Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
Viit | 10-4/5759-2 |
Registreeritud | 15.11.2024 |
Sünkroonitud | 18.11.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 10 Õiguspoliitika alase tegevuse korraldamine |
Sari | 10-4 Kirjavahetus asutuste ja isikutega |
Toimik | 10-4/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda |
Saabumis/saatmisviis | Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda |
Vastutaja | Ilona Põld (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Justiitshalduspoliitika valdkond, Justiitshalduspoliitika osakond, Vabakutsete talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda [email protected] Vastus ettepanekutele
Austatud Maarja Roht
Täname tehtud ettepanekute ja tähelepanu juhtimise eest seadustes esinevatele ebatäpsustele. Oleme ettepanekutega tutvunud ning esitame oma seisukoha vastavalt praegustele hinnangutele ja kehtivale regulatsioonile.
Ettepanek täiendada FIMS § 17 lõiget 2, et usaldusisikul oleks õigus saada võlgniku pangakonto andmeid maksejõuetusavalduse esitamisest kuni vara- ja võlanimekirja esitamiseni, vajab täpsustamist. Kuigi ettepaneku eesmärk on lihtsustada usaldusisiku tööd ja vähendada kohtumääruste vajadust, on olemasolev regulatsioon meie hinnangul piisav. FIMS § 53 lg 6 annab usaldusisikule juba õiguse nõuda võlgnikult vajalikke täiendavaid andmeid. Lisaks on FIMS § 15 lg 11 koosmõjus PankrS § 22 lg 3 p-ga 4 juba praegu aluseks krediidiasutustelt teabe saamiseks. Ettepanek sellise laienduse lisamiseks pole praeguste sätete valguses tingimata vajalik, sest see tooks kaasa lisakoormust, samas kui vajalik teave on juba seaduslike meetmetega kättesaadav.
Usaldusisikute usaldusväärsuse kontrollimise täpsustamine on põhjendatud. Ettepanek täiendada FIMS § 58 lõikega 6, mis looks selgema õigusliku aluse usaldusisikute usaldusväärsuse kontrolliks kohtute seaduse § 119¹ analoogia alusel, on asjakohane. See tagaks ühtse ja läbipaistva metoodika, mida saab kasutada kõigi kutse taotlejate suhtes. Samuti on õigustatud ettepanek parandada vale viide saneerimisseaduse § 151 lõikes 6, asendades see kehtiva KS §-ga 119¹. Muudatus parandab regulatsiooni selgust ja vastavust kehtivatele normidele.
Ettepanek täiendada majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 2 lõike 3 loetelu, lisades sinna saneerimisnõustaja ja usaldusisiku kutsetegevuse, vajab veel täiendavat analüüsi. Pankrotihalduri kutsetegevus on selgelt eristatud ettevõtlusest, kuid saneerimisnõustajate ja usaldusisikute rollide puhul võib olla erinevaid seisukohti, mis eeldavad täiendavat arutelu, eriti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
Väärtpaberite registrile juurdepääsu reguleerimise täpsustamine on põhjendatud. Ettepanek muuta EVKS § 7 lg 3 punkte 4 ja 8, et tagada ühtlus kohtutäiturite ja usaldusisikute õigustes andmete saamiseks, arvestab praktika vajadusi ja muudab regulatsiooni kaasajastatuks. FIMS-i rakendumisega on usaldusisikutele antud suurem pädevus, mis õigustab seda muudatust.
Ettepanek täiendada pankrotiseadust, saneerimisseadust ja füüsilise isiku maksejõuetuse seadust, et anda Koja kutsekogu juhatusele õigus taotleda aukohtult distsiplinaarvastutuse kohaldamist ettekirjutuse täitmata jätmise korral, vajab täiendavat kaalumist. Kuigi eesmärk on ühtlustada järelevalvepraktikat ja suurendada Koja rolli pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute järelevalves, ei pruugi sellise pädevuse laiendamine olla vajalik ega otstarbekas.
Maksejõuetuse teenistusel on seadusega antud sekundaarne roll pankrotihaldurite üle haldusjärelevalve teostamisel, kusjuures peamine vastutus lasub endiselt Koja aukohtul. Aukohtu menetlusmehhanismid võimaldavad juba praegu algatada menetlusi kutsekogu juhatuse taotlusel, kui on kahtlus distsiplinaarsüüteo toimepanemises. Ettekirjutuste täitmata jätmine on võimalik lugeda aukohtu menetluse aluseks ka kehtiva regulatsiooni kohaselt.
Teie 26.07.2024 nr 3-1/17
Meie 15.11.2024 nr 10-4/5759-2
Kutsekogu juhatusel on õigus anda soovitusi ja arvamusi, mis aitavad kujundada ühtset praktikat, kuid nende muutmine kohustuslikeks ettekirjutusteks võiks viia pädevuste dubleerimiseni maksejõuetuse teenistuse ja Koja vahel. Samuti tagavad olemasolevad mehhanismid, et distsiplinaarvastutust rakendatakse ainult tõsiste rikkumiste korral.
Seega, praeguse regulatsiooni täiendamine, mis annaks kutsekogu juhatusele õiguse teha ettekirjutusi ja algatada nende täitmata jätmise korral distsiplinaarvastutuse menetlusi, ei ole meie hinnangul vajalik, kuna olemasolevad normid tagavad piisava järelevalve ja vastutuse süsteemi. Arvamuste ja soovituste andmine jääb sobivaks viisiks tagada pankrotimenetluste ühtsus ja õiguspärasus.
Oleme valmis tõstatud teemasid täiendavalt arutama, et leida parimad võimalikud lahendused ning jätkata konstruktiivset koostööd.
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ilona Põld nõunik Ilona Põld [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Ettepanek | 25.02.2025 | 1 | 10-4/1899-1 | Sissetulev kiri | jm | Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda |