Kiri

Tere

Aitäh teile küsimuste esitamise eest. Saadan teile edastatud küsimuste vastused.

Lisame küsimused ja vastused ka SKA kodulehele.

Küsimused ja vastused:

1. 1. Kui vahehindamiste käigus kohtade arv väheneb, arvestab SKA KOVile antud teenuskomponentide maksumuse ümber proportsionaalselt - mida see tähendab? Kuidas see ümberarvestus käib? Näidisvalemit palun!

Teenuskomponentide maksumus ühe teenuskoha kohta kuus selgub lõplikult lepingute sõlmimisel konkursi toimumise järgselt, olenevalt sellest, kas kõik senised KOVid jätkavad ja kui palju teenuskohti kokku taotletakse. Teenuskomponentide maksumus ühe inimese kohta kuus saab olla konkursi tulemusel 400,61 eurot kuni 488 eurot.

Esimene vahehindamine toimub seisuga 30.04.2025, järgmised vahehindamised toimuvad 31.10.2025, 30.04.2026 ja 31.10.2026. Teenuskohtade vahehindamise tingimused on kirjeldatud teenusmudeli katsetamise kirjelduses (lisa 2, punktis 2.3.).

Näiteks, kui KOVil on 20 teenuskohta (kui ühe teenuskoha määr on ühes kuus 400,61 arvestusega) ja 30.04.2025 vahehindamise ajaks on täidetud 18 teenuskohta, siis alates 01.05.2025 teenuskohtade arv väheneb ja KOVile jääb 18 teenuskohta. Kohti vähendatakse täitmata kohtade arvu võrra.

Esialgu KOViga sõlmitud leping on 20 teenuskoha osas järgmise valemi järgi ja mahus:

400,61eurot X 24 kuud= 9614,64 eurot (kogu perioodi teenuskomponentide summa ühe teenuskoha kohta)

9614,64 eurot X 20 teenuskohaga=  192 292,80 eurot (kogu eelarve 20 teenuskoha kohta)

Kui kohtade arv väheneb alates 01.05.2025nagu näites on toodud 2 koha võrra, siis KOVi eelarve on järgmine:

Tehe 1, 4 kuu eraldatud vahendite maht:

400,61 eurot X 4 kuud X 20 teenuskohta = 32 048,80 eurot (01.01.2025-30.04.2025 teenuskomponentide osutamise rahaline lepingu maht)

Tehe 2, 20 kuu eraldatud lepinguline maht:

400,61 eurot X 20 kuud X 18 teenuskohta= 144 219,60 eurot (01.05.2025-31.12.2026 teenuskomponentideosutamise rahaline lepingu maht)

Tehe 3, kogu lepingu mahu kujunemine:

32 048,80 eurot (4 kuud, 20 kohta) + 144 219,60 eurot (20 kuud, 18 kohta) = 176 268,40 eurot.

Need kaks 4 kuu ja ülejäänud perioodi 20 kuud summad liidetakse ja selle põhjal kujuneb välja uus proportsionaalselt vähenenud kogu lepingu maht teenuskomponentide osutamiseks.

Kui järgmise vahehindamise (31.10.2025) tulemusel teenuskohad vähenevad, siis toimub sama arvestuse alusel teenuskohtade vähenemine ja tekib juba 3 erinevat perioodi, mille summana kujuneb välja kogu lepingu maht.

1. 2. Abivajaja ei tohi saada samaaegselt samalaadseid teenuseid mitme välisrahastuse tegevuse raames (sh Töötukassa teenused ja projektid). Dubleerimise vältimise eest vastutab KOV juhtumikorraldaja - kuidas saame seda kontrollida? Millist kanalit kasutades, mis seda infot kajastab?

