Dokumendiregister | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
Viit | 2-2/24/0083/1260 |
Registreeritud | 15.11.2024 |
Sünkroonitud | 18.11.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja õigusteenindus 2020 - ... |
Sari | 2-2 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 2-2/24/0083 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Vastutaja | Martti Kangur (Users, Õigusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
13.11.2024
Hädaolukorra seaduse muutmise seadus
Hädaolukorra seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 38 lõikes 14 asendatakse tekstiosa „§-s 41“ tekstiosaga „§ 41 lõikes 1“;
2) paragrahvi 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikud andmed või seadmed asuvad
välisriigis, peab elutähtsa teenuse osutaja tagama elutähtsa teenuse toimepidevuse dubleerivate
vahendite ja tehnoloogiliselt alternatiivsete lahenduste abil ajal, kui välisriigis asuvatele
andmetele või seadmetele juurdepääsuks kasutatav tavapärane elektroonilise side teenus või
võrk ei toimi.“;
3) paragrahvi 45 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) haldus- või riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-des 38–41, § 411 lõigetes 3 ja 4, § 412
lõikes 1 ning § 37 lõike 2 ja § 39 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teeb elutähtsa
teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema § 37 lõike 5 alusel määratud asutus,
finantsjärelevalve subjektide suhtes teeb haldus- või riiklikku järelevalvet §-des 38–41, § 411
lõigetes 3 ja 4 ning § 37 lõike 2 ja § 39 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle
Finantsinspektsioon;“;
4) paragrahvi 45 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, „…..“ ………………. 2024. a
________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
„.....“ ....................... 2024. a nr….
1
13.11.2024
Hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõukohase seadusega muudetakse hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) elutähtsa teenuse
toimepidevust, sh kättesaadavust puudutavaid sätteid. Muudatuse kohaselt peab elutähtsa
teenuse osutaja (edaspidi ETO), kelle osutatava elutähtsa teenuse toimimiseks vältimatult
vajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis, teenuse toimimiseks ette nägema vähemalt
kaks tehnoloogiliselt erinevat elektroonilise side teenust, et oleks tagatud ühendus välisriigiga.
Teiseks kaotatakse eelnõuga Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA) kohustus teha
järelevalvet alternatiivsete sideühenduste olemasolu üle ning antakse see ülesanne elutähtsa
teenuse toimepidevust korraldavale asutusele (edaspidi ETKA).
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riikliku
küberturvalisuse osakonna küberturvalisuse teadus- ja tehnoloogiajuht Ilmar Vessin (e-post
[email protected]) ja sama osakonna õigusnõunik Guido Pääsuke (e-post
[email protected]) koostöös Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse
koordinatsioonibüroo ametnikega. Eelnõu õigusliku ekspertiisi käigus esitas ettepanekuid
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass
([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi
õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel (e-post
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga.
Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei ole seaduseelnõu
väljatöötamiskavatsus nõutav, kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist
õiguslikku muudatust või muud olulist mõju.
Eelnõukohase seadusega muudetakse hädaolukorra seadust (RT I, 08.10.2024, 27).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on ajakohastada elutähtsa teenuse toimepidevusega seotud nõudeid,
arvestades uutest tehnoloogiatest tulenevaid väljakutseid ja võimalusi, parandades seeläbi
toimepidevust, sealhulgas elutähtsa teenuse kättesaadavust kasutajatele. Uute tehnoloogiliste
lahenduste kasutamise võimaldamine suurendab ka selle teenuse vastupidavust erinevatele
rünnetele ja tagab selle parema toimimise ohuolukordades.
2
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast punktist.
HOS § 38 lõike 14 muudatusega täpsustatakse RIA osalust elutähtsa teenuse toimepidevuse
tagamiseks sätestatud nõuete täitmise tähtaja määramises ettevõtja esmakordsel elutähtsa
teenuse osutajaks määramise korral. Sätte kohaselt on ETKA-l või tema volitatud elutähtsat
teenust korraldaval asutusel õigus küsida RIA arvamust tähtaja kohta, mille jooksul peab
määratav ETO viima oma tegevuse kooskõlla muu hulgas küberturvalisuse seaduses ETO-le
sätestatud küberturvalisuse nõuetega.
HOS § 41 lõige 2. Sätte kehtivat versiooni1 rakendades on lähtutud paljuski põhimõttest, et
teenuse toimepidevusega seotud andmed ja seadmed tuleb dubleerida Eestis, arvestades
võimalusega Eesti ja välisriikide vahel toimuva võrguliiklus täieliku sulgemisega (2007. aastal
toimunud küberrünnaku tõrjumisel kaalutud meede). ETO-d on välja toonud, et arvestades
toimunud tehnoloogilisi arenguid ning Eesti sõltuvust väljaspool Eesti territooriumi asuvatest
infotehnoloogilistest ressurssidest, ei ole Eestis absoluutne võrguliikluse välismaailmast
eraldamine praktikas tõhus ega ka teostatav meede, kuna toob kaasa tõsisemaid tagajärgi kui
seeläbi ära hoitav kahju. Kaitseks selliste rünnakute vastu on võimalik rakendada nutikamaid
ja kaasaegsemaid kaitsemeetmeid, mis ründe mõju vähendavad. Samuti on täiustunud
võrguarhitektuur, ajas on kasvanud välisühenduste kvaliteet ning paljusus ja teised tehnilised
võimekused2. Senise praktika jätkamine toob omakorda kaasa majanduslikult ebamõistlikud
investeeringud ja halduskulud. Mõnel juhul ei pruugi sätte täitmine olla teostatav, kuna juba
praegu kasutatakse pilvepõhiseid lahendusi. Samuti ei võimalda kehtiv rakendus praktika
kasutusele võtta uusi ja ajakohaseid lahendusi ning selle järgimine võib hoopis kaasa tuua
teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse halvenemise. Teenuste dubleerimisel Eestisse võib tekkida
hinnatõus teenusele ja teenuse lõpptarbijale. Kasutatavast praktikast lähtuvalt ei pruugi piisata
ka Eestis asuvate infosüsteemide vastase füüsilise rünnaku ohustsenaariumi puhul.
Enamik elutähtsaid teenuseid sõltub infotehnoloogiast. Seega peavad ETO-d valmistuma
võrgu- ja infosüsteemide kompromiteerimise ja katkestuste olukordadeks ning nägema ette ka
üksteisest sõltumatud toimimise alternatiivid, et teenus toimiks ka ettenägematus olukorras
(küberründed, tavapäraste sideühenduste katkestused). Teenuste toimepidevuse tagamiseks
tuleb kasutusele võtta kriisikindlamad infotehnoloogilised lahendused, mis aga ei peaks
eeldama võrgu- ja infosüsteemi füüsilist paiknemist Eestis, kuid peaks siiski võimaldama muu
hulgas pilvteenuste kasutamist. Elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks kasutatakse
Eestis juba praegu füüsilisest asukohast sõltumatuid ajakohaseid võrgu- ja infosüsteeme. See
toob omakorda esile vajaduse hoida välisriigis asuvate andmete ja seadmetega pidevat ühendust
ning tõrgete (nt primaarse sideteenuse kompromiteerimine) ennetamine eeldab tehnoloogiliselt
erinevate sideühendusete olemasolu.
Erinevate tehnoloogiliste lahenduste kasutamise eesmärk sideühenduste puhul on tagada
ühenduse toimivus ühe tehnoloogilise lahenduse äralangemise korral. Näiteks saab
tehnoloogiliselt erinevateks lahendusteks pidada satelliitsidet ja kaabelühendusel põhinevaid
sidelahendusi, kuna need kasutavad välisühenduse tagamisel erinevaid alustehnoloogiaid. Ühel
juhul on selleks raadiolained ja sidesatelliidid, teisel juhul optilised kaablid ja valgussignaalid.
Samas ei saa eelnõu tähenduses tehnoloogiliselt erinevateks pidada lahendusi, mis põhinevad
1 (2) Kui elutähtsa teenuse toimimist tagavad infosüsteemid asuvad välisriigis, tagab elutähtsa teenuse osutaja
elutähtsa teenuse toimepidevuse ka viisil ja vahenditega, mis ei sõltu välisriikides asuvatest infosüsteemidest. 2 Eesti Pangaliidu 08.06.2022 kiri nr 25 kiri Riigi Infosüsteemi Ametile.
3
samal alustehnoloogial. Näiteks võivad üksteisest sõltumatud sideteenuse pakkujad kasutada
välisriiki ühenduse pakkumise korral sama tehnoloogilist lahendust (nt sama merekaabel) ja
selle purunedes katkeb ka mõlema sideteenuse pakkuja ühendus. ETO-l on vaja toimepidevuse
riskianalüüsis ja plaanis hinnata, millistel tehnoloogilistel lahendustel olemasolev teenus
põhineb ning milliseid sideühendusi kasutatakse.
Elutähtsa teenuse osutaja, kelle teenuse toimimiseks vajalikud andmed või tehnoloogilised
lahendused juba asuvad välisriigis ja kellele laieneb elutähtsa teenuse osutamise kohustus, saab
jätkata olemasoleva süsteemi kasutamist ilma vajaduseta seda Eestis dubleerida. Piisab, kui
teenuseosutaja korraldab ühenduse välisriigis asuvale süsteemile mitme sõltumatu
sidelahenduse kaudu, mis võimaldab süsteeme kriitilistes olukordades kiirelt taastada ja
ühendust hoida, vältides ebamõistlikku kulu ja keskendudes samal ajal teenuse toimepidevuse
tagamisele. Mitmete dubleerivate, aga samas tehnoloogiliselt erinevate sidelahenduste (nt
merekaabel ja satelliitside) kasutamine tagab süsteemide vajaliku paindlikkuse ja stabiilsuse,
võimaldades elutähtsa teenuse osutajal säilitada oma teenuste katkematu toimimine ka üht liiki
ühenduse katkemise korral.
Juhul kui välisriigis asuvatele andmetele või seadmetele juurdepääsu ja teenuse toimimise
tagamine alternatiivsete sidelahenduste kaudu ei ole tehniliselt võimalik või osutub äriliselt
põhjendamatuks, on oluline kaaluda teenuse andmete dubleerimist ja teenuse toimimise
tagamist nii, et sõltuvus välisriigis asuvatest andmetest või seadmetest oleks välistatud.
Muudatusega ei kehtestata kohustust viia teenuste toimimise tagamine välisriiki, vaid antakse
kõnealuse teenuse osutajatele võimalus hinnata oma vajadusi ja riske ning vajaduse korral
rakendada lisameetmeid, mis võivad parandada teenuse kättesaadavust ja vähendada sõltuvust
üksikutest asukohtadest. Selline paindlik lähenemisviis võimaldab elutähtsa teenuse osutajal ise
otsustada, milline strateegia on tema konkreetse teenuse ja ärivajaduste jaoks sobivaim, olgu
see siis alternatiivsete sidelahenduste kasutamine, lokaalne dubleerimine või muu tehniline
lahendus, mis tagab teenuse toimivuse ja kättesaadavuse. Lisaks aitab see ettevõtjatel valida
lahendusi, mis on majanduslikult mõistlikud ja kooskõlas nende äritegevuse ulatuse ning
kasutatava taristu vajadustega, võimaldades tagada optimaalse kombinatsiooni ühenduse
mitmekesisusest, turvalisusest ja majanduslikust elujõulisusest.
Sätte muudatust tuleb vaadelda koosmõjus HOS-i § 38 lõike 3 punktidega 2 ja 3. Samas ei eelda
eelnõuga lisatav säte, et ETO-l on omaenda dubleerivad vahendid (nt oma liinirajatis), vaid seab
eeltingimuseks, et tal on võimalus kasutada välisriigis asuvate andmete või seadmetega
ühenduse saamiseks vähemalt kahel erineval tehnilisel lahendusel põhinevat sideteenust.
HOS-i § 45 lõike 1 punkt 4 kehtetuks tunnistamisega kaotatakse RIA ülesanne teha riiklikku
ja haldusjärelevalvet HOS-i §-s 41 sätestatud nõuete täitmise üle.
Viidatud HOS-i paragrahvi lõige 1 sätestab ETO kohustuse järgida küberturvalisuse seaduse
nõudeid. Vastavalt küberturvalisuse seaduse § 14 lõikele 1 teeb järelevalvet seaduses ja selle
alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle RIA. Seega on see säte oma olemuselt
korduv viide RIA ülesandele.
Eelnõukohase seadusega muudetava HOS-i § 41 lõike 2 kohaselt (vt ka muutmise seletust
eespool) peab ETO-l olema elutähtsa teenuse osutamiseks vältimatult vajalike välisriigis
asuvate andmete või seadmetega ühenduse pidamiseks vähemalt kaks dubleerivat vahendit või
tehnoloogiliselt alternatiivset lahendust. Kuna nõue puudutab elektroonilise side teenuse või
võrgu olemasolu ega käsitle küberturvalisuse tagamist, ei ole eelduse täitmise kontrollimine
RIA pädevuses. Eeltoodut arvestades on mõistlik säte kehtetuks tunnistada.
4
HOS-i § 45 1õike 1 punkti 3 muutmisega, jääb seoses RIA järelevalvekohustuse kaotamisega
ülesande lõpetamisega järelevalve kohustus kõigi elustähtsa teenuse toimepidevusega seotud
nõuete üle vastavalt ETKA-le või tema volitatud asutusele või Finantsinspektsioonile (vt ka
HOS § 45 lõike 1 punkti 4 kehtetuks tunnistamise seletust).
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi mõisteid ja termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiivi (EL)
nr 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse
kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ, artikli 1 lõikega 1, artikli 4 lõike 2 punktiga g ja
artikli 9 punktiga 6.
6. Seaduse mõjud
Eelnõukohane seadus mõjutab siseturvalisust, infotehnoloogia- ja infoühiskonda ning
riigivalitsemist.
6.1. Välisriigis asuvate andmete või seadmetega ühenduse olemasolu nõue
Seadusega kehtestatakse nõue, mille kohaselt peab elutähtsa teenuse osutaja juhul, kui elutähtsa
teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis ning ajal,
kui välisriigis asuvatele andmetele või seadmetele juurdepääsuks kasutatav tavapärane
elektroonilise side teenus või võrk ei toimi, tagama elutähtsa teenuse toimepidevuse
dubleerivate vahendite ja alternatiivsete tehnoloogiliste lahenduste abil.
6.1.1. Mõju valdkond: mõju siseturvalisusele (siseturvalisuse mõjuvaldkond)
Mõju sihtrühm: ETO-d ja ühiskond
Muudatus mõjutab elutähtsate teenuste ja ühiskonna kriisideks valmisolekut.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Muudatusega suurendatakse ETO-de võimalust kasutada erinevaid tehnoloogilisi lahendusi
elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks, sealhulgas erinevates ohuolukordades.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on oluline, sest seadus võimaldab kasutada elutähtsate
teenuste osutamiseks ajakohaseid tehnoloogilisi lahendusi, suurendades seeläbi teenuste ja
ühiskonna kriisikindlust (parem siseturvalisus).
6.1.2. Mõju valdkond: mõju elektroonilisele sidele ja teenustele (infotehnoloogia- ja
infoühiskonna mõjuvaldkond)
Mõju sihtrühm: ETO-d ja infotehnoloogiateenuste osutajad
Muudatuse tulemusel suureneb ETO valikuvabadus elutähtsa teenuse osutamiseks kasutavate
infotehnoloogiliste vahendite arendamisel ja kasutamisel. Samas võib eelnõu vähendada
vajadust Eestis asuvate andmekeskuste andmehoidmisteenuste järele.
5
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Eelnõukohase seadusega ei kohustata elutähtsa teenuse osutajaid valima kindlat tehnoloogiat
ega piirata teenuse osutamiseks ja toimepidevuse tagamiseks kasutatavate tehnoloogiate või
muude alternatiivide valikut. Seega avaldab eelnõukohane seadus asjaomasele valdkonnale
vähest mõju.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väike, sest elutähtsa teenuse osutajate haldus- ja
töökoormus ei muutu, kuna muudatus pigem suurendab õigusselgust ja ettevõtjate
õiguskindlust.
