Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“, Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ja Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Vabariigi Valitsuse määruste

muutmise eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“, Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ja Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse

nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmise eelnõu ja seletuskirja, mis

on kättesaadavad eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis EIS. Palume kooskõlastust 10

tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu

2. Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu seletuskiri

Lisaadressaadid:

Riigi Tugiteenuste Keskus

Haridus- ja Teadusministeerium

Justiitsministeerium

Meie 15.11.2024 nr 1.1-10.1/5089-1

2

Kliimaministeerium

Kultuuriministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

Piret Loorand 5885 1456

[email protected]

1

05.11.2024

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“, Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine“ ja Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121

„Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõu täpsustab toetuse andmise tingimusi, toetuse andmisest teavitamisel praktikas

üleskerkinud küsimusi ja kaasajastab struktuuritoetuse registri kasutamist.

Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Riigi Tugiteenuste Keskuse jurist Anu Jaanson (e-post:

[email protected], tel 663 2031) ja kommunikatsioonispetsialist Brit Koppel

([email protected], tel 663 1968). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi

personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post: [email protected]) ning

eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post: [email protected], tel 611 3549).

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on viia õigusaktid kooskõlla praktikaga. Ühendmääruse muudatused on seotud

viimase muudatusega, milles on jäänud sisse ebatäpsusi. Teavitamise määruses ajakohastatakse

sätted Euroopa Komisjoni seisukohtadega. Registri põhimäärusesse lisatakse

rahastamisallikad, mille andmeid kantakse infosüsteemi, ajakohastatakse registri kasutamist

käsitlevaid sätteid, samuti täpsustatakse registri ühe osa – sündmuste infosüsteemi – kasutajate

rolle.

Eelnõu ei ole seotud mõne teise õigusakti menetlemisega.

Eelnõu jõustub üldises korras, v.a jõustumissäte.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Paragrahvi 1 punkti 1 täiendatakse taotleja vastavusnõuet ÜSS2021_2027 alusel tehtud

tagasinõuete tähtpäevaks tasumise nõudega.

Punkti 2 muudatus on seotud ühendmääruse ajaliselt viimase muudatusega (jõustunud

12.08.2024). Nimelt muudeti taotleja nõuetele vastavuse ajahetke seniselt taotluse esitamise

ajalt vastavuskontrolli ajale. Muutmata jäi majandusaasta aruande ja maksudeklaratsioonide

nõude juures sisse taotluse esitamise aeg. Normi korrastatakse, sest samal ajal ei saa kehtida

kaks vastandlikku kohustust. Seni on praktikas ebaselgus ületatud tõlgendusega, et lähtutakse

ajaliselt viimasest muudatusest.

Punktiga 3 asendatakse § 11 lõike 9 sissejuhatavas lauses sõna „sõlmitavat“ sõnaga „sõlmitud“,

kuivõrd senisel kujul sõnastatud sätet on võimalik tõlgendada viisil, mis ei ole sätte eesmärgiga

kooskõlas. Sätte eesmärk on reguleerida juba sõlmitud lepingute muutmist, senises sõnastuses

sätet on võimalik tõlgendada ka selliselt, et lubatud on lepingu tingimusi muuta ka enne lepingu

sõlmimist. Selline tõlgendus oleks aga vastuolus ühendmääruse § 11 lõikes 8 toodud nõudega,

et ostumenetluse tulemusena sõlmitakse leping ostumenetluse alusdokumentides ette nähtud

2

tingimustel ja vastavuses väljavalitud pakkumusega. Õigusselguse ja ühtse praktika tagamise

huvides on seega muudatus vajalik.

Paragrahvi 2 punktiga 1 lahendatakse praktikas tekkinud olukord, mil projekti rahastatakse nii

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahenditest kui ka taaste- ja

vastupidavusrahastust. Sellisel juhul kasutatakse üksnes taaste- ja vastupidavusrahastule

viitamist. See on Euroopa Komisjoni tõlgendus. Sellisel juhul teavitatakse avalikkust Euroopa

Liidu (edaspidi ka EL) rahastusest kuni ühe või teise rahastusallika teavitamiskohustuse

lõpptähtajani, sõltuvalt sellest, milline neist on viimane.

Punktidega 2 ja 5 korrastatakse elektroonilise plakati ja tahvli kasutamist. Elektroonilise plakati

või tahvli nõuded on samad, mis füüsilisel plakatil või tahvlil. See tähendab, et info ja selle

paigutamise nõuded, samuti plakati või tahvli suurus on samad, mis füüsilisel plakatil või

tahvlil. Elektrooniline plakat või tahvel on ekraan, millel infot kuvatakse. Kuna elektrooniline

vahend võimaldab lõpmata arvu projektidest teavitada, siis selguse huvides sätestatakse, et

elektroonilisel plakatil või tahvlil kuvatakse infot vaheldumisi projektide kaupa. Sealjuures on

soovitatav, et info ekraanil vaheldub keskmisele lugejale sobivas tempos.

Punktiga 3 leevendatakse füüsilisest isikust toetuse saaja jaoks plakati suuruse nõuet, nimelt

võib see olla suuruses A4 või A5. Info, mida peab esitama, on sama, mis üldnõudele vastaval

vähemalt A3 suurusel plakatil. Samuti ei muutu teavitamise tähtaeg, see tuleneb muudetava

määruse § 2 lõikest 2 ja seal viidatud sätetest.

Punktis 4 viiakse § 6 lõike 6 teine lause üle uude lõikesse 7, sest siis on elektroonilise tahvli

regulatsioon sobivalt ühes lõikes.

Punktiga 6 lahendatakse olukord, kui projekti rahastatakse samal ajal ühtekuuluvuspoliitika ja

siseturvalisuspoliitika fondidest. Sel juhul piisab, kui kasutatakse EL embleemi koos tekstiga

"Rahastanud Euroopa Liit" või "Kaasrahastanud Euroopa Liit".

Punktis 7 on Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatavate projektide puhul oluline

rõhutada, millisel määral need on rahastatud. Kui EL rahastab projekti täielikult, siis

kasutatakse logol teksti "Rahastanud Euroopa Liit". See tähendab, et kogu projektile eraldatud

eelarve tuleb Euroopa Liidu rahast.

Kui aga Euroopa Liidu panus on alla 100 protsendi, siis kasutatakse logol teksti

"Kaasrahastanud Euroopa Liit". See viitab olukorrale, kus osa projektist rahastatakse teiste

rahastamisallikate, näiteks riiklike või toetuse saaja omavahenditega, ning Euroopa Liit osaleb

vaid osaliselt projekti finantseerimisel.

Selline süsteem aitab selgitada, kui suur on Euroopa Liidu roll konkreetse projekti

finantseerimisel ning annab olulist teavet projektide läbipaistva rahastamise kohta.

Praktikas on juba selline viitamine kasutusel nii Eestis kui teistes EL liikmesriikides.

Paragrahvi 3 punktiga 1 nähakse ette muudatus, millega laiendatakse struktuuritoetuse registrit

kasutama õigustatud välisabiprogrammide loendit. Registris hakatakse pidama sotsiaalse

kliimafondi alusel toetatavate meetmete andmeid. Registrisse lisatakse dokumendid, mis

tekivad Eesti Vabariigi Valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu Euroopa Liidus majanduslike ja

sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi

teise toetuse rakendamise raamkokkuleppe (RT II, 22.11.2022, 1; edaspidi Šveitsi

raamkokkulepe) rakendamisel. Viidatud leppe allkirjastasid 21. novembril 2022. a Eesti

3

Vabariigi Valitsus ja Šveitsi Liidunõukogu, see on välisleping välissuhtlemisseaduse

tähenduses ning seda rakendatakse kuni 31.12.2029. Riigisiseselt reguleerib toetuse andmisega

seonduvat Vabariigi Valitsuse 01.08.2024 määrusega nr 49 vastu võetud „Aastatel 2022–2029

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi Šveitsi

määrus).

Punktiga 2 lisatakse volitatud töötlejate hulka Šveitsi määruses sätestatud

programmioperaatorid ja programmikomponendi operaatorid, kuna nad hakkavad registris

täitma volitatud töötleja ülesandeid. Šveitsi raamkokkuleppe alusel rahastatakse kahte meedet.

Toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ on programmioperaator

Kultuuriministeerium ja programmikomponendi operaatorid Kultuuriministeerium,

Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Siseministeerium. Toetusmeetmes

„Elurikkuse programm“ on programmioperaator Kliimaministeerium ja

programmikomponendi operaatorid Keskkonnaamet ning Keskkonnaagentuur.

Punktiga 3 täiendatakse volitatud töötlejate loetelu. Kuna registrisse lisanduvad erinevad

välisabiprogrammid, tuleb seetõttu ka viidet programmide loetelule täiendada. Programmi

„Digitaalne Euroopa“ vahendite andja on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, sotsiaalset

kliimakava hakkavad rakendama erinevad ministeeriumid. Nad on volitatud töötlejad.

Punkti 4 muudatus on seotud eelnõu § 2 punktidega 1 ja 2. Šveitsi raamkokkuleppe elluviimisel

on nii programmioperaatoril kui ka programmikomponendi operaatoril rakendusasutuse ja

rakendusüksuse ülesanded registri põhimääruse tähenduses.