Uuel perioodil tuleb toimetada nii nagu seni ehk kasutades samu võimalusi. KOV saab enamus teiste teenuse osutamise andmeid STARist ja lisaks on oluline abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus välja selgitada inimese enda käest, milliseid täiendavaid abimeetmeid inimene saab mujalt. Samuti võib dubleerivate teenuste info välja tulla teenuse osutamise käigus. Rakendada tuleb juhtumikorralduse põhimõtteid ja selgitada välja, kas inimene saab mujal samasisulisi teenuseid. See on oluline info ja tegevuspaani (eraldi sidusvaldkonna veerg) koostamisel ja elluviimisel tuleb sellega arvestada ning hinnata, kas vastav tugi on juba tagatud. Võtmetähtsusega on erinevate osapoolte koostöö inimesele tervikliku toe pakkumiseks ja otsustamaks, millise asutuse poolt osutatava tegevusega jätkatakse, et dubleerimist ja võimalikke tagasinõudeid vältida. 

3.      KOV võib hankides täpsustada hinnastamise põhimõtteid ja tingimusi ning määratleda täpsemalt oma partneritega seotud tingimused ja ootused - mida see tähendab? Kas KOVil on vaba voli partneritelt osta muu või enda määratud hinnaga teenuskomponente?

KOV võib täpsustada hinnastamise põhimõtteid, kuid mitte hindu ehk KOV lähtub teenuseosutajate leidmisel SKA poolt etteantud hinnakirjast. Teenusmudeli kirjelduses on toodud, et KOV võib teenuskomponente hankides täpsustada hinnastamise põhimõtteid ja tingimusi ning määratleda täpsemalt oma partneritega seotud tingimused ja ootused teenusmudeli tegevuste elluviimisel lähtudes konkreetse sihtrühma ja oma piirkonna abivajavate inimeste vajadustest, kuid ei tohi kitsendada kirjeldatud teenusmudeli tegevusi ja võimalusi.

Näiteks võib KOV täpsustada järgmisi hinnastamise põhimõtteid ja tingimusi: tuua selgemalt välja 15/45 ajalise proportsiooni, kirjeldada ühe komponendi tunni hinna kuluartikleid ja seda, kas teenust võib osutada ka 15 minuti kaupa või täistundides; kas teenuse osutamine võib toimuda virtuaalseid kanaleid kasutades ja telefoni teel või ainult kontaktis või mingi proportsiooni teenuse mahust võib osutada virtuaalselt; kas teenuse osutamine peab toimuma paindlikult sh inimese kodus või kindlaks määratud ruumides; kas inimene sõidab teenuse osutaja juurde või teenuse osutaja inimese juurde jne.

4.      KOV peab regulaarselt kontrollima inimese sihtrühma kuulumist - KOV ei näe diagnoosi, kuidas seda teeme?

Projekti sihtrühma kuulumist saab KOV kontrollida mitmel viisil: 

·        Inimene esitab ise (pere, võrgustik) vastavad dokumendid.

·        Pärast sisenemise ankeedi täitmist saab infot perearsti kaudu, teha päring Töötukassale töövõime ekspertiisi kohta (kui inimene on sisenemise ankeedil andnud nõusoleku ja kinnitused).

·        Kui STARis on diagnoos kirjas, siis sellest piisab isiku projekti sihtrühma kuulumise tõendamiseks.

·        Sotsiaalkindlustusameti projektimeeskond saab kontrollida sihtrühma kuulumist enda võimaluste piires.

Kui selgub, et isikul on tekkinud sõltuvus või dementsus põhidiagnoosina, siis inimene väljub projektist vastava põhjendusega teada saamise kuupäevaga. Kui isiku sihtrühma kuulumise kontrollimisel tekib probleeme või küsimusi, saatke palun e-kiri aadressile [email protected].

5.      KOV teeb hindamise tulemustele tuginedes otsuse abi osutamise kohta (sarnane haldusaktiga) - kas SKA näeb ette, et olemas peab olema otsuse dokument?