6.2. Riigi Infosüsteemi Ameti ülesannete muutmine
Eelnõu seadusena jõustudes kaob RIA kohustus teha haldus- ja riiklikku järelevalvet HOS-i §-
s 41 sätestatud nõuete üle ning vastav järelevalvekohustus läheb üle ETKA-le.
Mõju valdkond: mõju keskvalitsuse korraldusele ning kohaliku omavalitsuse korraldusele ja
finantseerimisele (riigivalitsemise mõjuvaldkond)
Mõju sihtrühm: riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused
Muudatus mõjutab RIA-t, ETKA-sid või nende volitatud elutähtsat teenust korraldavaid
asutusi.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Muudatusega pannakse kogu ETO-de üle riikliku- ja haldusjärelevalve tegemise kohustus
ETKA-le või tema volitatud elutähtsat teenust korraldavale asutusele. RIA-le jääb vaid ülesanne
anda nõu küberturvalisuse nõuete rakendamise tähtaja kehtestamise küsimuses uue elutähtsa
teenuse osutaja määramisel.
Muudatuse tulemusel ei suurene ETKA-de töökoormus, kuivõrd ETO kirjeldab oma sõltuvust
välisriigis olevatest andmetest või seadmetest ning nendega ühenduse pidamise lahendustest
toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis, mis kooskõlastatakse ETKA või tema volitatud
elutähtsat teenust korraldava asutusega. Samas võetakse RIA-lt kohustus teha järelevalvet, kuna
sellega seotud vahetu kontroll (st selle kontrollimine, kas ühendus on reaalselt olemas ja toimiv)
ei ole mõistliku pingutusega tehtav.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väike, sest asutuste töökoormus ei muutu, kuna
muudatus pigem suurendab õigusselgust ja ettevõtjate õiguskindlust.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu seadusena jõustumine ei eelda riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustelt lisatoiminguid
võrreldes hädaolukorra seaduse kehtiva versiooniga. Seega ei kaasne eelnõu seadusena
jõustumise korral riigieelarvele ega kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvele lisakulu ega -tulu.
6
8. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras. Eelnõu seadusena jõustumine ei vaja üleminekuaega. Eelnõu
jõustumisel seadusena ei eeldata jõustumise ajaks tööprotsesside ja dokumentide, sealhulgas
haldusotsuste muutmist.
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile,
Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,
Riigikantseleile, Sotsiaalministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale, Riigi Infosüsteemi Ametile,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Pangaliidule, Eesti Turvaettevõtete Liidule,
Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Vee-ettevõtete
Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule, Ravimitootjate Liidule, Eesti
Proviisorapteekide Liidule, Eesti Apteekrite Liidule ja Eesti Proviisorite Kojale, Eesti
Elektritööstuse Liidule, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eesti Gaasiliidule, Eesti
Transpordikütuste Ühing, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Varude
Keskusele, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale ning Eesti
Toiduainetööstuse Liidule.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Riigikantselei
Justiitsministeerium
Kliimaministeerium
Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Eesti Linnade ja Valdade Liit
15.11.2024 nr 2-2/2882-1
Hädaolukorra seaduse muutmine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks hädaolukorra seaduse muutmise seaduse
eelnõu. Palume Teie tagasisidet 30 päeva jooksul eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Lisad: 1) eelnõu;
2) seletuskiri.
Lisaadressaadid: Eesti Pank
Riigi Infosüsteemi Amet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Eesti Pangaliit
Eesti Elektritööstuse Liit
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
Eesti Gaasiliit
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
AS Eesti Varude Keskus
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eesti Transpordikütuste ühing
Eesti Proviisorite Koda
Eesti Apteekrite Liit
Eesti Proviisorapteekide Liit
2 (2)
Eesti Vee-ettevõtete Liit
Eesti Turvaettevõtete Liit
Eesti Haiglate Liit
Eesti Arstide Liit
Eesti Perearstide Selts
Eesti Kiirabi Liit
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Ravimitootjate Liit
Guido Pääsuke