Punktiga 5 lahendatakse praktikas tekkinud olukorrad, mil kasutajakontot soovib isik, kes ise

ei tööta Siseministeeriumis, kuid kes täidab siseturvalisuspoliitika fondide korraldusasutuse

ülesandeid. Sel juhul küsib vastutav töötleja Siseministeeriumilt nõusoleku isikule

kasutajakonto loomiseks. Nõusolek on seni praktikas küsitud ja esitatud e-kirja teel ja senise

praktikaga võib jätkata.

Punktiga 6 täpsustatakse, et aruandlusmooduli kasutaja siseneb infosüsteemi kasutajakonto ja

parooliga. Infosüsteem koosneb neljast erinevast osast, nendeks on operatiivinfomoodul,

aruandlusmoodul, e-toetuse keskkond ja sündmuste infosüsteem. Kõik koos moodustavad

struktuuritoetuse registri.

Punktiga 7 täiendatakse määrust uue lõikega, mis selgitab operatiivinfomooduli kasutajate

ligipääsu – nende kasutajate isikusamasus tuvastatakse analoogselt e-toetuse keskkonna ja

sündmuste infosüsteemiga. Isikusamasust on võimalik tuvastada ID-kaardi ja mobiil-ID abil.

Operatiivinfomoodulit ja aruandlusmoodulit kasutavad vastutav töötleja ja volitatud töötlejad.

E-toetuse keskkonda ja sündmuste infosüsteemi kasutavad andmeandjad.

Punktis 8 lisatakse kasutajate vastutusalasse ka sündmuste infosüsteem (edaspidi SIS).

Andmeandjad saavad ise andmeid esitada ja töödelda SIS-is, kuid volitatud töötleja kasutaja

saab seda samuti kasutada tulemus- ja väljundnäitajate töötlemiseks. Seetõttu on korrektne

operatiivinfomooduli ja aruandlusmooduli kõrval nimetada ka SIS.

Punktiga 9 korrastatakse viide samale määrusele. Aegade jooksul on struktuuritoetuse registris

hakatud töötlema erinevate rahastusallikate andmeid, seega tuleb viidata ka lisandunud

rahastusallikatele.

Punktiga 10 lisatakse aruandlusmooduli tavakasutaja juurde eraldi SIS aruannete kasutaja.

4

Paragrahviga 4 nähakse ette teavitamise määruse teatud sätete tagasiulatuv kohaldamine.

Tagasiulatuvalt rakendatakse § 3 lõiget 21, § 5 lõiget 31, § 7 lõiget 21 ja lõiget 3. Euroopa

Komisjon on varasemalt andnud nendes küsimustes tõlgendusi, nüüd reguleeritakse samad

teemad määruse tasandil. § 7 lõike 3 puhul on EL rahastuse viide logol praktikas kasutusel juba

varasemast ajast, nii on korraldusasutus rakendusasutusi ja rakendusüksusi, viimased omakorda

toetuse saajaid ka nõustanud. Seetõttu on vajalik õigusliku segaduse vältimiseks anda toetuse

saajatele teada, et EL rahastusele viitamine on korrektne eelnõus nimetatud viisil alates

muudetava määruse jõustumisest.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei kehtestata uusi termineid, neid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,

Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid ja ÜSS2021_2027 tähenduses.

5. Eelnõu vastavus EL õigusele

Eelnõu muudab Vabariigi Valitsuse määrust struktuuritoetusest teavitamise kohta, mis on antud

ÜSS2021_2027 rakendamiseks ja struktuuritoetuse registrimäärust, mis on erinevate

perioodide ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava vahendite ja teiste, registrimääruses nimetatud

dokumentide alusel kogutavate andmete kogu. ÜSS2021_2027 on kooskõlas 2021̶2027

perioodi EL määrustega ja viimased on viidatud ÜSS2021_2027 eelnõu peatükis „Eelnõu

vastavus EL õigusele“. Küll aga sisaldab seaduses defineeritud termin „toetus“ nii EL toetust

kui ka riiklikku kaasfinantseeringut. Viimast sümboliseerib Eesti lipu kujutis (kaksik)logol.

Eelnõu täpsustab logol EL rahastusele viitamist – „Kaasrahastanud Euroopa Liit“ kasutatakse

ka juhul, kui projekti eelarves on riiklik kaasfinantseering. See aga ei sisusta teisiti seaduses

toodud terminit „toetus“.

6. Eelnõu mõjud

Teavitamise tulemusel saab avalikkus teada, milliseid tegevusi ja investeeringuid on Euroopa

Liit rahastanud või kaasrahastanud. Eelnõuga tagatakse registrisse kogutavate andmete

töötlemiseks vajalik kord ja töötlejate õigused.

7. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud

Teavitamisega seotud kulud on abikõlblikud, need on toetusest rahastatavad. Toetuse andmise

administreerimisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest.

8. Määruse jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras, v.a jõustumissäte.

9. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu on kooskõlastatud õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu rakendusasutustega

(ministeeriumid) ja Riigikantseleiga, kes täidavad rakendusasutuse ülesandeid.

EELNÕU

05.11.2024

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“,

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ja

Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121

„Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 1, § 21 lõike 5, § 22 lõike 2 ja §

57 lõike 2 ning välissuhtlemisseaduse § 8 lõigete 4 ja 6 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „või perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse seaduse“ tekstiosaga „perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse või

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse“;

2) paragrahvi 3 lõike 2 punktist 5 jäetakse välja sõnad „taotluse esitamise ajaks“;

3) paragrahvi 11 lõike 9 sissejuhatavas lauses asendatakse sõna „sõlmitavat“ sõnaga

„sõlmitud“.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui projekti rahastatakse nii Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide vahenditest kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241, millega

luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), loodud taaste- ja

vastupidavusrahastust, juhindutakse avalikkuse teavitamisel Vabariigi Valitsuse 29. novembri

2021. a määrusest nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise

üldtingimused“.”;

2) paragrahvi 5 lõike 1 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:

„Plakat võib olla elektrooniline ja sellel võib lõikes 3 nimetatud teave vahelduda projektide

kaupa.”;

3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Füüsilisest isikust toetuse saaja võib kasutada plakatit suurusega A4 või A5.“;

4) paragrahvi 6 lõike 6 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Tahvel võib olla elektrooniline ja sellel võib lõikes 3 nimetatud teave vahelduda projektide

kaupa.“;

6) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui projekti toetatakse samal ajal ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika

fondidest, koosneb logo Euroopa Liidu embleemist ja selle all olevast tekstist.“;

7) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Logol kuulub Euroopa Liidu embleemi juurde tekst „Rahastanud Euroopa Liit“, kui

projekti Euroopa Liidu toetuse määr on 100 protsenti, või „Kaasrahastanud Euroopa Liit“, kui

Euroopa Liidu toetuse määr on alla 100 protsendi (lisa 1, joonised 1a ja 1b ning lisa 2, joonised

1a ja 1b).“.

§ 3. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri

pidamise põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktidega 15 ja 16 järgmises sõnastuses:

„15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/955, millega luuakse kliimameetmete

sotsiaalfond ja muudetakse määrust (EL) 2021/1060 (ELT L 130, 16.05.2023, lk 1–51), artikli

4 lõikes 1 nimetatud kliimameetmete sotsiaalkava;

16) Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise Euroopa Liidus majanduslike ja

sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi

teise toetuse rakendamise raamkokkuleppe (RT II, 22.11.2022, 1; edaspidi Šveitsi

raamkokkulepe) alusel rahastatavad meetmed.“;

2) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „programmioperaator“ tekstiosaga „Šveitsi

raamkokkuleppes nimetatud programmioperaator ja programmikomponendi operaator“;

3) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „9–13“ tekstiosaga „9–16“;

4) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „programmioperaatorile“ sõnadega „ja

programmikomponendi operaatorile“;

5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu (edaspidi siseturvalisuspoliitika fond) rakenduskavade andmetele

juurdepääsu eesmärgil lõikes 1 nimetatud kasutajakonto loomiseks esitatakse vastutavale

töötlejale põhjendatud taotlus. Kui juurdepääsu taotletakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud

siseturvalisuspoliitika fondide korraldusasutuse välisele isikule, annab vastutav töötleja

juurdepääsu siseturvalisuspoliitika fondide korraldusasutuse nõusolekul.“;

6) paragrahvi 8 lõikes 5 asendatakse sõna „Kasutajakonto“ sõnadega „Aruandlusmooduli

kasutajakonto“;

7) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Operatiivinfo moodulile pääseb ligi kasutaja, kelle isikusamasus on tuvastatud § 152 lõike

2 kohaselt.“;

8) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse sõnad „operatiivinfomoodulis ja aruandlusmoodulis“

sõnadega „operatiivinfomoodulis, aruandlusmoodulis ja sündmuste infosüsteemis“;

9) paragrahvi 13 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „4–7“ tekstiosaga „ja 9–16“;

10) määruse lisa 1 punkti 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Sündmuste infosüsteemi isikuandmetega aruannetele juurdepääsuks esitatakse vastutavale

töötlejale põhjendatud taotlus.“.

§ 4. Määruse jõustumine

Määruse § 2 punkte 1, 3, 6 ja 7 rakendatakse 2022. aasta 20. maist.

Kristen Michal

Peaminister

Jürgen Ligi

Rahandusminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär