Kaitseministeeriumile 14.november 2024
[email protected]
Riigi eriplaneeringu kaalutlus Pärnumaal kaitsetööstuspargi rajamiseks Pärnu linna haldusterritooriumile Tõstamaa lähistel.
Seisukoht eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamisele (KSH) ning planeeringule üldiselt.
Vastulause lähtub allolevast planeeringu eelvalikuala kaalutlusest:
REPi algatamise eesmärk on planeerida tööstuspark laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmiseks ning selle toimimiseks vajalik taristu ning määrata tingimused tööstuspargi ehitistele projekteerimistingimuste andmiseks. Planeeringuga kavandatakse tööstuspargi baastaristu terviklik ruumilahendus, sealhulgas ligipääsuteed, ning määratakse tööstuspargi alal laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmisega seotud rajatisteks sobivad asukohad ning ohtlike hoonete ohualad väljaspool tööstuspargi territooriumi.
Pärnumaal kaitsetööstuspargile sobiv eelvalikuala asub Ermistu külas ja selle pindala on 228 hektarit. Ala paikneb hõredalt asustatud piirkonnas. Lähim tiheasustusala on ligemale nelja kilomeetri kaugusel Tõstamaa alevik. Audru alevik paikneb alast umbes 16 kilomeetrit eemal, Pärnu linn jääb linnulennult pea 22 kilomeetri kaugusele. Lähimad külad selle eelvalikuala ümbruses on Lõuka, Ermistu ja Soomra.
Teine Pärnumaa eelvalikuala asub samas naabruses, Kõima ja Soomra külas ja laiub 269 hektaril. Tõstamaa alevik jääb ligemale seitsme kilomeetri kaugusele ja Audrusse on 13 kilomeetrit. Pärnu jääb linnulennult 18 kilomeetri kaugusele.
NB! Mõlemate planeeringualade puhul tuleb arvestada, et tegemist osaga Natura 2000 võrgustikust ning planeeringu otsese või kaudse mõjuga nendele aladele.
1. Piirkonna areng eelistatud puhkealana (Romantiline Rannatee, Läänemere hoiuala lähedus). Üldist geopoliitilist olukorda arvestades ei sobi sedalaadi kõrge ning riikliku kaitse seisukohast suure tähtsusega arendus täna laialt kasutatud, kasvava ning inimeste poolt eelistatud ja hinnatud rannikuala siseturismi kasutusega. Tegemist on siseturismi seisukohalt olulise ja atraktiivse ning areneva puhkepiirkonnaga.
2. Käesolev arendus toob endaga kaasa lisanduva loodusressursside kasutamise vajaduse avaldades liigset looduskoormust ning mõjutades laiaulatuslikult bio-tasakaalu. Arendus on otsese mõjuga ning planeeritud looduse poolest rikkalikule alale, ehk rohevõrgustiku tuumalale. See mõju ei ole piiratud ega paikne ja kohaldatav vaid kaudselt määratud elupaikadega, vaid mõjutab piirkonna üldist ja laiemat looduslikku mitmekesisust ja tasakaalu. Riigi eriplaneeringu eesmärk on kavandada kaitsetööstuspark, kus toota laske- ja lahingumoona, lõhkematerjali ja -ainet. Lõhkeaine tootmine on olemuselt keemiatööstus ja vajab seetõttu laskemoona valmistamisest rohkem ressurssi, näiteks vett ja energiat.
3. Planeeritav arendus on olulise ohuriskiga siseturismina kasutatavale puhkealale. Vastavalt Kaitseministeeriumi seletuskirjas punktis “Planeeritav kaitsetööstuspark on olulise ruumilise mõjuga ehitis “tuleneb järgnev: PlanS § 6 punkti 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise planeeritavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Tööstuspark peab võimaldama vähemalt ühe A- või B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte tootmisrajatist. Vabariigi Valitsuse 1. oktoobri 2015. a määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ punkti 2 kohaselt on olulise ruumilise mõjuga ehitised A- ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted, milles käideldakse plahvatusohtlikke aineid, segusid või tooteid, välja arvatud juhul, kui nimetatud ehitist kavandatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise territooriumile või selle vahetusse lähedusse, kus asub käesolevas punktis või punktis 1 nimetatud ehitis, või see on ette nähtud kehtestatud üld- või detailplaneeringuga.
