektroonilise side seadusele, ehitusseadustikule, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“): maismaal 1 m sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni;

Tegevuse piirangud gaasitorustike kaitsevööndis (vastavalt Ehitusseadustikule, määrusele Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded): A- ja B-kategooria gaasipaigaldiste korral torustiku välimisest mõõtmest 1 meetrit; C-kategooria gaasipaigaldise korral torustiku välimisest mõõtmest 2 meetrit; D-kategooria gaasipaigaldise nimiläbimõõduga <200 mm torustiku korral torustiku keskjoonest 3 meetrit; D-kategooria gaasipaigaldise nimiläbimõõduga ≥200 mm ja <500 mm torustiku korral torustiku keskjoonest 5 meetrit; D-kategooria gaasipaigaldise nimiläbimõõduga ≥500 mm torustiku korral torustiku keskjoonest 10 meetrit.

6. NÕUDED EHITUSPROJEKTI

KOOSTAMISEKS

Transpordiamet riigiteede omanikuna ei võta tuuleparkide arendustegevusest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust, kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

Väljaspool mälestiste ja kaitsevööndite ala toimuvatel pinnasetöödel tuleb olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Tuulepargi ehitamisel ei tohi tekkida vajadust täiendavate ajutiste ehitusaegsete laoplatside järele riigimetsas.

Tehnilise taristu (teed, liinitrassid) osas on vaja igal konkreetsel juhul eraldi läbirääkimist ja kooskõlastust Riigi Metsamajandamise Keskusega.

20 Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringuala l nr 2 detai lplaneering

6.1. NÕUDED TEHNOVÕRKUDE EHITUSPROJEKTI

KOOSTAMISEKS

Vältida tehnovõrkude kavandamist riigitee alusele maale. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust

tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist.

Arvestada, et üldjuhul ei ole lubatud arendusalade sademevee juhtimine riigitee koosseisu kuuluvatesse kraavidesse. See on erandkorras võimalik vaid põhjendatud juhtudel, mis lepitakse kokku Transpordiametiga koostöös.

6.2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE

ARUANDEST TULENEVAD SOOVITUSLIKUD

KESKKONNAMÕJU LEEVENDAVAD MEETMED:

Vastavalt KeHJS-le on mõjude analüüsimisel ja kirjeldamisel muuhulgas läbivalt arvestatud vahetuid, kaudseid, kumulatiivseid, sünergilisi, lühi- ja pikaajalisi mõjusid. Mõjuhindamise tulemusena välja töötatud keskkonnameetmed on jagatud lähtuvalt nende rakendusvajaduse olulisusest tingimusteks ja soovitusteks. Tingimused on keskkonnameetmed, mille rakendamine on hädavajalik olulise ebasoodsa keskkonnamõju18 vältimiseks. Soovituste eesmärk on vähendada väheintensiivsete ja normi piiresse jäävate keskkonnahäiringute negatiivset mõju. Nende rakendamata jätmisega ei kaasne olulist keskkonnamõju.

Allpool on toodud kokku KSH aruandes esitatud ettepanekud leevendavate meetmete kohta, mis aitavad planeeringualal võimalikku ebasoodsat mõju vähendada ning olulist ebasoodsat mõju vältida. Pakutud meetmed on tõhusad, kui need viiakse ellu KSH aruandes kavandatud moel. Samuti on toodud ettepanekud edasise seire osas. Kuna DP-d viiakse ellu läbi ehituslubade, on vallavalitsusel oluline vastutus ka edaspidiste (projekti tasandi) kaalutlusotsuste tegemisel arvestada ka võimalike kumulatiivsete mõjudega.

Müra mõju

1. Tuulepargist lähtuva müra hindamisel on soovitatav võtta aluseks tööstusmüra sihtväärtus (päeval 50 dB, öösel 40 dB), seda vähemalt aladel, kus sihtväärtus on hetkel eelduslikult tagatud. Tuulikute arvu, paigutuse ja tüübi lõplikul väljavalimisel on lähtuvalt reaalselt kujunevast olukorrast tõenäoliselt vaja mürakaarti täpsustada, sh pöörata tähelepanu tuulikute öise töörežiimi ja/või tööaja piirangute küsimusele.

2. Vastavalt täpsustatud mürakaardi tulemustele tuleb välja töötada detailsed meetmed ja tingimused elamupiirkondades öiste müra normtaseme nõuete täitmiseks ning tuuleala nr 1 piirkonnas asuvate olemasolevate tuulikutega võimaliku müra koosmõju minimeerimiseks.

3. Pärast Varja tuulepargi rajamist on soovitatav teha müra kontrollmõõtmisi leevendusmeetmete asjakohasuse hindamiseks.

Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringualal nr 2 detailplaneering 21

Avariiolukorrad

1. Projekteerimise etapis tuleb lahendada päästemeeskonna juurdepääs tuulikutele ja päästetehnikaga manööverdamise võimalus ja tuulikuparkide välise kustutusvee tagamise lahendused koostöös päästeasutusega. Samuti tuleb kaasata Päästeamet tuulikute ligipääsuteede projekt koostamisse.

Mõju linnustikule

1. Rändlindude hukkumisriski ja lindude reaalse hukkumise hindamiseks tuleb tuulikupargi töötamise ajal teha järelseiret, nii lennusageduse vaatlusi kui ka laibaloendusi. Järelseire tulemuste alusel saab hinnata vajadust tuulikute töö perioodiliseks seiskamiseks või neile lindude rändeparvi tuvastavate radarite paigaldamiseks. Seire eeldatav kestvus on vähemalt kaks aastat. Ka selle seire täpsem metoodika tuleb kokku leppida koostöös Keskkonnaametiga, kellele tuleb esitada ka järelseire aruanded.

Võimalusel tuleks teha tuulikute läheduses asuvate põllumaa omanikega (eeskätt aladel, kus peatuvad suuremad rändeparved) vastavad kokkulepped, et vältida tuulikute läheduses hanede küttimist ja kevadist peletamist ning vähendada seeläbi lindude tuulikutes hukkumise riski.

Mõju nahkhiirtele

1. Nahkhiirtele potentsiaalselt sobivate elupaikade lähistel asuvad tuulikud (tuulealal nr 2 asuvad tuulikud WT-15, WT-11, WT-12 ja WT-13) on soovitatav nahkhiirte rändeperioodil (juuli-september) tuule kiirusel alla 6 (4,5) m/s seisata või labade pöörlemist aeglustada. Võimalik on siin rakendada ka nimetatud tuulikute süsteemset vajaduspõhist ajutist peatamist või labade pöörlemise aeglustamist ja hõlmata nt süsteemid, mis reageerivad vastavalt nahkhiirte ilmumisele ohtlikku raadiusesse (vt ka linnustiku ptk-s kirjeldatud sarnased meetmed; Mägi ja Saag, 2024)

2. Reaalse hukkumise ja elupaigakasutuse muutuste hindamiseks tuleb tuulikupargi töötamise ajal teha järelseiret. Seire tulemuste alusel saab hinnata vajadust tuulikute töö perioodiliseks piiramiseks. Seire eesmärgist lähtuvalt tuleb korraldada nii akustiline monitooring kui ka hinnata hukkunud loomade arvu. Vajaduspõhise ajutise tuuliku töö piiramise meetodi puhul aitab järelseire hinnata meetodi tõhusust. Järelseirega peab alustama tuulepargi valmimise järgselt. Metoodika tuleb kokku leppida ekspertide ja Keskkonnaameti vahel lähtuvalt antud ajahetkel teada olevatest parimatest praktikatest. Seire peab kestma vähemalt 2 aastat ning selle tulemuste alusel määrab ekspert vajadusel täpsemad meetmed ja edasise järelseire vajaduse. Järelseire aruanded tuleb esitada Keskkonnaametile.

Mõju lendoravale

1. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt on soovitatav mitte rajada tuulikuid lendorava püsielupaigale lähemale kui 500 m. Kui tuulikud lendorava püsielupaiga lähistele siiski rajatakse, siis tuleb ette näha seire arvatavate võimalike mõjude selgitamiseks ja ulatuse hindamiseks ning vajadusel täiendavate leevendusmeetmete rakendamiseks. Võimalusel tuleks järelseire ühildada riikliku seirega. Täpne metoodika tuleb välja töötada koostöös Keskkonnaameti ning -agentuuriga (riikliku seire läbiviija).

Mõju pinnasele ning pinna- ja põhjaveele

22 Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringuala l nr 2 detai lplaneering

1. Ehitustegevuses tuleb vältida lekkeid töömasinatest (nt õlid, naftasaadused jms). Lekete korral tuleb need koheselt likvideerida ja reostunud pinnas eemaldada. Juhul kui ehitustööde käigus ilmneb reostuskahtlus (nt avastatakse jääkreostusobjekt), tuleb ehitustööd piirkonnas peatada, võtta analüüsid reostuskahtluse kinnitamiseks, määratleda reostuse ulatus ning näha enne töödega jätkamist ette tegevused reostuse saneerimiseks. Kui reostus ilmneb juba väljakaevatud pinnases, on vajalik selle eraldi ladustamine kuni võetud proovide reostusanalüüsi tulemuste saamiseni. Juhul kui pinnaseproovid näitavad selle reoainete sisaldust üle elumaa piirarvu, siis elamumaa sihtotstarbega katastriüksustel ei ole selle kasutamine täitepinnasena lubatud. Reoainete sisaldusel üle tööstusmaa piirnormide tuleb see anda vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele nõuetekohaseks käitlemiseks.

2. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusplatsidega seotud võimalikest kütuseleketest tuleneva ohu minimeerimiseks tuleb ajutiste kütuse ja õlide hoidmisplatside rajamisel näha ette põhjaveekaitstuse suurendamist (pinnase filtratsiooniomaduste vähendamist), nt ehitustööde perioodiks kindlustada parkimisplatsid ja materjalide ning pinnase ladustamise platsid geomembraaniga vms alusega, et vältida lekkeid põhjavette.

3. Ehitusaegsed ajutised laod ning ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m joogiveekaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine joogiveekaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja veekeskkonda. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

4. Kui kavandatava tegevuse jaoks on vajalik maaparandussüsteemide ümberehitus, siis tuleb maaparanduse ehitusprojektis ette näha meetmed heljumi tekke vältimiseks või vähendamiseks, et vähendada võimaliku kaasneva negatiivse mõju ulatust.

Mõju veekvaliteedile

1. Veekaitsevööndis on keelatud ehitamine ning pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu kalda erosiooni või hajuheidet. Veekaitsevööndis on ehitamine võimalik ainult juhul, kui see on kooskõlas kaldakaitse eesmärkidega ja tagab kaldal asuvate looduskoosluste säilimise, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise, kalda eripära arvestava asustuse suunamise ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamise.

2. VeeS § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks.

3. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusplatsidega seotud võimalikest kütuseleketest tuleneva ohu minimeerimiseks tuleb ajutiste kütuse ja õlide hoidmisplatside rajamisel näha ette põhjaveekaitstuse suurendamist (pinnase filtratsiooniomaduste vähendamist), nt ehitustööde perioodiks kindlustada parkimisplatsid ja materjalide ning pinnase ladustamise platsid geomembraaniga vms alusega, et vältida lekkeid põhjavette.

4. Ehitusaegsed ajutised laod ning ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m joogiveekaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine joogiveekaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja veekeskkonda. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringualal nr 2 detailplaneering 23

5. Kui kavandatava tegevuse jaoks on vajalik maaparandussüsteemide ümberehitus, siis tuleb maaparanduse ehitusprojektis ette näha meetmed heljumi tekke vältimiseks või vähendamiseks, et vähendada võimaliku kaasneva negatiivse mõju ulatust.

Mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuriobjektidele

1. Võimalusel vältida pärandkultuuriobjektide kahjustamist. Juhul kui negatiivset mõju ei ole võimalik vältida, kaaluda meetmeid alles jäävate väärtuste esiletoomiseks nt pärandkultuuriobjektide tähistamist, vajadusel vaadete avamist, teekoridori väärtustamist nt selle kasutusele võtmisena matkatee osana ja olemasolevate väärtuste esiletoomist infotahvlitega

Jäätmeteke ja ringmajandus

1. Kogu tuulepargi eluea jooksul (rajamisest likvideerimiseni) tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele (arvestada jäätmeseadusest, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning asukoha KOV jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega).

2. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus juhuslikult leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, ladustada nõuetekohaselt (eelkõige lekkekindlalt) ning üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavatele ettevõtetele. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt teede rajamisel teekatend ja -muldkeha, muu mineraalne materjal), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta.

3. Taaskasutusvõimaluste suurendamiseks on oluline tuulikute demonteerimisel eraldada liigiti maksimaalne võimalik kogus jäätmed. Jäätmete käitlemisel eelistada nende kordus- ja taaskasutamist (sh jäätmekäitleja valikul).

4. Teede ja platside, sh ajutiste platside rajamisel kasutada võimalusel mineraalseid jäätmeid, kuna see väldib eelkõige ajutises lahenduses loodusressursside ebamõistlikku kasutamist.

5. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt teede rajamisel teekatend ja -muldkeha, muu mineraalne materjal), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Vältida tuleb kõikide jäätmete pikaajalist ladustamist tekkekohal.

7. PLANEERINGU ELLUVIIMINE

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada õigusvastast kahju. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab isik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.

Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojektide koostamisel. Ehitusõigus realiseeritakse tuulikute omaniku poolt tema tahte kohaselt.

Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning ehitusprojekt

24 Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringuala l nr 2 detai lplaneering

(koos selle osadega) peab olema koostatud või kontrollitud Ehitusseadustikus § 24 lg 1 p 2 nõuetele vastava isiku poolt.

Planeeritud tuulikutega seotud tehnilise taristu (tee, tehnovõrgud) ehitab välja asjast huvitatud isik.

Elektrituuliku haldaja/omanik peab garanteerima tuuliku tehnilise korrasoleku, mis on eelduseks kõikvõimalike riskide minimiseerimiseks, kogu ekspluatatsiooni perioodil.

Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringualal nr 2 detailplaneering

B – JOONISED

1. Asukohaskeem

2. Planeeringuala kontaktvööndi seosed M 1 : 20 000

3. Tugiplaan (tuulik nr WT-8) M 1 : 1 000

4. Põhijoonis (tuulik nr WT-8) M 1 : 1 000

5. Tugiplaan (tuulik nr WT-9) M 1 : 1 000

6. Põhijoonis (tuulik nr WT-9) M 1 : 1 000

7. Tugiplaan (tuulik nr WT-10) M 1 : 1 000

8. Põhijoonis (tuulik nr WT-10) M 1 : 1 000

9. Tugiplaan (tuulik nr WT-11) M 1 : 1 000

10. Põhijoonis (tuulik nr WT-11) M 1 : 1 000

11. Tugiplaan (tuulik nr WT-12) M 1 : 1 000

12. Põhijoonis (tuulik nr WT-12) M 1 : 1 000

13. Tugiplaan (tuulik nr WT-13) M 1 : 1 000

14. Põhijoonis (tuulik nr WT-13) M 1 : 1 000

15. Tugiplaan (tuulik nr WT-14) M 1 : 1 000

16. Põhijoonis (tuulik nr WT-14) M 1 : 1 000

17. Tugiplaan (tuulik nr WT-15) M 1 : 1 000

18. Põhijoonis (tuulik nr WT-15) M 1 : 1 000

19. Põhimõtteline juurdepääsu skeem M 1 : 25 000

20. Põhimõtteline elektriühenduse skeem M 1 : 25 000

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Meie 11.11.2024 nr 7.2-1/24/7653-14

Lüganuse valla Varja tuulikupargi

planeeringuala nr 2 detailplaneeringust ja

KSH aruande eelnõust

Olete teavitanud meid Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringuala nr 2 detailplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalikust väljapanekust, mis toimus

30.09.-29.10.2024.

Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringuala nr 2 detailplaneering (edaspidi planeering)

algatati Lüganuse Vallavolikogu 25.08.2021 otsusega nr 320. Planeeringu eesmärgiks on viia läbi

parima võimaliku asukoha valiku menetlus ja töötada välja tuulikute ja vajalike tehnorajatiste

detailne lahendus. Planeeringuga kavandatav tuulepark koosneb kaheksast tuulikust, ühe tuuliku

nimivõimsus on vähemalt 3 MW ja maksimaalne kõrgus olemasolevast maapinnast kuni 300 m.

