Kiri

Raekoja plats 8

51004 Tartu tel +372 740 9800

Maakri 29 10145 Tallinn

tel +372 617 7690

Hendrikson & Ko www.hendrikson.ee

hendrikson@hendrikson.ee

Nadežda Bruk Lüganuse Vallavalitsus Detailplaneeringu koostaja Planeeringu koostamise korraldaja nadja@dge.ee Keskpuiestee 20, Kiviõli linn Lüganuse vald 43199 Jekaterina Jelizaveta Sibul Vastutav planeerija liza@dge.ee

Varja Windfarm OÜ Töö koostamisest huvitatud isik

Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringualal nr 1 detailplaneering

Seletuskiri ja joonised

Töö nr 21003919 Tallinn 2024

Lüganuse valla Varja tuulikupargi p laneeringualal nr 1 detailplaneering 3

SISUKORD A – SELETUSKIRI ...................................................................................................... 5 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .............................................................. 5 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EEMÄRK ............................................................. 5 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ................................................... 6 3.1. PLANEERITAVA ALA ASUKOHT...................................................................... 6 3.2. PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI ÜLDINE ISELOOMUSTUS NING ANALÜÜS ......................................................................................................... 6 3.3. MAAKASUTUS JA HOONESTUS ...................................................................... 7 3.4. HALJASTUS, LIIKLUS ...................................................................................... 8 3.5. TEHNOVÕRGUD............................................................................................... 8 3.6. KEHTIVAD SEADUSJÄRGSED KITSENDUSED ................................................ 8 3.7. KESKKONNATINGIMUSED .............................................................................. 9 4. PLANEERINGUALA LÄHIPIIRKONNA SEOSED ................................................. 10 4.1. VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE .............. 10 4.1.1. LÜGANUSE VALLA ÜLDPLANEERING (KEHTIV) ....................................... 11 4.1.2. SONDA VALLA ÜLDPLANEERING (KEHTIV) .............................................. 11 4.1.3. SONDA JA LÜGANUSE VALLA ÜHISE OLULISE RUUMILISE MÕJUGA OBJEKTI („PURTSE“ TUULIKUPARGI) ASUKOHAVALIKU ÜLDPLANEERINGU TEEMAPLANEERING. .............................................................................................. 11 4.1.4. KOOSTATAV LÜGANUSE VALLA ÜLDPLANEERING ................................. 12 5. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK .......................................... 13 5.1. PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE ............................................ 13 5.2. KRUNTIDE EHITUSÕIGUSED ......................................................................... 13 5.3. EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD NING EHITUSLIKUD TINGIMUSED ............................................................................................................ 14 5.4. KRUNTIDE HOONESTUSALAD ...................................................................... 14 5.5. JUURDEPÄÄSU ASUKOHT JA LIIKLUSKORRALDUS .................................... 14 5.6. HALJASTUS, HEAKORD JA PIIRDED ............................................................ 16 5.7. TULEOHUTUS ................................................................................................ 16 5.8. TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE ASUKOHAD .............................................. 17 5.8.1. VERTIKAALPLANEERIMISE PÕHIMÕTTED ................................................ 19 5.9. MAAPARANDUS ............................................................................................ 19 5.10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED ............................... 20 5.11. KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE ....................................................... 20 5.12. SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE .................................................. 20 5.13. MUUD SEADUSTEST JA TEISTEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED ............................................................................... 21 6. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS .................................................. 21

4 Lüganuse valla Varja tuu likupargi planeeringualal nr 1 detailplaneering

6.1. NÕUDED TEHNOVÕRKUDE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS .................. 22 6.2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANDEST TULENEVAD SOOVITUSLIKUD KESKKONNAMÕJU LEEVENDAVAD MEETMED: ......................... 22 7. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ............................................................................ 27 B – JOONISED .......................................................................................................... 29

Digitaalselt esitatud joonised on eraldi failidena

1. Asukohaskeem

2. Planeeringuala kontaktvööndi seosed

3. Tugiplaan (tuulik nr WT-1)

4. Põhijoonis (tuulik nr WT-1)

5. Tugiplaan (tuulik nr WT-2)

6. Põhijoonis (tuulik nr WT-2)

7. Tugiplaan (tuulik nr WT-3)

8. Põhijoonis (tuulik nr WT-3)

9. Tugiplaan (tuulik nr WT-4)

10. Põhijoonis (tuulik nr WT-4)

11. Tugiplaan (tuulik nr WT-5)

12. Põhijoonis (tuulik nr WT-5)

13. Tugiplaan (tuulik nr WT-6)

14. Põhijoonis (tuulik nr WT-6)

15. Tugiplaan (tuulik nr WT-7)

16. Põhijoonis (tuulik nr WT-7)

17. Tugiplaan (tuulik nr WT-26)

18. Põhijoonis (tuulik nr WT-26)

19. Põhimõtteline juurdepääsu skeem

20. Põhimõtteline elektriühenduse skeem

Lüganuse valla Varja tuulikupargi p laneeringualal nr 1 detailplaneering 5

A – SELETUSKIRI

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

Käesoleva planeeringu lähtedokumendiks on Lüganuse Vallavolikogu 25.08.2021. a otsus nr 319 Varja tuulikupargi planeeringualal nr 1 detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine.

Alusdokumentatsioonina on kasutatud:

 Detailplaneeringu algatamise taotlus (11.08.2021);  Geodeetilisi alusplaane täpsusastmega M 1:500 (Jüri Koppeli maamõõdutööd, juuni

2024, tööde nr WT-1/2024, WT-2/2024, WT-3/2024, WT-4/2024, WT-5/2024, WT- 6/2024, WT-7/2024 ja WT-28/2024); alusplaanide koordinaadid on esitatud L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;

 Varja tuulikupargi planeeringualade nr 1-3 detailplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

 Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte.

Käsitletaval maa-alal kehtivad järgmised kõrgemad strateegilised dokumendid:

 Ida-Virumaakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 ja täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25);

 Lüganuse valla üldplaneering (kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu 17.03.1999 määrusega nr 31);

 Sonda valla üldplaneering (kehtiv 2000);

 Sonda ja Lüganuse valla ühise olulise ruumilise mõjuga objekti („Purtse“ tuulikupargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneering (I etapp kehtestatud otsusega nr 26/1, II etapp kehtestatud 29.01.2014 otsusega nr 5/2).

Koostamisel on uus Lüganuse valla üldplaneering (vastuvõetud 22.12.2022).

2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EEMÄRK Planeeringu koostamise eesmärgiks on viia läbi parima võimaliku asukoha valiku menetlus ja töötada välja tuulikute ja vajalike tehnorajatiste detailne lahendus.

6 Lüganuse valla Varja tuu likupargi planeeringualal nr 1 detailplaneering

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA

ISELOOMUSTUS

3.1. PLANEERITAVA ALA ASUKOHT

Planeeringuala asub Lüganuse vallas Varja külas, Kiviõli linnast põhjas Koljala, Vainu Matka, Satsu, Purtse ja Varinurme küla territooriumitel, Tallinn-Narva maanteest (tee nr 1) lõuna poole jääval alal. Ala suurus on ca 295,7 ha.

Skeem 1. Planeeringuala on markeeritud musta kontuuriga.

3.2. PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI

ÜLDINE ISELOOMUSTUS NING ANALÜÜS

Planeeringuala jääb piirkonda, kus asustus paikneb hajusalt üksikute või väiksemate asumitena suurte põllu- ja metsamassiivide vahel. Ala kontaktvööndisse jääb Erra jõe kaldal tihedama asustusega elamupiirkond Koljala külas. Planeeringualale lähimad tihedama asustusega piirkonnad jäävad lõunasse – Erra küla (planeeringu ala piirist ca 1,5 km) ja Kiviõli linn (planeeringu ala piirist ca 1,8 km). Planeeringuala asukoht on vaadeldav joonisel nr 1.

Lüganuse valla Varja tuulikupargi p laneeringualal nr 1 detailplaneering 7

Planeeringuala moodustavad maatulundus-, tootmis- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud.