4. Planeeringu piirkonna infrastruktuur ja elanikkond ei taga, soodusta ega kindluste vajalikul määral tööhõive paranemist. Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse avaldatud ja piirkonna huvidest lähtuv seisukoht on vastuoluline, sest ühelt poolt väidab Romek Kosenkranius, et kaitsetööstuslinnak tooks piirkonda investeeringuid, looks töökohti ja parandaks taristut, kuid samas nimetab, et selle ala läheduses ei ela inimesi. Kuidas sellisel juhul kindlustada tööstuspargi tarbeks kvalifitseeritud tööjõudu? Kui tööjõud tuua sisse, siis tuleb arendada kogu olemasolevat infrastruktuuri ja liikluslogistikat, mis suurendaks praeguse, inimeste poolt eelistatud, loodusliku puhkeala koormust veelgi.
5. Saasteoht ja kemikaalireostus ei sobi piirkonda. Laskemoona ja lõhkeaine tootmise käigus käideldakse ohtlikke kemikaale. Käideldava kemikaali koguse järgi määratakse ettevõtted kemikaaliseaduse kohaselt A-, B- või C-kategooria ettevõtteks. C-kategooria ettevõte on ohtlik ettevõte, kus kemikaali käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas ja künniskogusest väiksemas koguses. Suurõnnetuse ohuga on ettevõte, kus kemikaali käideldakse künniskogusest suuremas koguses. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad ohtlikkuse suurenemise alusel B- ja A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõteteks. Tööstuspargis peab olema võimalik tegutseda nii A-, B-, kui ka C-kategooria ettevõtetel.
6. Kasvav ja pidev oht laskemoona tootmisest ja ladustamisest ei sobi puhkepiirkonda ja on ohuks ümberkaudsetele elanikele. Tööstuspargi arendamisel arvestatakse eeldusega, et pargis tegutseb vähemalt üks A- või B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, kes käitleb 1.1 ohuklassiga lõhkeainet, mille kogus on vastavalt kas üle 50 tonni või 10–50 tonni. Näiteks kui tööstuspargis tegutseks ettevõte, kes toodab 20 000 tükki 155-millimeetrist kildfugassi suurtükimürsku aastas, siis sellise tootmismahu juures oleks 1.1 ohuklassiga lõhkeaine kogus aastas 140–200 tonni. Laskemoonatootmisega seotud võimalikud tegevused tööstuspargis on laskemoona komponentide, sealhulgas lõhkeaine ja püssirohu ladustamine, komponentide (näiteks sütikute, laengute, laskemoona kestade, kuulide) valmistamine, laskemoona täitmine lõhkeainega, lõhkeainete segamine ja muu töötlemine toodete valmistamiseks, lõpptoodete komplekteerimine, toodangu katsetamine, teadus- ja arendustegevus, toodangu ladustamine. Tööstuspargis toodetaks eri ohuklassiga laskemoona (lõhkeaine ja laskemoona ohuklassid 1.11.6).
Lähtuvalt eeltoodust olen mina Kati Naber ning kohalike elanike esindusgrupp vastu antud planeeringu realiseerumisele Pärnu maakonnas katastri 82602:005:0282 ulatuses.
Kati Naber
Viitavad materjalid ja allikad
https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/20240209_vv_korraldus_sk_toostuspark_rep.pdf
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark
https://parnu.postimees.ee/8129580/kaitsetoostuspargina-on-soelale-jaanud-kaks-kohta-tostamaa-lahistel?fbclid=IwY2xjawGi9IlleHRuA2FlbQIxMQABHRvUDygJ9cXo71a1WfwsanBJkR42bCRt8yu_qQvKAMLl6ai1R4WY5ZujeA_aem_nTzloCeR0glSoyIUAQV3BQ