Sf21+ kohtkütte määruse muudatus

MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/24/69

Kliimaministri 14.08.2023 määruse nr 47„Elamute

liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel

põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise

tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

§ 1. Kliimaministri 14.08.2023 määruse nr 47„Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või

tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord

perioodil 2021–2027“ muutmine

Kliimaministri 14.08.2023 määruses nr 47 tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 16 sõnastatakse järgmiselt:

„(16) Kui toetust taotletakse § 5 lõike 3 punktides 1–3 või punktis 7 nimetatud tegevusteks, tuleb

olemasolev tahkel kütusel põhinev kütteseade uuendada või lõplikult eemaldada, välja arvatud

juhul, kui muu õigusakt seda keelab. Kütteseade loetakse uuendatuks või lõplikult eemaldatuks ka

juhul, kui selliseks tegevuseks on toetust taotletud ja tegevus viiakse ellu kõnealuse meetme

varasemas voorus tehtud taotluse rahuldamise otsuse alusel. Eelmises lauses nimetatud juhul

tehakse toetuse väljamakse § 5 lõike 3 punktides 1–3 või punktis 7 nimetatud tegevuse eest üksnes

juhul, kui varasemas voorus esitatud taotluse rahuldamise otsuse alusel elluviidud tegevuse eest

on toetus välja makstud.“;

2) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumidele vastavaks tunnistatud taotluste

kogueelarve ei ületa taotlusvooru eelarvet, siis lõikes 4 nimetatud pingerida ei koostata ja kõik

vastavaks tunnistatud taotlused rahuldatakse.“.

§ 2. Määruse rakendamine

Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 7.08.2024.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender (allkirjastatud digitaalselt)

kliimaminister Keit Kasemets

kantsler

Kliimaministri 14.08.2023 määruse nr 47„Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel

kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil

2021–2027“ muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

Eelnõukohase määrusega täpsustatakse tagasiulatuvalt toetatavat tegevust ning taotluste pingerea

moodustamise vajadust.

Määrusega reguleeritakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

2021–2027” (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti” erieesmärgi nr 1

„Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine” meetme 21.2.1.4

„Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus” rakendamisel elamute liitumiseks

kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamiseks.

Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja

-kasutus” meetme „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus” tegevuse

„Õhukvaliteedi parendamine” tulemuste saavutamiseks.

Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodika vastavad

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

Valdkondliku arengu toetuste planeerimisel ja andmisel lähtutakse Eesti riigi 2023.–2026. ja

2024.– 2027. aasta eelarvestrateegia keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kooskõlast Eesti

pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega ning rakenduskavas toodud erieesmärgi ja

poliitikaeesmärgi saavutamisel kooskõlast õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku

programmiga aastateks 2020–2030. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi peamine strateegiline

alus on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. See määratleb pikaajalised arengusuunad

looduskeskkonna hea seisundi hoidmisel, lähtudes keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja

sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust ümbritsevale loodusele, elurikkusele ja inimesele.

Programm arvestab nii keskkonnastrateegias, keskkonnavaldkonda puudutava poliitika põhialustes

kui ka muudes keskkonnateemalistes arengukavades seatud eesmärke.

Programmi tegevused panustavad arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse: inimene, ühiskond,

majandus, elukeskkond ja riigivalitsemine. Strateegilised alused, millele programm tugineb, on

ümberkujundamisel. Programmi elluviimine panustab ka ülemaailmsete kestliku arengu

2030. aastaks seatud eesmärkide (SDG) ja 2030 Kestliku arengu tegevuskava täitmisse.

Valdkondliku arengu toetuste planeerimisel ja andmisel lähtutakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta

eelarvestrateegia keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kooskõlast Eesti pikaajalise

arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (määruses on need toodud § 3 lõigetes 2 ja 3 ning

panustamist hinnatakse määruse § 15 lõike 2 punktis 5) ning rakenduskavas toodud erieesmärgi ja

poliitikaeesmärgi saavutamisel kooskõlast õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku

programmiga aastateks 2020–2030 (panustamist hinnatakse määruse § 15 lõike 2 punktis 1).

Määruse ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna juhataja Heidi Koger

(tel 626 2976, [email protected])ja finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik

Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Määruse juriidilise

ekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk. Keeletoimetaja oli

2

Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).

2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 muudetakse kliimaministri 14.08.2023 määrust nr 47.

Muudetakse kliimaministri 14.08.2023 määruse nr 47 § 6 lõiget 16 ja täiendatakse § 15 lõikega 5.

Juhul kui taotletakse toetust õhk-vesisoojuspumba soetamiseks koos paigaldamisega,

maasoojuspumba soetamiseks koos paigaldamisega, pelleti- või halupuidukatla soetamiseks koos

paigaldamisega ja moodulkorstna soetamiseks ja paigalduseks või uue korstnasüsteemi ehituseks

või olemasoleva korstnasüsteemi renoveerimiseks koos korstnahülsi paigaldusega tahkeküttekatla,

moodulahju, kaminahju või käsitööna ahju ehitamisel, tuleb olemasolev tahkel kütusel põhinev

kütteseade lõplikult eemaldada või uuendada, välja arvatud juhul, kui muu õigusakt seda keelab.

Kütteseade loetakse uuendatuks või lõplikult eemaldatuks ka juhul, kui selle jaoks on toetust

taotletud ja tegevus ellu viidud kõnealuse meetme alusel enne toetuse taotlemist kehtiva määruse

§ 5 lõike 3 punktides 1–3 ning punktis 7 nimetatud tegevusteks.

Punktis toodud muudatusega täpsustatakse erinevates taotlusvoorudes toetuse kasutamise

võimalust. Toetatavate tegevuste elluviimise nõuetekohasuse kontrolliks on vajalik sätestada, et

varasem toetus peab olema välja makstud enne hiliseimas voorus esitatud toetusetaotluse

rahuldamisel tehtavat makset. See võimaldab tagada, et vana tahkel kütusel põhinev kütteseade on

tegelikkuses ka eemaldatud, enne kui makstakse välja järgmine toetus.

Teise muudatusena sätestatakse, et juhul kui vahendid taotlusvooru eelarves ei ammendu, siis ei

ole vajalik taotlusi pingereastada ning rakendusüksus saab taotlusi jooksvalt hinnata.

Vt ka sissejuhatuses toodud selgitust. Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Eelnõu §-s 2 tuuakse välja, et määruse muudatus rakendub tagasiulatuvalt alates 7.08.2024.

Paragrahvi 6 lõike 16 muudatuse tagasiulatuv jõustamine on vajalik õigusselguse huvides, et

kõikidel osapooltel oleks võimalik saada üheselt aru, millistel tingimustel on võimalik toetust saada.

Muudatus on toetuse taotlejale positiivse mõjuga, sest kaob võimalus tõlgendada määruse norme

piiravamalt, kui on olnud määruse andja algne tahe.

Toetatavaid tegevusi võib teha mitmes toetusvoorus kui mitmes toetusvoorus toetust taotletakse.

See ei ole keelatud ega peagi olema, toetatakse vaid määruse eesmärgile vastavaid tegevusi ja need

on määruses loetletud. Selleks, et järgnevas ehk selles toetusvoorus kust viimati toetust taotleti,

oleks võimalik tegevustele toetust maksta, peavad eelnevas toetusvoorus taotletud ja toetatud

tegevused olema ellu viidud ja vana kütteseade eemaldatud ehk vana toetusvooru eest peab olema

väljamakse tehtud kuna väljamaksel tõendataksegi tegevuste elluviimist. Seega, kuna uues

toetusvoorus otsuse tegemise ajal ei pruugi olla vanas voorus saadud otsuse alusel veel tegevused

tehtud, peavad vanas toetusvoorus toetatud tegevused, sh kütteseade olema eemaldatud hiljemalt

väljamakse ajaks uues voorus, kuna muidu ei ole võimalik tõendada toetuse eesmärgi täitmist. Foto

esitamist see ei mõjuta, toetust taotledes tuleb esitada foto olemasolevast kütteseadmest, kui elamus

on olemasolev kütteseade.

Paragrahvi 15 muudatuse tagasiulatuv rakendamine on vajalik, et ka juba lõppenud taotlusvooru

puhul ei tuleks rakendusüksusel moodustada pingerida, kui vooru eelarves jagub vahendeid.

Muudatusega vähendatakse bürokraatiat. Toetuse taotlejale on muudatus soodne, sest menetlus

kiireneb.

3

3. Eelnõu vastavus EL-i õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava

EL-i õigusega.

Määruse eelnõu on muu hulgas kooskõlas järgmiste EL-i määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

Euroopa Liidu määrused on otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb

juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes

sätestatut.

4. Määruse mõjud

Määrusel on positiivne mõju rakenduskavas seatud eesmärkide saavutamisele, sest täpsustatakse

määruses olevaid sätteid.

Kliimaministeeriumi moodustamise tõttu 01.07.2023 ei ole keskkonnavaldkonna arengukava

(KEVAD) kehtestatud. Huvigrupid on kaasatud KEVADe koostamisse ning Kliimaministeeriumi

valdkondi hõlmavad „Eesti 2035“ sihid ning tegevuspõhise eelarvestamise programmid, mis on

juhtimistasand valdkondade poliitikate planeerimisel ja elluviimisel. Tegevuste planeerimisel

arvestatakse strateegilisi dokumente, mis on seotud ka rakenduskava erieesmärkidega. „Eesti 2035“

arengukava koostamisse kaasati laiem avalikkus arvamusrännaku formaadis, kus kõigil huvilistel

oli võimalus üleriigilise strateegia kujundamisel kaasa rääkida. Lisaks tutvustati plaanitavaid

rakenduskavakohaseid sekkumisi 2022. aasta sügisel suuremates linnades üle Eesti. Kõnealune

määrus saadetakse eraldi KEVADe eelnõu juhtkomisjonile arvamuse andmiseks. Toetus on

ühekordne tõuge valdkondli arengusuundade täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori

eelarvepositsiooni.

