Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallina Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 21.10.2024 nr 3-2/23/2639 - 1

Meie 15.11.2024 nr 9.3-1/24/10664-2

Lepiku tee 18 kinnistu detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ kohaselt kooskõlastamiseks Lepiku tee 18 kinnistu detailplaneeringu.

Planeeritud maa-ala asub Tallinnas Pirita linnaosas Lepiku asumis Lepiku tee, Sirptiiva ja

Udeselja tänavate vahelisel alal, läheduses on Kloostrimetsa tee ja Pärnamäe tee. Planeeritud ala

pindala on 2,12 ha.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega Lepiku tee

18 kinnistule kuni 3 maapealse korrusega lasteaia ehitamine. Lisaks antakse detailplaneeringus

heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise

põhimõtteline lahendus. Osaliselt jääb alale elamumaa sihtotstarbega Lepiku tee 20 kinnistu ja

transpordimaa sihtotstarbega Sirptiiva tänav T2 kinnistu, nendest kinnistutest on moodustatud

Lepiku tee lahendamiseks transpordimaa sihtotstarbega krunt. Planeeringulahendus on

kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muu hulgas välja toodud järgnev:

 „Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.“

 „Tehnoseadmed kavandada hoone mahtu (varjatult). Tehnoseadmetest lähtuvad

müratasemed ei tohi üleda elamualadel KeM määruses nr 71 lisas 1 kehtestatud

asjakohase mürakategooria tööstusmüra sihtväärtuseid. Kinnistu asub II

mürakategooria alas, kus kehtib päeval piirväärtus 50 dB ja öösel 40 dB.“

 „Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida

nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.“

 „Tagada hoones müra vastavus sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusega nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid" kehtestatud normtasemetele.“

 „Hoone projekteerimisel arvestada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 2020.

a veebruari „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise

juhendiga“, et analüüsida kavandatava hoone insolatsiooni tingimusi eesmärgiga

tagada hoones ja välialal hea insolatsioon. Juhendi rakendamine on kohustuslik

koolieelsete lasteasutuste mänguruumide ja mänguväljakute insolatsiooni arvutamisel.“

 „Hoonete asukoht ja orientatsioon tuleb valida selliselt, et oleks tagatud piisav

insolatsioon. Koolieelsete lasteasutuste mänguruumidele kohaldatakse 3-tunnist

katkematu insolatsiooni nõuet. Koolieelsete lasteasutuste juurde kuuluvatel välialade

mängu- ja puhkealadel peab olema tagatud kolme tunnine insolatsioon vähemalt 50%

ala ulatuses.“

2(2)

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab detailplaneeringu. Täiendavalt juhib

tähelepanu järgnevale:

 Planeeritava ala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada keskkonnaministri

03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu

koostamise kohta esitatavad nõuded“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud

liiklusmüra normtasemeid.

 Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud: „Ehitusaegsed müratasemed ei tohi

läheduses asuvatel elamualadel ajavahemikul 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71

lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset.“ Arvestada, et impulssmüra

piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud.

Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleks detailplaneeringu alal teostada

radoonitasemete mõõtmised. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond

vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ toodule.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Korp

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

5552 5830

[email protected]