Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Lea Kurbel-Kalamees

Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing

[email protected]

Teie 23.10.2024 Meie 15.11.2024 nr 2.2-9/24/2701-2

Vastus selgitustaotlusele

Pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni poole küsimustega seoses tööandjate poolt töötajate

isikuandmete töötlemisega.

Esmalt selgitan, et isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) alusel on isikuandmeteks sellised

andmed, mille kaudu on võimalik konkreetset füüsilist isikut otseselt või kaudselt tuvastada. Kui

tööandja poolt koostatud tööajakava sisaldab konkreetset füüsilist isikut tuvastada võimaldavaid

andmeid, on tegemist isikuandmetega ning tööandja on kohustatud järgima isikandmete kaitse

üldmäärusest tulenevaid nõudeid.

Isikuandmete töötlemine on igasugune isikuandmete või nende kogumitega tehtav

automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine,

dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine,

päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks

tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine.

Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab olema vastavalt IKÜM artiklist 6 tulenev õiguslik

alus ning töötlemine peab olema kooskõlas IKÜM artiklis 5 sätestatud isikuandmete töötlemise

põhimõtetega. Ka töölepingu seaduse § 41 lg 2 sätestab tööandjale kohustuse tagada töötaja

isikuandmete töötlemine vastavalt õigusaktides sätestatule.

Samas tuleb tähele panna, et isikuandmete töötlemiseks õigusliku aluse olemasolu ei tähenda seda,

et isikuandmete töötlemine on igal konkreetsel juhul õiguspärane. Töötlemine kui toiming peab

olema õigusliku alusega ka kooskõlas. Teisisõnu, lisapiirangud võivad tuleneda õiguslikust alusest

enesest ja IKÜM artiklis 5 sätestatud töötlemise põhimõtetest, sealhulgas võimalikult väheste

andmete kogumise ehk minimaalsuse põhimõttest. Eeltoodud põhimõtet tuleb hinnata koostoimes

IKÜM artiklis 6 sätestatud „vajalikkuse“ kriteeriumiga. See tähendab, et konkreetsete

isikuandmete töötlemine peab olema „vajalik“ kõnealuses aluses sätestatud eesmärgil

töötlemiseks.2

Töösuhetes töötleb tööandja töötaja isikuandmeid üldjuhul lepingulise kohustuse täitmiseks,

seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks, mõnedel pigem erandlikel juhtudel võib aluseks olla ka

tööandja õigustatud huvi või töötaja nõusolek.

1 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta 2 RKHKo 26.09.2022 nr 3-20-1449 p 24

2 (2)

Töösuhtes täidavad tööandja ja töötaja eelkõige töölepingust tulenevaid kohustusi. Tööandja

ülesanne on töö korraldamine lähtuvalt tööandja vajadusest. Muu hulgas on tööandja ülesandeks

tööajakava koostamine ja selle töötajale tutvustamine. Töötaja kohustus on töölepingust tulenevalt

täita tööülesandeid vastavalt tööandja juhistele kokkulepitud ajal, mahus ning viisil. Isikuandmete

töötlemise nõuete vaates tähendab see, et lähtudes eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttest

(IKÜM art 5 lg 1 punktid b ja c) võib tööandja selle tulemuse saavutamiseks töödelda isikuandmeid

mahus, mis on eesmärgi täitmiseks vajalik. Seega tuleb hinnata, kas iga üksiku töötaja tööajakava

avaldamine teistele töötajatele on selleks vajalik, et töötaja saaks täita oma tööülesandeid vastavalt

tööandja vajadusele ja töölepingus kokkulepitud tingimustele. Sellise hinnangu andmine on esmalt

eelkõige tööandja pädevuses, kelle ülesandeks on ettevõtte töö korraldamine sõltuvalt ettevõtte

kohustustest, tegevusele kohalduvatest nõuetest ja töökorralduse vajadustest. Nagu eelpool

selgitatud, võib tööandja avaldada töötaja isikuandmed, kui selleks on õiguslik alus, arvestades

IKÜM põhimõtetest ja vajalikkuse kriteeriumist tulenevate piirangutega. Vastutus isikuandmete

töötlemise õiguspärasuse ja selle tõendamise eest lasub andmetöötlejal ehk tööandjal (IKÜM art 5

lg 2).

Andmesubjekti nõusoleku põhine isikuandmete töötlemine peaks töösuhtes olema pigem erandlik.

Nõusoleku kehtivuse eelduseks on, et nõusolek on antud vabatahtlikult, konkreetselt, teadlikult ja

üheselt mõistetavalt ning nõusoleku mitteandmine ei tohi andmesubjektile kaasa tuua kahjulikke

tagajärgi. Töösuhtes allub töötaja tööandja juhtimisele ja kontrollile ehk üldjuhul ei saa seetõttu

töötaja nõusolekut pidada nõuetele vastavaks. Andmesubjektil on õigus nõusolek igal ajal tagasi

võtta, mis välistab edasise andmetöötluse. Nõusoleku kehtivuse tõendamise kohustus lasub

tööandjal. Seega võiks nõusolekut kohaldada ainult täiendava andmetöötluse puhul, näiteks kui

tööandja pakub töötajatele lastega seotud soodustusi vms.

Juhin tähelepanu, et isikuandmed, millest ilmneb töötaja ametiühingusse kuulumine,

kvalifitseeruvad eriliigilisteks isikuandmeteks, mille töötlemine on üldreeglina keelatud (IKÜM

art 9 lg 1). Tööandja võib ametiühingusse kuulumisega seotud isikuandmeid töödelda juhul, kui

esineb IKÜM artiklis 6 ja artikli 9 lõikes 2 sätestatud õiguslik alus. Siinjuures tuleb rakendada

sama hindamisstandardit nagu eelpool selgitatud. See tähendab, et isikandmete töötlemine on

õiguspärane ainult juhul, kui töötlemiseks on õiguslik alus, see on vajalik ning töötlemine on

kooskõlas IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtetega.

Tööandja poolt ametiühingu liikmelisusega seotud isikuandmete töötlemisse töötaja nõusoleku

alusel tuleb suhtuda pigem eitavalt. Võimalike vastandlike huvide tõttu ei pruugi olla tagatud

nõusoleku kehtivus, kuna küsitav oleks eelkõige nõusoleku vabatahtlikkus.

Kokkuvõtlikult, iga töötlustoimingu puhul tuleb koosmõjus hinnata, kas isikuandmete

vastutaval töötlejal on õigusaktist või lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks vaja töödelda

isiku andmeid ning millises ulatuses on see konkreetse eesmärgi täitmiseks vajalik.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel