Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Kliimaministeerium

[email protected]

Vedelkütuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu kooskõlastamine

Austatud proua kliimaminister

Rahandusministeerium kooskõlastab vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu järgmiste

märkustega.

1. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kas üldse (ning kui jah, siis kuidas) kavatsetakse

vedelkütuse seaduses (edaspidi VKS) tehtavate muudatuste administreerimiseks kasutada

tulevikus Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) infosüsteeme. Juhul, kui selle jaoks nähakse

ette MTA infosüsteemide kasutamist, tuleb täpsustada infosüsteemides võimalike muudatuste

tegemise vajadus ja nende realiseerimise rahalised allikad ning üle kontrollida, kas

maksukorralduse seaduse maksusaladuse kaitse/avaldamise regulatsioon võimaldab MTA

infosüsteemides praegu või tulevikus olemas olevat teavet edastada Transpordiametile vm

haldavale asutusele.

2. Eelnõus defineeritakse kestlikud lennukikütused viitega määrusele (EL) 2023/2405 (mis

omakorda viitab direktiivile 2018/2001). Mõlema õigusakti üldise iseloomuga sõnastuste

koosmõjus võib nii ettevõtjatel kui ametnikel jääda raskesti arusaadavaks, milliseid

konkreetseid kütuseid nendeks loetakse. Samuti ei lisa selgust seletuskiri. Sellest võivad

muudatuste praktikas rakendamisel tekkida erinevad probleemid, mõiste ebaselgus soodustab

ka tahtlikke ja tahtmatuid rikkumisi ning raskendab rikkumiste eest vastutusele võtmist

(ebaselge normi tõttu on raskem tõendada ettevõtja tahtlust seda rikkuda). Lisaks tuleb eelnõu

koostajatel üle kontrollida, kas VKS-i reguleerimisalasse kuuluvate vedelkütuste loetelu

kehtestav majandus- ja kommunikatsiooniministri 30. juuni 2014. a määrus nr 46 „Kütuste

täpsustatud loetelu“ sisaldab kestlikke lennukikütuseid, nende puudumisel tuleb muudatuste

rakendamiseks määrust täiendada vastavate KN-koodidega.

3. Eelnõuga antav lennukikütuse tarnija definitsioon on osaliselt vastuolus Euroopa õigusega,

kuna määruse (EL) 2023/2405 (art 3 p 19) kohaselt loetakse tarnijateks neid isikuid, kes

tarnivad lennukikütust liidu lennujaamades. Et eelnõuga antavas lennukikütuse tarnija

definitsioonis puudub tingimus lennukikütuse tarnimise koha kohta (tarnijateks loetakse kõiki

Teie 01.11.2024 nr 1-4/24/5247,

KLIM/24-1096/-1K

Meie 15.11.2024 nr 1.1-11/4874-2

2

Eesti turule lennukikütust tarnivaid ettevõtjaid tarnekohast olenemata), näeme siin eelnõuga

vastuolu määrusega.

Eelnõuga antavas lennukikütuse tarnija definitsioonis kasutatakse määratlemata mõisteid,

mille tagajärjel jääb selle mõiste sisu osaliselt arusaamatuks: mida täpsemalt loetakse

„äriliseks lennutranspordiks“ (kuna äriliseks loetav tegevus võib eri valdkondades olla

erineva sisuga, tuleks kaaluda täpsustamist vähemalt seletuskirjas; samuti antakse määruse

(EL) 2023/2405 art 3 p 4 ärilise lennutranspordi definitsioon, millega välistatakse osade

õhusõidukite ärilisel eesmärgil kasutamise otstarbed), mida loetakse „lennukikütusteks“

(mõiste VKS-s puudub, sõnastuse järgi ei ole tegemist ka kestlike lennukikütustega?) ning

mida peetakse silmas „Eesti turule tarnimise“ all (kas kitsamalt vahetu õhusõidukite

tankimine lennujaamades või laiemalt lennukikütuse Eestisse toimetamine ja/või selle

vaheladustamine enne kütuse lähetamist lennujaamas tegutsevatele pardavarustajatele)?

Kui „tarnimine“ Eesti turule kavatsetakse sisustada läbi VKS § 2¹ lg 1 antud tarnija mõiste,

langevad ärilises lennutranspordis kasutatavat lennukikütust vahendavad ettevõtjad ja/või

seda kütust tarbimisse lubavad aktsiisilaopidajad hoopis lennukikütuse tarnija mõiste alt välja.

Aktsiisivaba kütuse (sh tarbitav ärilisel eesmärgil käitatavas õhusõidukis) puhul ei pea ei

vahendajal ega aktsiisilaopidajal olema VKS § 2¹ lg 1 loetletud MTR-tegevusluba kütuse

müügiks koos kütuse tarbimisse lubamise või maksuladustamise lõpetamise märkega ega

kütuse impordiks (VKS § 13 lg 2 p 4).

Õigusselgusetus kohustatud isiku mõiste puhul võib viia erinevate probleemideni:

lennukikütuse käitlejad ei tunne end regulatsioonis ära, keeruline on teadmatusest või

tahtlikult seadust rikkuvat ettevõtjat seostada seaduses kirjeldatud kohustatud isikuga.

4. Eelnõuga kehtestatakse kestlike lennukikütuste tarbimisse lubamise kohustus, milles ei ole

aga sõnaselgelt välja toodud selleks kohustatud isik. (Regulatsioonis kohustatud isiku selge

välja toomine on muuhulgas ka kestlike lennukikütuste miinimumosakaalu nõuete rikkumise

eest sanktsiooni rakendamise eelduseks!) Samuti jääb osaliselt ebaselgeks kohustuse sisu,

kuna määruse (EL) 2023/2405 viidatud sätetes ei täpsustata protsentides väljendatud

miinimumosakaalu aluseks võetavat ühikut (protsendi arvutamine massist või mahust

tähendab tegelikkuses erinevaid kütusekoguseid).

5. Eelnõuga nähakse juriidilisele isikule erinevate kestlike lennukikütuseid puudutavate

rikkumiste eest karistuseks rahatrahv, mis on vähemalt kaks korda suurem tavapärase ja

kestliku lennukikütuse keskmise aastahinna vahest. Sõna „vähemalt“ jätab mulje, et trahv saab

olla kahekordsest hinnavahest veel suurem, kuid puuduvad alused kaalutlusõiguseks, millest

lähtudes otsustada kahekordsest suurema rahatrahvi määramine. Samuti tuleks kaaluda, kas

vajab täpsustamist tavapärase ja kestliku lennukikütuse keskmise aastahinna määramise

allikas.

6. Palume kaaluda VKS § 23 tehtud redaktsiooniliste muudatuste üle vaatamist (EN p 5). VKS

§ 23 uuesti sõnastamisel on tehtud mitmeid esmapilgul redaktsioonilisi muudatusi, mis aga

omavad sisulist mõju.

Näiteks asendatakse § 23 lõigetes 1 ja 4 sõna „tarnija“ sõnadega „biokütuse tarnija“, milline

mõiste puudub VKS-s (luuakse võimalik ebaselgus kohustatud isiku osas) ning ühtlasi on see

varasemaga võrreldes ka kitsama tähendusega (kas selline muudatus on vajalik?). Samuti

3

lisatakse lõigetesse 1 ja 4 lõikesse VKS-s defineerimata mõiste „kestliku lennukikütuse

tarnija“ (eelnõuga kehtestatav mõiste on „lennukikütuse tarnija“).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Virge Aasa 5885 1493

[email protected]

Lauri Lelumees 5885 1404

[email protected]