Väljastasime seisukohad Varja tuulikuparkide detailplaneeringute ja kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu koostamiseks 28.03.2022 kirjaga nr 7.2-1/22/4633-2 (edaspidi seisukohad).

Planeeringuala lõikub riigiteega nr 34 Kiviõli-Varja tee (edaspidi riigitee) ca km 57,89-8,13;

juurdepääs planeeringualale on kavandatud riigitee nr 1 Tallinn-Narva tee km 142,048 Varja

ristmikult ja km 144,24 ristumiskohalt (Tuule katastriüksus, katastritunnus 43701:003:0831).

Oleme tutvunud avali kustamisele esitatud planeeringu ja KSH materjalidega ning palume

planeeringut korrigeerida järgmiselt.

1. Vastavalt Kliimaministri 25.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi

normid) § 63 lg 5 tuleb määrata elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast vastavalt

valemile L=(H+0,5D), kus L on tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites, H on

tuuliku masti kõrgus meetrites ja D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites.

Sellest tulenevalt palume üle kontrollida ja vajadusel määrata planeeringuga uues asukoht

kavandatavale tuulikule WT-8 ning kanda tuuliku põhijoonisele ka tuuliku kaugus

meetrites arvestatuna tuuliku vundamendi servast riigitee katte servani.

Käesolev p 1 tühistab ning asendab ühtlasi meie seisukohtade p 2.3.

2. Vabariigi Valitsuse 23.03.2022 korraldusega nr 97 algatati Riigitee 1 Haljala ja Kukuruse

vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu (edaspidi eriplaneering) ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine.

Seni eriplaneeringu kohta avaldatud info alusel võib käesoleva planeeringuga kavandatava

tuuliku WT-8 asukoht jääda eriplaneeringus käsitletud riigitee nr 1 alternatiivsete

2 (3)

trassikoridori aladele (vt https://dge.ee/maps/Haljala-Kukruse). Antud objektid on üksteist

välistavad, st tuulikuid ei saa kavandada eriplaneeringu trassikoridoride aladele. Tuulikute

asukohtade määramisel arvestada eelmises p 1 toodud valemiga ning kaugus kavandatavate

tuulikute vundamentide servani arvestada eriplaneeringu trassikoridoride servast.

3. Planeeringu seletuskirja p 3.4. „Haljastus, liiklus“ (Lisa 1) on kirjas: Planeeritav ala

külgneb riigiteeganr 1 Tallinn-Narva km 135-148.

Nimetatud lause on ilmselt väljavõte meie seisukohtade p 1.1. Juhime tähelepanu, et

käesoleva planeeringu planeeringuala ei piirne riigiteega nr 1, vaid lõikub riigiteega nr 34

ning sellest tulenevalt ei ole planeeringu seletuskirjas edastatud väide asjakohane ning

palume eemaldada antud lause planeeringu seletuskirjast.

4. Planeeringu seletuskirja p 2 „Planeeringu koostamise eesmärk“ (Lisa 1) sätestab, et

planeeringu koostamise eesmärgiks on viia läbi parima võimaliku asukoha menetlus ja

töötada välja tuulikute ja vajalike tehnorajatiste detailne lahendus.

Planeeringu seletuskirja p 3.4. „Haljastus, liiklus“ sätestab, et Juurdepääs planeeringu

alale on läbi Kiviõli-Varja tee tugimaantee (tee nr 34). Käsitletavatelt katastriüksustelt,

kuhu on planeeritud tuulikud, puudub otsene juurdepääs avalikult kasutatavale teele.

Planeeringu seletuskirja p 5.5. „Juurdepääsu asukoht ja liikluskorraldus“ on kirjas, et

käesoleva planeeringuga on antud juurdepääsuteede ja liikluskorralduse põhimõtteline

lahendus. Planeeringualale on transpordiga võimalik juurde pääseda Tallinn-Narva

põhimaanteelt alguse saavalt Kiviõli-Varja tugimaanteelt. /…/ Lisaks olemasolevatele

juurdepääsuteedele on planeeringus näidatud uute juurdepääsuteede võimalikud

asukohad. Juurdepääsuteede /…/ asukohad ja mõõtmed täpsustuvad projekteerimisel.

Vajadusel teostatakse maanteedelt olemasolevate mahasõitude ja olemasolevad teede

rekonstrueerimine (sh laiendamine ja/või kandevõime suurendamine), et juurdepääsutee

oleks läbitav tuulikuid transportivatele ja monteerivatele sõidukitele. /…/ Põhimõtteline

alale juurdepääsu skeem on kajastatud joonisel nr 19 (Lisa 3).

Juhime tähelepanu, et antud käsitluse näol ei ole tegemist detailse lahendusega (mis

vastavalt planeeringu seletuskirja p 2 on planeeringu eesmärgiks) ning antud kujul ei vasta

planeeringu lahendus ka meie seisukohtade p 1.2., 1.3. ja p 1.4.

Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse

põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (EhS § 10) soovitame kaasata

planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). Tuulikute

tootja lähteandmete alusel määrata planeeringuga riigiteede lõikes konkreetsed

trassikoridorid (tuua välja rigiiteede nr-d ja km ulatus); loetleda olemasolevad riigitee

ristumiskohad (km asukohad) ning planeeringuga kavandatavad riigitee ristumiskohad (km

asukohad), mida kasutatakse või mille rajamine on vajalik planeeringu

realiseerimiseks; kirjeldada vajadust olemasolevate riigitee ristumiskohtade (ajutiseks)

ümberehitamiseks; määrata riigiteede ristmikud, mida on planeeringu realiseerimiseks vaja

ajutiselt laiendada; määrata riigiteede lõigud, mida on planeeringu realiseerimiseks vaja

õgvendada ja/või laiendada; hinnata vajadust ehitusaegsete ajutiste möödasõidukohtade

rajamiseks; kirjeldada kavandataval juurdepääsumarsruudil asuvate riigiteede katendite

kandevõimet, vajadusel määratleda lõigud, kus on vajalik riigitee kandevõime

suurendamine.

Arvestada, et planeering on järgnevate ehitusprojektide koostamise alus ning selle

koostamise käigus ja kehtestamise järgselt peaks arendajal (ning puudutatud isikutel, nt

meil) olema ülevaade, mida tähendab planeeringuga kavandatava tegevuse realiseerimine

(aja- ja rahakulu).

3 (3)

5. Planeeringu seletuskirja p 6.1. „Nõuded tehnovõrkude ehitusprojekti koostamiseks“ (Lisa

1) on kirjas: Vältida tehnovõrkude kavandamist riigitee alusele maale.

Lisada siinkohal planeeringu seletuskirja järgmine täiendus:

Tehnovõrkude kavandamisel lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja

-rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. Riigiteedega ristuvad

tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil.

6. Planeeringu seletuskirja p 5.8. „Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad“ on kirjas, et Varja

tuulepargi 110kv/225MW liitumispunkt asub Püssi alajaamas (Alajaama tee 5 // Püssi

alajaam – 43701:004:0046). Tuulegeneraatorite ühendamiseks alajaamaga on

planeeritud elektri keskpinge maakaablid. Põhimõtteline elektriühenduse skeem on

kajastatud joonisel nr 20 (Lisa 4).

Juhime tähelepanu, et planeeringu materjalides käsitletud põhimõttelise elektriühenduse

skeem (Lisa 4) on ainult osaline – skeemil on kujutatud planeeringuala sisene ning selle

vahetus läheduses asuv põhimõtteline elektriühenduse asukoht, kuid ei ole kujutatud

terviklikku lahendust planeeringualast kuni Püssi alajaamani. Planeeringu seletuskirjas

(Lisa 1) p 5.8. tabelis nr 3 on loetletud katastriüksused, mida kavandatud liinikoridor läbib,

kuid sellisel kujul ei ole tegemist detailse lahendusega, sest pole võimalik aru saada, kas

ning kuhu on kavandatud keskpinge maakaablite ristumine/ristumised riigitee(de)ga.

Palume lisada planeeringule skeem, kus on kujutatud kavandatava tuulikupargi

elektriühenduse skeem planeeringualast kuni liitumispunktini (Püssi alajaam). Samuti

kirjeldada planeeringu seletuskirjas kavandatava elektri maakaabli ristumised

riigitee(de)ga, tuues välja võimaliku(d) ristumiskoha(d) km täpsusega.

