Vea mitteparandamine Lääne-Nigula eelarvestrateegias

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Kristi Sadulsepp Lääne-Nigula Vallavalitsus [email protected] Vea mitteparandamine Lääne-Nigula eelarvestrateegias Lugupeetud Kristi Sadulsepp Vastuseks Teie 08.11.2024 taotlusele parandada ilmne ebatäpsus Lääne-Nigula Vallavolikogu 17.10.2024. a määruses nr 6 „Lääne-Nigula valla eelarvestrateegia 2025-2028“. Riigi Teataja seaduse § 10 lõige 3 näeb küll ette ilmse ebatäpsuse parandamise juhul, kui avaldatud akt vastab avaldamiseks esitatule, kuid seda juhul kui ikka on tegemist sellise veaga, mis liigitub ilmse ebatäpsuse alla ning vea parandamine ei mõjuta isikute õigusi ja kohustusi. Oma taotluses põhjendate, et Rahandusministeeriumile eelarvestrateegiat esitades selgus, et strateegias 2027. aasta investeerimistegevuses lk 15 ja lk 18 on summa vale, on 2 198 144 eurot, peaks olema 2 148 144 eurot. Vea tingis lk 18 tabelis oleva Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) lahtris oleva valemi puudumine. Selle tõttu on valesti kokku liidetud põhivara soetus nii lisas 1 kui lisas 2.

Põhjendused vea parandamata jätmise ja selgitused vigade parandamise kohta. 1. Teie poolt kirjeldatud arvestusliku viga, mis oli põhjustatud valemi puudumisest, ei saa lugeda ilmseks ebatäpsuseks. 2. Riigi Teatajas avaldatud tekstil on õiguslik jõud hoolimata asjaolust, mis summaga on tegu ja seda ei saa lahendada vea parandamisega. 3. Ilmne ebatäpsus on määratlemata õigusmõiste ja seetõttu kontrollitakse tema esinemist igal juhtumil eraldi. Üks üldine kriteerium on, et ebatäpsus peab olema ilmselge st, et iga vähegi kirjutatud õigusest ja õigusaktis sätestatud asjaoludest arusaav inimene mõistab, et õigusakti säte ei ole õige vaid seal esineb viga. Ilmse ebatäpsusena ei saa üldjuhul käsitleda olukorda kus mõni säte on avaldamiseks esitatud või avaldatud aktist välja jäänud. Siiski mõnedel juhtumitel võib lugeda ilmseks ebatäpsuseks ka lisa puudumise ja seda juhul kui lisale on viidatud aktis ja lisa ei ole esitaja poolt esitatud ja avaldatud akti juurest kättesaadav. Samuti võib Ilmne ebatäpsus olla tähe või kirjavahemärgi viga. Samas peab nimetama, et ilmse ebatäpsuse kindlakstegemisel võib omada mõju ka aeg. Kui õigusakt on pikka aega olnud muutumatul kujul avaldatud ja rakendatud, siis õigusaktis ilmse ebatäpsuse parandamine võib olla seotud õiguste ja kohustuste tagasitäitmisega ning seda parandada ei saa st viga ei saagi lugeda ilmseks ebatäpsuseks seetõttu näiteks, et keegi ei märganud, kõik rakendasid, parandamine muudab õigusi ja kohustusi. 4. Juhul kui tegemist oli hooletusveaga, peab vea parandamise üheks eelduseks olema ilmse ebatäpsuse olemasolu. Ebatäpsus peab olema ilmselge, et selle olemasolust saab iga inimene kohe pärast normiga tutvumist kahtluseta aru, et akti andja on teinud vea. Antud hetkel on tegemist

Teie 08.11.2024 nr 14-4/24-1775-1

Meie 15.11.2024 nr 16-1/7974

arvutusveaga, mille tuvastamine on keerukas ja ei ole esmapilgul selge. Käesoleval juhul see tingimus täidetud ei ole. 5. Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 rakendamine on erandlik, kuna Riigi Teatajas avaldatud tekstid omavad õigusjõudu. Vea parandamisel aga on teatud tagasiulatuv mõju, st viga parandatakse käsitletava sätte alusel nö „algusest peale“. Praktikat kujundades peab Riigi Teataja väljaandja arvestama asjaoluga, et iga õigusakti koostaja viga ei peaks olema juba jõustunud õigusaktis tagantjärele akti vastuvõtmise menetluskorda järgimata parandatav. Näiteks jätab õigusakti koostaja seadusesse ekslikult sätte, mille suhtes on otsustatud, et see jäetakse välja. Riigi Teatajas avaldatud ja juba jõustunud õigusaktides sisulisi vigu parandades kahjustame me õiguskindluse ja Riigi Teatajas avaldatud tekstide ametlikkuse põhimõtet.

Teie poolt kirjeldatud viga saab parandada akti andja poolt määruse muutmisega.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Heinla Riigi Teataja talituse juhataja Gerly Kuivkaev [email protected]