Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
Viit | 11.1-8/24/2609-1 |
Registreeritud | 14.11.2024 |
Sünkroonitud | 15.11.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve |
Sari | 11.1-8 EL struktuurivahendite kirjavahetus |
Toimik | 11.1-8/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Euroopa Komisjon |
Saabumis/saatmisviis | Euroopa Komisjon |
Vastutaja | Merje Rahn (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Toetuste korraldamise talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Margus Tsahkna Välisministeerium Islandi väljak 1, 15049 Tallinn Eesti Commission européenne/Europese Commissie, 1049 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË - Tel +32 22991111
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 14.11.2024 INFR(2024)2257 C(2024)7918 final
Lugupeetud härra minister
Sooviksin juhtida Teie tähelepanu sellele, et Eesti Vabariik ei ole esitanud kõige viimatist lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni, mis energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse (EL) 2018/1999 (edaspidi „määrus (EL) 2018/1999“)1 artikli 14 lõike 2 kohaselt tuli esitada 30. juuniks 2024.
Määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõikes 2 on sätestatud: „2. Iga liikmesriik esitab komisjonile 30. juuniks 2024 ning seejärel 1. jaanuariks 2034 ja iga kümne aasta tagant kõige viimati esitatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni, v.a juhul, kui ta on esitanud põhjendused, miks kava ei ole vaja lõike [1 kohaselt] ajakohastada.“ Lisaks on määruse (EL) 2018/1999 põhjenduses 34 märgitud: „Lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad peaksid olema stabiilsed, et tagada riiklike poliitikasuundade ja meetmete läbipaistvus ja prognoositavus ning seega investeerimiskindlus. Ette tuleks näha riiklike kavade ajakohastamine üks kord kümne aasta jooksul, et liikmesriikidel oleks võimalik kohaneda olukorra märkimisväärse muutumisega. Ajavahemikku 2021–2030 hõlmavad kavad peaksid liikmesriigid ajakohastama 30. juuniks 2024. Eesmärke ja panust tuleks muuta üksnes selleks, et kajastada suurenenud üldist eesmärki, eriti seoses 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega. Ajakohastamise käigus peaksid liikmesriigid püüdma leevendada negatiivset keskkonnamõju, mis lõimitud aruandlusest ilmsiks tuleb.“ 19. juulil 2024 saadeti Eesti Vabariigile EU Pilot süsteemi (viide EUP(2014)10724) kaudu teabenõue, milles paluti esitada lõimitud riiklik energia- ja kliimakava ajakohastatud versioon kümne nädala jooksul alates EU Piloti nõude saamisest. Vastuseks EU Piloti kaudu 25.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse
energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1)
2
septembril 2024 saadetud kirjas teatas Eesti Vabariik komisjonile, et neil ei ole võimalik esitada lõplikku ajakohastatud lõimitud riiklikku energia- ja kliimakava, kuna ajakohastamine on käimas. Eesti teatas, et kavatseb esitada lõpliku ajakohastatud riikliku energia- ja kliimakava komisjonile 2024. aasta sügisel. Komisjon leiab, et see vastus ei vasta artikli 14 lõikes 2 sätestatud kohustustele.
Eesti Vabariik ei ole seni esitanud komisjonile lõimitud riiklikku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni ning 30. juuniks 2023 ei esitatud komisjonile ühtegi artikli 14 lõike 1 kohast põhjendust selle kohta, miks olemasolevat kava ei ole vaja ajakohastada.
Seega on komisjon seisukohal, et Eesti Vabariik on jätnud määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõikest 2 tulenevad kohustused täitmata.
Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 258 kutsub komisjon Eesti valitsust üles esitama kahe kuu jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest oma seisukoha eeltoodu kohta.
Pärast selle seisukoha läbivaatamist või juhul, kui ettenähtud tähtaja jooksul ei ole seisukohta esitatud, võib komisjon vajaduse korral esitada samas artiklis osutatud põhjendatud arvamuse.
Lugupidamisega
Komisjoni nimel Kadri SIMSON komisjoni liige