Meil ei ole märkusi ega kommentaare KSH aruande eelnõule.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva

kirjaga esitatud seisukohti. Palume meiega ühendust võtta [email protected]

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. 2024.09.04. Varja dp_ala2_seletuskiri

2. varja_dp_ala2_joonis_02_kontaktvoond

3. varja_dp_ala2_joonis_19_juurdepaas

4. varja_dp_ala2_joonis_20_elektriuhendus

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

WT-8

WT-9 WT-10

WT-14

WT-15

WT-11

WT-12

WT-13

Tallinn-Narva tee

Väljavõte Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja“ tuulikupargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu kaardist

TINGMÄRGID

Plan.tuulikute grupi nr 2 ala

Plan. tuuliku asukoht

Plan. tuuliku pos nr

Tuuleenergia potentsiaaliga alad

Potentsiaalselt sobivad alad

(täpsustub DP, KSH käigus)

Tingmärk vastavalt koostamisel

MÄRKUSED: Aluskaardina on kasutatud Maa-ameti põhikaarti WMS teenusena.

(vastavalt Ida-Viru maakonnaplaneeringule)

olevale Lüganuse üldplaneeringule

tuuleenergeetika arendamiseks

Plan.tuulikute grupi paiknemise ala

Ki vi

õl i -

V ar

ja te

e

Töö nr Mõõt Joonise nr

Joonis

Töö nimetus

Asukoht

Kuupäev

Vastutav planeerija

Töö koostamisest huvitatud iskik

J.J.Sibul

N.Bruk Varja Windfarm OÜ

21003919 2

Planeeringuala kontaktvööndi seosed

OÜ Hendrikson & Ko Maakri 29 Tallinn 10145

Koostaja

Varja tuulikupargi planeeringualal nr 2 detailplaneering

Lüganuse vald

tel 740 9800 [email protected]

29.05.2024

M1:20 000

WT-10

WT-8

WT-9 WT-10

WT-14

WT-15WT-11

WT-12

WT-13

Tallinn-Narva tee

TINGMÄRGID

Plan. tuulikute grupi paiknemise ala piir

Plan. tuuliku asukoht

Plan. tuuliku pos nrWT-13

MÄRKUSED: Aluskaardina on kasutatud Maa-ameti põhikaarti WMS teenusena.

Ki vi

õl i -

V ar

ja te

e

Töö nr Mõõt Joonise nr

Joonis

Töö nimetus

Asukoht

Kuupäev

Vastutav planeerija

Töö koostamisest huvitatud iskik

J.J.Sibul

N.Bruk Varja Windfarm OÜ

21003919 19

OÜ Hendrikson & Ko Maakri 29 Tallinn 10145

Koostaja

Varja tuulikupargi planeeringualal nr 2 detailplaneering

Lüganuse vald

tel 740 9800 [email protected]

29.05.2024

M1:25 000

Plan. juurdepääsu võimalik asukoht

Põhimõtteline juurdepääsu skeem

WT-8

WT-9 WT-10

WT-14

WT-15

WT-11

WT-12

WT-13

Tallinn-Narva tee

TINGMÄRGID

Plan. tuulikute grupi paiknemise ala piir

Plan. tuuliku asukoht

Plan. tuuliku pos nrWT-13

MÄRKUSED: Aluskaardina on kasutatud Maa-ameti põhikaarti WMS teenusena.

Töö nr Mõõt Joonise nr

Joonis

Töö nimetus

Asukoht

Kuupäev

Vastutav planeerija

Töö koostamisest huvitatud iskik

J.J.Sibul

N.Bruk Varja Windfarm OÜ

21003919 20

OÜ Hendrikson & Ko Maakri 29 Tallinn 10145

Koostaja

Varja tuulikupargi planeeringualal nr 2 detailplaneering

Lüganuse vald

tel 740 9800 [email protected]

29.05.2024

M1:25 000

Plan. elektrikaabli võimalik asukoht

Põhimõtteline elektriühenduse skeem Elektrivõrgu ühendus Püssi alajaamast (Alajaama tee 5 // Püssi alajaam 43701:004:0046) vt lisaks seletuskirja ptk 5.9

Ki vi

õl i -

V ar

ja te

e