Planeeringuala läbib Kõrkküla-Erra kõrvalmaantee (tee nr 13132). Tee saab alguse Tallinn – Narva põhimaanteelt (tee nr 1). Transpordiga juurdepääsud planeeringu alale on mööda Kõrkküla-Erra teed.

Alasse jäävad Erra jõgi (reg. nr VEE1070200), Ilmaste peakraav (reg. nr VEE1070500) ja Kestla peakraav (reg. nr VEE1070400). Planeeringualal esineb väiksemaid kraave, sh maaparandussüsteemide eesvoolusid. Planeeringuala jääb osaliselt maaparandushoiualade territooriumitele (Koljala 1 ja Liignurme 2/TTP-269 Püssi).

Planeeringuala piirides esineb metsa- ja põllumaid.

Planeeringuala asub osaliselt Aseri fosforiidi maardlaga alal (MRD0000161). Tehnovõrkudest läbivad ala elektri- ja sideliinid ning gaasitrass.

Planeeringualal nr 1 on läänepoolsed alad metsasemad ning ida pool esineb põllu- ja rohumaad. Planeeringusse hõlmatud indikatiivsetel tuulealadel ei ole tuvastatud kaitsealuseid taimeliike. Suur osa alast asub aktiivselt kasutatavatel põllumaadel ning enamikel metsamaal asuvatel tuulikute asukohtadel on metsataimestikule omane puistu ära raiutud (leidub nii hiljutisi lageraie lanke kui ka noorendikke).

Käsitlev ala asub osaliselt Lüganuse-Purtse väärtusliku maastiku alal.

Maa-ameti muinsuskaitse kaardirakenduse kohaselt esineb planeeringuala nr 1 kontaktvööndis mitmeid arheoloogiamälestisi, tegu on kultusekividega, mille piiranguvööndiks on määratud 50 m. Planeeritud alale piiranguvööndid ei ulatu.

Planeeringuala ei ole seotud ühegi detailplaneeringuga.

Vastavalt koostamisel oleva valla üldplaneeringu seletuskirjale on Lüganuse vallas eelkõige potentsiaali tuule- ja päikeseenergeetika arendamisele, mille jaoks on üldplaneeringus ette nähtud vastavad alad.

Lisaks soodsatele tuuleoludele soodustab „Varja“ tuulikupargi rajamist konkreetses piirkonnas ka maakasutuse iseloom, asustuse paiknemine, piirkonna looduslikud tingimused ning väljakujunenud teedevõrk ja head tingimused tehnilise infrastruktuuriga liitumiseks.

3.3. MAAKASUTUS JA HOONESTUS

Seletuskirja peatükkide 3.3 kuni 3.6 kirjeldus käsitleb ainult katastriüksusi, kuhu on kavandatud rajada tuulikute vundamendid.

Planeeringuala nr 1 alale on planeeritud tuulikud järgmistele katastriüksustele: Koore, Õunapuu, Vanapaju, Metsaserva, Katri, Pekka, Laurimatsi ja Kiviste. Katastriüksuste andmed on toodud järgnevas tabelis 1.

8 Lüganuse valla Varja tuu likupargi planeeringualal nr 1 detailplaneering

Tabel 1. Katastriüksuste andmed (Maa-amet, seisuga 09.07.2024)

nr tuulikute pos

nimetus katastritunnus pindala m2

maakasutuse sihtotstarve asustusüksus

1 WT- 1 Koore 75101:003:0155 52411 Maatulundusmaa 100% Koljala küla

2 WT- 2 Õunapuu 75101:003:0232 26845 Maatulundusmaa 100% Koljala küla

3 WT-3 Vanapaju 75101:003:0157 20539 Maatulundusmaa 100% Koljala küla

4 WT-4 Metsaserva 75101:003:0163 12566 Maatulundusmaa 100% Koljala küla

5 WT-5 Katri 43701:001:0238 148719 Maatulundusmaa 100% Matka küla

6 WT-6 Pekka 43701:001:0247 148723 Maatulundusmaa 100% Matka küla

7 WT-7 Laurimatsi 75101:003:0178 96122 Maatulundusmaa 100% Vainu küla

8 WT-26 Kiviste 75101:002:0071 85186 Maatulundusmaa 100% Satsu küla

Ehitisregistri andmete järgi on katastriüksused hoonestamata (andmed seisuga 08.2023). Katastriüksuste maapind on tasane.

3.4. HALJASTUS, LIIKLUS

Koore ja Õunapuu kinnistud on lagedad alad üksikpuudega.

Vanapaju ja Pekka katastriüksused on kaetud metsaga.

Metsaserva ja Laurimatsi maa-aladel kõrghaljastus puudub.

Katri kinnistu on osaliselt kaetud metsaga.

Kiviste kinnistu ala on lage.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 1 Tallinn-Narva km 135-148. Koore ja Õunapuu kinnistutele transpordiga juurdepääsud on tagatud Kõrkküla-Erra kõrvalmaanteelt (tee nr 13132). Laurimatsi krundile on juurdepääs transpordimaa kinnistult Süda tee (tee nr 7510041).

Vanapaju, Metsaserva, Katri, Pekka ja Kiviste katastriüksustele avalike juurdepääsuteid Maa-ameti andmete järgi ei ole.

3.5. TEHNOVÕRGUD

Metsaserva katastriüksust läbib elektriõhuliin. Katri kinnistut läbib sideliin ja gaasitrass. Teistel kinnistutel tehnovõrgud puuduvad.

3.6. KEHTIVAD SEADUSJÄRGSED KITSENDUSED

Käsitletavatel katastriüksustel kehtivad järgmised kitsendused:

Lüganuse valla Varja tuulikupargi p laneeringualal nr 1 detailplaneering 9

Tehnovõrkude kaitsevööndid:  SK123 Kiviõli HKS - Aseri LKS sidekaabelliini kaitsevöönd koridori laiusega 2m;  Gaasitorustiku kaitsevöönd koridori laiusega 20m;  Gaasitorustiku kaitsevöönd koridori laiusega 10m;  Aruküla – Balti kõrgepingeliini 40m kaitsevöönd.

Planeeringualal asub rohkesti kuivenduskraave, millest osad täidavad maaparandussüsteemi eesvoolu rolli. Osadele käsitletavatest katastriüksustest ulatuvad veekogudest tingituna järgmised kitsendused:

 maaparandussüsteemi maa-ala1;  maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd ulatusega 12 m Eesti topograafia

andmekogusse kantud eesvoolu veepiirist või selle puudumise korral eesvoolu servast2;

 maaparandussüsteemi eesvool veekaitsevööndi laiusega 1 m Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist või kui eesvooluks olev kraav on Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv3;

 jõe kalda piiranguvöönd laiusega 100 m ja ehituskeeluvöönd laiusega 50 m Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist4; erisusega jõe kaldal metsamaal, kus metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini5;

 jõe kalda veekaitsevöönd laiusega 10 m Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist6;

 avalikult kasutatava jõe kalda kallasrada 4 m põhikaardile kantud veekogu piirist7.

Eelnimetatud kitsendused on esitatud tugiplaanidel ja põhijoonistel (joonised nr 3-18)

3.7. KESKKONNATINGIMUSED

Planeeringualal valitsevaid keskkonnatingimusi ja arendusvõimalusi on käsitletud KSH-s.

Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduse ja keskkonnaregistri andmetest.

Maa-ameti maardlate kaardirakenduse kohaselt jääb planeeringu ala osaliselt Aseri fosforiidi maardla alale (MRD0000161) .

Planeeringuala jääb geoloogilise baaskaardi ja Eesti põhjavee kaitstuse kaardi andmete kohaselt kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alale.

Maa-ameti muinsuskaitse kaardirakenduse kohaselt ei esine planeeringuala territooriumil arheoloogiamälestisi.

1 maaparandusseadus 2 maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord 3 veeseadus 4 looduskaitseseadus ja veeseadus 5 looduskaitseseadus 6 veeseadus 7 keskkonnaseadustiku üldosa seadus1

10 Lüganuse valla Varja tuu likupargi planeeringualal nr 1 detailplaneering

Planeeringuala ei ulatu Natura 2000 loodus- ega linnualadele.

Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse kohaselt rakenduvad planeeringualale elektriõhuliinide, sidekaablite ja gaasitrasside kaitsevööndid.

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.

4. PLANEERINGUALA LÄHIPIIRKONNA

SEOSED

4.1. VASTAVUS STRATEEGILISTELE

PLANEERIMISDOKUMENTIDELE

Detailplaneeringu ala paikneb Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi ka MP) alal. Maakonna potentsiaalsed tuuleparkide asukohad on toodud MP joonisel Tehnilised võrgustikud.

Seletuskirja kohaselt on Ida-Virumaa oma tuuleressursist lähtuvalt arvestatav tuuleenergia tootmise piirkond ning joonisel Tehnilised võrgustikud on välja toodud tuulepargi potentsiaaliga alad, millega planeeringualale kavandatud tuulikud osaliselt kattuvad.

Kavandatava tuulikupargi ala jääb osaliselt maakonnaplaneeringus määratud tuuleenergia potentsiaaliga aladele (vt skeem 2).

Skeem 2. Väljavõte Ida-Virumaakonna planeeringu Tehniliste võrgustiku kaardist. Planeeringuala on markeeritud musta kontuuriga.

Kavandatavatest tuulikutest jäävad osa (3 positsiooni 8st) maakonnaplaneeringus määratud tuuleenergia potentsiaaliga aladele. Kaks tuulikut on planeeritud väärtuslikule

Lüganuse valla Varja tuulikupargi p laneeringualal nr 1 detailplaneering 11

maastikule. Mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuriobjektidele on käsitletud KSH käigus ning järeldused on lisatud ptk 6.2.

4.1.1. LÜGANUSE VALLA ÜLDPLANEERING (KEHTIV)

Detailplaneeringu ala jääb osaliselt kehtiva, 1998. a koostatud Lüganuse valla üldplaneeringu alasse (toona koosnes omavalitsus 12 külast ning vallakeskusest – Lüganuse alevikust). Üldplaneeringu kohaselt on valla territooriumil suur põllumajanduslike maade osatähtsus.

Kehtivas Lüganuse valla üldplaneeringus ei ole antud tuuleparkide kavandamiseks suuniseid ega tingimusi.

Tuuleenergeetikat käsitleb Sonda ja Lüganuse valla ühise olulise ruumilise mõjuga objekti („Purtse“ tuulikupargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneering (edaspidi TP). Vastavuse kirjeldust vt ptk 4.1.3

4.1.2. SONDA VALLA ÜLDPLANEERING (KEHTIV)

Kehtiv Sonda valla üldplaneering on koostatud 2000.a ning kuni uue Lüganuse valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtib endise Sonda valla territooriumil jätkuvalt Sonda valla üldplaneering.

Kehtivat Sonda valla üldplaneeringut täpsustab Sonda ja Lüganuse valla ühise olulise ruumilise mõjuga objekti („Purtse“ tuulikupargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneering (edaspidi TP). Vastavuse kirjeldust vt ptk 4.1.3

Kehtivas Sonda valla üldplaneeringus ei ole antud tuuleparkide kavandamiseks suuniseid ega tingimusi.

4.1.3. SONDA JA LÜGANUSE VALLA ÜHISE OLULISE RUUMILISE MÕJUGA OBJEKTI („PURTSE“ TUULIKUPARGI) ASUKOHAVALIKU ÜLDPLANEERINGU TEEMAPLANEERING.

Kehtivaid üldplaneeringuid täpsustab Sonda ja Lüganuse valla ühise olulise ruumilise mõjuga objekti („Purtse“ tuulikupargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneering.

Planeeritud tuulikute grupp jääb osaliselt „Purtse“ tuulikupargi teemaplaneeringu alasse. TP järgi on määratud alad, kuhu võib püstitada tuulikuid. Osa planeeritavatest tuulikutest (joonisel nr 2 tähistatud kui tuulikute planeeritavad positsioonid WT-5, WT-6 ja WT-7) on kavandatud TP-s ette nähtud tuulikute püstitamiseks aladel. Detailplaneeringus on kavandatud tuulikud kõrgusega kuni 300m ja maksimaalse võimsusega vähemalt 3 MW. Tuulikute asukohad vastavad TP-le, kuid detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta TP tuulikute kõrguse ja võimsuse osas.

TP ala kohta olid koostatud tuuletingimuste analüüs, olemasoleva maakasutuse ja maade kasutamise võimaluste analüüs ning toimunud on koostöö maaomanike ja kohalike elanikega. TP menetluse käigus oli läbiviidud KSH. TP on kehtestatud 2014 aastal, sellest ajast tuulikutehnoloogia on muutunud, kavandatavad tuulikud on kõrgemad, võimsamad ja paiknevad hõredamalt.

12 Lüganuse valla Varja tuu likupargi planeeringualal nr 1 detailplaneering

Planeeritud lahendusega kavandatakse kehtiva üldplaneeringu teemaplaneeringuga võrreldes maa sihtotstarbe, tuulikute paiknemise ning kõrguse muutmist.

Skeem 3. Väljavõte Sonda ja Lüganuse valla ühise olulise ruumilise mõjuga objekti („Purtse“ tuulikupargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu kaardist. Planeeringuala on markeeritud musta kontuuriga.

4.1.4. KOOSTATAV LÜGANUSE VALLA ÜLDPLANEERING

Koostamisel on Lüganuse valla uus üldplaneering (edaspidi ÜP).

Käesoleva planeeringuga kavandatud tuulikute grupist enamus (5 positsiooni 8-st) paiknevad koostatavas üldplaneeringus tuuleenergeetika arendamiseks potentsiaalselt sobivatele aladele märkusega, et ala täpsustub DP ja KSH käigus.

Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt selguvad Varja tuulikupargi planeeringuala nr 1 detailplaneeringu alal tuulikute rajamise võimalused ja tingimused detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusena. Nimetatud detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusena võib ette näha käesolevas ÜP-s sätestatuga võrreldes erinevaid tuulikute rajamise tingimusi ning kriteeriume.

Planeeringu koostamisega toimub paralleelselt KSH koostamine. KSH eesmärgiks on hinnata kavandatava tegevuse elluviimisel kaasnevat olulist keskkonnamõju ning määrata ebasoodsa olulise keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks vajalikud meetmed. KSH tulemused kuuluvad arvestamisele detailplaneeringu koostamisel.

Lüganuse valla Varja tuulikupargi p laneeringualal nr 1 detailplaneering 13

5. DETAILPLANEERINGU

PLANEERIMISETTEPANEK

Planeeringuala täpne asukoht ja piir ning kavandatavate tuulikute arv selgus detailplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise käigus koostöös planeeringu koostamisse kaasatud isikutega.

Planeeritavate tuulikute asukoha määramisel oli lähtutud kõrgematest strateegilistest dokumentidest ja KSH-st. Tuulepargi kavandamisel on arvestatud osaliselt tuuleenergia potentsiaaliga alade piirdega (vastavalt Ida-Viru maakonnaplaneeringule) ja osaliselt potentsiaalselt sobivate tuuleenergeetika arendamiseks aladega (vastavalt koostamisel olevale Lüganuse valla üldplaneeringule).

5.1. PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE

Planeeringulahendusega olemasolevate katastriüksuste (millele on kavandatud tuulikute rajamine) piire ja pindala ei muudeta.

5.2. KRUNTIDE EHITUSÕIGUSED

Planeeringuala katab kokku 295,7 ha suuruse maa-ala. Planeeritud tuulikud jäävad tabelis 1 esitatud katastriüksustele.

Planeeringualale nr 1 on kavandatud kuni 8-st tuulikust koosnev tuulepark 8 ja planeeringujoonised on tehtud tuulikute positsioonide kaupa. Iga positsiooni kohta on koostatud tugiplaan ja põhijoonis.

Krundi ehitusõigus on toodud põhijoonistel.

Planeeringuga on määratud ehitusõigus kaheksa elektrituuliku püstitamiseks. Ühe tuuliku võimsuseks on kavandatud vähemalt 3 MW. Elektrituulik rajatakse kuni 900 m² suurusele vundamendile, mille kõrgus olemasolevast maapinnast on kavandatud kuni 3 m. Vundamendi täpne tehniline lahendus selgub tehnilise projekti koostamisel.

Elektrituuliku maksimaalseks kõrguseks (laba tipu kõrguseks) on kavandatud olemasolevast maapinnast kuni 300 m.

Lisaks tuulikutele on kavandatud vajalik tehniline taristu – juurdepääsuteed ja elektri- ja sideliinid, mille planeeringus antud lahendused on põhimõttelised ja täpsustuvad järgmistes staadiumites. Planeeringule on lisatud põhimõtteline juurdepääsu skeem (vt joonis nr 19) ja põhimõtteline elektriühenduse skeem (vt joonis nr 20).

Tuulikud rajatakse kooskõlas ehitise hoonestusõiguse lepingutega ja vajalik tehniline taristu rajatakse vastavalt maa kasutusõigusele. Vajadusel seada tehnilise taristu tarbeks reaalservituut või isiklik kasutusõigus.

8 Vastavalt vabariigi valitsuse määrusele 26.06.2003 nr 184 “Võrgueeskiri”: tuulepark on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam.

14 Lüganuse valla Varja tuu likupargi planeeringualal nr 1 detailplaneering

Ehitusprojekti koostamiseks tingimused on lisatud ptk 6.

5.3. EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA

KUJUNDUSLIKUD NING EHITUSLIKUD TINGIMUSED

Elektrituuliku näol on tegemist selle tootja poolt välja töötatud ja valmistatud tervikliku lahendusega (seadmega) ning selles ei ole võimalik ega vajalik teha arhitektuurseid ega kujunduslikke korrektuure. Sõltuvalt konkreetse asukoha ehitusgeoloogilisest olukorrast projekteeritakse sobiv vundament, kuid ka vundamendi puhul lähtutakse elektrituuliku tootja poolsetest ettekirjutustest/soovitustest/juhenditest.

Ehitiste rajamisel alale, kus asuvad dreenid või kraavid, tuleb tagada maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu toimima jäämine.

Ohutuse eesmärgil lepitakse ehitustegevuse ajaks katastriüksuse omanikuga kokku ajutised piirangud teatud alade kasutamisel (põllumaa kasutamine, alal viibimine jmt).

5.4. KRUNTIDE HOONESTUSALAD

Katastriüksustele on määratud hoonestusalad - krundi piiritletud osad, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud elektrituulikud. Hoonestusalade piiritlemisel on lähtutud tuuliku vundamendi võimalikust asukohast. Põhijoonistel esitatud krundi ehitusõiguse tabelis Rajatise suurim lubatud ehitisealune pind (m2) kajastab planeeringuga lubatud tuuliku vundamendi aluse suurimat pinda. Tuuliku vundament tuleb rajada hoonestusala sisse.

Elektrituuliku rajamisel hoonestusalale tuleb arvestada järgmiste tingimustega:  Planeeritud hoonestusalale peab jääma tuuliku vundament ja torn;  Tuuliku rootorilabade projektsioon maapinnal võib ulatuda üle hoonestusala piir i;  Tehnilist taristut (plats, tee, tehnovõrgud jm) võib püstitada nii hoonestusalale kui

väljapoole seda.

5.5. JUURDEPÄÄSU ASUKOHT JA LIIKLUSKORRALDUS

Käesoleva planeeringuga on antud juurdepääsude ja liikluskorralduse põhimõtteline lahendus. Planeeringualale on transpordiga võimalik juurde pääseda mööda Tallinn- Narva põhimaanteelt alguse saava Kõrkküla-Erra kõrvalmaanteed. Põhimaantee jääb planeeringualast ca 1 km kaugusele põhja suunda.

Lisaks olemasolevatele juurdepääsuteedele on planeeringus näidatud uute juurdepääsuteede võimalikud asukohad. Juurdepääsuteede ja montaaživäljakute asukohad ja mõõtmed täpsustuvad projekteerimisel.

Vajadusel teostatakse maanteedelt olemasolevate mahasõitude ja olemasolevad teede rekonstrueerimine (sh laiendamine ja/või kandevõime suurendamine), et juurdepääsutee oleks läbitav tuulikuid transportivatele ja monteerivatele sõidukitele.

Riigiteelt mahasõitude projekteerimisel tuleb projekteerimistingimused taotleda Transpordiametilt.

Lüganuse valla Varja tuulikupargi p laneeringualal nr 1 detailplaneering 15

Parkimisvajadus tuulikute juures puudub, seetõttu parkimiskohti kavandatud ei ole. Hooldustööde ajaks on võimalik sõiduk parkida montaaživäljakul.

Põhimõtteline alale juurdepääsu skeem on kajastatud joonisel nr 19. Rajatavad juurdepääsuteed kavandatakse anda avalikku kasutusse.

Tabel 2. Katastriüksused, millele on kavandatud joonisel nr 19 kajastatud teekoridorid.

Nr Tunnus Nimetus

1 75101:003:0155 Koore

2 75101:003:0071 13132 Kõrkküla-Erra tee

3 15401:002:0079 Kiviste

4 15401:002:0056 13132 Kõrkküla-Erra tee

5 75101:001:0136 Puskari tee T1

6 75101:003:0309 Tuuleveski

7 75101:003:0320 Tuuliku 19

8 75101:001:0094 Sonda metskond 89

9 75101:003:0311 Tuule

10 75101:001:0051 Tiiviku

11 75101:003:0232 Õunapuu

12 75101:003:0297 Sonda metskond 6

13 75101:003:0163 Metsaserva

14 75101:002:0071 Kiviste

15 43701:001:0247 Pekka

16 43701:001:0303 Kohtla metskond 247

17 75101:003:0178 Laurimatsi

18 75101:003:0158 Niine

19 15401:001:0412 Siilu

20 75101:003:0174 Kähriuru

21 75101:001:0181 Aiandusühistu tee T3

22 44201:001:0084 Kraavi

23 75101:001:0088 Sonda metskond 82

24 15401:002:0259 Tiigi

25 15401:002:0034 Kivisilla

26 15401:002:0083 Kasemetsa

27 15401:002:0081 Kuusiku

28 15401:001:0376 Sonda metskond 110

29 15401:002:0104 Rapsitera

30 15401:002:0218 Villaveski

31 15401:001:0378 Sonda metskond 114

32 15401:002:0258 Koplimetsa

33 75101:001:0097 Sonda metskond 92

34 75101:001:0133 Süda tee T2

35 43701:001:0026 Sakala

16 Lüganuse valla Varja tuu likupargi planeeringualal nr 1 detailplaneering

36 43701:001:0302 Kaseoru

37 75101:001:0135 Süda tee T1

38 75101:003:0080 Tihase

39 75101:003:0312 Tuulemaa

40 44201:001:1068 Suur-Kupra

41 43701:001:0238 Katri

42 75101:003:0076 Liivandi

43 75101:001:0089 Sonda metskond 83

44 75101:003:0157 Vanapaju

45 75101:003:0424 Vareniidu

46 44201:001:1174 Kivimetsa

Ehitusprojekti koostamise tingimused vt lisaks ptk 6.

5.6. HALJASTUS, HEAKORD JA PIIRDED

Detailplaneeringuga kavandatud tuulikute rajamiseks likvideeritava puittaimestiku täpne ulatus selgub projekteerimise käigus.

Maa-ala kasutusotstarbest lähtuvalt puudub vajadus planeerida istutatavat haljastust. Likvideeritava haljastuse vajadust keskkonnaaspektist hindab KSH ja lähtuvalt KSH tulemustest ei ole uue haljastuse rajamine antud piirkonnas vajalik.

Territoorium planeeritud tuulikute ümbruses jääb kasutusele põllu- või metsamajandusliku alana.

Tuulepargi jäätmekorralduse põhimõtted on lisatud ptk 6.2.

Planeeritud tuulikutele piirdeid kavandatud ei ole, kuid lubatud on montaaživäljakute tee poolne osa tõkestada tõkistega ning paigaldada juurdepääsuteele lukustatav tõkkepuu

5.7. TULEOHUTUS

Vastavalt võrgueeskirjale 9 on elektrituulik tuule kineetilist energiat elektrienergiaks muundav tootmisseade.

Elektrituulikule kui tootmisseadmele ei määrata tulepüsivusklassi. Tuulik on üldjuhul varustatud sisemiste tulekustutusvahendite ja tulesignalisatsiooni süsteemiga.

9 Vabariigi Valitsuse 26.06.2003.a määrus nr 184

Lüganuse valla Varja tuulikupargi p laneeringualal nr 1 detailplaneering 17

5.8. TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE ASUKOHAD

Planeeringualale on tehnovõrkudest kavandatud elektri- ja sidemaakaabelliinid. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline. Täpsed trasside asukohad ja lahendus antakse ehitusprojektiga.

Planeeringuala elektri- ja sidevarustuse lahenduse aluseks on Püssi AJ Varja Windfarm OÜ liitumisleping nr 1.1-4/2022/644 sõlmitud AS-ga Elering. Varja tuulepargi 110kv/225MW liitumispunkt asub Püssi alajaamas (Alajaama tee 5 // Püssi alajaam - 43701:004:0046). Tuulegeneraatorite ühendamiseks alajaamaga on planeeritud elektri keskpinge maakaablid. Põhimõtteline elektriühenduse skeem on kajastatud joonisel nr 20.

Elektripaigaldistel ja sideliinidel peab olema tagatud normide kohane kaitsevöönd (vt lisaks ptk 5.12).

Tabel 3. Katastriüksusd, millele on kavandatud joonisel nr 20 kajastatud liinikoridor.

Nr Tunnus Nimetus

1 43701:001:0238 Katri

2 75101:001:0181 Aiandusühistu tee T3

3 75101:003:0158 Niine

4 75101:003:0297 Sonda metskond 6

5 75101:003:0174 Kähriuru

6 75101:003:0173 Piiri

7 75101:001:0088 Sonda metskond 82

8 75101:001:0089 Sonda metskond 83

9 75101:003:0157 Vanapaju

10 75101:003:0303 Sonda metskond 26

11 75101:001:0183 Kolmnurga tee T1

12 75101:003:0292 Mardika

13 43701:001:0254 Kivi

14 43701:001:0077 Lüganuse tee 51

15 43701:002:0502 Peenra

16 75101:003:0288 Väljaotsa

17 43701:001:0136 Kivi

18 43701:002:0311 Leivamäe

19 75101:003:0130 Vahepõllu

20 43801:001:0336 Koplipõllu

21 43701:004:0313 Männi

22 43701:004:0247 Sõjamäe

23 43701:002:0189 34 Kiviõli-Varja tee

24 43701:001:0257 Jelena

25 43701:001:0033 Tiigi

26 43701:002:0503 Külvi

27 44201:001:0605 Teeotsa

28 43701:001:0214 Oruveski

18 Lüganuse valla Varja tuu likupargi planeeringualal nr 1 detailplaneering

29 43701:004:0942 Reinu-Jaani

30 43701:001:0237 Paadivälja

31 43701:001:0114 13118 Purtse-Lüganuse tee L2

32 43801:001:0466 Lüganuse-Matka tee L2

33 43701:001:0180 Lüganuse tee 53

34 43701:002:0490 Kaasiku

35 75101:003:0326 Kulbi

36 43801:001:0404 Purtse-Matka-Erra tee

37 43701:004:0314 Männi-Serva

38 75101:003:0291 Vainu tee T3

39 43701:001:0760 Saeveski

40 43801:001:0289 Jõekääru

41 43701:004:0920 Kiviõli tee 1a

42 43701:001:0115 13171 Lüganuse kalmistu tee

43 43701:003:1150 Kähriku

44 43701:004:0250 Kiviõli tee 5

45 43801:001:0293 Vahe

46 43701:004:0221 Pärna

47 43701:002:0147 Pärnamäe

48 43701:004:1040 Raja

49 75101:003:0325 Tuuliku 14

50 75101:003:0250 Kreegi

51 75101:003:0295 Tinase

52 75101:003:0120 Vanatoa

53 75101:001:0096 Sonda metskond 91

54 75101:003:0232 Õunapuu

55 75101:003:0155 Koore

56 43701:001:0143 Kiviste

57 75101:003:0305 Väljaveski

58 75101:003:0178 Laurimatsi

59 15401:002:0078 Kiviste

60 15401:002:0004 Sakala

61 15401:002:0038 Papi

62 43701:001:0302 Kaseoru

63 75101:001:0263 Puskari tee T2

64 44201:001:0509 Võilille

65 75101:003:0071 13132 Kõrkküla-Erra tee

66 75101:003:0289 Otsavälja

67 43701:001:0299 Kohtla metskond 252

68 44201:001:0084 Kraavi

69 75101:003:0085 Pedaja

70 75101:003:0086 Kõivu

71 15401:002:0259 Tiigi

72 15401:002:0034 Kivisilla

73 15401:001:0412 Siilu

74 15401:002:0081 Kuusiku

75 15401:002:0258 Koplimetsa

76 43701:001:0247 Pekka

Lüganuse valla Varja tuulikupargi p laneeringualal nr 1 detailplaneering 19

77 43701:002:0234 Niidu

78 44201:001:1187 Kolmnurga

79 43701:002:0155 Puusepa

80 44201:001:0781 Sireli

81 44201:001:0239 Pärnamäe-Amori tee

82 43701:004:0046 Alajaama tee 5 // Püssi alajaam

83 43701:004:0101 Lagevälja

84 44201:001:0207 Sonda metskond 135

85 75101:002:0071 Kiviste

86 15401:001:0376 Sonda metskond 110

87 15401:002:0104 Rapsitera

88 15401:002:0218 Villaveski

89 75101:003:0382 Vaheniidu

90 75101:003:0118 Liininurga

91 75101:003:0424 Vareniidu

92 44201:001:1174 Kivimetsa

93 75101:003:0116 Lepaloo

94 75101:003:0042 Sininõmme

95 75101:003:0074 Metsa

96 75101:003:0163 Metsaserva

97 15401:001:0378 Sonda metskond 114

98 15401:002:0083 Kasemetsa

Ehitusprojekti koostamiseks tingimused vt ptk 6.1.

5.8.1. VERTIKAALPLANEERIMISE PÕHIMÕTTED

Vertikaalplaneeringu lahenduses arvestatakse ümbritseva maapinna olemasolevaid kõrgusarve. Tuulikuid paigaldatakse olemasolevat reljeefi arvestavalt. Põhiliselt säilib olemasolev maapind vajadusel pinnast tasandatakse.

Vertikaalplaneerimise kui ka sademevete ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis.

5.9. MAAPARANDUS

Planeeringuala asub osaliselt Liignurme 2/TTP-269 Püssi ja osaliselt Koljala 1 maaparandussüsteemide aladel.

Alal asuvad Ilmaste ja Kestla peakraavid ning väiksemad kraavid.

Planeeringuga on alal nr 1 kavandatud 8 tuuliku püstitamine. Planeeritud tuulikute ümbruses jätkub olev maakasutus. Vastavalt maaparandusseadusele 10 peab maaparandussüsteemi reguleeriv võrk muuhulgas tagama maaviljeluseks sobiva

10 maaparandusseaduse § 5

20 Lüganuse valla Varja tuu likupargi planeeringualal nr 1 detailplaneering

mullaveerežiimi ja minimeerima hajukoormuse leviku ohu ning eesvool tagama liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku ning olema võimalikult suure isepuhastusvõimega.

Seega peab tuulikute valdaja tagama, et ümbruskonna olemasolev maaparandussüsteemi reguleeriv võrk jääb nõuetekohaselt toimima ka pärast planeeringualal muudatuste tegemist. Projekteerimisel tuleb leida selleks vastavad lahendused (vajadusel uute rajatiste rajamine ja olemasolevatega ühendamine ning nende sidumine olemasoleva võrguga jmt) vastavalt maaparandusseadusele.

Maaparandussüsteemi rekonstrueerimisprojekti koostamiseks tuleb taotleda projekteerimistingimused Põllumajandus- ja Toiduametilt vastavalt maaparandusseaduse § 12 alusel. Projekteerimisel lähtuda maaparandusseadusest.

5.10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD

TINGIMUSED

Kuritegevuse riskide vähendamiseks on ette nähtud planeeritud elektrituulikud varustada kaugjälgitava turvasignalisatsiooniga. Lisaks vt ptk 6.2

5.11. KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE

Detailplaneeringule on koostatud KSH, mille kohustuslikud tingimused kuuluvad arvestamisele detailplaneeringu koostamisel. KSH aruandes mh analüüsitakse detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevat mõju erinevate keskkonnaaspektide (ehitusaegne mõju seoses taristu rajamisega; mõju kultuuripärandile ja maastikele, sh visuaalsed aspektid; mõju inimese tervisele (müra, vibratsioon, varjutamine), sotsiaalsetele vajadustele ja varale; mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele; mõju kaitstavatele loodusobjektidele; mõju loodusväärtustele – taimestikule, loomastikule ning rohevõrgustikule; mõju kliimamuutusele; mõju maavaradele; hinnang jäätmetekke võimaluse kohta; piiriülene mõju; avariiolukorrad; kumulatiivsed mõjud) lõikes. KSH aruandest tulenevad soovituslikud keskkonnamõju leevendavad meetmed on lisatud ptk 6.2

5.12. SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE

Planeeritavatele tehnovõrkudele tuleb maakasutusõiguse tagamiseks seada servituudid või isiklikud kasutusõigused kaitsevööndite ulatuses võrguvaldajate kasuks. Planeeritavatele juurdepäästeedele tuleb maakasutusõiguse tagamiseks seada servituudid. Ka väljapoole planeeringuala planeeritud tehnovõrkudele ja juurdepääsuteedele on vajalik seada servituudid. Tabelites 2 ja 3 on esitatud katastriüksuste võimalik nimekiri, milledele võib olla vajalik seada servituudid või isiklikud kasutusõigused. Tehnilise taristuga seotud servituutide või isikliku kasutusõiguse võimalik vajadus ja ulatus täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus.

Tuulikute labade projektsiooni ulatuses on vajalik servituutide seadmine. Vajaduse ulatus täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

Planeeritud tuulikute rajamiseks sõlmitakse ehitise hoonestusõiguse lepingud tuulikute arendaja ja katastriüksuste omanike vahel.

Lüganuse valla Varja tuulikupargi p laneeringualal nr 1 detailplaneering 21

Elektrituulikud on olulise avaliku huviga tehnorajatised.

5.13. MUUD SEADUSTEST JA TEISTEST

ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KINNISOMANDI

KITSENDUSED

 Tegevuse piirangud elektripaigaldiste kaitsevööndis (vastavalt ehitusseadustikule, määrusele „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“): maakaabelliinidel 1 m mõlemal pool kaablit; alajaamadel ja jaotusseadmetel 2 m piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest;

 Tegevuse piirangud liinirajatise (sidekaabli või –kanalisatsiooni) kaitsevööndis

(vastavalt elektroonilise side seadusele, ehitusseadustikule, majandus- ja

taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded):

maismaal 1 m sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse

mõttelise jooneni;

 Tegevuse piirangud gaasitorustike kaitsevööndis (vastavalt ehitusseadustikule,

määrusele Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi

tähistusele esitatavad nõuded): A- ja B-kategooria gaasipaigaldiste korral torustiku

välimisest mõõtmest 1 meetrit; C-kategooria gaasipaigaldise korral torustiku

välimisest mõõtmest 2 meetrit; D-kategooria gaasipaigaldise nimiläbimõõduga

<200 mm torustiku korral torustiku keskjoonest 3 meetrit; D-kategooria

gaasipaigaldise nimiläbimõõduga ≥200 mm ja <500 mm torustiku korral torustiku

keskjoonest 5 meetrit; D-kategooria gaasipaigaldise nimiläbimõõduga ≥500 mm

torustiku korral torustiku keskjoonest 10 meetrit.

6. NÕUDED EHITUSPROJEKTI

KOOSTAMISEKS

 Transpordiamet riigiteede omanikuna ei võta tuuleparkide arendustegevusest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust, kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub

 Väljaspool mälestiste ja kaitsevööndite ala toimuvatel pinnasetöödel tuleb olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

 Tuulepargi ehitamisel ei tohi tekkida vajadust täiendavate ajutiste ehitusaegsete laoplatside

järele riigimetsas.

22 Lüganuse valla Varja tuu likupargi planeeringualal nr 1 detailplaneering

 Kommunikatsioonide (teed, liinitrassid) osas on vaja igal konkreetsel juhul eraldi läbirääkimist ja kooskõlastust Riigi Metsamajandamise Keskusega.

6.1. NÕUDED TEHNOVÕRKUDE EHITUSPROJEKTI

KOOSTAMISEKS

 Vältida tehnovõrkude kavandamist riigitee alusele maale.

 Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist.

 Arvestada, et üldjuhul ei ole lubatud arendusalade sademevee juhtimine riigitee koosseisu kuuluvatesse kraavidesse. See on erandkorras võimalik vaid põhjendatud juhtudel, mis lepitakse kokku koostöös Transpordiametiga.

6.2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE

ARUANDEST TULENEVAD SOOVITUSLIKUD

KESKKONNAMÕJU LEEVENDAVAD MEETMED:

Vastavalt KeHJS-le on mõjude analüüsimisel ja kirjeldamisel muuhulgas läbivalt arvestatud vahetuid, kaudseid, kumulatiivseid, sünergilisi, lühi- ja pikaajalisi mõjusid. Mõjuhindamise tulemusena välja töötatud keskkonnameetmed on jagatud lähtuvalt nende rakendusvajaduse olulisusest tingimusteks ja soovitusteks. Tingimused on keskkonnameetmed, mille rakendamine on hädavajalik olulise ebasoodsa keskkonnamõju18 vältimiseks. Soovituste eesmärk on vähendada väheintensiivsete ja normi piiresse jäävate keskkonnahäiringute negatiivset mõju. Nende rakendamata jätmisega ei kaasne olulist keskkonnamõju.

Allpool on toodud kokku KSH aruandes esitatud ettepanekud leevendavate meetmete kohta, mis aitavad planeeringualal võimalikku ebasoodsat mõju vähendada ning olulist ebasoodsat mõju vältida. Pakutud meetmed on tõhusad, kui need viiakse ellu KSH aruandes kavandatud moel. Samuti on toodud ettepanekud edasise seire osas. Kuna DP- d viiakse ellu läbi ehituslubade, on vallavalitsusel oluline vastutus ka edaspidiste (projekti tasandi) kaalutlusotsuste tegemisel arvestada ka võimalike kumulatiivsete mõjudega.

Müra mõju

1. Tuulepargist lähtuva müra hindamisel on soovitatav võtta aluseks tööstusmüra sihtväärtus (päeval 50 dB, öösel 40 dB), seda vähemalt aladel, kus sihtväärtus on hetkel eelduslikult tagatud. Tuulikute arvu, paigutuse ja tüübi lõplikul väljavalimisel on lähtuvalt reaalselt kujunevast olukorrast tõenäoliselt vaja mürakaarti täpsustada, sh pöörata tähelepanu tuulikute öise töörežiimi ja/või tööaja piirangute küsimusele.