5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulutusi ega -tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub tagasiulatuvalt alates 7.08.2024 (vt § 2 selgitust).

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, Riigikantselei, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

Euroopa Komisjoniga, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskuse

ja Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna

arengukava eelnõu (KEVAD) juhtkomisjonile.

4

Kooskõlastustabel

I. Riigi Tugiteenuste Keskus: KliMi tegevus:

1. Eelnõu § 1 lg 1 täpsustab kliimaministri määruses

14.08.2023 nr 47„Elamute liitumise kaugküttevõrkudega

või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise

toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“

abikõlblikke kulusid §-s 6 lg 16. Praeguses sõnastuses jääb

muudatuse sisu arusaamatuks ning ka seletuskiri kordab

eelnõu sätet. Palun täpsustada kas muudatusega on

mõeldud seda olukorda kus eelmises voorus on taotleja

saanud toetust ahju uuendatud ning uues voorus taotletakse

lisaks ka õhk-soojuspumba välja ehitamist. Või on

alternatiivselt mõeldud seda, et taotleja on eelnevalt juba

ahju ära lammutanud ja soovib nüüd toetust küsida õhk-

soojuspumba ehitamiseks, kuid ei suudaks täita nõuet

esitada taotlusega koos foto, mis tõendab ahju olemasolu.

Kui mõeldakse esimest alternatiivi, siis kavandatav

muudatus ei ole kooskõlas määruse eesmärgiga, milleks on

kehtiva määruse § 3 lg 1 järgi tahkel kütusel põhineva

kütteseadme asendamine taastuvenergiaallikat kasutava

kütteseadmega (milleks saab olla kas õhk-vesi soojuspump

või maasoojuspump). Lubades juba uuendatud ahju

säilitamist, põhjustab muudatus taotlejate ebavõrdse

kohtlemise. Näiteks taotleja, kes soovib kahte kütteallikat,

ei pruukinud taotleda esimesest voorust vana ahju

uuendamiseks toetust, vaid jäi ootama õhkvesi

soojuspumba toetust, kuna teadis, et ahi tuleks lammutada.

Samas taotleja, kes ahju lasi korda teha ning soovib lisaks

ka toetust õhk-vesi soojuspumbale, saab eelise, kuna ei

saaks ka kestvusnõude tõttu ahju lammutada ehk siis ta

saaks eelise toetuse kasutamisel, kui leevendatakse seda

tingimust, et vana ahi võib alles jääda. Korraldusasutuse

tõlgendusel ei ole võimalik toetust anda õhk-vesi

soojuspumba või maasoojuspumba asendamiseks, jättes

vana ahju alles, kuivõrd see ei oleks kooskõlas toetuse

eesmärgiga. Kui soovitakse muudatust siiski rakendada,

siis tuleb muuta ka toetuse eesmärki ja tuua täpselt välja,

mida toetatakse ja millal on vajalik vana tahke kütteseade

eemaldada.

Arvestatud. Sõnastust

täpsustatud.

II. Rahandusministeerium KliMi vastus:

Eelnõu § 1, millega muudetakse kliimaministri 14.08.2023

määruses nr 47„Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või

tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse

andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“

paragrahv 6 lõike 16 sõnastust järgmiselt: „(16) Kui toetust

taotletakse § 5 lõike 3 punktides 1–3 või punktis 7

nimetatud tegevusteks, tuleb olemasolev tahkel kütusel

põhinev kütteseade uuendada või lõplikult eemaldada, välja

arvatud juhul, kui muu õigusakt seda keelab. Kütteseade

loetakse uuendatuks või lõplikult eemaldatuks ka juhul, kui

vastavaks tegevuseks on toetust taotletud ja tegevused

tehtud käesoleva meetme raames enne toetuse taotlemist §

Arvestatud. Sõnastust

täpsustatud.

5

5 lõike 3 punktides 1–3 või punktis 7 nimetatud

tegevusteks.“

Muudatuse sisu ning põhjendus jäävad ebaselgeks. Palume

korrigeerida eelnõu sõnastust ning selgitust seletuskirjas.

Palume tagada muudatuse kooskõla toetuse andmise

eesmärgiga, mis vastavalt kehtiva määruse § 3 lõikele 1 on:

„parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti,

asendades tahkel kütusel põhineva kütteseadme

taastuvenergiaallikat kasutava kütteseadmega või

kaugküttega, ning uuendada olemasolevat tahkel kütusel

põhinevat kütteseadet (edaspidi kütteseade), mille

tulemusena paraneb elamu küttesüsteemi tuleohutus ning

energiaefektiivsus“ ning kooskõla kehtiva määruse § 6

lõikega 20, mille järgi töödega ei või alustada enne taotluse

rahuldamise otsuse tegemist ning kehtiva määruse § 11

lõike 3 punktiga 5, mis seab nõudeks taotlusega koos

esitada foto olemasolevast kütteseadmest, mida soovitakse

asendada või uuendada.