Lähtuda samast põhimõttest nagu iga muu KOV abivajaduse hindamise korral (teenusele suunamisel). Ehk siis tegutsetakse tavapäraselt, sotsiaalkaitse ja haldusmenetluse kordadele tuginedes.

1. 6. Elukvaliteedi hinnang täidetakse väljumisel ka siis, kui ei ole veel eelmisest hinnangust aasta möödunud - kas on mõistlik halduslikult? Kas poleks mõistlikum teatud kuude arv määrata, mil võiks seda rakendada?

Elukvaliteedi hinnangu küsimustik täidetakse alati, kui inimene lõpetab teenusmudeli tegevustes osalemise, sh ka siis kui eelmisest elukvaliteedi hinnangu täitmisest ei ole veel aasta möödunud. Me ei näe vajadust selle muutmiseks. 

7.      Tegevusplaan allkirjastatakse teenuse saaja ja plaani koostaja(te) poolt - kas on halduslikult mõistlik? Kas ainult koostamisel või ka igal järgmisel muutmisel?

Tegevusplaani koostades tuleb jälgida tänaseid erihoolekande ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kvaliteedipõhimõtteid. Tegevusplaani allkirjastamine teenuseosutaja ja inimese poolt näitab, et inimene on kaasatud oma vajaduste määratlemisse, teab oma isiklikke eesmärke ja endaga seotud otsuste vastuvõtmist. Esmane tegevusplaan tuleb allkirjastada, väikesed jooksvad muudatused (kui ei puuduta eesmärke) ei pea allkirjastama (aga võib) aga kui muutusi on rohkem ja muutuvad eesmärgid siis tuleb tegevusplaan uuesti allkirjastada. Jätkame sama praktikaga nagu seni.

8.      Teenuskomponentide loetelus on tegevusena nimetatud "Teraapiad füüsilise tervise toetamiseks" - tegevusplaani  vormis ning andmekogu vormis seda loetletud ei ole - kas endiselt on seda võimalik kasutada?

Jah on võimalik kasutada. Lähtuda tuleb teenuskomponentide kirjelduse ptk 5. Täname märkamast, et vorm 3.8. andmekogu loetelus on see tegevus puudu. Täiendame 3.8 vormi selle tegevuse osas.

Lisaks täpsustame, et uuel perioodil on teenuskomponent eluvaldkonna ülene ja tegevused kuuluvad eluvaldkonna ülese teenuskomponendi alla. Tegevusplaanis (3.4. vormil) tuleb kajastada uuel perioodil teenuskomponentide põhiselt andmeid, kuid teenuskomponentide osutamisel peavad tegevused olema loetelus tooduga kooskõlas.

9.      Kas komponendid on käibemaksuga maksustatavad teenused?

Teenusepakkujate leidmisel võib KOV rakendada kõiki sotsiaalkaitseliste abimeetmete korraldamise võimalusi, lähtudes asjakohastest regulatsioonidest, sh KOVis kehtestatud hankekorrast, riigihangete seadusest ja muudest õigusaktidest.

SKA seisukoht on jätkuvalt, et käibemaksuseadus (KMS) § 16 lg 1 p 4 sätestab konkreetsed SHS teenused, mis on käibemaksuvabad ja teenuste loetelu on ammendav. Teenuskomponentide põhine mudel on pilootprojekt, kus komponendid KMSi viidatud sätte alla ei kuulu ja seega ei tohiks maksuvabastus KMS § 16 mõttes rakenduda.

KOVil lasub vastutus seaduse tõlgendamisel ning sellel, kas ja kuidas käibemaksu arvestatakse.

10.  Kas SKA piirab projekti komponentidele rakendada omaosalust, kui KOV seda oma teiste (muude) sotsiaalteenuste osas rakendab?

ISTE mudeli jätkurakendamisel ei ole ette nähtud võimalust inimesele omaosaluse kehtestamiseks. KOV lähtub teenuseosutajate leidmisel SKA poolt etteantud teenuskomponentide kirjeldustest ja hinnakirjast. Tegemist on teenusmudeli katsetamisega ja selleks, et katsetamise tulemusel oleks võrdlusbaas sama on uuel perioodil oluline ühesuguste hindadega toimetamine. Lähtutakse teenusmudeli kirjelduse lisa 2 p 1.2. toodud alaeesmärgist 8, mille raames soovib SKA analüüsida teenusmudeli rakendamisega seotud tulemusi ja kulusid fikseeritud hindade korral.

11.  Kas tugiteenuse osutajad võivad rakendada abivajajale trahvinõuet, kui inimene ei jõua teenusele?

Endiselt on põhimõte, et kui inimene ei ilmu kokkulepitud ajaks kohale, siis ei saa seda kajastada andmestikus. Tegemist ei ole uue aspektiga TO jaoks ja tavapäraselt teenuseosutajad on sellise võimaliku olukorra tekkimise võimalusega arvestanud, kus inimene võib teenusele mitte ilmuda. Eelkõige on see ikka TO enda äririsk, kui isikud ei tule teenusele ja ei anna sellest ka teada, aga iga ettevõtja peab läbi mõtlema kuidas ta need riskid maandab.

Rõhutame siinkohal üle kvaliteedijuhiste põhimõtet, et isikuga on teenuse alguses oluline üle rääkida kokkulepped, et mittetulemisest teavitatakse ette. See tähendab, et teenusosutaja on jaganud kontakttelefoni või e-posti aadressi kuhu teavitada. Kui probleem on sage siis saab sellega tegeleda põhiteenuse osutaja, kelle kasutada on „Teenuse planeerimine ja tegevusplaani elluviimise tagamise“ komponent,  et seda isikule veelkord üle selgitada ja isikut motiveerida.

Lisaks, nii nagu ka sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse juhises on toodud, on võimalik rakendada sama põhimõtet ka ISTEs, et kui teenuse saaja jätab teenusele tulemata, siis temaga telefoni teel uue teenuse osutamise aja kokkuleppimine ei ole otsene teenuse saajaga seotud töö. Kui aga spetsialist suhtleb teenuse saaja või tema esindajaga ning teeb tööd selle nimel, et teenuse saaja järgmisel korral teenusele jõuaks, siis on tegemist otsese teenuse saajaga seotud tööga. Põhiteenuse osutaja tagab abivajajale võimalikult kiire, lihtsa ja arusaadava asjaajamise tugiteenuse teenuskomponentide osutajateni jõudmisel.

(Punkt 8.5.1. - https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024-09/Sotsiaalse%20rehabilitatsiooni%20teenuse%20osutamise%20juhend_23.09.2024.pdf).

12.  Sarnaselt erihoolekandeteenustele lõpetatakse inimesele ISTE projekti kaudu abi osutamine kui ta ei kasuta tugiteenust kauem kui kaks kalendrikuud järjest, välja arvatud statsionaarse tervishoiuteenuse kasutamise korral - kuidas saab sellise tingimuse juures projektis teenuse osutamist edaspidi nimetada paindlikuks või vajaduspõhiseks? Lisaks kohustab see inimest pidevalt toetusele lootma ja kasvatab õpitud abitust. On inimesi kellel võib tuge vaja minna nt 2 korda aastas sügis- ja kevadperioodidel. ISTE võlu on siiani seisnud selles, et ka neid inimesi sai aidata ennetavalt, enne kui nad hakkavad tuge vajama igakuiselt. Nüüd see võimalus kaob ära?

Inimene, kes vajab abi 2x aastas ei ole ISTE ega toetavate erihoolekandeteenuste sihtgrupp. Regulaarne ehk igakuine teenuse osutamine tagab inimesele püsiva toe. Igakuine kontakti hoidmine on psüühikahäirega inimestele teenuse osutamisel vajalik, et tagada süsteemne ja järjepidev tugi. Paindlikkus ja vajaduspõhisus ei kao ära, sest kui inimene ei vaja teenust (isegi mitte helistamist või võrgustikuga tööd) 2 kuu jooksul siis tuleks olukord üle vaadata ja kaaluda, kas ta ikka on ISTE sihtgrupp. 

13.  Punkt 3.1.16. tagab teenusmudeli piloteerimisel juhtumikorralduse töömeetodi rakendamise. Juhtumikorralduse tagamisel on KOVil, sõltuvalt kohalikest vajadustest, õigus valida, kas teenusmudeli koordineerimise tasu siduda sotsiaaltöötaja (hindamine, mille eelduseks on sotsiaalhoolekandes töötamiseks vastav erialane kõrgharidus) ja/või teenuskomponentide administreerimisega seotud (hankimine, lepinguliste suhete korraldus, arveldamine) tööjõukuludega või täidab neid rolle üks ja sama Inimene;

- veidi läheb vastuollu, et võib palgata koordineerimistasu eest administratiivinimese, kes tegeleb kogu dokumentatsiooniga, aga sotsiaaltöö haridusega isik peab olema kontaktisikuks, isegi kui tema roll on võibolla ainult hinnata ja teha sotsiaalvaldkonna alaseid tegevusi. Taotluses tuleb lisada info kõigi koordineerivate juhtumikorraldajate kohta, kuid kui kõik ei vasta nõuetele, sest tööülesanded on jagatud pädevuste järgi, siis kas tuleb märkida kõik või ikkagi ei tule?

Konkursi tingimuste punkt 2.3.3. kirjeldab KOVis teenusmudeli piloteerimist koordineeriva juhtumikorraldaja nõudeid. Kui KOVis planeeritakse teenusmudeli piloteerimise tegevused jaotada mitme töötaja vahel, peavad ülaltoodud tingimustele vastama kõik KOVis teenusmudeli piloteerimisel inimesega juhtumikorralduse ja hindamise tegevusi tegevad töötajad. Teisi teenusmudelis kirjeldatud KOV tegevusi võivad teha vastavate oskustega teised KOV töötajad.

Taotleja nimetab vormil 4.1. KOVis teenusmudeli piloteerimist koordineeriva juhtumikorraldaja, kes ühtlasi on ka lepingujärgne kontaktisik ja volitatud esindaja.

Kõiki projekti tegevustega seotud inimesi taotluses loetlema ei pea. Punkt 3.1.16. kirjeldab tasu maksmist.

14.  Kui inimene on sisenenud detsembris 2024, kas esmase hindamise aeg on ikka 30 päeva? Ehk hindamise tulemused võivad jääda uude perioodi?

2025-2026 periood on jätkurakendamine. Tegevustes tuleb lähtuda teenusemudeli sammudest st kui inimene siseneb detsember 2024, siis tema hindamine võib toimuda jaanuar 2025.

15.  Teenuskomponendi andmekogu tabelis esimene Toetusvajaduse leht lahter tegevusplaani koostamine - kas see on esimene tegevusplaani koostamise kuupäev? Või sinna tuleb teha muudatus kui on vahehinnang ?

Teenuskomponentide andmekogu toetusvajaduse veergu G (tegevusplaani koostamine) läheb esmase tegevusplaani koostamise kuupäev. Võimalik jälgida teenusemudeli samme – tegevusplaan valmib hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul põhiteenuse osutaja juurde teenusele suunamisest. Kui muutub abivajadus ja tehakse tegevusplaanis muutus, siis kajastub see toetusvajaduse lehel veerus AD.

16.  Hinnakiri - teistel individuaalsetel komponentidel on tunni hind 40,00 ja grupi hind on 20, 00. Hõivatusel aga 25,00 - millest see vahe on tingitud? Kuna hõivatusel on piirhind, soosib selle kõrgem hind kiiremat piirini jõudmist.

Hinnakirja kujunemisel olid aluseks senised ISTE komponentide keskmised hinnad ja teenuseosutajate hinnakirjad.

17.  Teenuskomponentide andmekogus on uuel perioodil pere komponent liigitatud iga valdkonna alla. Kuidas seda peaks tõlgendama? Üldjuhul pere saab toetust, et oma lähedast mõista tema haigusega toimetulekul? Milline oleks näide sellest, kui lähedastele osutatakse nt vaba aja või elukoha vahetuse komponenti?

Tugiteenuse komponentide osas on tegevused pereliikmega suunatud toetama ja abistama hoolduskoormusega pereliikmeid ja lähedasi selle ülesandega toime tulema, kuid fookus on projektis osalejal. Peredele suunatud tugi on eriti oluline juhul, kui inimene ise keeldub abist või ei ole vajalik abi ja teenuskomponendid koheselt kättesaadavad ning hoolduskoormus langeb vaid pere õlgadele. Lisaks on oluline läbi erinevate tugiteenuse komponentide osutamise tagada tegevuste jätkusuutlikust ja inimese eesmärkideni jõudmine. Kui teenuse saajal on lähedased/pereliikmed, keda erinevate tegevuste osas on juhendatud, siis see toetab samuti inimene jõudmist püstitatud eesmärkideni (leiab väljundi tegelda mõne huvitegevusega, vajab abi elukoha vahetusel jne) ja mõnel juhul aitab tagada tegevuste jätkusuutlikust ka väljaspool teenuste osutamist.

18.  Miinimumpädevus teenuskomponentide osutamisel on tegevusjuhendaja kvalifikatsioon - kui on kogemusnõustaja, kelle ei ole tegevusjuhendaja kvalifikatsiooni või tugiisik, siis nemad ei tohi tegevusi pakkuda?

Miinimumpädevus teenuskomponentide osutamisel on tegevusjuhendaja kvalifikatsioon ehk vastavus SHS §86 kehtestatud nõuetele ja sotsiaalkaitseministri määrusele. Teised praktikud peavad omama vastavasisulist pädevust või väljaõpet, mis võimaldavad osutada vastavasisulisi tegevusi. Kuna ISTE põhineb suurel määral erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste sarnastel tegevustel, mida on teenusdisaini protsessi käigus täiendatud, siis saab lähtuda pädevuse hindamisel erihoolekande toetavate teenuste ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale kehtestatud haridusnõuetest, tuginedes vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele (SHS) §68ja §86.

Kogemusnõustaja on spetsialist, kes peab omama kogemusnõustaja kvalifikatsiooni, et tegevusi pakkuda. Antud näite puhul kogemusnõustaja ei pea täiendavalt omama tegevusjuhendaja kvalifikatsiooni, et osutada teenust.

Ainult tugiisiku kvalifikatsiooniga isik ei saa ISTEs pakkuda teenuseid, kui tal ei ole läbitud tegevusjuhendaja koolitust.

19.  Palun töötada välja selge nimekiri, millisele komponendile on kehtestatud riiklikud pädevuse nõuded ning esitada need pädevuse nõuded enne konkursil osalemise tähtaega?

Põhi- või tugiteenuse teenuskomponente vahetult osutavad praktikud peavad omama vastavasisulist pädevust või väljaõpet, mis võimaldab osutada teenuskomponendi sisulisi tegevusi. Kuna ISTE põhineb suurel määral erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste sarnastel tegevustel, mida on teenusdisaini protsessi käigus täiendatud, siis saab lähtuda pädevuse hindamisel erihoolekande toetavate teenuste ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale kehtestatud haridusnõuetest, tuginedes vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele (SHS) §68ja §86. Miinimumpädevus teenuskomponentide osutamisel on tegevusjuhendaja kvalifikatsioon ehk vastavus SHS §86 kehtestatud nõuetele ja sotsiaalkaitseministri määrusele. Palume konkursi dokumentide lisas 2 viidatud sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvides toodust lähtuda.

20.  Mille poolest erineb elukvaliteedi koondtabel eelmise perioodi omast? Kas on võimalik kasutada juba olemasolevate andmetega eelmise perioodi tabelit või tuleb andmeid hakata ümber kopeerima?

Võib kasutada eelmise perioodi tabelit olemasolevate andmetega, kuid sellisel juhul tuleb vorm 3.7. Elukvaliteedi koondandmed tabeli pealehel ära vahetada konkursi nimetus. Eelmise perioodi väljujaid ei pea ära kustutama.

Heade soovidega

Viktooria Iljin
projektijuht

teenuste osakond
Sotsiaalkindlustusamet
___________________________

58867716

www.sotsiaalkindlustusamet.ee

See kiri ja manused võivad olla konfidentsiaalsed. Kui olete saanud kirja eksikombel, ei tohi te selle alusel midagi ette võtta ega seda levitada. Palun teavitage kirja saatjat eksitusest ning kustutage kiri.

Tere

Olen küsimused kätte saanud ja anname teile uuel nädalal tagasisidet.

Head

Viktooria

Tere!

Saadan täiendavad küsimused ISTE konkursi osas.

1. 1. Kui vahehindamiste käigus kohtade arv väheneb, arvestab SKA KOVile antud teenuskomponentide maksumuse ümber proportsionaalselt - mida see tähendab? Kuidas see ümberarvestus käib? Näidisvalemit palun!

1. 2. Abivajaja ei tohi saada samaaegselt samalaadseid teenuseid mitme välisrahastuse tegevuse raames (sh Töötukassa teenused ja projektid). Dubleerimise vältimise eest vastutab KOV juhtumikorraldaja - kuidas saame seda kontrollida? Millist kanalit kasutades, mis seda infot kajastab?

1. 3. KOV võib hankides täpsustada hinnastamise põhimõtteid ja tingimusi ning määratleda täpsemalt oma partneritega seotud tingimused ja ootused - mida see tähendab? Kas KOVil on vaba voli partneritelt osta muu või enda määratud hinnaga teenuskomponente?

1. 4. KOV peab regulaarselt kontrollima inimese sihtrühma kuulumist - KOV ei näe diagnoosi, kuidas seda teeme?

1. 5. KOV teeb hindamise tulemustele tuginedes otsuse abi osutamise kohta (sarnane haldusaktiga) - kas SKA näeb ette, et olemas peab olema otsuse dokument?

1. 6. Elukvaliteedi hinnang täidetakse väljumisel ka siis, kui ei ole veel eelmisest hinnangust aasta möödunud - kas on mõistlik halduslikult? Kas poleks mõistlikum teatud kuude arv määrata, mil võiks seda rakendada?

1. 7. Tegevusplaan allkirjastatakse teenuse saaja ja plaani koostaja(te) poolt - kas on halduslikult mõistlik? Kas ainult koostamisel või ka igal järgmisel muutmisel?

1. 8. Teenuskomponentide loetelus on tegevusena nimetatud "Teraapiad füüsilise tervise toetamiseks" - tegevusplaani  vormis ning andmekogu vormis seda loetletud ei ole - kas endiselt on seda võimalik kasutada?

1. 9. Kas komponendid on käibemaksuga maksustatavad teenused?

1. 10. Kas SKA piirab projekti komponentidele rakendada omaosalust, kui KOV seda oma teiste (muude) sotsiaalteenuste osas rakendab?

1. 11. Kas tugiteenuse osutajad võivad rakendada abivajajale trahvinõuet, kui inimene ei jõua teenusele?

1. 12. Sarnaselt erihoolekandeteenustele lõpetatakse inimesele ISTE projekti kaudu abi osutamine kui ta ei kasuta tugiteenust kauem kui kaks kalendrikuud järjest, välja arvatud statsionaarse tervishoiuteenuse kasutamise korral - kuidas saab sellise tingimuse juures projektis teenuse osutamist edaspidi nimetada paindlikuks või vajaduspõhiseks? Lisaks kohustab see inimest pidevalt toetusele lootma ja kasvatab õpitud abitust. On inimesi kellel võib tuge vaja minna nt 2 korda aastas sügis- ja kevadperioodidel. ISTE võlu on siiani seisnud selles, et ka neid inimesi sai aidata ennetavalt, enne kui nad hakkavad tuge vajama igakuiselt. Nüüd see võimalus kaob ära?
2. 13. Punkt 3.1.16. tagab teenusmudeli piloteerimisel juhtumikorralduse töömeetodi rakendamise. Juhtumikorralduse tagamisel on KOVil, sõltuvalt kohalikest vajadustest, õigus valida, kas teenusmudeli koordineerimise tasu siduda sotsiaaltöötaja (hindamine, mille eelduseks on sotsiaalhoolekandes töötamiseks vastav erialane kõrgharidus) ja/või teenuskomponentide administreerimisega seotud (hankimine, lepinguliste suhete korraldus, arveldamine) tööjõukuludega või täidab neid rolle üks ja sama Inimene; - veidi läheb vastuollu, et võib palgata koordineerimistasu eest administratiivinimese, kes tegeleb kogu dokumentatsiooniga, aga sotsiaaltöö haridusega isik peab olema kontaktisikuks, isegi kui tema roll on võibolla ainult hinnata ja teha sotsiaalvaldkonna alaseid tegevusi. Taotluses tuleb lisada info kõigi koordineerivate juhtumikorraldajate kohta, kuid kui kõik ei vasta nõuetele, sest tööülesanded on jagatud pädevuste järgi, siis kas tuleb märkida kõik või ikkagi ei tule?

1. 14. Kui inimene on sisenenud detsembris 2024, kas esmase hindamise aeg on ikka 30 päeva? Ehk hindamise tulemused võivad jääda uude perioodi?

1. 15. Teenuskomponendi andmekogu tabelis esimene Toetusvajaduse leht lahter tegevusplaani koostamine - kas see on esimene tegevusplaani koostamise kuupäev? Või sinna tuleb teha muudatus kui on vahehinnang ?
2. 16. Hinnakiri - teistel individuaalsetel komponentidel on tunni hind 40,00 ja grupi hind on 20, 00. Hõivatusel aga 25,00 - millest see vahe on tingitud? Kuna hõivatusel on piirhind, soosib selle kõrgem hind kiiremat piirini jõudmist.
3. 17. Teenuskomponentide andmekogus on uuel perioodil pere komponent liigitatud iga valdkonna alla. Kuidas seda peaks tõlgendama? Üldjuhul pere saab toetust, et oma lähedast mõista tema haigusega toimetulekul? Milline oleks näide sellest, kui lähedastele osutatakse nt vaba aja või elukoha vahetuse komponenti?
4. 18. Miinimumpädevus teenuskomponentide osutamisel on tegevusjuhendaja kvalifikatsioon - kui on kogemusnõustaja, kelle ei ole tegevusjuhendaja kvalifikatsiooni või tugiisik, siis nemad ei tohi tegevusi pakkuda?
5. 19. Palun töötada välja selge nimekiri, millisele komponendile on kehtestatud riiklikud pädevuse nõuded ning esitada need pädevuse nõuded enne konkursil osalemise tähtaega?

1. 20. Mille poolest erineb elukvaliteedi koondtabel eelmise perioodi omast? Kas on võimalik kasutada juba olemasolevate andmetega eelmise perioodi tabelit või tuleb andmeid hakata ümber kopeerima?

Heade soovidega

Cristin Kelder

projektikoordinaator

sotsiaalteenuste- ja toetuste osakond

+372 5664 6747