Lüganuse valla Varja tuulikupargi p laneeringualal nr 1 detailplaneering 23

2. Vastavalt täpsustatud mürakaardi tulemustele tuleb välja töötada detailsed meetmed ja tingimused elamupiirkondades öiste müra normtaseme nõuete täitmiseks ning tuuleala nr 1 piirkonnas asuvate olemasolevate tuulikutega võimaliku müra koosmõju minimeerimiseks.

3. Pärast Varja tuulepargi rajamist on soovitatav teha müra kontrollmõõtmisi leevendusmeetmete asjakohasuse hindamiseks.

Avariiolukorrad

1. Projekteerimise etapis tuleb lahendada päästemeeskonna juurdepääs tuulikutele

ja päästetehnikaga manööverdamise võimalus ja tuulikuparkide välise

kustutusvee tagamise lahendused koostöös päästeasutusega. Samuti tuleb

kaasata Päästeamet tuulikute ligipääsuteede projekt koostamisse.

Mõju linnustikule

1. Tuulikute WT-26, WT-1 ja WT-2 rajamisega potentsiaalselt väike-konnakotkale kaasneva olulise negatiivse mõju vältimiseks on võimalikud mitmed leevendusmeetmed ja nende kombinatsioonid:

a. loobuda tuulikute rajamisest;

b. teha saatjatega elupaigakasutuse uuringu raames kindlaks väike-konnakotka kodupiirkonna ulatus. Oluline mõju ei kaasne nende tuulikute rajamisega, mis jäävad väike-konnakotka jaoks olulisest kodupiirkonnast välja ning need on võimalik rajada. Vastav uuring tuleb korraldada hiljemalt enne tuulikute ehitusloa taotlemist, et vajalik info oleks loa väljastamise ajaks olemas;

c. rakendada tuulikute süsteemset vajaduspõhist peatamist. Soovituslikult tuleks see meede kombineerida muude meetmetega tuulikute turvalisemaks muutmiseks (nt ühe laba mustaks värvimine ja/või UV spektrit peegeldavate värvide kasutamine vms).

Võimalik on ka b ja c meetme kombineerimine, nt korraldada enne tuulikute püstitamist elupaigakasutuse uuring, mis määrab täpsemalt, milliste tuulikute osas tuleb vajadusepõhise peatamise süsteemi rakendada.

Samuti on selle meetodi rakendamisel vajalik väike-konnakotka järelseire. Riiklik seire ei ole selleks eelduslikult piisav. Liigi kaitse tegevuskava järgi on riikliku seire eesmärk kontrollida kõiki EELISesse kantud pesapaiku kord kolme aasta jooksul. Järelseirega tuleb alustada kohe tuulepargi valmimise järgselt, kuid riikliku seirega ei ole see garanteeritud. Ka ei saa välistada erinevusi seire metoodikas, kuivõrd tuulepargi puhul on järelseire puhul juures ka tuulikute mõju analüüsimise komponent. Samuti peab seiresamm olema tihedam, eelduslikult vähemalt kahe tuuliku ehitamisele järgneva aasta jooksul, pole välistatud, et ka pikemalt, kui seirekava/-metoodika koostanud ekspert seda vajalikuks peab. Seire metoodika tuleb kokku leppida ekspertide ja Keskkonnaameti vahel lähtuvalt antud ajahetkel teada olevatest parimatest praktikatest. Seire tulemuste alusel määrab ekspert vajadusel täpsemad meetmed ning edasise järelseire vajaduse. Kui korraldatakse saatjaga elupaigakasutuse uuring, siis on võimaldab see ka peale tuulikute töö käivitamist järelseireks vajalikke andmeid koguda.

Järelseire aruanded tuleb esitada Keskkonnaametile.

24 Lüganuse valla Varja tuu likupargi planeeringualal nr 1 detailplaneering

2. Tuulikute WT-3, WT-4 puhul on samuti soovitatav vajaduspõhise seiskamise süsteemi rakendamine kombinatsioonis muude tuulikute turvalisemaks muutmise vahenditega (vt meede 1 alternatiiv c).

3. Rändlindude hukkumisriski ja lindude reaalse hukkumise hindamiseks tuleb tuulikupargi töötamise ajal teha järelseiret, nii lennusageduse vaatlusi kui ka laibaloendusi. Järelseire tulemuste alusel saab hinnata vajadust tuulikute töö perioodiliseks seiskamiseks või neile lindude rändeparvi tuvastavate radarite paigaldamiseks. Seire eeldatav kestvus on vähemalt kaks aastat. Ka selle seire täpsem metoodika tuleb kokku leppida koostöös Keskkonnaametiga, kellele tuleb esitada ka järelseire aruanded.

4. Võimalusel tuleks teha tuulikute läheduses asuvate põllumaa omanikega (eeskätt aladel, kus peatuvad suuremad rändeparved) vastavad kokkulepped, et vältida tuulikute läheduses hanede küttimist ja kevadist peletamist ning vähendada seeläbi lindude tuulikutes hukkumise riski.

Mõju nahkhiirtele

1. Nahkhiirtele potentsiaalselt sobivate elupaikade lähistel asuvad tuulikud (valdav osa alal nr 1 asuvatest tuulikutest, välja arvatud tuulik WT-7) on soovitatav nahkhiirte rändeperioodil (juuli-september) tuule kiirusel alla 6 (4,5) m/s seisata või labade pöörlemist aeglustada. Võimalik on siin rakendada ka nimetatud tuulikute süsteemset vajaduspõhist ajutist peatamist või labade pöörlemise aeglustamist ja hõlmata nt süsteemid, mis reageerivad vastavalt nahkhiirte ilmumisele ohtlikku raadiusesse (vt ka linnustiku ptk-s kirjeldatud sarnased meetmed; Mägi ja Saag, 2024)

2. Reaalse hukkumise ja elupaigakasutuse muutuste hindamiseks tuleb tuulikupargi töötamise ajal teha järelseiret. Seire tulemuste alusel saab hinnata vajadust tuulikute töö perioodiliseks piiramiseks. Seire eesmärgist lähtuvalt tuleb korraldada nii akustiline monitooring kui ka hinnata hukkunud loomade arvu. Vajaduspõhise ajutise tuuliku töö piiramise meetodi puhul aitab järelseire hinnata meetodi tõhusust. Järelseirega peab alustama tuulepargi valmimise järgselt. Metoodika tuleb kokku leppida ekspertide ja Keskkonnaameti vahel lähtuvalt antud ajahetkel teada olevatest parimatest praktikatest. Seire peab kestma vähemalt 2 aastat ning selle tulemuste alusel määrab ekspert vajadusel täpsemad meetmed ja edasise järelseire vajaduse. Järelseire aruanded tuleb esitada Keskkonnaametile.

Mõju lendoravale

1. Vältida tuulikute WT-3 ja WT-26 asukoha planeerimisel nende paiknemist nii, et päikese varjutuse ala ulatuks 1. maist kuni 15. augustini kella 10.00 kuni 17.00-ni lendorava püsielupaikade piirini, või alternatiivselt tundlikul ajal varjutavate tuulikute töö seisata. Kindla tuulikutüübi väljavalimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb teha täpsem varjutamise modelleerimine ning detailselt käsitleda varjutamise ilmnemise kellaaegu ja kuupäevi, mis võiks olla aluseks vajadusel varjutamist tekitava tuuliku ajutiseks seiskamiseks (ning vastava tuuliku töötamise ajagraafiku väljatöötamiseks).

2. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt on soovitatav mitte rajada tuulikuid lendorava püsielupaigale lähemale kui 500 m. Kui tuulikud lendorava püsielupaiga lähistele siiski rajatakse, siis tuleb ette näha seire arvatavate võimalike mõjude

Lüganuse valla Varja tuulikupargi p laneeringualal nr 1 detailplaneering 25

selgitamiseks ja ulatuse hindamiseks ning vajadusel täiendavate leevendusmeetmete rakendamiseks. Võimalusel tuleks järelseire ühildada riikliku seirega. Täpne metoodika tuleb välja töötada koostöös Keskkonnaameti ning - agentuuriga (riikliku seire läbiviija).

Mõju pinnasele ning pinna- ja põhjaveele

1. Ehitustegevuses tuleb vältida lekkeid töömasinatest (nt õlid, naftasaadused jms). Lekete korral tuleb need koheselt likvideerida ja reostunud pinnas eemaldada. Juhul kui ehitustööde käigus ilmneb reostuskahtlus (nt avastatakse jääkreostusobjekt), tuleb ehitustööd piirkonnas peatada, võtta analüüsid reostuskahtluse kinnitamiseks, määratleda reostuse ulatus ning näha enne töödega jätkamist ette tegevused reostuse saneerimiseks. Kui reostus ilmneb juba väljakaevatud pinnases, on vajalik selle eraldi ladustamine kuni võetud proovide reostusanalüüsi tulemuste saamiseni. Juhul kui pinnaseproovid näitavad selle reoainete sisaldust üle elumaa piirarvu, siis elamumaa sihtotstarbega kinnistutel ei ole selle kasutamine täitepinnasena lubatud. Reoainete sisaldusel üle tööstusmaa piirnormide tuleb see anda vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele nõuetekohaseks käitlemiseks.

2. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusplatsidega seotud võimalikest kütuseleketest tuleneva ohu minimeerimiseks tuleb ajutiste kütuse ja õlide hoidmisplatside rajamisel näha ette põhjaveekaitstuse suurendamist (pinnase filtratsiooniomaduste vähendamist), nt ehitustööde perioodiks kindlustada parkimisplatsid ja materjalide ning pinnase ladustamise platsid geomembraaniga vms alusega, et vältida lekkeid põhjavette.

3. Ehitusaegsed ajutised laod ning ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m joogiveekaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine joogiveekaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja veekeskkonda. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

4. Kui kavandatava tegevuse jaoks on vajalik maaparandussüsteemide ümberehitus, siis tuleb maaparanduse ehitusprojektis ette näha meetmed heljumi tekke vältimiseks või vähendamiseks, et vähendada võimaliku kaasneva negatiivse mõju ulatust.

Mõju veekvaliteedile

1. Taotleda Vainu külas Mardika maaüksusel (katastriüksuse tunnus 75101:003:0292) paikneva puurkaevu nr PRK0002418 puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamist või ümber määramist hooldusalaks või muuta elektrikaabli asukohta selliselt, et see ei läbiks sanitaarkaitseala.

3. Veekaitsevööndis on keelatud ehitamine ning pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu kalda erosiooni või hajuheidet. Veekaitsevööndis on ehitamine võimalik ainult juhul, kui see on kooskõlas kaldakaitse eesmärkidega ja tagab kaldal asuvate looduskoosluste säilimise, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise, kalda eripära arvestava asustuse suunamise ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamise.

26 Lüganuse valla Varja tuu likupargi planeeringualal nr 1 detailplaneering

4. VeeS § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks.

5. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusplatsidega seotud võimalikest kütuseleketest tuleneva ohu minimeerimiseks tuleb ajutiste kütuse ja õlide hoidmisplatside rajamisel näha ette põhjaveekaitstuse suurendamist (pinnase filtratsiooniomaduste vähendamist), nt ehitustööde perioodiks kindlustada parkimisplatsid ja materjalide ning pinnase ladustamise platsid geomembraaniga vms alusega, et vältida lekkeid põhjavette.

6. Ehitusaegsed ajutised laod ning ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m joogiveekaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine joogiveekaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja veekeskkonda. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

7. Kui kavandatava tegevuse jaoks on vajalik maaparandussüsteemide ümberehitus, siis tuleb maaparanduse ehitusprojektis ette näha meetmed heljumi tekke vältimiseks või vähendamiseks, et vähendada võimaliku kaasneva negatiivse mõju ulatust.

Mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuriobjektidele

1. Võimalusel vältida pärandkultuuriobjektide kahjustamist nt säilitada

triangulatsioonitorn ala nr 1 kõrval elektriliine rajades. Juhul kui negatiivset mõju

ei ole võimalik vältida, kaaluda meetmeid alles jäävate väärtuste esiletoomiseks

nt pärandkultuuriobjektide tähistamist, vajadusel vaadete avamist, teekoridori

väärtustamist nt selle kasutusele võtmisena matkatee osana ja olemasolevate

väärtuste esiletoomist infotahvlitega

Jäätmeteke ja ringmajandus

1. Kogu tuulepargi eluea jooksul (rajamisest likvideerimiseni) tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele (arvestada jäätmeseadusest, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning asukoha KOV jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega).

2. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus juhuslikult leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, ladustada nõuetekohaselt (eelkõige lekkekindlalt) ning üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavatele ettevõtetele. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt teede rajamisel teekatend ja -muldkeha, muu mineraalne materjal), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta.

3. Taaskasutusvõimaluste suurendamiseks on oluline tuulikute demonteerimisel eraldada liigiti maksimaalne võimalik kogus jäätmed. Jäätmete käitlemisel eelistada nende kordus- ja taaskasutamist (sh jäätmekäitleja valikul).

Lüganuse valla Varja tuulikupargi p laneeringualal nr 1 detailplaneering 27

4. Teede ja platside, sh ajutiste platside rajamisel kasutada võimalusel mineraalseid jäätmeid, kuna see väldib eelkõige ajutises lahenduses loodusressursside ebamõistlikku kasutamist.

5. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt teede rajamisel teekatend ja -muldkeha, muu mineraalne materjal), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Vältida tuleb kõikide jäätmete pikaajalist ladustamist tekkekohal.

7. PLANEERINGU ELLUVIIMINE

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada õigusvastast kahju. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab isik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.

Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojektide koostamisel. Ehitusõigus realiseeritakse tuulikute omaniku poolt tema tahte kohaselt.

Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning ehitusprojekt (koos selle osadega) peab olema koostatud või kontrollitud ehitusseadustikus § 24 lg 1 p 2 nõuetele vastava isiku poolt.

Planeeritud tuulikutega seotud tehnilise taristu (tee, tehnovõrgud) ehitab välja asjast huvitatud isik.

Elektrituuliku haldaja/omanik peab garanteerima tuuliku tehnilise korrasoleku, mis on eelduseks kõikvõimalike riskide minimiseerimiseks, kogu ekspluatatsiooni perioodil.

Lüganuse valla Varja tuulikupargi p laneeringualal nr 1 detailplaneering

B – JOONISED

1. Asukohaskeem

2. Planeeringuala kontaktvööndi seosed M 1 : 25 000

3. Tugiplaan (tuulik nr WT-1) M 1 : 1 000

4. Põhijoonis (tuulik nr WT-1) M 1 : 1 000

5. Tugiplaan (tuulik nr WT-2) M 1 : 1 000

6. Põhijoonis (tuulik nr WT-2) M 1 : 1 000

7. Tugiplaan (tuulik nr WT-3) M 1 : 1 000

8. Põhijoonis (tuulik nr WT-3) M 1 : 1 000

9. Tugiplaan (tuulik nr WT-4) M 1 : 1 000

10. Põhijoonis (tuulik nr WT-4) M 1 : 1 000

11. Tugiplaan (tuulik nr WT-5) M 1 : 1 000

12. Põhijoonis (tuulik nr WT-5) M 1 : 1 000

13. Tugiplaan (tuulik nr WT-6) M 1 : 1 000

14. Põhijoonis (tuulik nr WT-6) M 1 : 1 000

15. Tugiplaan (tuulik nr WT-7) M 1 : 1 000

16. Põhijoonis (tuulik nr WT-7) M 1 : 1 000

17. Tugiplaan (tuulik nr WT-26) M 1 : 1 000

18. Põhijoonis (tuulik nr WT-26) M 1 : 1 000

19. Põhimõtteline juurdepääsu skeem M 1 : 25 000

20. Põhimõtteline elektriühenduse skeem M 1 : 25 000